Tallinna linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) avaldus X kinnisesse asutusse paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. mai 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinna linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) määruskaebus Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu, registrikood 75014221), lepinguline esindaja MP Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Eva Tibar Puudutatud isik Y (puudutatud isiku ema) (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Y määruskaebusest loobumine ning lõpetada määruskaebuse menetlus.
2.Jätta Harju Maakohtu 11. mai 2022. a määrus muutmata.
3.Jätta Tallinna linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) määruskaebus rahuldamata.
Jätta riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
2-22-4305 Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu, avaldaja) esitas 23. märtsil 2022 Harju Maakohtule avalduse X (puudutatud isik) tahte vastaselt ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks üheks aastaks või kuni vajaduse äralangemiseni.
1.1.Avalduse kohaselt on puudutatud isikul puuduv töövõime ning raske puue. Esmakordselt hospitaliseeriti puudutatud isik tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse 1999. aastal, mil tal diagnoositi äge polümorfne psühhootiline häire skisofreenia sümptomitega. Puudutatud isikule on määratud korduvalt ravi depoosüstidega, mille ta on katkestanud. Kui ravi katkeb, muutub puudutatud isiku käitumine ohtlikuks. Lisaks psüühikahäirele põeb puudutatud isik suhkruhaigust ning tal on kõrgvererõhutõbi. Puudutatud isik on vajanud haiglaravi 25 korral. Pärast viimast haiglaravil viibimist määrati puudutatud isikule psüühikahäire raviks pikatoimesüstid ning diabeedi ja vererõhuravimid. Puudutatud isik on jätnud osa süstimiskordi vahele. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) väljastatud teabe kohaselt on politseile laekunud seoses puudutatud isikuga väljakutseid kümne aasta vältel. Põhjuseks on puudutud isiku ebastabiilne ning ennast ja teisi ohustav käitumine. Puudutatud isik on terariistaga rünnanud naabreid ja politseinikke ning liikunud tänaval ringi kirve ja kaikaga. Puudutatud isik on osutanud politseile vastupanu. Väljakutseid on tehtud seoses puudutatud isiku psüühilise seisundi halvenemisega ning vajadusega ta psühhiaatriakliinikusse ravile paigutada. Puudutatud isiku ema ei suuda puudutatud isikule vajalike ravimite manustamist tagada. Puudutatud isiku korter on segamini ja prügi täis. Puudutatud isiku naabrid ei julge puudutatud isikuga ühes majas elada ning kardavad viibida trepikojas temaga samaaegselt. Korteriühistu elanikud on pöördunud poole puudutatud isiku ebaadekvaatse ja ähvardava käitumise tõttu korduvalt Tallinna Kesklinna Valitsuse.
1.2.5. märtsil 2020 käis Tallinna Kesklinna Valitsuse esindaja naabrite kaebusega seoses koos piirkonnapolitseinikuga puudutatud isiku korteris. Korteris olid lahtised elektrijuhtmed ja ehitusjäätmed, puudusid sanitaarruumid ja söögitegemise võimalus. Korterist olid vannitoa ja WC seinad välja lõhutud. Korteris oli koer, kes rahuldas oma loomulikke vajadusi ühes tubadest. Puudutatud isik selgitas, et ema valmistab talle toitu. Korteris oli prügi keskel magamisase. Pärast kodukülastust nõustati puudutatud isikut ja tema ema sotsiaalteenuste võimaluste osas, kuid puudutatud isik leidis, et ta ei vaja abi. Avaldaja töötaja selgitas puudutatud isikule ka võimalust saada erihooldusteenuseid hoolekandeasutuses. Puudutatud isik keeldus neist. Puudutatud isik oli kohtumisel rahutu, verbaalselt agressiivne ning lahkus pärast lühikest vestlust töötaja kabinetist. Puudutatud isiku ema selgituste kohaselt ei ole talle puudutatud isiku eest hoolitsemine jõukohane. Puudutatud isiku ema ei nõustunud poja hoolekandeasutusse paigutamisega. Pärast kohtumist on kohaliku omavalitsuse töötajad teinud puudutatud isiku korterisse korduvalt kodukülastusi ning selgitanud korteris ebasanitaarse ja potentsiaalselt ohtliku olukorra kõrvaldamise vajadust. Päästeameti ettekirjutusele vaatamata ei ole korteri omanik suutnud korteris elukeskkonda parandada. Puudutatud isik ei nõustunud korteri kordategemisega.
