3.Mõista V K ja A K solidaarselt K N kasuks välja menetluskulud 1839,97 eurot.
4.Mõista V K ja A K solidaarselt K N kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (1839,97 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1(7)
2-22-13892
ASJAOLUD
Haginõue
1.V K ja A K (hagejad) esitasid hagi K N (kostja) vastu korteriomandi üleandmiseks ja omandi üleandmise tahteavalduse andmiseks kohustamiseks. Kostja on hagejate endine minia, ta oli abielus hagejate poja V K . 24. augustil 2015 kinkisid hagejad kostjale ja V K võrdsetes mõttelistes osades korteriomandi aadressil XXX (registriosa nr XXX ).
26.novembril 2019 taganesid hagejad kinkelepingust kostja suhtes, tehes selleks notariaalselt tõestatud avalduse.
2.Taganemise põhjuseks oli jäme tänamatus kinkijate ehk hagejate vastu. Jäme tänamatus seisnes selles, et kostja on alates detsembrikuust 2018 oma käitumisega näidanud, et kinkelepingu eesmärk ‒ tagada eluase hagejate poja perekonnale ja arenguvõimalused lapselastele ‒ teda ei huvita. Kostja soovis jääda koos lastega kingitud korterisse ja hakkas V K korterist välja ajama, lastes selleks algatada kriminaalmenetluse. Kostja valetas politseile, et V K on kodus vägivaldne, häbimärgistas teda. Kriminaalmenetlus lõpetati selle aluse puudumise tõttu. Kostja avalduse alusel on kohtus 2019. aastal alustatud kolm tsiviilasja: abielu lahutamise nõudes, lastele elatise väljamõistmise nõudes ja ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõudes. Neis kõigis on kostja väitnud, et V K on agressiivne ja ükskõikne isa. Kostja ei luba lastel kohtuda isaga ega hagejatega. Hagejad on seisukohal, et pere lagunes kostja pahatahtliku käitumise tõttu, mis on nii hagejate kui ka nende lähedase ehk poja suhtes jäme tänamatus. Hagejate suhtes seisnes jäme tänamatus selles, et nad ei saanud oma lapselastega suhelda. Tänamatus poja ja perekonna suhtes on ühtlasi ka tänamatus hagejate suhtes. Hagejad kannatasid poja suhtes algatatud kriminaalmenetluse olemasolu ja sellele viitamise tõttu. Kinkelepingu pooleks oli terve perekond.
3.Kostja keeldub taganemisavalduse vastuvõtmisest, kuigi on taganemisest teadlik. Alates
1.novembrist 2020 ei ela kostja kingitud korteris. Kostja ei ole vaidlustanud kinkelepingust taganemise avaldust, selle arutamine väljub käesoleva kohtuvaidluse raamest. Taganemisest on möödas rohkem kui kolm aastat, nõue on aegunud. Kostjal ei ole õigust kinkelepingu tühisusele tugineda, sest kostja on lepingut kinnitanud ja täitnud, tühistamise nõue on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 99 lg 2 kohaselt aegunud. Kostjal ei ole käimasolevas menetluses õigust tugineda 2008. a müügilepingu ja 2015. a kinkelepingu näilikkusele või tühisusele. Ei ole õige, et 2008. aastal sõlmitud müügilepingus olid ostjateks kostja ja V K , hageja II maksis lepingutasud ise. Laenumaksed tasuti hageja II kontol olnud rahast, mis oli abikaasade ühisvara. Ei ole oluline, kust raha hageja II kontole laekus.
