lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-13264/78

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.07.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-13264/78
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.07.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1358
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 430 lg 3, 5, 8KompromissTsMS § 150 lg 2Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alusedTsMS § 645 lg 1Hagist loobumine ja kompromissTsMS § 661 lg 4Määruskaebuse esitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-13264/71Riigikohtu tsiviilkolleegium22.06.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-21-20473/88Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.05.2023

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Estonian Federation Academy Air Power Athletics OÜ11510394(Kolmas isik)Tallinna Hoiu-Laenuühistu11961369(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2023, Tallinn Kohtuasja number

2-21-13264

Kohtuasi

XXi hagi Tallinna Hoiu-Laenuühistu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. aprilli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinna Hoiu-Laenuühistu apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja esindajad ringkonnakohtus Erki Casar Kostja Tallinna Hoiu-Laenuühistu (registrikood 11961369), lepingulised esindajad Marjana Hiie ja vandeadvokaat Liisi Kents Kolmas isik kompromissis Estonian Federation Academy Air Power Athletics OÜ (registrikood 11510394), lepinguline esindaja Erki Casar Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 12. aprilli 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13264.
2.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-21-13264 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille tingimused on järgmised:
2.1.Kompromissi on sõlminud Tallinna Hoiu-Laenuühistu, XX ja Estonian Federation Academy Air Power Athletics OÜ, edaspidi koos ja ühiselt nimetatud pool või pooled.
2.2.Tallinna Hoiu-Laenuühistu tasub XXile hiljemalt kolme tööpäeva jooksul alates käesoleva kompromissi kinnitava määruse jõustumisele järgnevast tööpäevast kompromissi korras ning õigusrahu huvides 42 000 eurot.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
2.3.Punktis 2.2 nimetatud summa kantakse XXi arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.
2.4.Käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled mistahes käesolevas kompromissis käsitlemata vastastikustest nõuetest, sh menetluskulu nõuetest, mis seonduvad käesoleva õigusvaidlusega ja/või vaidluse esemeks olnud asjaoludega, sh, kuid mitte ainult liikmelisuse ja/või laenulepingu nr KV3608204 sõlmimise ja/või täitmisega.
2.5.Juhul, kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav määrus tühistatakse, ei ole kompromissilepingul tervikuna ega ühelgi selles sisalduval kinnitusel ega kokkuleppel õiguslikku tähendust.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Tagastada Tallinna Hoiu-Laenuühistu apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 297,50 eurot, Tallinna Hoiu-Laenuühistu arvelduskontole EEyyyyyyyyyyyyyy. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX (hageja) esitas 25. augustil 2021 (täpsustatud 26. augustil 2021 ja 5. septembril 2021) Harju Maakohtule hagi Tallinna Hoiu Laenuühistu (kostja) vastu täiteasjas nr 008/2021/2518 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 53 829,40 euro ulatuses või 66 675,16 eurot ületavas nõudes. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid Federation Academy Air Power Athletics OÜ (laenusaaja) ja kostja 13. oktoobril 2020 laenulepingu nr KV3608204 (laenuleping), mille alusel sai laenusaaja kostjalt laenu 65 000 eurot. Laenulepingu tagatiseks seati kostja kasuks hüpoteegid hagejale kuuluvatele kinnisasjadele, milleks olid: korteriomand asukohaga Tallinnas Xxxxxxx tn x-x (registriosa nr xxxxxxx, kinnisasi x) ja korteriomand, asukohaga Tallinnas Yyyyyyy tn y-y (registriosa nr xxxxxxxxx, kinnisasi x). Kostja ütles 15. veebruari 2021. a ülesütlemisavaldusega laenulepingu üles alates 23. veebruarist 2020. Täiteasja nr 022/2021/2518 raames võõrandati hagejale kuuluv kinnisasi 1 hinnaga 73 800 eurot ja kinnisasi 2 hinnaga 84 000 eurot. Kostja nõude suurus oli täitmisavalduse esitamise kuupäeva seisuga 72 790,16 eurot. Hageja on seisukohal, et kostjal puudus alus laenulepingu ülesütlemiseks, mistõttu ei ole laenuleping kehtivalt üles öeldud. Hageja on seisukohal, et laenuleping on tüüptingimustel põhinev laenuleping ning laenulepingu p-s 8.1.2 märgitud viivise määr ja p-s 8.7 märgitud leppetrahvi nõue on tühised võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 ja § 44 alusel. Sundtäitmine on lubamatu vähemalt 53 829,40 euro ulatuses, mille moodustab 70 eurot sissenõudmistasu, leppetrahv 3480 eurot, täiendav viivis 28. juuni 2021 seisuga summas 47 714,40 eurot ja kolmanda isiku poolt tasutud osamaksed kokku summas 2565 eurot. Hageja on seisukohal, et sundtäitmine tuleks lugeda lubamatuks 66 675,16 (72 790,16-70-3480-2565) eurot ületavas osas.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Laenusaajal ja hagejal oli laenulepingust tulenev võlgnevus kostja ees. Kuna laenusaaja ega hageja ei tasunud laenulepingujärgseid võlgnevusi ka pärast täiendava tähtaja andmist, siis esitas kostja 15. veebruaril 2021 laenusaajale ning hagejale leppetrahvi nõude ja laenulepingu ülesütlemisavalduse. Viidatud teatega andis kostja täiendava tähtaja võlgnevuse ning leppetrahvi tasumiseks kuni 22. veebruarini 2021 ning hoiatas, et leppetrahvi tasumata jätmisel ütleb kostja kooskõlas laenulepingu p-ga 7.2.3 laenulepingu üles
23.veebruaril 2021 (ülesütlemisavalduses ekslikult märgitud 23. veebruar 2020). Laenusaaja 2 (4)

