Kohtutäitur Andrei Kreki avaldus I.M. mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja reisidokumendi kehtivuse lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. veebruari 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I.M. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja:
XXXXXXXXXXXX)
esindajad
I.M.
(isikukood
Vastustaja (avaldaja): kohtutäitur Andrei Krek Puudutatud isik (sissenõudja): M.M. (isikukood XXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja E.T.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada I.M. määruskaebus.
2.Tühistada Viru Maakohtu 16. veebruari 2023. a määrus osas, millega maakohus rahuldas kohtutäitur Andrei Kreki avalduse I.M. mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ning mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise keelamiseks.
Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kohtutäitur Andrei Kreki avaldus I.M. mootorsõiduki
juhtimisõiguse peatamiseks ning võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise keelamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Kohtutäitur Andrei Krek esitas 10. novembril 2021 Viru Maakohtule avalduse I.M. (võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult peatamiseks, võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise keelamiseks ja reisidokumendi väljastamise kaheks aastaks keelamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes Viru Maakohus 20. septembri 2017. a otsuse tsiviilasjas nr 2-17-12705 ja M.M. (sissenõudja) 22. septembri 2017. a täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 066/2017/1945. Täitedokumendi järgi peab võlgnik tasuma sissenõudjale elatist 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni 25. augustil 2029. Võlgnik ei täida täitedokumendist tulenevat elatise maksmise kohustust. Seisuga 1. november 2021. a on võlgnikul tekkinud elatise võlgnevus 10 233 eurot 39 senti. Viimane laekumine 100 eurot toimus
26.mail 2021. Võlgnikult ei õnnestunud täitemenetluse käigus täitedokumendiga määratud ulatuses elatist sundkorras sisse nõuda, tema arestitud arveldusarvetelt raha ei laeku. Võlgnikul puudub ametlik sissetulek, millele kohtutäitur võiks sissenõuet pöörata. Samuti ei kuulu võlgnikule registervara, mille realiseerimise arvelt saaks vähemalt osaliselt elatise võlgnevuse rahuldada. Sissenõudja andis 16. aprillil 2021 nõusoleku võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ja reisidokumendi kehtivuse peatamiseks ja nende väljaandmise keelamiseks. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku, et kohustuste täitmata jätmisel võib kohtutäitur taotleda kohtult mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamist või reisidokumendi kehtetuks tunnistamist. Võlgnikule selgitati, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lg-s 1 loetletud dokumentide kehtivuse peatamise vältimiseks võib võlgnik täita hoiatuse kättetoimetamisest 30 päeva jooksul vähemalt ühte alljärgnevat tingimust: 1) tasuda vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmida sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasuda esimese osamakse; 3) põhjendada, miks hoiatuses märgitud õiguse või loa kehtivuse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise
tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguste peatamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik sai kohtutäituri hoiatuse 13. mail 2021 isiklikult kätte. Hoiatusega antud 30-päevase tähtaja jooksul ei ole võlgnik ühtegi ülaltoodud tingimust täitnud. Võlgnik ei vaja reisidokumendi ega mootorsõiduki juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks. Kohtutäituril puudub info, et võlgnikul oleks olemas töökoht välismaal või et võlgnik töötaks autojuhina. Juhul, kui võlgnik omab mitteametlikku sissetulekut (sh ka välismaal), mis võimaldab võlgnikul lapse ülalpidamiskohustust täita, tuleb seda käsitleda sissetuleku varjamisena. Sellisel juhul on mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine ning reisidokumendi kehtetuks tunnistamine asjakohaseks mõjutusvahendiks lapse ülalpidamiskohustuse täitmisele asumiseks.
2.Võlgnik vaidles avaldusele vatsu. Võlgnik toetab sissenõudjat oma võimaluste piirides. Võlgnik maksab igakuiselt 100 eurot sissenõudja kontole oma ema kontolt. Võlgniku emal on sügav puue ning terviseseisundi tõttu vajab ta ööpäevaringset kõrvalabi ja järelevalvet. Narva Linnavalitsuse 5. veebruari 2020. a korraldusega nr 81-k määrati võlgnik ema hooldajaks, mis raskendab võlgnikul töötamist või muudab selle võimatuks. Võlgnik on erialalt ehitaja ning töö leidmine on võimalik, eriti välismaal. Võlgnikul ei õnnestunud leida inimest, kelle hoolde alla võiks võlgnik jätta oma ema ning minna tööle. Juhul, kui lõpetatakse tema reisidokumendi kehtivus, muutub töö otsimine keeruliseks, mis takistab võlgnikul täita lapse ülalpidamiskohustust. Võlgniku igakuine sissetulek on Eesti Töötukassa toetus 290 eurot ja toetus 50 eurot ema hooldamise eest. Võlgnik maksab regulaarselt sissenõudjale elatist 150 eurot ning on valmis sõlmima sissenõudja seadusliku esindaja ja kohtutäituriga kokkuleppe nimetatud summa tasumise osas. Mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine mõjutab oluliselt võlgniku ja tema ema toimetulekut. Võlgnikul isiklikku autot ei ole, vajadusel laenab ta sõidukit oma tütrelt. Võlgniku jalgsi liikumine on suure ülekaalu tõttu raskendatud. Sõiduauto ja juhiluba on ainsaks võimaluseks teostada igapäevaseid toiminguid.