4.Hagejad paluvad kohustada kostjat tagastama 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist ning kohustada teda andma nõusolek kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. Kostja vastus
5.Kostja nõuet ei tunnista. Kostja hinnangul on kinkeleping tühine, sest sellega varjati müügilepingut. Kostja ja V K soovisid vaidlusalust korterit osta seoses Narva kolimisega 2007. aasta sügisel, kuid nad ei saanud ostmiseks laenu, sest neil ei olnud lisatagatist. Hagejad nõustusid ise laenu taotlema. Oli kokkulepe, et kostja ja V K saavad korteri omanikeks, kui tasuvad hagejate asemel korteri ostmise ja laenumaksete kulud. Kostja tegi oma kontolt korteriostu sissemakse 55 000 krooni notari hoiukontole. Korteri müügihind oli 550 000 krooni. Ülejäänud 495 000 krooni ehk 31 636,27 eurot tuli pangalaenust. Ostu finantseeris AS S P hagejatega sõlmitud laenulepingu XX alusel. Hagejad volitasid kostjat sõlmima ostetud korteri kasutamiseks kõiki lepinguid (elekter, gaas jne). Kostja tegi hageja II eraldi selleks avatud arvelduskontole enda ja V K kontodelt ülekandeid eesmärgiga, et hageja II kontol 2(7)
2-22-13892 oleks laenulepingu teenindamiseks raha. Hagejad enda raha laenumakseteks ei kulutanud. Hagejad on esitanud valed väited korteri omandiõiguse ülemineku aluse kohta.
6.Kuna kinkelepinguga varjati müüki, on kinkeleping tühine ja hagejad ei saa sellest taganeda. Samuti ei ole selge, milles seisnes jäme tänamatus hagejate suhtes. Taganemise avalduses väidavad hagejad jämedat tänamatust nende endi suhtes, kuid kohtuasjas poja suhtes. Kostja ja V K abielu purunes viimase vägivaldsuse tõttu. Abielu lahutamist, lastele elatise nõudmist ja ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõuet ei saa jämeda tänamatusena käsitleda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja tõenditega kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Hagejad nõuavad kinkelepingust taganemisele tuginedes kostjalt alusetu rikastumise tõttu tagasi korteriomandi mõttelise osa omandit ning tahteavalduse andmiseks kohustamist, et kinnistusregistris omanikukannet muuta. Kostja leiab, et kinkeleping oli näilisuse tõttu tühine, lisaks ei olnud lepingust taganemise eeldused täidetud.
Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: • 28. jaanuaril 2008 sõlmisid hagejad, S O ja AS S P korteriomandi müügilepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu, millega hagejad ostsid korteriomandi aadressil XXX (registriosa nr XXX ), kostja oli lepingus hoiustajaks (dtl 245‒259); • 24. augustil 2015 sõlmisid hagejad, kostja ja V K korteriomandi kinkelepingu, millega hagejad kinkisid eelnimetatud korteriomandi võrdsetes mõttelistes osades kostjale ja V K ; • 26. novembril 2019 tegid hagejad kostja suhtes kinkelepingust taganemiseks notariaalselt tõestatud avalduse, taganemise alusena on avalduses nimetatud jäme tänamatus kinkijate suhtes; • korteriomandi aadressil XXX (registriosa nr XXX ) kaasomanikena on kinnistusregistrisse kantud kostja ja V K .
10.Selleks, et kinkelepingust saaks kehtivalt taganeda, peab kinkeleping olema kehtiv. Kostja väidab, et kinkeleping on tühine, sest sellega varjati müügilepingut. Tegelikult omandasid kostja ja V K korteriomandi tasu eest, tegemist ei olnud tasuta tehinguga. Hagejad vaidlevad sellele vastu põhjendusega, et see, kust hagejad korteri ostuks ja laenu maksmiseks raha said, ei ole oluline. Seega peab enne taganemise eelduste kontrollimist kontrollima kinkelepingu kehtivust.
11.TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine.
12.TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
13.TsÜS § 89 lg 2 ütleb, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Kostja väitel oli varjatud tehinguks müügileping. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Kostja 3(7)
2-22-13892 väidetud viisil sõlmitud müügileping oli suuline, mis tähendab, et see oli TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tühine. AÕS § 119 lg 2 sätestab aga, et vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Poolte vahel on sõlmitud asjaõigusleping ja see on notariaalselt tõestatud, nagu näeb ette AÕS § 120 lg 1. Kanne kinnistusraamatusse on tehtud.