2-22-4305
1.3.1. septembrist 2020 alustati puudutatud isikule erihooldusteenuse pakkumist. Teenuse osutamiseks hinnati puudutatud isiku toetusvajadust ning tuvastati, et puudutatud isik vajab suurt toetust sotsiaalsete suhete, raha planeerimise ja asjaajamise, söögivalmistamise, majapidamise, enda eest hoolitsemise ning eluasemega seoses. 2021. a mais teatas teenuse tegevusjuhendaja, et puudutatud isik keeldub koostööst. Perele ei ole võimalik teenust osutada. Kesklinna Valitsuse esindaja vahetas teenuseosutajat. 28. jaanuaril 2022 käisid puudutatud isiku ema ja tegevusjuhendaja Kesklinna Valitsuse töötaja vastuvõtul. Ema selgitas, et ei saa puudutatud isiku hooldamisega hakkama ning puudutatud isik vajab ööpäevaringse toega sotsiaalteenust. Puudutatud isik keeldub pakutud sotsiaalteenustest ja arstiabist. Ta on paranoiline ning arvab, et kõik soovivad talle halba. Alates 21. maist 2021 osutas Tallinna Vaimse Tervise Keskus puudutatud isikule kogukonnatöö teenust Puudutatud isikule osutati järgmisi abistavaid teenuseid: kodukülastus kord nädalas, abi asjaajamisel, raviplaani järgimise vajaduse selgitamine, juhendamine igapäevaelu toimingute tegemisel, motiveerimine ja juhendamine enda ning oma elukoha korrashoiu osas, puudutatud isiku ema nõustamine poja haiguse ja ravi osas. Tervisliku seisundi halvenemise tõttu ei pidanud puudutatud isik enamuse ajast kokkulepetest kinni ning keeldus koostööst. Tegevusjuhendajaga suhtlemisel muutus puudutatud isik tihti verbaalselt agressiivseks ning põgenes kodust. Kuna kodukülastuse ajal puudutatud isik ärritus, määrati kohtumised kodust väljaspool. Teenuse osutajal ei õnnestunud aidata kliendil talle määratud raviplaani järgida. Puudutatud isik ei hoolitse enda eest, ema teeb talle süüa ja peseb pesu. Puudutatud isik ei reguleeri oma söömist, ei arvesta diabeediga. Puudutatud isikul ei ole kindlat päevakava, käib vahel linnas, sooritab juhuoste, kodus lamab voodis. Teenuse osutaja hinnangul on puudutatud isik nii endale kui teistele ohtlik. Kuna puudutatud isik on ravist keeldunud, on tema haigus ägenenud ja füüsiline tervis halvenenud. Osutatav teenus ei ole puudutatud isikule piisav. Ta vajab suurema toetusega teenust, kus on tagatud kindel ja turvaline elukeskkond ning raviskeemi järgimine.
1.4.Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja on hinnanud puudutatud isiku toetusvajadust ning puudutatud isikul on tuvastatud peamistes eluvaldkondades kõrge toetusvajadus. Puudutatud isik vajab psüühikahäire tõttu pidevat juhendamist igapäevaelu toimingutes ning tervise eest hoolitsemisel ja järelevalvet kontrollitud keskkonnas. Kaks erinevat teenuseosutajat on pakkunud puudutatud isikule erihooldusteenuseid, kuid need ei ole olnud piisavad ega ole andnud soovitud tulemusi. Puudutatud isiku lähikondsed ei ole võimelised tema käitumist ohjeldama, viimasel ajal on ta ema abist keeldunud. Avaldaja hinnangul on seaduses sätestatud eeldused isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele täidetud.
