Xxxxxx valla (Xxxxx Vallavalitsuse kaudu) avaldus eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 3. jaanuari 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Xxxxxxxx vald (Xxxxxxxx Vallavalitsuse kaudu, registrikood xxxxxxx), seaduslik esindaja GG Puudutatud isik YY (isikukood xxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Puudutatud isik XX (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik AA (eestkostetava vend, isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik PP (eestkostetava õde, isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik LL (eestkostetava vend, isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 3. jaanuari 2023. a määrus muutmata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
2-21-14095 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Xxxxxxxx vald (Xxxxxxxx Vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 20. septembril 2022 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus seada YYle (puudutatud isik) eestkoste tähtajaga viis aastat ning määrata eestkostjaks avaldaja. Avaldaja palus seada puudutatud isikule eestkoste kõigi asjade ajamiseks ning võimaldada puudutatud isikul teha pisitehinguid 50 euro ulatuses kuus. Avaldaja palus lugeda puudutatud isiku valimisõiguse teostamise osas teovõimetuks. Avalduse kohaselt esitas XX (puudutatud isiku vend) maakohtule avalduse puudutatud isikule eestkoste seadmiseks. Puudutatud isik ei ole võimeline ilma kõrvalise abita toime tulema. Puudutatud isik viibib alates 25. augustist 2022 ema surma tõttu poolvenna XX juures Xxxxxxxx külas Xxxxxxx talus. Avalajale ei ole teada, kui ulatuslik on puudutatud isiku vaimse tervise häire. Xxxxxxxx Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja tegi 30. augustil 2022 puudutatud isiku viibimiskohta kodukülastuse. Kodukülastusel saadud teabe kohaselt ei orienteerunud puudutatud isik ajas ja isikus ning vajab kõigi eluks vajalike toimingute juures kõrvalist abi. Xxxxxxxx Hooldekeskuse tegevusjuhendaja II iseloomustuse kohaselt vajab puudutatud isik igapäevaelu küsimustes pidevat järelevalvet ja abi. Avaldaja hinnangul ei ole puudutatud isik oma tervise seisundi tõttu võimeline oma tegevusest aru saama. Puudutatud isikul on piiratud teovõime, sügav vaimne puue, mistõttu tuleb talle seada eestkoste.
2.Pärnu Maakohus määras 24. oktoobri 2021. a määrusega puudutatud isikule kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi.
3.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatri Peeter Valvuri koostatud ekspertiisiarvamuse kohaselt on puudutatud isikul mõõdukas vaimne alRRng (F.71, nõrgamõistuslikkus), mis avaldub mõõdukas kognitiivsete võimete languses. Ekspertiisi läbiviimise ajal rääkis puudutatud isik, et ta on sündinud xx. xxxxx, sünniaastat, vanust ega praegust aasta numbrit puudutatud isik ei teadnud. Puudutatud isik teadis oma sünnikohta, isa oli xxxxxx ning ema xxxxxxx. Puudutatud isik teadis, et tal on mitu õde ja venda, aga nende nimed oli unustanud. Puudutatud isik käis koolis (puuetega laste internaatkool) Xxxxxx, kus lõpetas viis või üheksa klassi. Pärast kooli elas puudutatud isik vanematekodus. Tööl pole ta kunagi käinud. Isa suri varem, ema suri sel aastal. Pärast ema surma asus puudutatud isik elama Xxxxxx kodusse, kus talle väga meeldib. Puudutatud isik teadis, et tema eestkostjaks on tema vend XX. Puudutatud isik ei oska lugeda ega kirjutada, arvutab näppudel vigaselt. Ta ei tea, kui palju ta saab pensioni, ei tea peamiste toiduainete hindu. Igapäevaseid kulusid ei oska arvutada