14.Eelnev tähendab, et müügilepingu saab lugeda kehtivaks, kui kostja väide tasulise omandamise kohta on õige. Kui mitte, tuleb järeldada, et korteriomand omandati tasuta ja kinkeleping on kehtiv. Seetõttu tuleb kontrollida, kas kostja ja V K tasusid hagejatele korteriomandi eest.
15.Müügilepingust nähtuvalt omandasid hagejad korteriomandi osaliselt omafinantseeringu ja osaliselt laenuga. Korteriomandi hind oli 550 000 krooni ning omafinantseering 55 000 krooni. Omafinantseeringu hoiustas notari hoiukontole kostja (müügilepingu p 3, dtl 249, pangaülekanne, dtl 100). Ülejäänud summa 495 000 krooni ehk 31 636,27 eurot tuli hagejate võetud laenust (dtl-d 101). Laenumaksed debiteeriti hageja II arvelduskontolt (dtl-d 273‒285).
16.Hageja II kontoväljavõttest ajavahemiku kohta 28.01.2008‒14.12.2018 on näha, et kontole on nimetatud ajavahemikul laekunud raha lisaks laenu väljamaksele ainult kostjalt või V K . Sellest on ainult kaks erandit: 28. jaanuaril 2008 on hageja II teinud sinna kaks ilma selgituseta ülekannet enda teiselt kontolt kokku 7530 krooni ja 12. septembril 2013 ülekande 157 eurot, selgitusega „kridiidi kuu raha“. Väljamaksed on läinud peamiselt laenu teenindamiseks ja kodulaenu katteks, üksikud ülekanded on tehtud ka kostjale või V K .
17.Hagejad on väitnud, et tasusid lepingutasud ise. 29. jaanuaril 2009 väljamakstud laenust on tasutud nii ülejäänud osa korteri ostuhinnast kui ka lepingu- ja tagatistasu ning kodukindlustuse makse. Järgmised laekumised on kõik tulnud kas kostja või V K kontolt erinevate selgitustega („salary“, „yl“, „deneznii perevod“), alates augustist 2011 on selgituses laenulepingu number või korteri aadress. Laenuga seotud maksed tehti seega küll hageja II kontolt, kuid raha pärines kas laenust või kostja ja V K ülekannetest. Hagejad panustasid oma vahendeid laenu finantseerimisse minimaalselt (kolm eelmises punktis viidatud ülekannet).
18.Kostja on maksnud hagejate eest esimese sissemakse 55 000 krooni ja lisaks ülekannetena 11 366,49 eurot, V K 29 109,58 eurot, kõik kokku 40 476,07 eurot. Kostja selgituse kohaselt tehti makseid korteriomandi omandamiseks, mistõttu ei omandanud tema ja V K korteriomandit hagejatelt tasuta. Selle tõttu on kinkeleping näilik.
19.Kostja seletust ülekannete tegemise põhjuse ja korteriomandi omandamise asjaolude kohta kinnitavad ka muud tõendid: paljude hagejale II tehtud ülekannete selgitus on kas laenulepingu number või korteri aadress, kinkelepingus on kingisaajate aadressina märgitud kingitav korter st korterit kasutasid kostja ja V K (dtl 6), korteriomand oli kinkimise ajal koormatud hüpoteegiga, mis jäi püsima, st kostjal ja V K pidi olema kindlustunne, et korteriomand ei lähe hüpoteegi sundtäitmiseks müüki (dtl 9), kinkelepingu kulud tasusid kingisaajad st tegemist oli peamiselt nende huvides tehtud tehinguga (dtl 14), hageja II konto avati laenu teenindamiseks, muud käivet seal ei olnud, ta ei kasutanud kontot oma igapäevasteks vajadusteks, tema sissetulek ei laekunud sinna. Samuti on võrguühenduse kasutamise ja elektrienergia müügilepingu kõnealuse korteri eest kirjutanud alla kostja (dtl 102).