29.märtsi 2022. a määrusega määras maakohus puudutatud isikule kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi.
7.aprillil 2022 esitas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik puudutatud isiku kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemused. Psühhiaater JE koostatud ekspertiisiakti kohaselt on puudutatud isikul diagnoositud paranoidne skisofreenia F20.00. Ekspert vestles puudutatud isiku ja tema emaga koduvisiidil 3. aprillil 2022. Puudutatud isik oli korteriukse trossidega „turvanud“ ning emal kulus kümme minutit, et uks nii palju avada, et sealt korterisse pääseda. Puudutatud isik ei mõista, et vajab psüühikahäire, suhkrutõve kui ka kõrge vererõhu tõttu regulaarset ravi. Puudutatud isiku ema ei suuda tagada puudutatud isiku regulaarset ravi ja raviskeemi järgimist. Puudutatud isik on nii endale kui ka oma kaaskondsete tervisele ja julgeolekule ohtlik. Kuna puudutatud isiku ema ei suuda puudutatud isiku ravi tagada, süvenevad nii somaatilised kui psüühilised häired. Psühhiaater tegi ka kuu varem isikule kodukülastuse. Uuel kodukülastusel tuvastas psühhiaater, et puudutatud isiku tervis on viimase kuuga halvenenud ning olemasolevad ravi ja
2-22-4305 hooldustingimused ei ole talle abi osutamiseks piisavad. Isikul on meelepetted ja luululised elamused, mis on viimase kuu jooksul tunduvalt aktiveerunud. Puudutatud isikul on emotsionaalse ja tahteelu defekt ning ta ei tule iseseisvalt oma igapäevaelu korraldamisega toime. Puudutatud isiku tervislik seisund halveneb ravita jäämisel ning sel juhul on ta ohtlik (muutub agressiivseks) nii iseendale kui teistele. Puudutatud isik vajab tugevdatud jälgimisrežiimiga elukorraldust, mistõttu tuleb teda paigutada hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Muud abinõud ei ole puudutatud isiku toetamiseks piisavad. Puudutatud isiku võib ära kuulata tema tavalises keskkonnas, kuid ärakuulamise tagajärjel võivad meelepetted ja luululised elamused aktiveeruda, mistõttu võib ärakuulamine puudutatud isikut kahjustada. Menetlusosaliste seisukohad
Maakohus kuulas puudutatud isiku ema ja avaldaja esindajad ära 13. aprillil 2022.
3.1.Puudutatud isiku ema sõnul ei tahtnud puudutatud isik ärakuulamisele tulla ning põgenes ära. Puudutatud isik ei ole seitse kuud ravimeid võtnud, ta ei tunne inimesi ära. Insuliinisüste teeb puudutatud isik ebaregulaarselt, vahel võtab emalt ravimid vastu, vahel mitte. Puudutatud isikut on keeruline raviskeemi järgima sundida. Puudutatud isik ei usalda kedagi ja kontrollib alati ukse vahelt ega kedagi tema emaga kaasas pole. Puudutatud isik ei suuda söömist ohjeldada. Puudutatud isik muutub õhtuti agressiivseks. Ema püüab teda rahustada. Puudutatud isiku ema hinnangul tuleb puudutatud isik kinnisesse hoolekandeasutusse paigutada.
3.2.Avaldaja esindaja selgituse kohaselt elab puudutatud isik väga halbades tingimustes ning oma tervise tõttu on puudutatud isiku elu ohustatud. Puudutatud isikul on põgenemisrefleks, tervise halvenedes võib ta teisi rünnata. Kui inimene viia keskkonda, kus ravimite võtmine on tagatud, hakkab tema tervis paranema. Avaldaja esindaja sõnul on puudutatud isiku suhtes ka muid abinõusid proovitud, kuid need ei ole tulemusi andnud.
4.Sotsiaalkindlustusameti (SKA) seisukoha kohaselt on ei ole puudutatud isiku abi- ja toetusvajaduse hindamiseks SKA poole pöördutud, kuid projekti „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses“ kaudu on puudutatud isiku toetusvajadust hinnatud. Puudutatud isikul on kõrge toetusvajadus sotsiaalsete suhete, raha planeerimise ja asjaajamise, söögivalmistamise ja enda eest ja oma eluaseme eest hoolitsemise valdkondades. Kuna puudutatud isiku ainsaks lähedaseks on tema ema, tuleb puudutatud isikut toetada muude sotsiaalhoolekande meetmetega. Menetluses esiletoodust ilmneb, et puudutatud isikule on osutatud suures mahus tervishoiuteenuseid, samuti pakutud igapäevaelu toimetulekut toetavaid teenuseid, kuid teenuseosutajad on leidnud, et osutatud teenused ei ole puudutatud isikule piisavad, mistõttu puudutatud isiku vajab ööpäevaringset erihooldusteenust. SKA seisukohale lisatud puudutatud isiku töövõime hindamise otsuse (22.12.2020) kohaselt on puudutatud isikul rasked tegutsemispiirangud õppimise, tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Esinevad tugevad taju- ja mõtlemise sisu häired. Puudutatud isik väldib uutesse kohtadesse minekut ja talle ohtlikena tunduvaid tegevusi. Haiguse ägenemisel ei taju puudutatud isik ohte ning ei ole võimeline ohuolukordades adekvaatseid otsuseid tegema. Muudatused igapäevaelus põhjustavad ärevust. Puudutatud isikul on tajuhäirete, ärevuse ja tahte puuduse tõttu raske inimestega suhelda. Ta ei taju suhtlemisel sotsiaalseid norme, võib reageerida ootamatult agressiivselt lähedaste või võõraste inimeste suhtes, ei kontrolli oma emotsioone. Agressiivsus väljendub sõnades, hääletoonis, hoiakus. On esinenud ka kehalist agressiivsust.
2-22-4305
5.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindajal (esindaja) ei õnnestunud puudutatud isikuga kohtuda. Kodukülastuse ajaks oli puudutatud isik kodust ära jooksnud ning oma ema oma korterisse sulgenud. Arvestades puudutatud isiku ebaadekvaatset käitumist ning kohtupsühhiaatrilises ekspertiisis toodud seisukohta, et ärakuulamine võib puudutatud isikule kahjulikult mõjuda, ei pidanud esindaja uue kohtumise korraldamist võimalikuks. Esindaja vestles puudutatud isiku emaga, kes tunnistas, et ei tule poja elu ja ravi toetamisega toime. Puudutatud isik keeldub kategooriliselt psüühikahäire raviks vajalike ravimite võtmisest. Diabeedi raviks on ema kasutanud talle endale määratud ravimeid, kuid neidki ei ole puudutatud isik regulaarselt tarvitanud. Puudutatud isiku käitumise ohjamine ei ole võimalik, vaidluse korral muutub poeg agressiivseks ning põgeneb kodust. Pojale füüsiliselt vastu hakkamine on võimatu. Puudutatud isiku ema sõnul ei ole poeg viimase poole aasta jooksul vajalikke ravimeid manustanud ning tema tervis on seetõttu järsult halvenenud. Puudutatud isiku ema toetas esitatud avaldust. Esindaja hinnangul on puudutatud isiku puhul SHS-is sätestatud eeldused kohtumääruse alusel kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks täidetud. Puudutatud isik on ümbritsevate isikute suhtes paranoiline, keeldub koostööst ning käitub agressiivselt ja provotseerivalt. Ta ei mõista oma ravivajadust, kuid ravita jäämisel on ta ohtlik