2-21-14095 ja raha lugeda. Vestluses on puudutatud isik heatujuline. Puudutatud isik teab, et talle on määratud invaliidsus, kuid mingeid haigusi ta endal ei tea olevat, tervis on hea. Puudutatud isik on oma isikus osaliselt õigesti orienteeritud, kuid ajas, kohas ja situatsioonis desorienteeritud. Vestluses oli puudutatud isik taipamatu, sõnu ja lauseid kordav, kasutas lauseid vales tähenduses, sõnavara oli vaene. Luulu, meelepetteid ja muid psühhootilistele häiretele omaseid sümptomeid ei esinenud. Emotsionaalselt oli uuritav monotoonne ja heatujuline, kõigega rahul, sõbralik ja heatahtlik. Tahteelu avaldustes vajab puudutatud isik suunamist ja juhendamist, iseseisvaks sihipäraseks tegevuseks ei ole võimeline, mõtlemine ja tegutsemine on desorganiseeritud. Mälu on halb nii elusündmuste meenutamisel kui ka omandamisel, intellekti tase on normaalsest tunduvalt madalam: analüüsi-sünteesivõime puudulik, kooliteadmised praktiliselt puuduvad, iseseisva eluga toimetulekuks vajalikud teadmised-oskused on väljRRnemata. Haiguskriitika puudub. Iseseisev toimetulek ei ole võimalik. Puudutatud isik ei ole oma psüühikahäire tõttu võimelike kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ning neid juhtima. Puudutatud isik ei ole võimeline langetama otsuseid ja tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Ta ei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Puudutatud isik ei ole suuteline teostama valimisõigust. Ta on võimeline osalema kohtuistungil, kuid tema ütlused või nende puudumine võivad olla tema psüühikahäirest mõjutatud. Kohtuistungil osalemine ei kahjusta tõenäoliselt tema tervist. Puudutatud isik ei ole võimeline andma seisukohta eestkoste määramise ja eestkostja isiku suhtes, kuna ta ei mõista eeskoste olemust. Puudutatud isik vajab eluaegset eestkostet, kuna tema haiguslik seisund on püsiva iseloomuga ning pole alust prognoosida selle paranemist. Eestkostja ülesandeks on tagada puudutatud isiku huvide ja õiguste kaitse ning tema ööpäevaringne hooldus ja järelevalve.
4.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja kohtus puudutatud isikuga
7.detsembril 2022 tema viibimiskohas Xxxxxkodus, kus ta viibib alates 2022. a oktoobrist. Samas kodus elab ka tema vend RR. Puudutatud isik elas varem Xxxxxxxxs oma ema juures, keda abistas kodutöödes ja poeskäikudel. Puudutatud isik ei ole võimeline üksi elama, vaid vajab enda kõrvale kedagi, kes aitab tema elu korraldada. Puudutatud isik selgitas, et tema vend XX käib teda ja vend RRt iga nädal Xxxxxxxkodus vaatamas. Vend XX käis ka ema elu ajal sageli külas. Hooldekodus on Y saanud siiani hästi hakkama, on aidanud lund lükata ja muid kodutöid teha. Kaaslased peremajas ei ole konfliktsed, sisseelamine on läinud hästi, kuna vend on olnud juba siin ja kõigiga tuttav. Mõnede elanike jutust on küll raske aru saada, aga see Yt ei häiri, siis ta lihtsalt enam selle inimesega ei räägi. Poes Y ise ei käi. Kuna see ei ole lubatud, peab sinna minema koos töötajaga. Ühe korra käis ta poes koos Jga. Erilist vajadust poes käia ei ole. Peretöötaja sõnul on Y hästi kodunenud, hooldekodusse saabumisel oli küll ilmselt depressioonis ja endassetõmbunud, sest oli üle elanud raske isikliku sündmuse – ema surma. Nüüdseks paistab, et puudutatud isik on tasakaalu leidnud. Abi on olnud sellest, et samas majas elab ka vend. Ka vend XX on olnud väga hoolitsev ning käinud oma vendi tihti vaatamas. Peretöötaja kiitis Yt, et ta on olnud väga tubli lumekoristamisel ja muudes kodutöödes. Hoolealused peavad ise koristama oma tube ja abistama ka söögitegemisel. Y ei ütle tööst kunagi ära. Puudutatud isiku esindaja hinnangul ei ole puudutatud isik võimeline iseseisvalt oma elu korraldama ning selleks vajalikke otsuseid vastu võtma, mistõttu ta vajab eestkostet. Eestkoste tuleks seada maksimaalseks tähtajaks, kuna puudutatud isiku seisund tõenäoliselt ei parane. Esindaja leidis, et kui XX ei saa või ei soovi mingil põhjusel eestkostjaks hakata, siis tuleb eestkostjaks määrata vald. Kui XX on valmis eeskostjaks hakkama, siis sobib ka tema eestkostjaks. Puudutatud isikul on oma poolvennaga head ja usalduslikud suhted.
