Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Janek Väli
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
Menetluse liik
2-22-14390 I N hagi M N ja I E N vastu tunnistada lubamatuks täiteasjade nr xxx ja xxx sundtäitmine 7000 eurot
nende Hageja: I N (isikukood xxx, elukoht ) Hageja lepinguline esindaja Olga Väina (Ramstor OÜ, Punane 16-507, Tallinn; e-post [email protected]) Kostjad: M N (isikukood xxx, elukoht xxx) I E N (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostjate seaduslik esindaja K N (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post xxx) Kostjate lepinguline esindaja Jana Kitter (Stabimer Õigusbüroo OÜ, Tulika 19, 10613 Tallinn; e-post [email protected]) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
Hagiavalduse kohaselt esitas kostjate seaduslik esindaja K N kohtutäitur E Vle 06.09.2022 kostja I ja kostja II nimel täitmisavaldused hageja vastu elatise võlgnevuse sissenõudes perioodi detsember 01.09.2021 kuni 06.09.2022 eest ning alustatud on täitemenetlus nr xxx ja nr xxx. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 03.05.2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-1394. Mõlema kostja nõude suuruseks on 1987,68 eurot. Perioodil septembrist 2021 kuni juuni 2022 on hageja tasunud elatist. Hageja täitis oma kohustused kostja seaduslik esindaja ees täies ulatuses 2021. aasta eest suuruses 4444 eurot. Hageja ja K N sõlmisid 29.01.2022.aastal kohtuvälise kokkuleppe, mille kohaselt tasub hageja kostja I ülalpidamiseks igakuise elatisena 213,44 eurot alates 01.02.2022 kuni kostja I täisealiseks saamiseni ning kostja II ülalpidamiseks igakuise elatisena 213,44 eurot alates 01.02.2022 kuni kostja II täisealiseks saamiseni. Vastavalt sõlmitud kompromissile hakkas hageja tasuma elatist suuruses 213 eurot igale lapsele. Seega vastavalt kokkuleppele, peab hageja tasuma elatist alates jaanuarist 2022 kuni september 2022. aasta mõlemale lapsele kokku 3992 eurot, hageja tasus 4153,28 eurot, mis on 161,28 eurot rohkem. Kostjate esindaja keeldus 22.09.2022 esitatud tõendeid tunnistamast. Peale elatise tasumist veetsid kostja I ja kostja II ajavahemikul alates 03.05.2022 kuni 10.05.2022 puhkuse hagejaga Kreekas, see tähendab kogu ajavahemiku lapsed olid hageja ülalpidamisel. Kostja I ja kostja II veetsid ajavahemikul 26.06.2022 kuni 31.08.2022 hagejaga aega Venemaal. Samuti lasi hageja enda arvelt Venemaal paigaldada kostjale II breketid maksumusega 1250 eurot. Hageja jaoks jääb arusaamatuks kostja väide, et need kuud, kui hageja tasus rohkem elatist, loevad kostjad kingituseks. Hageja ei teinud lastele rahaliste ülekannete näol kingitusi. Kostjale on teada, et hageja töötab välismaal seepärast ülekanded tehti suurtes summades. Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda ning välja mõista kostjatelt riigilõiv summas 680 eurot ja esindajakulu summas 650 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kostjate vastuväited ja põhjendused
intervalli tagant hageja teeb väljamakseid. Puudub isegi selgitus, milliste kuude, või isegi aasta eest elatis tasutud on. Ühtegi kokkulepet, et hageja võib elatist tasuda siis kui tahab, laste ema ja hageja vahel ei ole olemas. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Lennukipiletid, taskuraha maksmine otse laste kontole, lastele kallite kingituste tegemine ei tähenda vahetut ülalpidamise andmist. Selle eest ei saa lastele osta igapäevaselt vajalikku toitu, riideid ega tasuda kommunaalmakseid. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista hagejalt esindajakulu summas 910 eurot. Samuti paluvad kostjad välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
Kohus tuvastab poolte poolt vaidlustamata asjaoludena järgmise: Hagejalt on kostja I kasuks väljamõistetud Harju Maakohtu 03.05.2017 kohtuotsuse kohaselt elatis summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 26.01.2017 kuni M N täiesealiseks saamiseni, s.o 28.05.2023 (dtl 11-17); Hagejalt on kostja II kasuks väljamõistetud Harju Maakohtu 03.05.2017 kohtuotsuse kohaselt elatis summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 26.01.2017 kuni I E N täiesealiseks saamiseni, s.o 22.06.2025 (dtl 11-17); Kostja I on hageja suhtes algatanud täitemenetluse nr xxx, milles nõude suuruseks on 1987,68 eurot elatise võlgnevusest alates 01.09.2021 kuni 06.09.2021; Kostja II on hageja suhtes algatanud täitemenetluse nr xxx, milles nõude suuruseks on 1987,68 euro elatise võlgnevusest alates 01.09.2021 kuni 06.09.2021.
