Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2023, Tallinn Kohtuasja number
2-14-50048
Kohtuasi
X üle seatud eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 11. aprilli 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Pärnu linna (Pärnu määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Linnavalitsuse
kaudu)
ja
X
Puudutatud isik II Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja TP Puudutatud isik III Valga vald (Valga Vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 11. aprilli 2022 määrus muutmata.
2.Määruskaebused jätta rahuldamata.
3.Määruskaebustega seonduvad menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Vabastada X enda määruskaebuselt riigilõivu summas 10 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (TsMS § 532).
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Asjaolud ja puudutatud isikute seisukohad
1.Pärnu Maakohus pikendas 13.04.2017 määrusega eestkostetava X (endise perekonnanimega X) (puudutatud isik I) üle seatud eestkostet ja eestkostja Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) ametiaega 5 aasta võrra.
2.Pärnu Maakohus algatas 09.12.2021 määrusega menetluse eestkoste pikendamise otsustamiseks.
3.Pärnu linna seisukoha kohaselt vajab puudutatud isik I jätkuvalt eestkostet. Eestkostetaval on sügav vaimupuue. Eestkostetav on kergesti mõjutatav, sotsiaalselt ebaküps ning vajab igapäevatoimingute sooritamisel regulaarset kõrvalabi. Eestkostetav on pärit Tihemetsa alevikust Saarde vallast ning seal elab endiselt ka tema ema. Pärnu Linnavalitsus määrati eestkostjaks, kuna puudusid sobivad füüsilised isikud, kes oleksid nõustunud täitma eestkostja ülesandeid. Eestkostetav ei ole Pärnu linnaga rohkem seotud, kui vaid lapsena paigutati elama lastekodusse, mis asus Pärnu linnas. Omal ajal märgiti see ka tema rahvastikuregistri järgseks aadressiks. Ühtegi sugulast, lähedast ega muud tuttavat eestkostetaval Pärnu linnas ei ela. Täisealiseks saades on eestkostetav elanud AS Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodus Harjumaal, mõnda aega on viibinud Valkla Kodus kinnisel teenusel, pikemat aega elanud Viira Kodus, mis asub Tori vallas, ning alates 2019. a septembrist elab eestkostetav Valga Abikeskuses. Eestkostetav on küll rahvastikuregistrijärgselt Pärnu linna elanik, kuid tegelikult elab eestkostetav Valga vallas ega ole Pärnu linnaga rohkem seotud kui Valga valla või mõne muu kohaliku omavalitsusega. Arvestada tuleb asjaolu, et tulevikus saab just Valga vald sidet eestkostetavaga paremini säilitada. See on ka eestkostetava enda huvides, kui eestkostja asub lähemal, siis saab eestkostetavale vahetumalt osutada vajalikke sotsiaalteenuseid. Eestkostetav on ka ise avaldanud soovi, et tulevikus oleks tema eestkostjaks Valga vald. Eelnevale tuginedes soovib Pärnu Linnavalitsus enda eestkostja ülesannetest vabastamist ning leiab, et uueks eestkostjaks tuleb määrata Valga vald.
4.Valga valla seisukoha kohaselt on eestkostetav Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt suunatud teenusele MTÜ Valga Abikeskusesse. Valga vallavalitsuse eestkostespetsialist suhtles telefonitsi eestkostetava emaga, kelle ütluste põhjal külastab tütar teda vähemalt korra kuus ja vahest ka rohkem. Eestkostetava ema elab aadressil Tihemetsa alevik, Saarde vald, Pärnu maakond. Eestkostetaval on säilinud kõige tugevam side Pärnu maakonnaga. Seal on ta elanud pikalt ise ja seal elab ka jätkuvalt tema ema. Eestkostetaval ei ole Valga vallaga mingisugust sidet eelnevalt olnud. Ainuüksi hooldekodu asukoha järgi ei saa eestkostetavat seostada Valga
vallaga, eestkostetavale pakub teenust SKA ja teenusele suunatakse eestkostel olev isik eestkosteasutuse taotluse ja nõusoleku alusel. Valga vald ei nõustu eestkostet üle võtma.
