Elena Boyko hagi Igor Boyko, Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) ja kohtutäitur Kristel Maalmani vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 7. märtsi 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti
Vabariigi
(Politsei-
ja
Piirivalveameti
kaudu)
apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja II): Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, registrikood 70008747), esindaja Agne Niido Vastustaja (hageja): Elena Boyko (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Forstiman Vastustaja (kostja I): Igor Boyko (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Kohtutäitur Kristel Maalman
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 7. märtsi 2023 otsus osas, milles maakohus jättis menetluskulud Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kanda ning mõistis Eesti Vabariigilt (Politsei- ja Piirivalvemati kaudu) Elena Boiko kasuks välja 1210 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Elena Boiko menetluskuludest 1210 eurot 1⁄2 osa, s.o 605 eurot Elena Boiko enda kanda ja 1⁄2 osa, s.o 605 eurot Igor Boiko kanda ning välja mõista Igor Boikolt Eelna Boiko kasuks menetluskulud 605 eurot.
4.1.Rahuldada Elena Boiko hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
4.2.Tunnistada täiteasjas nr 095/2022/375 korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX, asukoht XXXXXXXXXXX) suhtes toimuv sundenampakkumine lubamatuks.
4.3.Jätta Elena Boiko menetluskuludest 1210 1⁄2 osa (s.o 605 eurot) Elena Boiko kanda ja 1⁄2 osa (605 eurot) Igor Boiko kanda.
4.4.Välja mõista Igor Boikolt Elena Boiko kasuks menetluskulud 605 eurot.
5.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Elena Boyko (hageja) esitas 20.11.2022 Viru Maakohtule hagi Igor Boyko (kostja I), Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani ja Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, kostja II) vastu tunnistada täiteasjas nr 095/2022/375 korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) osas sundtäitmine lubamatuks. Hageja palus menetluskulud jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) asukohaga XXXXXXXXXXX üks omanikest. Korter omandati ja kinnistati hageja ja kostja I abielu ajal. Kohtutäitur on välja kuulutanud kinnistu enampakkumise avaldades 24.10.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded kinnisasja enampakkumise teate, mille kohaselt kohtutäitur müüb avalikul elektroonilisel enampakkumisel korteriomandit. Hageja sai 11.11.2022 teada, et kohtutäitur on välja kuulutanud kinnistu enampakkumise. Hageja on üks korteriomandi
omanikest ning tegemist on tema ja tema endise abikaasa (kostja I) ühisomandis oleva varaga. Hageja esitas 12.11.2022 kohtutäiturile avalduse märkides, et ta ei anna nõusolekut korteriomandi võõrandamiseks enampakkumisel ning palus vabastada kinnisasja arestist. Kohtutäitur teatas 17.11.2022 hagejale, et ta ei vabasta kinnistut arestist ning täitemenetluse kohta ei või kohtutäitur avaldada infot kolmandatele isikutele, s.o hagejale. Hagejale ei ole teada, millal kohtutäitur on kinnisasja arestinud. Vastavalt enampakkumise teatele on kinnistusraamatusse kantud keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks kohtutäituri ja Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kasuks. Hagejale teadaoleva teabe kohaselt soovitakse korteriomandit müüa täiteasjas nr 095/2022/375 menetletavate rahaliste nõuete sissenõudmiseks ning sissenõudjaks on Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu). Hageja ei ole täiteasjas nr 095/2022/375 võlgnik. Hageja ja kostja I ühisvara ei ole jagatud. Hageja on kinnistu omanik ning kinnistu arest ja müük enampakkumisel rikub tema õigusi.
2.Viru Maakohtu 21.11.2022 määrusega peatas kohus hagi tagamise korras täitemenetluse täiteasjas nr 095/2022/375 osas, millega teostatakse sundenampakkumist vaidlusaluse korteriomandi suhtes.
3.Kostja I võttis hagi õigeks ja palus rahuldada. Kostja I kinnitas, et tegemist on tema ja hageja ühisvaraga.