20.Erinevalt hagejate väidetust ei ole kostja vaidlustanud 2008. aastal sõlmitud müügilepingut ega väitnud, et kostja ja V K oleksid selles lepingus olnud ostjad. Kostja on 4(7)
2-22-13892 väitnud, et 2015. aasta kinkeleping oli sisuliselt müük, milles müüjateks olid hagejad ning ostjateks kostja ja V K . Selle väite kinnituseks on kostja esitanud tõendid, et tema ja V K maksid hagejatele korteri eest raha, täpsemalt 55 000 krooni hagejate eest notari hoiukontole ja ülejäänu hageja II arvelduskontole, kokku 40 476,07 eurot.
21.Hagejad ei ole hoolimata kohtu selgitustest isegi väitnud, et kostja ja V K ülekannetel oleks olnud mingi muu õiguslik alus kui kostja öeldu, näiteks laen või kinge, rääkimata muu aluse tõendamisest. Kostja väidet müügilepingu sõlmimise kohta saab seega pidada tõendatuks.
22.Hagejad on seisukohal, et kostja on kinkelepingu vaidlustamisega hiljaks jäänud. Seejuures ei ole kostja mitte lepingut vaidlustanud, vaid viidanud, et sel ei ole õiguslikke tagajärgi. Hagejad ajavad segamini tehingu tühisuse ja tehingu tühistamise. TsÜS § 90 lg 1 järgi võib tühistada tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Tühistamiseks on ette nähtud tähtajad. Kui tehingut ei tühistata, jääb see kehtima, st inimene aktsepteerib tehingu tagajärgi hoolimata ebaõigest ettekujutusest või survest, mille tõttu ta tehingu tegi. Ta võib ka avaldada oma aktsepteerimist tehingu kinnitamisena, mille puhul tühistamise õigus lõpeb. Tühisel tehingul ei ole aga TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. See olukord ei sõltu ühestki tähtajast ega menetlustoimingust, neid tagajärgi ei ole tekkinud ja neid ei saa tekkida. Seetõttu ei ole ka vaja tühist tehingut vaidlustada ja tegevuseks ei ole kehtestatud mingeid tähtaegu, vaid tühisus on poole vastuväide, kui tühisele tehingule tuginedes püütakse nõuet maksma panna. Näilik tehing on tühine, mitte tühistatav.
23.Tühise tehingu järgi saadu tuleks TsÜS § 84 lg 1 teise lause järgi tagastada, kuid kuna varjatud müügileping on AÕS § 119 lg 2 alusel muutunud kehtivaks ja sellest taganemise või selle kehtetuse või tühisuse aluseid ei ole esile toodud, ei ole hagejatel alust kostjalt korteriomandi mõttelise osa omandit tagasi nõuda.
24.Kuna kinkeleping on tühine, ei saanud sellest hagejate avalduses märgitud põhjusel taganeda, sest kostjal ei olnud kohustust vältida käitumist, mida võiks pidada jämedaks tänamatuseks.
25.Kohus selgitab siiski hagejate esindajale järgmist. Kinnisasja omandi saab tagasi nõuda, kui on ära langenud omandi üleandmise võlaõiguslik alus. Kinkimise puhul tähendab see, et kinkeleping peab olema lõppenud. Et taganemise avaldus kehtiks ja lõpetaks VÕS § 188 lg 2 alusel kinkelepingu, peavad olema täidetud ka taganemise sisulised eeldused. Hageja peab tõendama, et tal oli lepingust taganemiseks õigus st et esineb mõni VÕS § 267 nimetatud alustest (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p 25).
26.Isegi kui kinkelepingut saaks pidada kehtivaks, ei ole hagejad antud juhul tõendanud taganemisaluse olemasolu.
27.Taganemisavalduse p 1.3 on kirjas, et kostja on alates detsembrist 2018 näidanud üles jämedat tänamatust hagejate vastu (dtl 17). Taganemise põhjust ehk konkreetseid asjaolusid või kostja konkreetset taunitavat käitumist ei ole avalduses välja toodud ehk pole selge, milline kostja käitumine avalduse esitamise tingis. Seetõttu ei ole ka selge, kas taganemise ajendasid kohtumenetluses väidetud sündmused või miski muu. Eelkõige tekitab sellise küsimuse asjaolu, et taganemisavalduses on märgitud jäme tänamatus hagejate suhtes, kuid kohtumenetluses on hagejad esitanud tänamatuse asjaoludena peamiselt väiteid ja tõendeid kostja ja V K omavaheliste suhete kohta.