5.Maakohus kuulas puudutatud isiku ja tema lähedased ära 14. detsembri 2022. a istungil. Istungil osalesid puudutatud isiku poolvend XX (kes andis nõusoleku puudutatud isiku
2-21-14095 eestkostjaks hakkamiseks), puudutatud isiku poolõde PP ja poolvend AA. PP ja AA olid XX eestkostjaks määramise vastu. PP selgitas, et XX ei lase tal puudutatud isikuga kohtuda. PP eelistas eeskostjana Xxxxxxxx valda. AA soovis samuti näha eestkostjana Xxxxxxxx valda. AA leidis, et kui eeskostjaks on Xxxxxxxx vald, siis on puudutatud isiku rahaasjad läbipaistvad. Praegu, kus menetlus on pooleli, müüakse juba maju ja asju. AA selgitas, et kunagi kinkisid P, L ja A (puudutatud isiku õde ja vennad) oma osa pärandist puudutatud isikule, et tema tulevikku kindlustada. Praegu ei ole teada, kas puudutatud isiku tulevik on kindlustatud. Menetlusosalised vaidlesid istungil emalt saadud pärandi üle. PP ja AA loobusid ema pärandist puudutatud isiku kasuks. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 3. jaanuari 2023. a määrusega avaldaja taotluse puudutatud isikule eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks ning määras avaldaja puudutatud isiku eestkostjaks tähtajaga viis aastat. Maakohus määras, et puudutatud isik vajab ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet ning eestkostja peab tagama talle isiklike ja varaliste õiguste kaitse ning tema huvides tema varaga tehingute tegemise, samuti tema pangakonto käsutamise. Puudutatud isik võib teostada iseseisvalt 50 euro ulatuses pisitehinguid. Puudutatud isikul puudub valimistel hääleõigus. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v. a riigi õigusabikulud, mis jäid riigi kanda.
6.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga tuvastatud, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkus (mõõdukas vaimne alRRng, F.71), mis avaldub puudutatud isikul mõõduka kognitiivsete võimete puudusena. Psüühikahäire tõttu ei ole puudutatud isik võimeline langetama otsuseid ja tegema tehinguid ning ei suuda kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ning neid juhtida. Puudutatud isik vajab eluaegset eestkostet, kuna tema haigus on püsiva ning paranemist pole alust prognoosida. Eestkoste tuleb seada viieks aastaks.
6.2.Puudutatud isikule ei ole varem eestkostet seatud, sest ta elas koos oma emaga. Nüüdseks on tekkinud eestkoste vajadus, sest senine hooldaja – ema – on surnud. Pärast ema surma on puudutatud isiku praktilise elu korraldamisega kõige rohkem tegelnud poolvend XX, kes võttis pärast ema surma puudutatud isiku enda juurde elama ning otsis puudutatud isikule hooldekodu koha samas hooldekodus, kus elab praegu ka tema vend RR. Hooldekodus viibivad vennad toetatud elamise teenusel.
6.3.Praeguses asjas on vaidlus selle üle, kes sobiks puudutatud isiku eestkostjaks. Puudutatud isiku arvamust eestkostjaks sobivuse kohta ei pidanud maakohus usaldusväärseks, kuna tema seisukoht on mõjutatud tema vaimsest seisundist ning ei ole seetõttu adekvaatne. Maakohus leidis, et puudutatud isiku poolõde PP ja poolvend AA on toonud välja mõjuvad põhjused, miks eestkostjaks tuleks määrata avaldaja. Puudutatud isik loobus XX kasuks ema pärandist omamata esindajat või eestkostjat. Pärandist loobumine toimus ajal, mil puudutatud isik oli poolvenna XXi mõjuväljas. Pärandist loobumise tulemusena sai XX puudutatud isikule pärandatud kinnistu omanikuks. Eelnevaid asjaolusid arvestades ei ole maakohus veendunud, et XX sobib eeskostjaks ning puudutatud isiku nimel kõigi tehingute tegijaks. XXl ei ole häid suhteid teiste puudutatud isiku lähedastega ning see võib põhjustada probleeme ja tülisid ka tulevikus. XX väljendas kohtuistungil oma agressiivese ja ründava käitumisega lugupidamatust teiste menetlusosaliste suhtes. XX ei ole võimeline puudutatud isikut hooldama, kuna tema hoolimine puudutatud isikust võib tugineda materiaalsetele kaalutlustele. XX ei sobi oma isikuomaduste tõttu eestkostjaks.
6.4.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud ja ekspertiisikulud, mis jäid riigi
2-21-14095 kanda. Maakohus rahuldas puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja tasutaotluse osaliselt ning määras esindaja tasu suuruseks 248 eurot 28 senti. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
7.Puudutatud isiku poolvend XX esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. XX selgituste kohaselt on ta puudutatud isiku eeskostjaks sobiv isik. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxx leidis kohus, et XX vastab perekonnaseaduse (PKS) § 204 lg-s 1 sätestatud nõuetele nii oma isikuomadustelt kui ka võimetelt ning sobib RR X eestkostjaks. XX on näidanud üles kohast hoolt puudutatud isiku ning eeskostetava RR X elu korraldamisel neile kõige sobivamal viisil.
7.1.XX selgituse kohaselt ei soovinud PP puudutatud isiku eest hoolt kanda. Puudutatud isiku ema soov oli, et määruskaebuse esitaja jääb puututatud isikut hooldama. Puudutatud isik ise leidis samuti, et XX võiks olla tema eestkostjaks. Maakohus ei ole seda soovi arvestanud. Õige ei ole puudutatud isiku poolõe PPi ja poolvenna AA väide, et XX ei luba neil puudutatud isikut külastada. Samuti ei ole õige väide, et hooldekodu ei võimalda neil puudutatud isikuga kohtuda. XX selgitas, et tema on ainukesena teinud kõik puudutatud isiku heaolu tagamiseks ning poolvend ja -õde ei ole seni puudutatud isiku vastu huvi tundnud.
AA, LL ja PP vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid selle rahuldamata jätta.
9.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja selgituste kohaselt ei ole XX näidanud üles kohast hoolt puudutatud isiku vara valitsemisel. Puudutatud isik loobus enne puudutatud isikule eestkoste määramist XX kasuks oma pärandist. Pärandist loobumine on vaieldav, kuna ekspertiisi kohaselt ei ole puudutatud isik võimeline iseseisvalt tehinguid tegema. XX ei ole puudutatud isikut ametiasutustes kohaselt esindanud. Seda tõendab puudega tööealise inimese toetuse makseviisi muutmise avalduse esitamata jätmine Sotsiaalkindlustusametile. Toetus on puudutatud isikule välja maksmata alates 23. augustist 2022. XX on kasutanud enne ja pärast pärandvara omanikuks saamist puudutatud isiku pangakaarti jäätmete jäätmejaama üleandmise eest tasumiseks (viiel korral) ning teinud puudutatud isiku pangakontolt ülekandeid oma isiklikule arveldusarvele põhjendusega, et kulud on kantud seoses elamisega Xxxxxxxkodus ja esmatarbekaupade ostmisega. Avaldajale teadaolevalt on kohatasu Xxxxxxxkodus 335–365 eurot, mis sisaldab toidu- ja majutuskulu. XX on teinud ülekandeid 665 euro ulatuses. Kokkuvõttes ei ole XX tegutsenud puudutatud isiku huvides. Arvestades puudutatud isiku pärandiga seotud asjaolusid, ei ole avaldajal põhjust kahelda AA ja PPi väidetes, et XX ei võimalda neil puudutatud isikuga kohtuda. Pärast puudutatud isiku ema HH surma käitus XX avaldaja esindajaga asjaajamisel ja telefonivestlustes üleolevalt, ründavalt ning lugupidamatult. Eelnevaid asjaolusid arvestades ei sobi XX puudutatud isiku eestkostjaks.