3.Sissenõudja selgitas, et ei ole võlgnikuga maksegraafikut sõlmitud. Võlgnik ei tasu elatist. Võlgniku ema kannab sissenõudja kontole 100 eurot, mis ei ole elatist, vaid kingitus.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus rahuldas 16. veebruari 2023. a määrusega kohtutäituri avalduse osaliselt, peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr XXXXXXXXX, välja antud XXXXXX) kehtivuse tähtajatult, keelas tähtajatult võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise ning jättis kohtutäituri avalduse võlgniku reisidokumendi kehtetuks tunnistamiseks ja selle andmise keelamiseks rahuldamata. Maakohus jättis kõik menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda, märkides, et menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Vastavalt TMS § 1772 lg 1 p-le 2, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada mootorsõiduki juhtimisõiguse. Vastavalt TMS § 1772 lg-le 1 ja lg 11 p-le 2 võib kohus tunnistada kehtetuks võlgniku välismaalase passi ja keelata selle andmise kuni kaheks aastaks. TMS § 1722 lg 2 kohaselt, kui kohus piirab TMS § 1722 alusel võlgniku õigust, peatab loa kehtivuse või teeb mõlemat või tunnistab võlgniku dokumendi kehtetuks, keelab ta sama kohtumäärusega ka vastava õiguse või loa või dokumendi või nende kõigi andmise. Maakohus tuvastas, et kõik nimetatud eeldused on täidetud.
Õiguste piiramise, lubade kehtivuse peatamise või dokumentide kehtetuks tunnistamise ja nende andmise keelamise eesmärk on distsiplineerida võlgnikku täitma lapse ülalpidamiskohustust. Õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning andmise keelamise või dokumentide kehtetuks tunnistamise eelduseks on olukord, kus võlgnik on jätnud maksmata vähemalt kolme kuu elatise ja mida kohtutäituril ei ole õnnestunud sisse nõuda võlgniku vara arvelt (TMS § 177 2 lg-d 1 ja 11) ning puuduvad õiguste peatamist ja nende andmise keelamist välistavad asjaolud. TMS § 1774 lg 2 järgi on välistavateks asjaoludeks: 1) võlgnik on asunud elatise nõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt ühe kuu jooksul; 3) põhjendanud, et õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine ning nende andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Mõjuva põhjusena TMS § 1774 lg 2 p 3 mõttes saab arvestada näiteks võlgniku rasket haigust või tervislikku seisundit, mis takistab tal nõutaval määral sissetuleku teenimist või piirata soovitavat õigust. TsMS § 1772 lg 1 ja lg 11 eesmärk on survestada elatise võlgnikku täituriga suhtlema. Näiteks kui võlgnik soovib minna välisriiki tööle, siis selleks, et kohtutäitur ei pöörduks kohtusse tema dokumendi kehtetuks tunnistamiseks, on võlgnikul võimalus sõlmida sissenõudjaga maksegraafik või tasuda kahe kuu elatise võlg. Samuti on kõikidel isikutel võimalik välja tuua kohtutäiturile ning vajaduse korral ka kohtule mõjuv põhjus, miks just tema puhul ei peaks meedet rakendama. TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse vastavalt kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut. Võlgniku õiguste piiramise avaldusele esitatud vastuväites toodud põhjendusi tuleb esmalt kontrollida kohtutäituril, otsustamaks kohtusse pöördumise vajaduse üle, ja seejärel kohtul (vt Riigikohtu 20. detsembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 17). Käesoleval juhul ei ole võlgnik põhjendanud, et tal on mõjuv põhjus elatise tasumata jätmiseks ega seda, et õiguste piiramine takistab tema enda ja (teiste) ülalpeetavate toimetulekut. Võlgniku väide, et juhiluba on tal vaja haige ema arsti juurde ja sanatooriumisse toimetamiseks, ei ole põhjendatud. Võlgnik ei ole tõendanud, et seda ei ole võimalik korraldada ühistransporti kasutades. Võlgnik ei ole tõendanud, et juhiluba oleks temale hädavajalik. Võlgnik ei ole lapse ülalpidamiseks korrapäraselt elatist andnud mitu aastat, ei ole asunud elatisenõuet täitma pärast hoiatuse saamist ega reageerinud kohtu nõudele pärast kohtutäituri avalduse ja selle lisade kättetoimetamist. Võlgniku väitel maksis ta lapse arvelduskontole elatise 100 eurot kuus vähemalt üheksa kuu jooksul. Väljamaksed olid tehtud võlgniku ema arvelduskontolt. Võlgnik ei ole oma väidet tõendanud. Sissenõudja seaduslik esindaja kinnitas, et võlgniku ema kontolt tehti väljamaksed lapse