nii endale kui teistele. Aastate jooksul on puudutatud isikule pakutud erinevaid teenuseid, kuid need ei ole vajalikke muutusi kaasa toonud. Haiguskriitika puudumise tõttu on puudutatud isik viibinud korduvalt statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil ning tema haiglasse viimiseks on kasutatud politsei abi. Kodustes tingimustes ei ole puudutatud isiku ravi ja abi tagamine võimalik, sest puudutatud isik jookseb kodust minema või ei lase kedagi oma korterisse. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 11. mai 2022. a määrusega avaldaja taotluse puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks rahuldamata. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud ja ekspertiisikulud jättis maakohus riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus jätta rahuldamata tuginedes varasemale kohtupraktikale, millest tuleneb, et kui isiku jaoks on piisav hooldekodus tavarežiimil elamine, ei ole tema kinnises asutuses viibimine põhjendatud. Isiku nõusolekuta kinnisesse asutusse paigutamise asemel on võimalik kohaldada sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) sätestatud teisi meetmeid. Kinnisesse asutusse paigutamine eeldab, et isik võib olla endale või teistele reaalselt ohtlik. Menetluses esitatud teabest ei nähtu, et puudutatud isik võib olla endale või teistele ohtlik. Praegusel juhul ei ole kõik SHS § 105 lg-s 1 loetletud tingimused isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks täidetud. Ainuüksi asjaolu, et puudutatud isikul on psüühikahäire ning ta ei võta korrapäraselt ravimeid, ei ole aluseks isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks. Kinnisesse asutusse paigutamine ei ole vajalik somaatiliste haiguste ravi ja toitumisrežiimi paremaks korraldamiseks. Menetluses esiletoodud asjaolud (akendest asjade loopimine jne) on toimunud lähiminevikus. Viimati kohaldati puudutatud isiku suhtes tahte vastast psühhiaatrilist haiglaravi 2019. a aprillis. Prügi tassimine oma eluruumi ei ohusta kedagi. Menetluses esitatud teabest ei nähtu, et puudutatud isik oleks käitunud väljaspool kodu ettearvamatult või teisi ohustavalt. Ka eestkostja väitis ärakuulamisel, et puudutatud isik ei tülita väljas käies inimesi.
6.2.Maakohtu hinnangul vajab puudutatud isik kognitiivsetes ja psühhosotsiaalsetes igapäevatoimingutes regulaarset toetust ja vajadusel sekkumist. SKA teabe kohaselt on puudutatud isik peamiselt verbaalselt vägivaldne. Puudutatud isik ei ole võimeline ise endale abi otsima, kuid teda on võimalik veenda abi vajalikkuses ning selles, et ka ööpäevaringse järelevalvega erihooldusteenusel on talle tagatud turvalisus, toetus ja sobiv elukeskkond.
2-22-4305
6.3.Maakohus ei kuulanud puudutatud isikut isiklikult ära, kuna puudutatud isiku eestkostja ei suutnud teda kohtusse ilmumise vajalikkuses veenda. Ekspertiisiaktist nähtuvalt võib puudutatud isiku ära kuulata tema tavalises keskkonnas, kuid tema isiklik ärakuulamine võib mõjuda talle kahjustavalt meelepetete ja luululiste elamuste aktiveerumise tõttu. Puudutatud isik on kodukülastuste ajaks korduvalt kodust põgenenud. Puudutatud isiku kohtumisteks ja vestlusteks sundimine ei ole aluseks hea kontakti tekkimisele.