10.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et kuna menetlusosaliste vahel on pärandivaidlus, ei oleks puudutatud isiku õigused piisavalt kaitstud, kui tema eestkostjaks on XX.
11.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2-21-14095
12.Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 3. jaanuari 2023. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
13.Avalduse piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkoste seadmiseks vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 5 alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Sama sätte lg 2 esimese lause kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Sama lõike teise lause kohaselt ei ole eestkoste vajalik, kui täisealise isiku huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu (vt ka RKTKm 15.06.2021, 2-19-8577, p 14).
14.Praeguses asjas määras maakohus puudutatud isikule kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tema vaimse seisundi hindamiseks, samuti kuulas ära puudutatud isiku ning tema lähedased, sealhulgas puudutatud isiku poolvenna, kes oli valmis eestkostjaks hakkama. Maakohus tuvastas teostatud ekspertiisi ning puudutatud isiku ärakuulamise tulemusel, et puudutatud isik vajab nõrgamõistuslikkuse (mõõduks vaimne alRRng (F 71) tõttu ning võimetuse tõttu kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ning neid juhtida eestkostet kõigis eluvaldkondades. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et puudutatud isik vajab eeskostet, samuti järeldusega, et eestkostjaks on sobivaim Xxxxxxx vald, mitte puudutatud isiku poolvend XX.
15.Puudutatud isiku poolvend on olnud küll abiks puudutatud isikule hooldekodu leidmisel ning külastab teda regulaarselt hooldekodus, kuid see ei ole määrav eestkostja valikul. Ka siis, kui eestkostja ülesandeid täidab kohalik omavalitsus, saab poolvend ikka puudutatud isiku elus osaleda ja isiklikke suhteid alal hoida. Kolleegiumi hinnangul tuleb eestkostjana eelistada omavalitsust XXle seetõttu, et viimasel võib esineda puudutatud isikuga huvide konflikt. Avaldaja lähedased selgitasid maakohtumenetluses, et XX on vormistanud notari juures enda nimele puudutatud isiku pärandi, millest puudutatud isiku ülejäänud lähedased loobusid. Kohalik omavalitsus eestkostjana saaks neutraalselt hinnata neid väiteid ning vajadusel pärimismenetluse vastavust eestkostetava huvidele.
16.XXl on olnud ka väiksemaid juhtumeid, mis viitavad tema hooletusele eestkostetava asjade ajamisel. Avaldaja esiletoodu kohaselt ei ole XX õigeaegselt korda ajanud puudutatud isiku puudetoetuse saamiseks vajalikke dokumente (tl 99 pöördel), samuti on XX kasutanud puudutatud isiku varalisi vahendeid oma isiklike kulude kandmiseks (tl 99 pöördel ning avaldaja seisukohale lisatud pangakonto väljavõte, tl 101-102).
17.Vastuseks määruskaebuse väitele, et tsiviilasjas nr x-xx-xxxx leidis kohus, et XX vastab perekonnaseaduse (PKS) § 204 lg-s 1 sätestatud nõuetele nii oma isikuomadustelt kui ka võimetelt ning sobib RR X eestkostjaks, leiab kolleegium, et eestkoste määramisel tuleb lähtuda konkreetses asjas esiletoodust. Kolleegium hindab eestkostja määramist üksikjuhtumi asjaolusid arvestades. Eelnevat arvestades jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
2-21-14095
18.Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 kohaselt riigi kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole ülejäänud menetlusosalistel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
19.Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.