Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus X suhtes esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest olenematu ravi pikendamiseks 40 päevani
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.05.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20.05.2023 määrus muutmata ning X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS §-s 536 lg 2 nimetatud isikud (isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad pereliikmed; isiku eestkostja; isiku nimetatud usaldusisik; rehabilitatsioonimeeskonna liikmed; kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud ametiisik) ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Määruskaebuse saab esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 17.05.2023 Harju Maakohtule taotluse X (puudutatu isik) suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik haiglas alates 17.05.2023 kell 02.35, mil tema suhtes rakendati tahtest olenematut ravi. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale. Ta ei ole võimeline ravivajadust ise hindama. Puudutatud isiku psüühilise seisundi paranemist ei ole alust prognoosida nelja ööpäeva vältel. Avaldaja taotleb rakendada puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja ühtlasi pikendada seda 40 päevani. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isikul diagnoositud segatüüpi skisoafektiivne häire. Ta on hospitaliseeritud psühhiaatriakliinikusse 41. korda. Esmakordselt oli ta haiglaravil 1996. aastal. Aastatel 2002–2018 käis patsient ambulatoorselt psühhiaatri vastuvõttudel ning tuli eluga rahuldavalt toime. Seejärel lõpetas ta regulaarse ravimite tarvitamise ning haigushood sagenesid. 2023. aastal on ta haiglaravil kolmandat korda. Praegusel juhul kutsus patsient endale ise kiirabi ärevuse ja südamekaebuste tõttu. Psühhiaatriakliiniku valvearsti sõnul oli puudutatud isik situatsioonis desorienteeritud, kõndis valvetoas ringi, laulis ja oli distantsitu. Ta kõneles katkematu monoloogina, mõttekäik oli hüplik, ning lennukad ideed vaheldusid paranoiliste luulumõtetega. Ta tegi sotsiaalselt kohatuid kommentaare ning esinesid kuulmismeelepetted. Ta avaldas, et ta isa on nirvaanas ning linnutee on sinises planeedis. Enda mõtted korduvat kui kaja. Pidas enda poega mõrtsukaks, kes peab minema kloostrisse. Avaldas, et kuuleb hääli, mis käsivad tal poeg tappa, kuna ta olevat mõrtsukas, spermadoonor ja isikuvastaste kuritegude toimepanija. Patsiendil käivat seksuaaldeemonid. Tema afekt oli düsfooriline, emotsionaalsed reaktsioonid inadekvaatsed ning enesehinnang kõrgenenud. Tahteaktiivsus oli psühhoosist juhinduv. Puudutatud isik on ettearvamatu käitumise tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Avalduse esitamise seisuga ei ole puudutatud isiku seisund paranenud. Ta on püsimatu ja rahutu ning kõneleb monoloogina kiirel tempol. Mõttekäik on laialivalguv, raskesti suunatav ja seosetu. Ta avaldab erinevaid luulumõtteid. Välja on kujunenud luulusüsteemid, mis põimuvad ka elavate meelepetetega. Räägib seksuaaldeemonitest, kes olevat kaks töötajat ning Y. Selgitab pikalt, kuidas nad teda kodus öösel seksuaalselt ära kasutavad. Jututeemad vahelduvad kiiresti. Räägib lennukatest ideedest seoses patsientide näidendiga, mitmest raamatust, mida parasjagu kirjutab ning põimib jutu sisse osakonna aia, mis olevat kõigi usundite raames pühitsetud ja kuidagi muutvat inimeste mõtlemist. Avaldab ka elavaid meelepetteid. Kirjeldab häirivaid hääli, mis suunavad ta käitumist, keelavad ravimeid võtmast ning halvustavad teda. Tunnistab poja seotust häältega. Kohati kirjeldab meelepetteid kui sundmõtteid, seejärel jällegi selgete häältena. Tema tunde- ja tahteelu on psühhootilisest seisundist mõjutatud. Meeleolu ning energiatase on tõusnud. Uni on pikalt häiritud. Elab pojaga koos, tülid on sagedased ja läbisaamine halb. Arvab, et tal on psüühikahäire asemel mõni neuroloogiline haigus ning haiguskriitika on puudulik.
2.Harju Maakohus rakendas 17.05.2023 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja määras paigutada puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse alates psühhiaatri otsusega isiku tahtest olenematule ravile võtmisest tähtajaga kuni 4 päeva ehk kuni 21.05.2023 kell 02.35.