ega hageja ei teostanud ühtegi makset, mistõttu oli kostjal alus laenulepingu ülesütlemiseks. Kuivõrd laenuleping sõlmiti juriidilise isikuga, siis ei kohaldu laenulepingule tarbijakrediidilepingu sätted ega sellest tulenev ülesütlemise piirang.

3.Maakohus rahuldas 12. aprilli 2022. a otsusega hagi osaliselt ja tunnistas täitemenetluse nr 022/2021/2518 lubamatuks 53 491,25 euro ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1769 eurot.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue lahendi, millega jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
6.Hageja, kostja ja laenusaaja esitasid Tallinna Ringkonnakohtule 9. märtsil 2023 kinnitamiseks kompromissi, paludes see kinnitada ja asjas menetlus lõpetada.
7.Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 9. märtsil 2023 hageja ja kostja vahel kompromissi ning lõpetas asjas menetluse.
8.Kostja esitas 13. märtsil 2023 ringkonnakohtu kompromissimääruse peale määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja kinnitada kompromiss selliselt, nagu pooled seda soovisid. Ringkonnakohus on kompromissi kinnitamisel tähelepanuta jätnud, et kompromissi pool oli ka laenusaaja ning kinnitanud kompromissi üksnes hageja ja kostja vahel.
9.Riigikohus tühistas 22. juuni 2023. a määrusega ringkonnakohtu 9. märtsi 2023. a määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus on ekslikult jätnud kompromissist välja laenusaaja. Laenusaaja ei ole menetlusosaline, vaid isik, kes on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 5 järgi võtnud endale kompromissi alusel kohustuse. Jättes laenusaaja kinnitamise määruses märkimata, on ringkonnakohus kinnitanud sellise kompromissi, mida kohtumenetluse pooled ei ole soovinud. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus selgitama ka laenusaajale kompromissi sisu ja tegema kindlaks, et laenusaaja saab aru, milline õiguslik tagajärg on kompromissil, mille osaline ta olla soovib. Seejärel on poolte kompromissivalmiduse korral ringkonnakohtul võimalik kinnitada selline kompromiss, mille pooled sõlmisid.
10.30. juunil 2023 esitas laenusaaja ringkonnakohtule esinduse kohta volikirja ning teatas, et laenusaaja on teadlik kompromissi kinnitamise tagajärgedest. Laenusaaja kinnitas, et ringkonnakohus võib kinnitada kompromissi, mille pooleks on ka laenusaaja.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse TsMS § 645 lg 1 alusel ja lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.
12.Laenusaaja on 30. juunil 2023 ja 5. juulil 2023 ringkonnakohtule saadetud teadetes kinnitanud, et ta on kompromissi pooleks ja on teadlik kompromissi kinnitamise tagajärgedest, sh asjaolust, et kompromissi kinnitamisega ei tulene kompromissi pooltel enam teineteise vastu nõudeid. 3 (4)
13.TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Praegusel juhul on kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissi pooleks ka menetlusväline isik, s.o laenusaaja. TsMS § 430 lg 5 sätestab, et kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Asja uuel läbivaatamisel veendus ringkonnakohus, et laenusaaja on kompromissi sõlmimisest osa võtnud, kuivõrd kohtule kinnitamiseks esitatud kompromiss on allkirjastatud laenusaaja poolt. Samuti on laenusaaja 30. juuni 2023. a teates palunud kompromissi kinnitamist selliselt, et selle pooleks on ka laenusaaja. Eelneva põhjal ei ole kolleegiumil alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi on kostjale ja hagejale selgitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruses (TsMS § 430 lg 8, § 432). Ka laenusaaja on kinnitanud, et ta on teadlik kompromissi sõlmimise tagajärgedest.
14.Kostja taotlus kompromissi sõlmimise korral poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks (297,50 eurot) kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele. Kostja palus riigilõivu tagastada enda arvelduskontole.
15.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud ja pooled on oma soovi ringkonnakohtule kinnitanud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
16.Kompromissi pooled on kokku leppinud, et lühendavad TsMS § 661 lg 4 alusel kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale määruse kättetoimetamisest alates. (allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium