Määruse tegemise aeg ja koht 06.07.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-23-7727
Kohtuasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku taotlus X paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.05.2023 ja 02.06.2023 määrused
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Sihtasutus psühhiaatriakliinik
Põhja-Eesti
Regionaalhaigla
Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 31.05.2023 ja 02.06.2023 määrused muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluse võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku valvearst (avaldaja, psühhiaatriakliinik) esitas 31.05.2023 Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik, patsient) suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks.
2.Taotluse kohaselt rakendati psühhiaatriakliinikus puudutatud isiku suhtes alates 29.05.2023 kell 19.40 tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 sätestatule.
3.Esitatud taotlusest ja sellele lisatud arstide arvamusest nähtub, et puudutatud isik viibib psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil. Varasemast on teada, et patsient sündis asotsiaalses peres, sai väikelapsena raske peatrauma. Isa suri ja vanemlikud õigused võeti emalt ära, mistõttu kasvas lastekodus. Koolist suunati õppima lihtsustatud õppekavaga kooli. Psühhiaatriakliinikusse suunati esmakordselt 13-aastasena õpiraskuste ja närvilisuse tõttu, diagnoositi kerge vaimne alaareng (F70.0). Alates 6. klassist jätkas õpinguid Vaeküla Eriinternaatkoolis. Samal aastal viibis käitumishäirete tõttu ka teistkordselt haiglaravil, diagnoositi kerge vaimne alaareng käitumishäirega (F70.1). 1998 asus elama Tallinna Lastekodu Nõmme keskuses, kus kohanes hästi. Patsient oli kohusetundlik, kuid ebaõnnestumistele reageeris endiselt tormiliselt karjudes, asju lõhkudes või kedagi rünnates. Patsient lõpetas põhikooli ja asus tööle puhastusteenindajana, elas sotsiaalmajas koos toakaaslasega. Juba kooliajal osales aktiivselt vabakoguduse "Valguse tee" tegevuses ja jutlustas aktiivselt religioossetel teemadel. 2002 ründas toakaaslast, tekitades talle hulgaliselt eluohtlikke noahaavu. Patsiendi religioosseid avaldusi (suhtlemine Jumala ja kuradiga; religioossed mõtted pimedusest valgusesse minekust jms) hinnati psühhoosina, diagnoositi paranoidne skisofreenia, patsient hinnati süüdimatuks ja suunati sundravile, kus viibis Tallinna Linnakohtu määruse alusel alates 02.07.2002–11.01.2006.
4.25.01.2006 suunati patsient Valkla Hooldekodusse toetatud elamise teenusele. Toetusraviks määrati Rispolepti 4-5mg annuses kombineerituna Cyclodoliga. Patsient töötas köögis abitöölisena. Kõrvaltoimete ja ravi katkestamise tõttu vajas korduvalt haiglaravi, kuna ravita muutus ärritunuks, pretensioonikaks, tekkisid konfliktid kaaselanike ja Valkla Kodu personaliga. Ajavahemikul 2008–2018 sai raviks pikatoimelist depooravi (Abilify Maintena 300 mg). Valkla Hooldekodust suunati patsient Pelguranna Tugikodusse toetatud elamise teenusele, kus ta elas kuni 2016. Homoseksuaalsest suhtest on ta saanud 2013 HIV nakkuse, viirusevastasest ravist on keeldunud, põhjendab seda religioossete kaalutlustega. Alates 2016 elab puudutatud isik sotsiaalmajas Akadeemia teel. Mais 2018 määrati psühhoosivastaseks raviks Perfenazin depo 108mg/ml kord kuus. Alates 2019 on patsiendi seisund halvenenud ravi katkestamiste tõttu, millele järgnevalt muutub ärrituvaks, pidurdamatuks ja agressiivseks. 2021–2022 viibis haiglaravil rahutu ja agressiivse käitumise tõttu kahel korral, viimati 11.10.– 17.11.2022, kus põhidiagnoosina hinnati orgaanilist isiksushäiret (F07.0), skisofreenia ägenemist ei tuvastatud. Vaatamata korduvatele patsiendi soovil toimunud ravi korrigeerimistele pole ta toetusravi korrapäraselt tarvitama asunud. Viimati määrati toetusraviks olansapiin 15mg annuses, mille manustamise lõpetas ta samal kuul peale haiglaravi lõppu. Järgnevalt on perearsti poolt väljastatud retsept rahustile ja hiljem kasutas oma sõnul raviks vajadusel palderjani. Patsient elab jätkuvalt Akadeemia tee sotsiaalmajas, kus tema käitumine on olnud kaaselanikele häiriv (pidevalt tunginud kaaselanike eluruumi), samuti on avaldanud pidevalt rahulolematust oma elutingimuste ja temale osutatud puuduliku tähelepanu üle. Patsiendi sõnul on ta kasutanud ka lahjat alkoholi enesetunde parandamiseks, juues seda üksi.