5.Eeskostetav avaldas soovi, et tema eestkostjaks oleks Valga vald, kuna praegune eestkostja keelab tal abielluda. Maakohtu määrus
6.Maakohus pikendas 11.04.2022 määrusega eestkostetava üle seatud eestkostet ja senise eestkostja Pärnu Linnavalitsuse ametiaega viie aasta võrra alates 11.04.2022 ja tegi muud eestkostega seonduvad otsustused. Maakohus märkis, et määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates eestkostjale teatavakstegemisest.
7.Kogutud andmete põhjal leidis maakohus, et eestkostetava varaliste ja isiklike huvide kaitseks tuleb tema üle seatud eestkostet ja eestkostja ametiaega pikendada seaduses sätestatud maksimaalse tähtaja võrra, kuid vastavalt tegelikule olukorrale tuleb sätestada eestkostetava pisitehingute tegemise õigus ja tema valimisõigus taastada. Eestkostevajaduse väljaselgitamiseks on viimane kohtupsühhiaatriaekspertiis tehtud 03.03.2014. Eestkoste on seatud eestkostetava kõigi asjade ajamiseks ning seega eestkostja ülesannete laiendamine ei ole võimalik. Ekspert on märkinud, et eestkostetav vajab eestkostet kõikide asjade ajamiseks võimalikult pikaks seadusega sätestatud ajaks, kuna vaimupuue on jääv ja temal esineb skisofreeniast tingitud jääv defekt tunde- ja tahteelus. Eestkostetava tervisliku seisundi kohta esitatud dokumentidest nähtuvalt eestkostetava tervislik seisund ei ole varasemaga võrreldes oluliselt muutunud, ta on oma vaimse tervise tõttu jätkuvalt piiratud teovõimega ja vajab eestkostet. Seetõttu kohus eestkoste pikendamise otsustamiseks uue ekspertiisi määramist vajalikuks ei pea.
8.Kohus kuulas eestkostetava 05.04.2022 kohtuistungil isiklikult ära. Kohus on eestkostetava ärakuulamise, tema tervisliku seisundi kohta esitatud tõendite alusel ning kohalike omavalitsuste seisukohtadega tutvumise järel veendunud, et eestkostetav vajab jätkuvalt eestkostet enamuse asjade ajamiseks. Eestkostetava tervislikku seisundit arvestades on põhjendatud pikendada eestkostja ülesandeid seaduses sätestatud maksimaalseks tähtajaks. Püsiva intellektipuude tõttu on eestkostetava seisund kestev. Isegi kui eestkostetav omandab uusi oskusi ja tema iseseisvus mõnevõrra suureneb, ei ole ette näha eestkostevajaduse äralangemist lähema 5 aasta jooksul. Kohus leidis, et eestkostetav vajab ka iseseisvalt olmeliste pisitehingute tegemisel kõrvalist juhendamist ja järelevalvet. Samas peab eestkostetaval olema võimalus arendada ja juurde õppida oskusi, mis tema iseseisvust suurendaksid, sh õppida raha kasutamist, väljaminekute planeerimist ja raha kogumist. Eestkostja sõnul on eestkostetaval ka seni võimaldatud iseseisvalt raha kasutada. 2017. a kohtumäärusega on eestkoste seatud küll kõikide asjade ajamiseks, kuid eestkostetavale oli antud õigus teha olmelisi pisitehinguid eestkostja poolt talle selleks antava rahasumma ulatuses. Arvestades kogutud andmeid ja eestkostja arvamust, on põhjendatud määrata eestkostetavale iseseisvaks kasutamiseks 150 eurot kuus. Kohus leidis, et eestkostetava valimisõiguse piiramiseks õiguslikku alust ei ole, kuid tema otsustusõigust perekonnaõiguslike tehingute tegemiseks on põhjendatud piirata.
9.PKS § 204 lg 1 alusel eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. PKS § 205 lg-tes 1 ja 3 nähakse ette, et kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul. Kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit
on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht.