3.Avaldaja teatas 19.05.2023 kohtule, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Tal puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. 2(6)
Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus pikendas 20.05.2023 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema psühhiaatriakliinikusse paigutamisest, s.o alates 17.05.2023 kell 02.35 kuni 26.06.2023 kell
4.1.Ärakuulamisel jäi raviarst eelnevalt esitatu juurde. Isikul on psühhoosi ägenemine. Kodus on puudutatud isikul pojaga probleemid, ta terroriseerib poega ning koos nad hakkama ei saa. Puudutatud isikul esineb ka natuke maniakaalsust, tal on seksuaaldeemonid ning luulusüsteem laieneb. Puudutatud isik kuuleb pidevalt hääli, mis on pigem häirivad ja käskivad, ning hääled ütlevad talle, et ta ei tohi ravimeid võtta. Puudutatud isik selgitas ärakuulamisel, et tema arvates ei peaks ta haiglaravil olema, sest ta ei ole ohtlik ei endale ega teistele. Poeg omastas tema korteri ning on talle mitu korda kallale tulnud, sõimanud ja ähvardanud. Puudutatud isik märkis, et 16.05 olid tema isa matused, ta nägi isa kummitust ning läks täiesti endast välja, mistõttu võttis ravimit. Puudutatud isikul hakkas südames halb ning ta otsustas endale kiirabi kutsuda. Soovis, et talle tehtaks mingi süst või räägitaks pojaga kurjemat juttu. Puudutatud isik selgitas, et ta otsustas poja vastu kriminaalsüüdistuse esitada. Süüdistab poega enesetapule suunamise katses, sest poeg on väljendanud, et soovib teda hävitada ja talle osaks saanud halva lapsepõlve tõttu kätte maksta. Puudutatud isik selgitas, et klassikalises mõttes ta hääli ei kuule, vaid ta kuuleb tuttavate hääli enda peas. Hääled mõnitavad teda ja ütlevad, et ta on Seewaldi ori jne. Ta võtab antidepressante ja muid ravimeid, mida välja kirjutatakse. Ravimeid võtab korralikult ning antidepressandid aitavad. Puudutatud isik on nõus natuke aega haiglas olema, kuid väga ei tahaks, sest tal on palju teha. Puudutatud isikule määratud advokaat toetas avaldaja taotlust.
4.2.Täidetud on eeldused psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-s 1 sätestatud esialgse õiguskaitse rakendamise korras puudutatud isiku paigutamiseks tema nõusolekuta kinnisesse asutusse. Taotlus kuulub rahuldamisele. Puudutatud isikul on diagnoositud raske psüühikahäire, segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2). Puudutatud isik on raske psüühikahäire tõttu ohtlik nii endale kui ka teda ümbritsevatele, tema käitumine on täielikult psühhootilisest seisundist mõjutatud ja ettearvamatu. Kohus veendus ärakuulamisel, et puudutatud isik ei ole psüühikahäirest tulenevalt suuteline juhtima oma käitumist ja on ohtlik nii endale kui ka teda ümbritsevatele. Isiku reaalsustaju on psüühikahäirest tulenevalt häirunud ning ravivajadust ta ei tunnista. Kohus tugineb arstide hinnangule, mille põhjal puudub patsiendil ravisoostumus ja haiguskriitika. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ära langenud. Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib oht realiseeruda. Määruse tegemise päeva seisuga ei ole tema seisund muutunud. Põhjendatud on rakendada tahtest olenemata ravi rohkem kui neli päeva. Taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist. Seetõttu tuleb anda luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ning vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti valitud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
3(6)
Määruskaebus
5.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 20.05.2023 määruse, millega anti luba tema tahtest olenematuks raviks kuni 40 päeva. Puudutatud isik kutsus enne haiglasse paigutamist endale ise kiirabi, kuna tundis end halvasti. Sündmusele eelnesid isa matused. Paraku viis kiirabi ta psühhiaatriakliinikusse. Puudutatud isik leiab, et sel korral puudus alus tema kinnisesse asutusse paigutamiseks. Ta polnud hospitaliseerimise hetkel ohtlik ei endale ega teistele. Samuti pole tuvastatud, et ravi haiglas oli vältimatu. Kuigi puudutatud isik on olnud varasemalt korduvalt tahtest olenematul ravil, ei saa ainuüksi see olla põhjuseks uue tahtest olenematu ravi kohaldamiseks. Ka varasemalt on andnud isik ise nõusoleku haiglas olemiseks ja ravi jätkamiseks. Samuti ei saa ainult raske psüühikahäire olla kinnisesse asutusse paigutamise aluseks. Seega puudusid ravi kohaldamisel kolmest kinnisesse asutusse paigutamise eeldustest kaks. Puudutatud isik tuleb kinnisest asutusest viivitamatult vabastada. Menetluse edasine käik
6.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
8.Ringkonnakohus palus 22.06.2023 järelpärimises avaldajal täiendavalt selgitada, milles seisnes puudutatud isiku ettearvamatu käitumine ja sellest tingitud ohtlikkus endale ja ümbritsevatele. Avaldaja vastas ringkonnakohtule 28.06.2023.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
10.TsMS § 534 lg 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest (TsMS § 534 lg 5 esimene lause). Pärast isiku enda ärakuulamist võib esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates (TsMS § 534 lg 5 teine lause).