2-23-7727
5.Käesolevalt toimetati puudutatud isik haiglasse kiirabiga Nõmme turu lähedusest, kus ta hirmutas alaealisi tütarlapsi, imiteerides tulirelvaga tulistamist. Vastuvõtul oli patsient püsimatu, elavalt žestikuleeriv, ähvardav ja kõvahäälne, rääkis monoloogina segaselt linnavalitsusest, FBI-st, koroonast, nimetas end FBI agendiks ja Ronald Reagani sugulaseks, kes peab linnas korda looma. Patsient oli ähvardava käitumisega, sõimlev, eitas igasugust ravivajadust ja keeldus haiglaravist, mistõttu ta hospitaliseeriti valvearsti poolt tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega 29.05.2023 kell 19.40. Osakonnas on patsient vahelduva meeleoluga, äärmiselt kergesti ärrituv, enesekeskne, suureline ja kõrge enesehinnanguga. Kirjeldab uhkustundega oma käitumist, peab enda "pättide paljastamise" missiooni oluliseks ja agressiivsust õigustatuks.
6.Puudutatud isikul esineb raske kombineeritud psüühikahäire – orgaaniline isiksushäire F07.0; kerge vaimne alaareng F70.1. Puuduliku arusaamise tõttu ümbritsevast ja isiksushäirest tuleneva rigiidsuse, impulsiivsuse ja kergesti vallanduva agressiivsuse tõttu ei ole ta suuteline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist ning ohustab ümbritsevate turvalisust.
7.Ärakuulamisel 31.05.2023 avaldas raviarst Katrin Eino, et patsiendi seisund ei ole muutunud võrreldes arsti arvamuse andmise ajaga ning ta kordas psühhiaatri 31.05.2023 arvamuses toodud põhjendusi, jäädes nende juurde.
8.Puudutatud isiku ärakuulamine toimus 31.05.2023 psühhiaatriakliinikus tema esindaja vandeadvokaadi Mariann Tusti juuresolekul. Ärakuulamisel avaldas puudutatud isik, et ta on Eesti kodanik, 48-aastane, sündinud XX.XX.XXXX, elab XXX. Ta saab teiste isikutega hästi läbi, aga osad inimesed ei saa millestki aru. Suitsetatakse suitsuvabal alal, kui tema tahab seal olla. Mitu kuud tagasi oli ta Tallinna vaimse keskuse teenusel, mis pakkus talle tööd. Ta oli sellel territooriumil kojamees. Tühja tööd ta teha ei taha, nt autode valmistamine, asfalteerimine, arvuti taga olemine, kojamehe töö. Ta on loodussõbralik inimene. Nõmme lastekodu ala on tema lemmikala, ta elas seal kunagi. Tema tuli Nõmme hüppetorni juurest ja tüdrukud istusid seal seljaga tema poole, ainult pikad juuksed olid näha. Tema ei arvanud, et need tüdrukud on alaealised. Ta ütles tüdrukutele: „Seis! FBI!“ (näitab samaaegselt, et pani käed kokku ja sõrmedega imiteeris relva ning näitas tüdrukute poole). Tüdrukud said šoki ja jooksid ära. Tal on telefonis videoklipp, kus on metodistid, kellele ta tegi samamoodi, ütles: „Seis! FBI!“. Metodistid ei teinud sellest väljagi ja palvetasid edasi. Ta on liiga palju filme vaadanud. Keegi vigastada ei saanud, kõik jäid elavate nimekirja. Arstid ei tee ka ausat tööd. Ravimeid ta ei võtnud. Tema ravimid kasvavad väljas – näiteks võililleõied. Puudutatud isik soovitab kohtunikul ka kirikusse minna.