10.Ühtegi füüsilist isikut, kes sobiks eestkostjaks ja oleks nõus eestkostja ülesanded enda peale võtma, praegu teada ei ole. Eestkostetaval on ema, kes ise vajab abi oma elu korraldamisel ning on eestkostel (eestkostja Saarde Vallavalitsus), seetõttu ei ole ta sobiv isik oma tütre eestkostjaks. Pärnu linn taotleb määrata uueks eestkostjaks eestkostetava praeguse viibimiskoha järgi Valga Vallavalitsus. Kohus nõustub Valga Vallavalitsuse seisukohaga, et Valgamaal asuvas hoolekandeasutuses elamine ei loo eestkostja määramise tähenduses olulist seost eestkostetava ja Valga valla vahel. Eestkostetav on pärit Pärnumaalt, alates 07.02.1996 (s.o praktiliselt sündimisest saadik) on tema elukoha aadressid rahvastikuregistris olnud Pärnumaa või Pärnu linna aadressid. Alates 06.01.2022 kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega Pärnu linn, Pärnu maakond ning lisa-aadress XXX, Valga linn, Valga vald, Valga maakond. Enne seda oli eestkostetava elukoha aadressiks (alates 28.01.2005) XXX, Pärnu linn, mis on lastekodu, kus eestkostetav viibis. Eestkostetav on õppinud Pärnus Kuninga tn põhikoolis. Alates 2019. a septembrist viibib ta Valga abikeskuses. Mingit muud sidet Valgamaaga eestkostetaval ei ole ning ei ole õiguslikku alust määrata senise eestkostja asemel eestkostjaks vallavalitsus, kelle territooriumil asub hoolekandeasutus, kus eestkostetav viibib. Eeltoodu alusel kohus pikendas eestkostetava senise eestkostja Pärnu Linnavalitsuse ametiaega. Määruskaebused
11.Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles jäeti rahuldamata Pärnu linna avaldus eestkostja vahetamiseks ja pikendati senise eestkostja Pärnu Linnavalitsuse ametiaega, ning teha uus määrus, millega määrata eestkostetava eestkostjaks Valga Vallavalitsus.
12.Määruskaebuse kohaselt on kohus liiga kitsalt tõlgendanud materiaalõiguse norme, mis viis lõppkokkuvõttes ebaõige kohtulahendini. Eelkõige on kohus liiga kitsalt ja seega vääralt tõlgendanud PKS § 205 lg 3. PKS § 205 lg 3 ei sea kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks valla- või linnavalitsus, kellega on isikul formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu, pikemaajaline elamine, vara asukoht ja rahvastikuregistri järgne elukoht). Kohtul tuleb silmas pidada ka sisulist sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid kummagi omavalitsusega tulevikus. Pärnu linn on seisukohal, et eestkostjaks tuleks määrata eestkostetava viibimiskohajärgne valla- või linnavalitsus, s.o Valga Vallavalitsus. Ka eestkostetav ise soovib oma eestkostjaks Valga Vallavalitsust.
13.Koos määruskaebusega esitas Pärnu linn kohtule ka eestkostetava kaebuse maakohtu määrusele, milles eestkostetav soovib, et tema eestkostjaks saaks Valga vald. Eestkostetav märgib, et ta ei ole seotud Pärnu linnaga. Eestkostetavale meeldib Valgas elada ning ta tahab sinna edaspidi elama jääda. Menetlusosaliste seisukohad
14.Valga vald palub jätta maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
17.Ringkonnakohus kontrollib vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 määruskaebuste alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega jäeti puudutatud isiku eestkostja ülesannete täitmine Pärnu linnale. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust muus osas, sest määruskaebustega ei ole maakohtu määrust muus osas vaidlustatud.
18.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohtu 04.05.2023 selgitustest tulenevalt ei käsitlenud maakohus puudutatud isiku I kohtule edastatud avaldust määruskaebusena. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna puudutatud isik I on märkinud, et ta kaebab edasi maakohtu lahendi ning soovib Valga valla eestkostjaks nimetamist, siis tuleb seda käsitleda määruskaebusena. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks see lahendada, hoolimata sellest, et maakohus seda määruskaebusena ei käsitlenud. Puudutatud isiku I määruskaebuse sisu on sarnane Pärnu linna määruskaebuse sisuga ning Valga vald on Pärnu linna määruskaebusele vastanud. Pärnu linna määruskaebuse lisana on puudutatud isiku I määruskaebus edastatud ka Valga vallale.