5(7)
2-22-13892
28.Kriminaalasjas menetluse lõpetamise määruse (dtl-d 158‒161), lahutusasja kohtuistungi protokolli (dtl-d 163‒169) ja avaldusega ühise hooldusõiguse lõpetamiseks (dtl-d 171‒175) tahavad hagejad tõendada, et kostja on nimetanud V K vägivaldseks. Vägivallas ei ole viimast samas süüdi mõistetud, kuigi prokuratuuri määrusest kaebuse rahuldamata jätmise kohta tuleneb, et tüli oli, aga karistamisväärset vägivalda mitte (dtl 304‒308). Mõningase pingutusega saab järeldada, et hagejad soovivad näidata, et kostja on esitanud V K kohta ebaõigeid ja laimavaid andmeid. Ei ole aga selge, kuidas täpselt on sellest puudutatud hagejad, isegi kui see väide on õige. Hagejad on seisukohal, et kinkelepingust taganemise alus on tõendatud. Kohus sellega ei nõustu, kasvõi sel põhjusel, et hagejate väited taganemise aluse kohta on nii üldsõnalised, et neid suure tõenäosusega ei olegi võimalik tõendada.
29.Lisaks on hagejate seisukohad taganemise osas vastuolulised. Hagejad on väitnud, et kuna kinkelepingust taganemisest on möödas rohkem kui kolm aastat, on nõue aegunud ning seetõttu ei saa kostja taganemist vaidlustada. Kohus selgitab hagejate esindajale, et taganemise avaldusest tulenev nõue on antud juhul omandi tagasikandmise nõue põhjusel, et omandamise võlaõiguslik alus on ära langenud. Tegemist on hagejate nõudega kostja vastu. Hagejad ei saa samal ajal püüda nõuet kohtumenetluses maksma panna ja väita, et see on aegunud. Teiseks, kostja väidab, et taganemise avaldusel ei ole õiguslikke tagajärgi, sest taganemiseks ei olnud alust. Asja, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, ei pea vaidlustama. Viide õiguslike tagajärgede puudumisele on poole vastuväide nõude maksmapaneku vastu.
30.Kuna kohus tuvastas, et kinkeleping on tühine ja sellest ei saa seetõttu taganeda, ei pea kohus vajalikuks analüüsida hagejate väiteid kostja käitumise kohta ega selle kohta esitatud tõendeid.
31.Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
32.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
33.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja kantud põhjendatud menetluskulud tuleb seega jätta hagejate kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja nimetatud menetluskuluks on õigusabikulu 1738,44 eurot, kulu notariaalse lepingu ärakirjale 41,53 eurot ja kontoväljavõtte saamisele 60 eurot, kokku 1839,97 eurot.
35.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabi tunnihind on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Tegemist on turuhinnale vastava hinnaga. Kohtuasi ei ole olnud iseäranis lihtne, mis võiks õigustada tunnihinnast madalamat tasu. Õigusabile on kulunud ligikaudu 14 tundi. Kohtu hinnangul on ka ajakulu põhjendatud. Asjas on peetud kaks istungit. Kahe arvamuse koostamisele on kummalegi kulunud 3,5 tundi, kuid nende mõlema jaoks on esindaja liitnud kokku pangaülekannete summasid, mis on aeganõudev käsitöö. Kulud lepingu ärakirja ja kontoväljavõtte saamiseks on olnud vajalikud. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus hagejatelt kostja kasuks välja menetluskulud 1839,97 eurot, sealhulgas õigusabikulu 1738,44 eurot, kulu notariaalse lepingu ärakirjale 41,53 eurot ja kontoväljavõtte saamisele 60 eurot.
6(7)
2-22-13892
36.Kostja palub hagejatelt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus rahuldab kostja taotluse.