Hageja tugineb hagiavalduse esitamisel ka hageja ja kostjate ema vahel sõlmitud kohtuvälisele kokkuleppele, millise kohaselt hageja tasub kostja I ülalpidamiseks igakuise elatisena 213,44 eurot, alates 01.02.2022 kuni M N täisealiseks saamiseni ja E N ülalpidamiseks igakuise elatisena 213,44 eurot, alates 01.02.2022 kuni E N täisealiseks saamiseni. Kui lapsed E N ja M N veedavad suveperioodi isa juures, siis isa ei maksa laste elatist isaga veedetud päevade eest (dtl 27-28).
Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
Poolte vahel on vaidlus järgmises: 1) kas hageja on kohustatud tasuma igakuiselt elatist kummalegi kostjale vastavalt Harju Maakohtu 03.05.2017 kohtuotsusele mitte vähem kui pooles Vabariigi Valitsuse
kehtestatud kuupalga alammääras (s.o. kummalegi 292 eurot kuus) või alates 01.02.2022 vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele (dtl 27-28); ja 2) kui palju hageja kostjatele elatist tasunud on ja kas hagejal on kostjate ees võlg, mida sundtäita. Esmalt võtab kohus seisukoha küsimuses, kui palju on hageja kohustatud kummalegi kostjale elatist tasuma alates 01.02.2022.
Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis on hageja esitanud kohtule hageja ja kostjate ema vahel sõlmitud kohtuvälise kokkuleppe, mille kohaselt hageja alates 01.02.2022 tasub kummagi kostja ülalpidamiseks igakuise elatisena 213,44 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni. Eelkõige tuleb analüüsida, kas selle kokkuleppega said pooled muuta ja kas nad muutsid jõustunud kohtuotsuses sätestatud elatise summat.
See kohtuväline kokkulepe on allkirjastatud digitaalselt hageja poolt 27.01.2022 ning kostjate ema, K N, poolt 29.01.2022 (dtl 26).
Kostjad ei ole vastuses hagile tuginenud sellele, et see kokkulepe millegipärast ei kehtiks. Kostjad on seisukohal, et sellega ei saanud pooled kohtuotsuses sätestatut muuta ning vastava soovi korral oleks hageja pidanud vastava nõudega kohtusse pöörduma. Kostjad ei too esile, et see kokkulepe oleks kehtetu, tühistatud või tühine. Hagi vastuse punktis 6.2 (dtl 158) sisalduvad viide laste emaga manipuleerimisele ja hirmutamisele on jäänud üldsõnaliseks ja abstraktseks. Kohus ei tuvasta allkirjastatud kirja sisust manipuleerimist, ähvardamist, hirmutamist, sundi ega muud taolist. Mingeid muid asjakohaseid väiteid ega tõendeid ei ole kostjad enda sellekohase vastuväite osas esitanud.
Kohus tuvastab, et kõnealune kokkulepe on vormistatud hageja pöördumisena kostjate ema poole ettepanekuga muuta kostjatele tasumisele kuuluvat igakuise elatise summat tulenevalt õigusliku olukorra muutumisest. Nimelt on 01.01.2022.a jõustunud uus Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) redaktsioon, mille kohaselt on oluliselt muutunud lastele makstava elatise põhimõtted, s.o elatise suurus ei ole enam seotud Eesti miinimumpalgaga. Hageja teeb kostjate emale ettepaneku sõlmida kirjalik kokkulepe tingimustel, et kummalegi kostjale makstav igakuise elatise summa oleks 231,44 eurot alates 01.02.2022 kuni vastava kostja täisealiseks saamiseni. Hageja palus kostjate emal kujundada omapoolne seisukoht selle ettepaneku osas ja esitada see hagejale kirjalikult hageja lepingulise esindaja meiliaadressile hiljemalt 28.01.2022. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis kostjate ema allkirjastas selle sama kirja, milles sisaldus kokkuleppe ettepanek.
VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Teise lõike kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
Kohus leiab, et pooled sõlmisid lepingu kostjate igakuise elatise summa osas. Leping sõlmiti hageja poolt vastava ettepaneku tegemisega, mille kostja aktsepteeris, digiallkirjastades kirja, milles vastav ettepanek sisaldus. Hageja ettepanek oli piisavalt määratletud, nimetades konkreetse igakuise elatise summa kummalegi kostjale, ning selles oli väljendatud hageja soov olla ettepanekuga seotud. Kostja väljendas kirja, milles ettepanek sisaldus, digitaalse allkirjastamisega oma nõusolekut kirjas tehtud ettepanekule. VÕS § 9 lg 1 alusel seega sõlmisid poole lepingu elatise igakuiste summade osas 29.01.2022, kui kostjate ema selle kirja allkirjastas. Praegusel juhul on täitedokumendiks 03.05.2017 tehtud Harju Maakohtu otsus, millega hagejalt mõisteti välja kummalegi kostjale igakuine elatis vähemalt pool kuupalga alammäärast ehk vaidlusalusel perioodil 292 eurot kuus kummalegi kostjale.
Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus ning et seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (vt Riigikohtu 15.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1115, p 10). Hageja tuginebki sellele, et pärast lahendi tegemist on pooled sõlminud uue kokkuleppe elatise tasumise osas.
Riigikohus on asjas 3-2-1-177-16 tehtud määruse punktis 11 selgitanud, et „olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. [---] Kui aga asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega, isegi kui ei ole esitatud TsMS § 459 järgset hagi kohtulahendi muutmiseks“. Lisaks on Riigikohus leidnud, et erandjuhul saab sundtäitmise lubamatuks tunnistada TMS § 221 lg-s 1 nimetamata asjaoludel (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-78-11, p 11). Seega peab kohus vaidluse korral tuvastama, kas pooled on leppinud kokku ülalpidamiskohustuse täitmises teistsugusel viisil, kui see nähtub Harju Maakohtu 03.05.2017 otsusest, või on hageja kohustuse täitmise asendanud ja kostja sellega nõustunud.
PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Seega võivad vanemad leppida kokku ka muul viisil elatise andmises. Riigikohus on asja 3-2-1-78-13 otsuse punktis 13 kirjutanud: „PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. Kolleegiumi hinnangul saab vanemate kokkulepet võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud. Kolleegium leiab, et kui vanem on kuni kohtule
lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist välja mõista, küll aga ei takista see vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt kokkuleppest. Seejuures tuleb arvestada ka seda, et kui vanemad leppisid kokku, et üks vanem katab vastutasuna teiselt vanemalt saadud hüve eest üksi kõik lapse ülalpidamise kulud, jääb see kokkulepe vanemate vahel kehtima ka pärast lapse kasuks elatise väljamõistmist ning selle kokkuleppe alusel saab vanem, kellelt kohtulahendiga elatis välja mõisteti, kuigi omavahelise kokkuleppe järgi ta elatist maksma ei pidanud, nõuda makstu kokkuleppe alusel teiselt vanemalt tagasi.“
Isikul on üldjuhul õigus vabalt käsutada talle kohtuotsusest tulenevat rahalist nõudeõigust. Võlausaldajal on võimalik nõudeõigusest ka täielikult või osaliselt loobuda. Näitena võib tuua, et kui hagejale mõistetakse kohtuotsusega kostjalt välja 1000 eurot, kuid kui pärast otsuse jõustumist lepivad pooled omavahel kokku, et võlgnik kohustub sellest tasuma vaid 800 eurot, siis loetakse võlausaldaja loobunuks 200 euro nõudmisest ning kui ta alustaks täitemenetlust 1000 euro sundtäitmiseks, võiks võlgnik sellest 200 euro ulatuses taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.
Kohus asub eeltoodu alusel kokkuvõtvalt seisukohale, et vanematel on õigus (PKS-s sätestatud piiranguid järgides, eelkõige § 109) sõlmida omavahel kokkuleppeid elatise andmise viisi, sh elatise summa ja tasumise korra kohta ka pärast seda, kui on jõustunud kohtulahend samas küsimuses. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul sõlmisid laste vanemad – hageja ja kostjaid esindav kostjate ema – kokkuleppe elatise suuruse osas arvates 01.02.2022. Nimetatud kokkulepe on kehtiv ja pooltele, s.t. kostjatele, täitmiseks kohustuslik. Kostjate ema on seda aktsepteerinud alates veebruarist 2022, kui hageja on teinud elatise makseid lähtuvalt sellest kokkuleppest ja sellele viidates (vt dtl 25). Kostjate ema ei ole tõendanud, et oleks väljendanud enne täitmisavalduse esitamist mittenõustumist selle kokkuleppega ja nõudnud elatise tasumist vastavalt kohtuotsusele, seega on kostjate ühe seadusliku esindajana ema seda kokkulepet vaikimisi aktsepteerinud. Pooled muutsid selle kokkuleppega kohustusi, mis seni tulenesid 03.05.2017 kohtuotsusest. Pooled on elatise igakuise summa osas lähtunud muutunud õiguslikust regulatsioonist ning kohtu hinnangul ei piirata sellega kostjate õiguseid ebamõistlikult.