9.Puudutatud isikule määratud esindaja toetas tahtevastase ravi kohaldamise avaldust. Maakohtu määrus I
10.Maakohus rahuldas 31.05.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja lubas kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 4 ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o 29.05.2023–02.06.2023. Lisaks andis kohus loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamist arsti poolt valitud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
2-23-7727 Maakohtu määrus II
11.Maakohus rahuldas 02.06.2023 määrusega avaldaja avalduse ja pikendas Harju Maakohtu 31.05.2023 määrusega esialgse õiguskaitse korras puudutatud isiku suhtes kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega 40 päevani, s.o kuni 08.07.2023.
12.Puudutatud isiku raviarst KE teatas 01.06.2023 kohtule, et patsiendi seisund ei ole muutunud. Patsiendil puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele.
13.Tuginedes PsAS § 11 lg-le 1 ja TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5 asus maakohus seisukohale, et eeldused esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi pikendamiseks tähtajaga kuni 40 päeva on täidetud.
14.Puudutatud isikul esineb raske kombineeritud psüühikahäire (orgaaniline isiksushäire F07.0; kerge vaimne alaareng F70.1) Seega on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud eeldus.
15.Kohtule jäi ärakuulamisel mulje, et isik hetkel selgelt ei mõtle ja võib haiguse ajel ebaadekvaatselt käitudes seada ohtu teised isikud, kuid enda käitumisest tingituna võib seada ka iseennast ohtlikkesse olukordadesse. Tema käitumine on täielikult mõjutatud tema haigusseisundist, puudub igasugune haiguskriitika ning tema käitumine on ohtlik eelkõige teistele isikutele. Isikul on diagnoositud raske kombineeritud psüühikahäire ning isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Tulenevalt raskest psüühikahäirest võib isik olla ohtlik eelkõige teistele ja vajab ravi psühhiaatriahaiglas. Ravita jäämisel võib ta oma psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse ja agressiivse käitumisega seada ohtu eelkõige teised isikud. Eeltoodust tulenevalt on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 2 nimetatud eeldus.
16.Kohtu hinnangul ei ole muu psühhiaatriline abi küllaldane. Kohtule esitatud arsti arvamuses on välja toodud ja kohus ärakuulamisel veendus, et puudutatud isik ei pea ravi vajalikuks, tal puudub haiguskriitika. Oma seisundist lähtuvalt pole ta võimeline oma raviks teadvat nõusolekut andma. Seega pole ta võimeline oma ravivajaduse üle otsustama. Tahtest olenemata saab ravida üksnes haiglas. Eeltoodust tulenevalt on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 3 nimetatud eeldus. Määruskaebus
17.Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määrused tühistada ja vabastada ta viivitamatult kinnisest asutusest.
18.Puudutatud isik on seisukohal, et tema suhtes pole täidetud PsAS § 11 ettenähtud alused. Ta on seisukohal, et haiglasse sattumisele eelnenud sündmusi on tõlgendatud ebaõigesti ja tegemist oli arusaamatusega. Ta ei olnud oma käitumisega ohtlik endale ega teistele. Seetõttu ei vaja ta ka tahtest olenematut ravi kinnises asutuses. Menetluse edasine käik
19.Avaldaja palub jätta määruskaebuse mõlema vaidlustatud määruse osas rahuldamata, sest täidetud on kõik tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamise tingimused.
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-23-7727
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrused on seaduslikud ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruste tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).