kontole, mis olid tehtud kingitusena. Muid makseid polnud. Elatise makseid ei ole võlgnikult laekunud. Võlgniku jaanuaris 2023. a esitatud vastuse kohaselt maksab ta lapsele elatist 150 eurot kuus. Võlgnik ei esitanud tõendeid elatise maksmise kohta ega andmeid, kuidas ta elatist maksab. Võlgnik ei ole sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepet. Võlgniku enda väitel ei tööta ta 6 aastat. Töötamise registri andmetel oli võlgnikuga tööleping lõpetatud tema enda soovil 18. oktoobril 2017. Peale seda ei ole võlgnik ametlikult ei töötanud. Võlgnik on määratud ema hooldajaks kuni 30. aprillini 2023. Võlgnik on ajavahemikul
13. jaanuar 2022. a – 13. jaanuar 2023. a olnud töötuna/tööotsijana arvel ning perioodil 18. november 2021. a – 29. august 2022. a töötu. Võlgnik sai Eesti Töötukassa töötutoetust perioodil 25. november 2021. a – 21. august 2022. a keskmiselt 200 eurot kuus. Võlgnik ei ole saanud ajavahemikul 13. jaanuar 2022. a – 13. jaanuar 2023. a töötuskindlustushüvitist ega töövõimetoetust ja selle perioodi jooksul polnud võlgniku töövõimet hinnatud. Võlgnik saab alates 30. augustist 2022 tasemeõppes osalemise toetust 292 eurot kuus, õppekava nominaalkestus on üks aasta. Maksu- ja Tolliameti andmetel tehti võlgnikule väljamakseid perioodil 1. november 2021. a – 31. detsember 2022. a summas 1109 eurot 60 senti. Võlgnik selgitas kohtuistungil, et tema ei käi väljaspool Eestit, sest peab hooldama oma haiget ema ning reisidokumenti tal ei ole vaja. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on piirikontrolli andmekogus registreeritud võlgniku poolt ajavahemikul 23. september 2022. a – 3. jaanuar 2023. a seitse piiriületust Venemaa Föderatsiooni suunas ja tagasi. Transpordiameti Liiklusregistri andmetel on võlgnikule väljastatud juhiluba nr XXXXXXXXX kehtivusega kuni 20. augustini 2028. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei esine TMS § 1772 lg 1 p-s 2 nimetatud dokumendi (mootorsõiduki juhtimisõigus) kehtivuse peatamise ja selle andmise keelamist välistavaid asjaolusid. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et võlgniku võime sissetulekut teenida oleks piiratud. Võlgniku ema töövõimetus ja võlgniku poolt hooldaja ülesannete täitmine ei ole mõjuv põhjus lapse ülalpidamiskohustuse täitmata jätmiseks. Võlgniku väide, et tal polnud muud võimalust korraldada oma ema hooldust ja seda vähemalt kuue aasta jooksul, ei ole veenev. Võlgnikule ei ole Eesti Vabariigi välismaalase passi välja antud. Võlgnikule on 30. augustil 2022 Venemaa asutuse poolt välja antud välisriigi pass nr XXXXXXXXXX kehtivusega kuni 30. augustini 2027. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 4 lg 2 alusel ei saa kohus Venemaa Föderatsiooni reisidokumenti kehtetuks tunnistada. Samuti ei saa võlgnikule ITDS § 27 lg 1 kohaselt väljastada Eesti Vabariigi reisidokumenti (välismaalase passi), kuna võlgnikul on Venemaa Föderatsiooni reisidokument (Venemaa Föderatsiooni välisriigi pass). Et võlgnikul ei ole kehtivat Eesti Vabariigi välismaalase passi ning samuti puudub võimalus võlgnikule Eesti Vabariigi välismaalase passi väljastamiseks tulevikus, tuleb kohtutäituri avaldus võlgniku reisidokumendi kehtetuks tunnistamiseks ja selle andmise keelamiseks jätta rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu määrus põhjendatud ega õiglane võlgniku suhtes. Maakohus kohaldas ebaõigesti TMS § 1772 lg-t 1 ning tegi ebaõige järelduse, et võlgnik ei ole elatise kohustust täitnud. Võlgnik on täitnud elatise maksmise kohustust, tasudes sissenõudja kontole ajavahemikul 10. septembrist 2022 – 10. veebruarini 2023 igakuiselt 150 eurot. Maakohus ei analüüsinud asjaolu, et võlgniku ja temaga koos elava ema tervislik seisund on halb. Võlgnik vajab mootorsõiduki juhtimisõigust ema hooldamiseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Kohtutäitur leidis, et määruskaebus on põhjendatud. Sissenõudja teatas 1. märtsil 2023 kohtutäiturile, et võlgnik on maksnud elatist 900 eurot ajavahemikul 1. septembrist 2022 kuni
27.veebruarini 2023. TMS § 1774 lg 2 kohaselt ei peata kohus võlgniku lubade kehtivust, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lg-s 1 nimetatud avalduse esitamist asunud elatise nõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise.