4.Kostja II vaidles hagile vastu. Väärteoasjas nr 2330,21,002646 on 12.08.2021 kostjale I määratud karistuseks rahatrahv 190 trahviühiku ulatuses, st 760 eurot. Kuna isik talle määratud rahatrahvi ei tasunud, pöörati karistus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 203 lg-s 2 sätestatud korras sundtäitmisele. Kostja I suhtes algatati kohtuvälise menetleja 12.08.2021 otsuse nr 2330,21,002646/5 alusel täitemenetlus. Kostja II oli seisukohal, et trahviotsus on kohustav täitedokument täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 mõistes. Väärteoasjas tehtud otsuse täitmine ei toimu üldise korra alusel, vaid antud eritingimusi reguleerib erisätetena TMS 5. osa 9. peatükk. TMS § 198 lg-s 2 viidatakse selgesõnaliselt rahatrahvi sundtäitmisel õigusele pöörata sissenõue võlgniku osale ühises varas. TMS § 200 lg 3 paneb kohtutäiturile kohustuse pöörata sissenõue võlgniku varale käesolevas seadustikus sätestatud korras kohe, kui rahatrahvi määratud tähtaja jooksul ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kolmandal isikul, sh kinnisvara ühisomanikul, ei ole õigust takistada rahatrahvi sundtäitmist. Seega puudub hagejal seaduslik alus ja õigus täitetoimingu tegemist takistada.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus rahuldas 07.03.2023 otsusega hagi ja tunnistas täiteasjas nr 095/2022/375 korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) osas sundtäitmise lubamatuks. Maakohus jättis menetluskulud kostja II kanda ja mõistis kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulud 1210 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hagejale kuulub omandiõigus korteriomandile, mille osas käib sundtäitmine ja kohtutäituri poolt on välja kuulutatud enampakkumine. Võlgnikuks on kostja I ja sissenõudjaks kostja II. Hageja nõude aluseks on TMS § 222 lg 1. TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. TMS § 14 lg 11 kohaselt kui sissenõue pööratakse abikaasade ühisvarale ühe abikaasa vara suhtes toimuvas täitemenetluses, eeldatakse sissenõudja kasuks võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut. Nimetatud vara võib arestida ja müüa. Nõusoleku eeldus ei kehti kinnisasjade ja võlgnikuks mitteoleva abikaasa sissetuleku ning tema nimel
avatud kontol oleva raha suhtes. Võlgnikuks mitteolevat abikaasat teavitatakse käesolevas lõikes nimetatud vara arestimisest ja selgitatakse vastuväite esitamise võimalust. Hagiavaldusest ei tulene, et võlgnikuks mitteolevat abikaasat, st hagejat oleks TMS § 14 lg 11 alusel informeeritud korteriomandi arestimisest. Maakohus oli seisukohal, et hageja ja kostja I ühisomandis oleva korteriomandi arestimine ja selle enampakkumisele panemine rikub oluliselt hageja põhiseaduslikku õigust omandi puutumatusele (PS § 32). Kostja II viide VTMS §-le 200 ei ole asjakohane. Kostja II tõlgendus TMS § 198 lg 2 osas on ekslik. Maakohus selgitas kostjale II, et TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluskulude jaotuse määrab erinormina kindlaks TMS § 221 lg 4, mille kohaselt jäävad hagi rahuldamisel täitekulud sissenõudja kanda. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, siis jättis kohus menetluskulud kostja II (sissenõudja) kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1540 eurot (õigusabikulud 8 h ja 45 minutit tunnihinnaga 120 eurot/h (koos käibemaksuga), s.o 1050 eurot ja riigilõiv 490 eurot). Kohus leidis, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Arvestades menetluskulude nimekirjades kajastatud toiminguid, luges kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 6 tundi. Maakohus oli seisukohal, et põhjendatud ja vajalik hageja õigusabikulu on 720 eurot. Riigilõiv 490 eurot on põhjendatud menetluskulu. Maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulud 1210 eurot. Hageja on esitanud kohtule taotluse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 461 lg 2 kohaselt, kui otsuse kohaselt on võlgnikuks Eesti Vabariik või kohaliku omavalitsuse üksus, tuleb kohtuotsus üldjuhul täita hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise ajast alates. Kohtu hinnangul saab viivise väljamõistmine olla põhjendatud üksnes pärast seaduses sätestatud otsuse täitmise tähtaja möödumist.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 07.03.2023 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või hagi rahuldamisel võlgniku ja kohtutäituri kanda. Kostja II leiab, et hageja õigusi on rikutud kohtutäituri tegevuse/tegevusetuse tagajärjel. Seda vastuolu ei ole kohus oma otsuses käsitlenud. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et olukorras, kus hageja on pidanud oluliseks kaasata kostjate ringi ka kohtutäituri, kelle tegevuse hageja vaidlustas, on kohus kostjate ringist välja jätnud. Maakohus ei ole võtnud arvesse, et kostja II ei ole sissenõudja võlaõiguslikus tähenduses. Vastavalt VTMS § 202 lg-le 1 on kostja II kohustatud isikuks kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse ja määruse täitmisele pööramisel. Samuti on tal seadusest tulenev kohustus saata lahend sundtäitmisele (VTMS § 204 lg 3). Selle üle, millisel viisil toimub edasine täitmine, kostjal II otsustusõigust ei ole. Kostjal II puudub pädevus kontrollida või anda hinnang selle kohta, kuidas täpselt kohtutäitur oma toiminguid läbi viib. Isegi kui kohus rahuldab hagi ja tunnistab enampakkumise lubamatuks, siis see ei mõjuta kuidagi kostjat II ega takista tema tegevust asenduskaristuse taotlemisel. Sellest tulenevalt ei ole kostja II isikuks, kelle kahjuks hagi rahuldamisel otsus tehakse.