6.4.Kohtupraktikas on rõhutatud, et sotsiaalhoolekande seadusest ei tulene hoolekandeasutuse õigust osutada seal viibivale isikule tahtevastast ravi. Hoolekandeasutus on sotsiaalteenust osutav asutus, mis on kohustatud järgima tervishoiuteenuse osutaja poolt isikule määratud raviskeemi. Seda kohustust saab täita nii, et isik võtab ise vabatahtlikult või teadlikult talle määratud ravimeid. Praegusel juhul ei saa lõplikult väita, et puudutatud isiku käitumine oleks püsivalt ja kestvalt ohtlik. Ei ole teada, et puudutatud isik oleks viimastel aastatel teisi isikuid füüsiliselt rünnanud. Menetluses ei ole esitatud põhistatud andmeid selle kohta, et varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Asjaolu, et isik ei tule oma elu korraldamisega iseseisvalt toime, käitub veidralt ning ei võta ravimeid, ei ole piisav, et lugeda isiku endale või teistele ohtlikuks. Kui isik kujutab endast teistele ohtu, on võimalik kohaldada tema suhtes tahte vastast ravi. Viimastel aastatel ei ole puudutatud isik tahte vastaselt ravil viibinud.
6.5.Riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 3 kohaselt riigi kanda ning avaldaja tasutud riigilõivu tema enda kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
7.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Avaldaja palub paigutada puudutatud isiku üheks aastaks nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele või kuni vajaduse äralangemiseni. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
7.1.Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et puudutatud isik ei ole oma käitumise tõttu endale või teistele ohtlik. Lisaks paranoilisele skisofreeniale on puudutatud isikul II tüüpi diabeet ning südamekahjustusega kõrgvererõhutõbi. Puudutatud isik ei mõista ravivajadust ning ei tegele somaatiliste haiguste raviga (puudutatud isik peab süstima endale kolm korda päevas insuliini). Puudutatud isik ei järgi talle vajalikku toitumisrežiimi ning keeldub eestkostja (ema) abist ega ei allu tema korraldustele. Puudutatud isik vajab tuge nii vaimsete kui somaatiliste haiguste ravimisel. Somaatiliste haiguste ravi järgimata jätmise tagajärjeks võib olla puudutatud isiku surm. Seega ravi järgimata jätmine puudutatud isikule eluohtlik ning võib lõppeda surmaga.
7.2.Avaldaja on tõendanud, et puudutatud isik on olnud ka teiste isikute suhtes agressiivne. Ta on ähvardanud tappa sotsiaaltöötaja ning on olnud agressiivne ja ähvardav oma ema ning teda külastanud teenuseosutaja suhtes. Puudutatud isikuga ühes majas elavad inimesed on korduvalt pöördunud Tallinna Kesklinna Valitsuse töötaja poole kurtes, et kardavad puudutatud isikut, ei julge maja trepikojas liikuda ning oma lapsi üksi kodust välja lasta, kuna lapsed võivad kohata trepikojas ettearvamatult käituvat puudutatud isikut. Samuti on puudutatud isik rünnanud korduvalt politseinikke. Kuna puudutatud isikul esineb raske kuluga psüühikahäire ning agressiivsus teiste inimeste suhtes, siis on tulevikus teiste isikute ründamine pigem tõenäoline. Seda seisukohta kinnitab ka 10. mail 2022 fikseeritud sündmus, mille kohaselt puudutatud isik ründas tundmatut isikut ning olukorra lahendamisse kaasati politsei.