22.Maakohus on kohaldanud esialgset õiguskaitset kuni neli päeva 31.05.2023 määrusega ja pikendanud psühhiaatriahaiglasse paigutamist 02.06.2023 määrusega kuni 40 päevani. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud PsAS § 11 lg 1 ja TsMS § 534 lg 5 kohaldamise eeldused. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses välja toonud selliseid asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et ta paigutati psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematu ravi kohaldamiseks põhjendamatult. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastusena puudutatud isiku määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses välja toodud seisukohaga, et haiglasse sattumisele eelnenud sündmusi on tõlgendatud ebaõigesti ja et puudutatud isik ei olnud oma käitumisega ohtlik endale ega vaja seetõttu ravi. Asjas esitatud psühhiaatrite arvamused koosmõjus avalduse ning 31.05.2023 puudutatud isiku ja psühhiaatri poolt ärakuulamisel avaldatud asjaoludega kinnitavad, et puudutatud isikul esines haiglasse saabudes raske psüühikahäire, millest tulenes eelkõige teisi ohustav käitumine, seejuures puudus puudutatud isikul toimunu suhtes kriitika ning ta ei olnud võimeline mõistma ravi vajadust.
24.Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi osas seisukoha võtmisel hindama. Psühhiaatrite eriteadmistest lähtuv hinnang oli, et häire ei möödu 4 päevaga ja ravi pikendamise taotluse esitamisel oli ette näha, et patsiendi seisundist tuleneva haiglaravi vajadus ületab 4 päeva. Psühhiaatri 01.06.2023 avaldatust nähtuvalt ei muutunud puudutatud isiku seisund pärast kolme päevast haiglas viibimist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades teadmisi puudutatud isiku haiguse kohta ning puudutatud isiku senist haiguskulgu, ei ole raskest psüühikahäirest paranemine nelja ööpäeva vältel realistlik. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades. Seda ei lükka ümber puudutatud isiku enda hinnang oma tervise kohta. Haiglaravita jätmisel ohustanuks puudutatud isik psüühikahäire tõttu eelkõige ümbritsevate julgeolekut, elu ja tervist ning võimalik, et segadusseisundist tulenevalt ka enda elu ja tervist. Puudutatud isiku ohtlikkus oli maakohtu tuvastatud asjaolude põhjal lähitulevikus seega pigem kindel kui tõenäoline. Isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1). Samuti saab isiku ohtlikkus väljenduda kalduvuses vägivallale (RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 39.2). Psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isikul korduvalt esinenud agressiivsushoogusid ümbritsevate suhtes.
25.Riigikohus on leidnud, et muude abinõude kasutamise võimatus eeldab seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 40). Olukorras, kus isik eitab jätkuvalt temal diagnoositud rasket psüühikahäiret ning ei mõista enda ravivajadust, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik puudutatud isikule osutada psühhiaatrilist abi muul viisil kui tema suhtes tahtest olenematut ravi kohaldades. Eeltoodut toetab ka psühhiaatrite arvamus, millest nähtuvalt katkestab puudutatud isik pärast haiglaravi lõppemist toetusravi. Seega on maakohtu järeldused põhjendatud ning need vastavad tsiviilasjas esitatud tõenditele.
2-23-7727
26.TsMS § 534 lg 5 järgi võib esialgset õiguskaitset pikendada, kui see on vajalik psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Kuna psühhiaatri arvates vajas puudutatud isiku tervislik seisund esialgse õiguskaitse pikendamist, oli maakohtul selle alusel õigus esialgset õiguskaitset pikendada, hinnates, kas puudutatud isiku tervislik seisund seda vajab. Kuna maakohus leidis, et puudutatud isiku tervislik seisund ei olnud piisavalt paranenud ja endiselt olid täidetud tahtest olenematu ravi kohaldamise eeldused, võis maakohus TsMS § 534 lg 5 järgi esialgset õiguskaitset pikendada.
27.Tulenevalt eelmainitust on maakohus kolleegiumi hinnangul kõiki tõendeid koostoimes hinnanud ja asunud õiguspäraselt seisukohale, et täidetud olid PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused. Määruskaebus ei ole seega põhjendatud ja jääb rahuldamata.
28.Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
29.Arvestades, et maakohus edastas puudutatud isikule määruse väljavõtte, mis sisaldas sissejuhatust ja resolutsiooni, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks teha puudutatud isikule teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni (TsMS § 541 lg 1 teine lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.