Menetluskulude jaotus on ebaõige. TMS § 37 lg 4 sätestab, et menetluskulude kandmise kohtus otsustab kohus tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras. TMS § 221 ja selle lõikeid on võimalik kasutada ainult olukordades, kus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on esitanud võlgnik, mitte kolmas isik. Kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitas kolmas isik, siis TMS § 221 ei kohaldu. Õiglane on jätta menetluskulud TsMS 162 lg 4 alusel kohtutäituri kanda. Käesoleval juhul on kostja I võtnud hagi õigeks ja märkinud muuhulgas ka seda, et ta teatas kohtutäiturile 2022. a suvel, et vaidlusalune korter on tema ja hageja ühisomand. Eeltoodut arvesse võttes ei saa olla vaidlust selles, et isikuteks, kelle kahjuks hagi rahuldamisel lahend tehakse, on võlgnik ja kohtutäitur.
7.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude kostja II kanda jätmist. Hagi ese on tuvastatav kohtuasja nimetusest kohtuotsuse esimesel lehel, samuti kohtuotsuse sisust. Maakohus kohaldas õigesti TMS § 222. Ebaõige on kostja II väide, et hageja vaidlustab kohtutäituri tegevust. Kohtutäitur on asjas kostja. Ebaõige on kostja II väide, et kostjal II ei ole otsustusõigust täitemenetluses. Kostjal II on seadusest tulenevad sissenõudja õigused, kuna ta on sissenõudja täitemenetluses ja seega kuulub kohaldamisele TMS § 222 lg 3. Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud kostja II kanda. Kostja II käitumine põhjustas kohtusse pöördumise. Menetluskulude jätmine kostja I kanda ei ole õiglane, kuna kostja I võttis hagi õigeks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja II kanda ning mõistis kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulud 1210 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja menetluskulud 1⁄2 osas hageja enda ja 1⁄2 osas kostja I kanda ning mõistab kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud 605 eurot. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub menetluskulude jaotuse osas rahuldamisele.
9.Maakohus jättis menetluskulud TMS § 221 lg 4 ja TsMS § 162 lg 1 alusel kostja II (sissenõudja kanda). Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Esmalt märgib ringkonnakohus, et TMS § 221 lg 4 reguleerib täitekulude, mitte menetluskulude, jaotust. TMS § 37 lg 2 kohaselt menetluskulude kandmise kohtus otsustab kohus tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras. Üldjuhul kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Antud asjas oli kaks kostjat (TMS § 222 lg 3) ning maakohus ei ole põhjendanud, millistel kaalutlustel jättis ta seoses hagi rahuldamisega menetluskulud ainult ühe kostja, s.o kostja II kanda ega kohaldanud TsMS § 165 sätteid. Samas leiab ringkonnakohus, et antud vaidluse asjaolusid arvestades on põhjendatud kohaldada kostja II osas menetluskulude jaotusele TsMS § 162 lg-t 4 ja jätta kostjalt II TsMS § 165 lg 1 alusel väljamõistmisele kuuluv menetluskulude osa hageja kanda.
TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kuulub kohaldamisele juhul, kui vaidluse asjaoludest nähtuvalt oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt kelle kahjuks otsus tehti. Kostja II on sissenõudja, kelle avalduse alusel alustas kohtutäitur täitemenetlust. Samas nähtub asja materjalidest, et sundtäitmine tunnistati lubamatuks TMS § 222 lg 1 alusel kohtutäituri poolt TMS §-s 14 sätestatud nõuete rikkumise tõttu ning kostjale II, kes esitas üksnes täitmisavalduse, ei ole võimalik mingeid rikkumisi ette heita. Seetõttu oleks äärmiselt ebaõiglane olukord, kus kostja II peaks hagi rahuldamise korral vastutama koos kostjaga I hageja menetluskulude kandmise eest. Kostja II on antud menetluses kostja staatuses seadusest tulenevalt (TMS § 222 lg 3) ning reeglina peaksid mõlemad kostjad (võlgnik ja sissenõudja) vastutama menetluskulude eest TsMS § 165 lg 1 järgi võrdsetes osades. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kostjalt II oleks menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 4 alusel 1⁄2 hageja menetluskuludest hageja enda kanda ning 1⁄2 hageja menetluskuludest kostja I kanda. Maakohtu otsuse kohaselt on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 1210 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel menetlusõiguse norme rikkunud. Seetõttu tuleb kostjalt I välja mõista hageja kasuks välja 605 eurot (1210:2= 605) hageja menetluskulude katteks. Apellatsioonkaebus kuulub menetluskulude jaotuse osas rahuldamisele.
10.Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme (TMS §-d 14 ja 222) ning põhjendatult tunnistanud täiteasjas nr 095/2022/375 X linnas XXXXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) asuva korteriomandi suhtes sundtäitmise lubamatuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega korda neid käesolevas otsuses kooskõlas TsMS § 654 lg-s 6 sätestatuga. Maakohus on muu hulgas õigesti märkinud, et kostja II tuginemine TMS §-le 198, mis reguleerib sissenõude pööramise järjekorda, ei ole antud vaidluses asjakohane õigusnorm. Ka ei tulene TMS § 198 lg-st 2, et abikaasade ühisvarale saaks ühe abikaasa suhtes toimuvas täitemenetluses pöörata sissenõuet ilma eelnevalt ühisvara jagamata.
11.Viru Maakohtu 21.11.2022 määrusega peatati täitemenetlus vaidlusaluses täiteasjas osas, millega teostatakse vara sundenampakkumist korteriomandi registriosa nr XXXXXXX (X linn, XXXXXXXXXXX) suhtes, kuni tsiviilasjas nr 2-22-17383 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Seega on täitemenetlus peatatud kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni ning kohtuotsuse jõustumisel tuleb kohtutäituril TMS § 48 lg 1 p 4 alusel täitemenetlus korteriomandi sundenampakkumise osas lõpetada.
12.Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 171).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
04.04.2024 Riigikohus
Resolutsioon
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 30. juunil 2023 tsiviilasjas nr 2-22-17383 tehtud otsuse resolutsiooni p-d 1, 2, 4.3, 4.4, millega ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 7. märtsi 2023 otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning tegi selles osas uue otsuse, millega jättis Elena Boyko menetluskuludest maakohtus pool tema enda kanda ning pool Igor Boyko kanda ning mõistis Igor Boykolt Elena Boyko kasuks välja menetluskulud 605 eurot. Tühistada ka ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 6, millega menetluskulud ringkonnakohtus jäid poolte endi kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Elena Boyko ja Igor Boyko menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kanda. Igor Boykol puuduvad maa- ja ringkonnakohtus hüvitatavad menetluskulud.
2.Rahuldada Elena Boyko kassatsioonkaebus.
3.Rahuldada Igor Boyko kassatsioonkaebus.
4.Jätta Elena Boyko ja Igor Boyko menetluskulud Riigikohtus Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kanda.
5.2.Tunnistada täiteasjas nr 095/2022/375 sundtäitmine X linnas aadressil XXXXXXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) osas lubamatuks.
5.3.Jätta Elena Boyko ja Igor Boyko menetluskulud kõigis kohtuastmetes Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kanda.
5.4.Mõista Eesti Vabariigilt (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) Elena Boyko kasuks välja menetluskuludena kõigis kohtuastmetes 1686 eurot 56 senti (1210 eurot + 406 eurot 56 senti + 70 eurot). Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses pärast 30 päeva möödumist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
5.5.Mõista Eesti Vabariigilt (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) Igor Boyko kasuks välja menetluskuludena kõigis kohtuastmetes 70 eurot“
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.