Seega on hageja alates 01.02.2022 kohustatud tasuma kummalegi kostjale elatist 213,44 eurot kuus vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele (dtl 27-28). Samuti on kokku lepitud, et kui lapsed E N ja M N veedavad suveperioodi isa juures, siis isa ei maksa laste elatist isaga veedetud päevade eest.
Järgmiseks tuvastab kohus, kui palju pidi hageja maksma kostjatele elatist 01.09.202106.09.2022, s.o. perioodi eest, mille osas on algatatud täitemenetlus.
Kuni 31.01.2022 oli hageja kohustatud tasuma kummalegi kostjale elatist 292 eurot kuus (s.o. viis kuud arvates 01.09.2021) ning alates 01.02.2022 kummalegi kostjale 213,44 eurot kuus (s.o. 7 täiskuud kuni 31.08.2022 ning septembrist veel kuus päeva ehk 6/30 ehk 1/5 elatise kuusummast).
Seega kummalegi kostjale pidi hageja sel perioodil tasuma kokku 2996,77 eurot [(5 kuud * 292€) + (7 kuud * 213,44€) + (213,44€/30*6) = 2996,77€] ja kahele kostjale kokku 5993,54 eurot (arvestamata vahetu ülalpidamise väidet, mida kohus käsitleb järgmisena).
Hageja väitel olid lapsed (kostjad) tema vahetul ülalpidamisel 03.06.2022 kuni 10.06.2022 (dtl 224 – siin kirjutatud 03.05.-10.05), kui veetis nendega puhkuse Kreekas (lennupiletid dtl 167-178, tõlge 195-202). Kostjad ei ole sellele faktiväitele vastu vaielnud.
Kohus leiab, et nimetatud puhkusereisil viibitud perioodi ei ole põhjendatud elatise tasumisena või igakuise elatise vähendamisena arvesse võtta. Selle kohta puudub pooltevaheline kokkulepe. Samuti ei tulene selline alus seadusest. Mitte iga vanemaga veedetud päev ei lähe arvesse elatise vähendamise alusena. Eelduslikult on pooled kokkulepet sõlmides arvestanud ka lühiajaliste perioodidega, mil lapsed viibivad hagejaga ning selle arvelt elatise summa täiendav vähendamine ei ole põhjendatud. PKS § 101 lg 6 näeb elatise vähendamise ette alates aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus kohustatud vanema juures viibimist. Pooltevahelises kokkuleppes toodud valemis on näidatud selleks päevade arvuks 0, mistõttu on pooled kokkulepet sõlmides lähtunud sellest, et keskmiselt vähemalt seitset päeva lapsed isaga ei veeda. Kohus seda elatise vähendamise alusena ei käsita. Hageja väitel olid lapsed (kostjad) tema vahetul ülalpidamisel ajavahemikul 26.06.2022 kuni 31.08.2022, kui veetsid hagejaga aega Venemaal. Hageja on selle tõendamiseks esitanud laste passi koopiad viisadega ning Venemaale sisenemise ja väljumise piirivalve templitega (dtl 180-181). Kostjad ei ole sellele faktiväitele vastu vaielnud, mistõttu kohus loeb selle tuvastatuks.
Pooltevahelise kokkuleppe punkt 3 (dtl 28) sätestab, et „kui lapsed E N ja M N veedavad suveperioodi isa juures, siis isa ei maksa laste elatist isaga veedetud päevade eest“. Kohus loeb kostjate passikoopiate ja viisade alusel tõendatuks, et nad viibisid 26.06-31.08.2022 Venemaal ja olud seal hageja vahetul ülalpidamisel, kuna kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud.