11.Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
12.PsAS § 11 lg 1 kohaselt peavad üheaegselt olema täidetud kõik selle lõike punktides loetletud tingimused. Kui vähemalt üks tingimustest ei ole täidetud, ei või kohaldada isiku suhtes tahtest 4(6)
olenematut ravi ega teda tahtevastaselt kinnisesse asutusse paigutada. Puudutatud isik on seisukohal, et tema puhul ei ole kõik PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused tahtest olenematu ravi kohaldamiseks täidetud. Ringkonnakohus puudutatud isikuga ei nõustu.
12.1.Avalduse kohaselt on puudutatud isikul diagnoositud raske psüühikahäirena segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Haiglasse saabudes oli puudutatud isik situatsioonis desorienteeritud, ta rääkis katkematult iseendaga, tema mõttekäik oli hüplik ning lennukad ideed vaheldusid paranoiliste luulumõtetega. Puudutatud isiku seisund ei olnud pärast paaripäevast haiglas viibimist muutunud ning tal esinesid jätkuvalt paranoilised luulumõtted ja meelepetted. Maakohus leidis õigesti, et puudutatud isikul on PsAS § 11 lg 1 p 1 mõistes raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida.
12.2.Isiku ohtlikkus PsAS § 11 lg 1 p 2 järgi saab eelkõige väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RKTKm 07.05.2014, 3-2-1-33-14, p 15). Isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1). Avalduse asjaoludest nähtuvalt esinesid puudutatud isikul haiglasse paigutamisel paranoilised luulumõtted, kuulmis- ja meelepetted ning hääled peas. Tal puudus reaalsustaju ning tema sõnul suunasid hääled peas tema käitumist. Puudutatud isik avaldas valvearstile, et ta peab oma poega mõrtsukaks ning hääled tema peas käsivad tal poja tappa. Puudutatud isik elab oma pojaga koos, kellega tal on halb läbisaamine ning pidevad tülid. Psühhiaatriakliiniku juhataja on 28.06.2023 vastuses ringkonnakohtule täiendavalt välja toonud, et varasematel kordadel on isikul psühhoosi ägenemisperioodidel esinenud samuti emotsionaalne ebastabiilsus, rahutus, ebaadekvaatne ja ettearvamatu käitumine, paranoilised luulumõtted ning kuulmismeelepetted, mille ajendil on ta korduvalt ümbritsevate suhtes agressiivne olnud ning iseenda turvalisust ohustanud. Näiteks 28.12.2022 hospitaliseerimisele eelnevalt läks ta enda pojale kallale ning 03.02.2023 hospitaliseerimisele eelnevalt lubas ennast keskööl ära tappa ning võttis selleks köögist noa. Eelnevate haiglaravide jooksul on patsiendi kohta koostatud hulgaliselt vägivallaraporteid. Ringkonnakohus leiab, et kuna isik on varasemalt korduvalt sarnaste sümptomite näol avaldunud psühhoosi ägenemise tõttu muutunud ohtlikuks endale ja teistele, oli põhjendatud isikut ka käesolevas olukorras ohtlikuks pidada. Oli alust arvata, et puudutatud isik võib haiglaravita jäädes teiste (eelkõige oma poja) suhtes füüsiliselt ohtlikuks osutuda. Seega on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus ning määruskaebuses toodud väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
12.3.Tahtevastaselt ravile paigutamise kolmandaks eelduseks PsAS § 11 lg 1 p 3 järgi on see, et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Nimetatud punktis sätestatud tingimuse olemasolu eelduseks on isiku ohtlikkuse tuvastamine PsAS § 11 lg 1 p 2 järgi. Kohus peab sellisel juhul põhjendama, miks ei ole isiku ohtlikkust endale või teistele võimalik vältida muul viisil kui kinnises asutuses sundraviga (RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 40). Avalduse kohaselt puudub puudutatud isikul haiguskriitika. Ta arvas haiglasse saabudes, et tal on psüühikahäire asemel mõni neuroloogiline haigus. Puudutatud isik on küll ärakuulamisel avaldanud, et ta võtab ise ravimeid, kuid samas avaldas ta valvearstile, et tal on peas hääled, mis suunavad ta käitumist ja keelavad tal ravimeid võtta. Arsti sõnul on psühhoosi ägenemine 5(6)
põhjustatud ravimite võtmata jätmisest ning puudutatud isik ei tule psühhootiliste elamustega iseseisvalt ambulatoorse ravi käigus toime. Ringkonnakohus leiab eeltoodud asjaoludele tuginedes, et antud juhul ei olnud isiku ohtlikkust võimalik vältida muul viisil kui kinnises asutuses sundraviga. Seega on täidetud ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus.
13.Kokkuvõttes leidis maakohus õigesti, et PsAS § 11 lg-s 1 ja TsMS § 534 lg-test 1 ja 5 tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamiseks kuni 40 päevani on täidetud.
14.Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.