19.PKS § 205 lg 3 sätestab, et kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. PKS § 205 lg 3 alusel hindamine, kumma valla- või linnavalitsusega on eestkostetav tugevamalt seotud, on kohtu kaalutlusotsus.
20.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud diskretsioonipiire, kui jättis Pärnu Linnavalitsuse puudutatud isiku I eestkostjaks. Kohus on oma järeldust piisavalt põhjendanud. Maakohus seostas esiletoodud asjaolud õigete materiaalõiguse normidega ja vaidlustatud määrus vastab selles osas TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Ringkonnakohus ei nõustu Pärnu linnaga, et eestkostja valikul tuleks lähtuda eelkõige sellest, kus asub hooldekodu, kus eestkostetav viibib. Kohus peab välja selgitama, millise valla- või linnavalitsusega on isik tugevamalt seotud. Kohus võib hooldekodu asukohta lisaks teistele asjaoludele arvesse võtta, kuid ei saa teha otsustust üksnes isiku viibimiskohast lähtuvalt.
21.Maakohus on kaalunud praeguses asjas puudutatud isiku I seost mõlema omavalitsusüksusega ning on põhjendatult leidnud, et puudutatud isiku I eestkostjaks tuleb jätta Pärnu Linnavalitsus. Maakohus ei tuvastanud, et puudutatud isik I oleks lähemalt seotud Valga vallaga. Puudutatud isikut I ei saa Valga vallaga pidada lähemalt seotuks üksnes seetõttu, et ta viibib alates 2019. a septembrist Valga Abikeskuses. Puudutatud isik I on pärit Pärnumaalt. Maakohus tuvastas, et ta on õppinud Pärnus Kuninga tn põhikoolis. 08.12.2010 tsiviilasjas nr 2-10-61284 tehtud määrusest nähtub, et puudutatud isiku I eestkostjaks määrati Pärnu linn, kuna 2010. a asus puudutatud isik I elama Pärnu Lastekodusse. 17.06.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-50048 eestkostet pikendati. Määrusest nähtub, et eestkostetav elas Pärnu Lastekülas ja ta oli õppinud Pärnu Kutsehariduskeskuses. Eelnevast nähtub, et Pärnumaa ja Pärnu linnaga seob eestkostetavat üleskasvamine ja seal koolis käimine. Valga vallaga seob eestkostetavat vaid seal
hooldekodus viibimine alates 2019.aastast. Seega ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest nähtuks puudutatud isiku I tugevam seos Valga vallaga kui Pärnu linnaga. Eestkostetava huvides ei oleks olukord, kus igakordse hooldekodu vahetamisega kaasneks vastavalt ka tema eestkostjaks määratud valla- või linnavalituse asendamine. Täisealiseks saades on eestkostetav elanud eelnevalt veel ka Vääna-Viti Kodus Harjumaal, mõnda aega on viibinud Valkla Kodus kinnisel teenusel, pikemat aega elanud Viira Kodus, mis asub Tori vallas. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud määrata Valga vald puudutatud isiku I eestkostjaks vaid seetõttu, et puudutatud isik I elab hetkel Valga vallas ja eestkostetav soovib, et tema eestkostjaks oleks Valga vald. Eestkostetava huvides on eelkõige tema elu järjepidev ning eesmärgipärane korraldamine, millega siiani on tegelenud Pärnu linn.
22.Määruskaebustega seonduvad menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
23.Riigilõivuseaduse § 59 lg 7 sätestab, et avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 10 eurot. RLS § 59 lg 15 järgi tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku I arvelt tasutud riigilõivu eestkostja määruskaebuse esitamise eest. Puudutatud isiku I enda määruskaebuselt riigilõivu tasutud ei ole. Arvestades, et määruskaebused on sisult sarnased ning puudutatud isiku I arvelt on eestkostja määruskaebuse eest riigilõivu tasutud, siis peab kohus põhjendatuks analoogia korras TsMS § 190 lõikega 7, ja arvestades TsMS § 172 lg 3, vabastada puudutatud isiku I tema enda määruskaebuselt riigilõivu summas 10 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.