Kohus leiab, et vastavalt nimetatud kokkuleppele tuleb elatise summat kummagi kostja kohta vähendada aja eest, mil kostjad olid hageja vahetul ülalpidamisel. Juunis oli selleks 5 päeva ehk 35,57 eurot (213,44/30*5), terve juulikuu eest 213,44 eurot ja terve augustikuu eest 213,44 eurot. Kokku seega ühe kostja kohta kuulub elatise kogusumma vähendamisele 462,45 euro võrra.
Seega, lähtuvalt eelnevalt otsuse punktis 9.2 ja 9.4 tuvastatust, asub kohus kokkuvõtvalt seisukohale, et hageja pidi kummalegi kostjale vaidlusalusel perioodil tasuma kokku 2534,32 eurot ja kahele kostjale kokku 5068,64 eurot.
Kohus ei loe hageja poolt otse lastele pangaarvetele tehtud makseid (dtl 182-186) elatise kohustuse täitmiseks. Tegemist on ilmselt isa kingituste või taskurahaga lastele, mida nad võivad kasutada endale meelepärasel moel. Nimetatud maksed ei ole tehtud kooskõlas hageja ja kostjate ema vahelise kokkuleppega.
Hageja on esitanud enda kontoväljavõtted kostjate emale tasutud elatise summade kohta (dtl 24-25).
Pangaväljavõttest dtl 24 nähtub, et hageja on tasunud kostjate emale selgitusega „alimendid: M N, I E N“ (termin „alimendid“ tähistab kõnekeeles üldteadaolevalt elatist) 04.08.2021 1184 eurot ja 11.08.2021 592 eurot, kokku seega 1776 eurot. Kohus ei arvesta elatisena 08.09.2021 makstud 300 eurot selgitusega „krovat“ ehk eesti keeles „voodi“. Kostjad ei ole kinnitanud nimetatud summa käsitamist elatisena ning hageja ei ole vastavat asjaolu tõendanud.
Pangaväljavõttest dtl 25 nähtub, et hageja on tasunud kuni kuupäevani 10.09.2022 kostjate emale selgitusega „alimendid: M N, I E N“ 4153,28 eurot. Seejuures on alates 04.02.2022 maksest hageja viidanud maksekorralduste selgitustes „kohtuvälisele kokkuleppele“.
Kokku on hageja seega tasunud kostjate emale perioodil 01.09.2021-06.09.2022 elatist summas 5929,28 eurot (1776+4153,28).
Kuna kummalegi kostjale pidi hageja tasuma nii 03.05.2017 kohtuotsuse kui ka kohtuvälise kokkuleppe kohaselt võrdse summa, ning hageja ei ole elatist tasudes märkinud, et oleks kummalegi kostjale teisest rohkem tasunud, lähtub kohus sellest, et kõik hageja maksed on tehtud kummalegi kostjale elatise tasumiseks võrdses summas. Seega tasus hageja kummalegi kostjale vaidlusalusel perioodil elatist 2964,64 eurot.
Eelnevalt punktis 10.1.4 tuvastatud kohaselt ei ole hageja seega tasunud elatist kummalegi kostjale nõutust vähem (tasutud 2964,64 eurot vs kohtuotsuse ja kokkuleppejärgne nõutud 2534,32 eurot).
Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole esitatud asjaolude pinnalt oluline käsitleda kostjate (kohtu hinnangul iseenesest faktiliselt õiget) vastuväidet selles osas, et hageja ei ole tasunud elatist igakuiselt, vaid suvaliste summade ja perioodide kaupa.
Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Kohus tühistab Harju Maakohtu 12.10.2022 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlused täiteasjas nr xxx ja nr xxx kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas nr 2-22-14390. Otsuse jõustumisel kuulub täitemenetlus lõpetamisele vastavalt TMS § 48 lg 1 p 4.
Kohus märgib, et käesolevas otsuses tuvastatu ei piira kostjate õigust pöörduda oma kohtulahendist tuleneva nõude sundtäitmiseks kohtutäituri poole, kui hageja on jätnud tasumata elatise mingi muu perioodi osas.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
laste kanda. Kohus ei tuvastanud TMS § 164 lg 12 analoogset olukorda, et kostjate seaduslik esindaja oleks täitmisavalduse esitanud pahauskselt. Hageja on elatist tasunud mitte igakuiselt, vaid kohati arusaamatu arvestuse alusel erinevates summades, mis on ilmselt kostjate seaduslikult esindajal raskendanud pidada hageja kohustuste täitmise üle järge. Seega ei saa kostjate seaduslikule esindajale (emale) ette heita, et ta täitmisavaldused esitas.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.