7.Sissenõudja ei ole määruskaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel vaidlustatud ulatuses tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kohtutäituri avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ning võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise keelamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3) ja jätab menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
9.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustatakse üksnes kohtutäituri avalduse rahuldamist. Seega on maakohtu määrus vaidlustamata osas, s.o kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmise osas, jõustunud ning ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli (TsMS § 478 lg 3, § 466 lg 3 esimene lause).
10.Maakohus peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ning keelas võlgnikule selle andmise TMS § 1772 lg 1 p 2 ning lg 2 alusel. Maakohus leidis, et käesoleval juhul TMS § 1772 lg 1 p-s 2 nimetatud dokumendi (mootorsõiduki juhtimisõigus) kehtivuse peatamise ja selle andmise keelamist välistavaid asjaolusid ei esine. TMS § 1772 lg 1 p 2 järgi, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada mh mootorsõiduki juhtimisõiguse. TMS § 1772 lg 2 järgi, kui kohus peatab sama sätte alusel võlgniku õiguse või loa või mõlema kehtivuse, keelab ta ka vastava õiguse või loa või mõlema andmise sama määrusega. Viru Maakohtu 20. septembri 2017. a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-12705 mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks välja elatis kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud miinimummääras. Võlgnik sai kohtutäituti hoiatuse isiklikult 13. mail 2021 kätte (tl 8). Kohtutäituri kinnitusel ei ole võlgnik pärast hoiatuse kättesaamist elatist tasunud. Maakohus leidis, et võlgnik ei tõendanud oma väidet sissenõudjale 150 euro kuus tasumise kohta. Ringkonnakohus tuvastas, et võlgnik ei ole maakohtu menetluses tõendeid maksmise kohta esitanud. Küll on aga määruskaebusele lisatud pangakonto väljavõttega (tl 84) tõendatud, et peale kohtutäituri poolt 10. novembril 2021 kohtule avalduse esitamist, kuid enne vaidlustatud määruse tegemist 16. veebruaril 2023, tasus võlgnik elatise katteks perioodil 10. septembrist 2022 kuni 10. veebruarini 2023 elatise katteks kokku 900 eurot. TMS § 1774 lg 2 p 1 kohaselt ei piira kohus võlgniku õigusi, ei peata lubade kehtivust ega keela võlgnikule lubade andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lg-s 1
nimetatud avalduse esitamist mh asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise. Tasudes kuue kuu jooksul 900 eurot on võlgnik kahe kuu elatise tasunud (alates 1. jaanuarist 2022 loetakse varem seaduses sätestatud miinimumsummas väljamõistetud elatise suuruseks kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 2172 lg 1 alusel 292 eurot kuus). Seega esines vaidlustatud määruse tegemise ajal seaduses nimetatud alus, mis välistas kohtu poolt võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise ja selle andmise keelamise. Sellest tulenevalt on maakohus ebaõigesti peatanud võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ning keelanud selle andmise. Ringkonnakohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et juhul kui ta ei asu peale käesoleva määruse jõustumist elatist väljamõistetud ulatuses korrapäraselt maksma, on kohtutäituril õigus esitada kohtule uuesti vastav avaldus, kusjuures vastavalt TMS § 1771 lg-le 2 ei ole siis enam vajalik esitada võlgnikule uut hoiatust.
11.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ning muudab maakohtu määrust, tuleb muuta ka menetluskulud jaotust maakohtu menetluses (TsMS § 173 lg 3). Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 172 lg 1 alusel õiglane jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus arvestab asjaoluga, et kuigi kohtutäituri avaldus jäi rahuldamata, tingis kohtumenetluse algatamise võlgniku tegevusetus. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.