7.3.Avaldaja selgituste kohaselt ei tunnista puudutatud isik oma abivajadust ning ei nõustu ühegi sotsiaalteenusega. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja on puudutatud isikuga kohtunud
2-22-4305 alates 2019. aastast ning pakkunud puudutatud isikule abi saamiseks erinevaid võimalusi. Sotsiaaltöötaja on käinud korduvalt puudutatud isiku elukohas ning puudutatud isik on käinud koos emaga sotsiaaltöötaja nõustamisel. Alates 2021. a maist on puudutatud isiku ja tema perega aktiivselt tegelnud Tallinna Vaimse Tervise Keskuse tegevusjuhendaja. Puudutatud isikule osutatakse kohaliku omavalitsuse ettepanekul sotsiaalteenust projekti „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses“ kaudu. Tegevusjuhendajal on kogemus psüühikahäirega inimestega töötamiseks, kuid sellele vaatamata ei ole tegevusjuhendajal õnnestunud puudutatud isikuga usalduslikku kontakti luuga. Tegevusjuhendaja kardab puudutatud isikuga üksi ruumis viibida, kuna puudutatud isik on verbaalselt agressiivne ning tema käitumine on ettearvamatu. Puudutatud isik on kohtumise ajal kodust ära jooksnud ning igasugusest abist keeldunud. Tallinna Vaimse Tervise Keskuse hinnangul vajab puudutatud isik suurema toetusega teenust ja turvalist elukeskkonda ning kindla raviskeemi järgimist, seetõttu on ainuke sobiv teenus ööpäevaringne erihooldusteenus kinnises asutuses.
7.4.Alates 10. maist 2022 viibis puudutatud isik tahte vastasel ravil SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus. Pärast statsionaarset ravi katkestab puudutatud isik ravi, ei lähe haiglasse süsti tegema ning muutub seetõttu endale ja teistele ohtlikuks. Puudutatud isik keeldub ema toetusel ravimite manustamisest, kuigi tal on emaga lähedane suhe. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et puudutatud isik ei ole nõus vabatahtlikult abi vastu võtma.
7.5.Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, jättes puudutatud isiku isiklikult ära kuulamata. Avaldaja hinnangul oli puudutatud isiku ärakuulamine vajalik. Kuna puudutatud isik viibib hetkel ravil psühhiaatriahaiglas, siis kohtul on võimalus puudutatud isik kontrollitud keskkonnas ära kuulata.
8.Puudutatud isiku ema esitas määruskaebuse. Ema hinnangul on puudutatud isik tõsiselt haige. Ema on puudutatud isikut 20 aastat hooldanud ning proovinud kõiki võimalusi teda aidata, kuid puudutatud isik ei mõista oma abivajadust ja keeldub sellest. Ema hinnangul on ainus lahendus puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamine.
9.Maakohus kuulas puudutatud isiku ära pärast asja sisulist lahendamist 2. juunil 2022, kui puudutatud isik viibis SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus tahte vastasel ravil. Puudutatud isik selgitas, et kuna ta käib tööl ja tal on viis last, siis ei saa ta kinnises asutuses viibida. Puudutatud isik ütles, et ravib ennast ja võtab korralikult tablette. Puudutatud isik selgitas, et töötab XXX. Maakohtuniku küsimuse peale, et kui vanad puudutatud isiku lapsed on, ütles puudutatud isik, et ei tea laste vanust. Samuti ütles puudutatud isik, et tal ei ole politseiga probleeme olnud. Puudutatud isik ei teadnud, miks teda politseiga haiglasse toodi.
10.SKA jäi oma varasema seisukoha juurde leides, et puudutatud isiku puhul on SHS-is sätestatud eeldused isiku nõusolekuta kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks täidetud. Kõik SHS-is sätestatud abimeetmed, mida ei kohaldata kohtumääruse alusel, on vabatahtlikud ning kui isik ei soovi teenust kasutada, siis ei saa keegi teda selleks kohustada.
Avaldaja toetas puudutatud isiku ema esitatud määruskaebust.
12.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et avaldaja ja puudutatud isiku ema määruskaebused on põhjendatud, maakohtu määrus tuleb tühistada ning avaldus rahuldada. Esindaja hinnangul on maakohus teinud menetluses esitatud tõenditest valed järeldused. Samuti on ekslik maakohtu seisukoht, et somaatiliste haiguste esinemine ei ole kinnisesse asutusse paigutamise aluseks. Esindaja hinnangul on puudutatud isikul diagnoositud
2-22-4305 rasked somaatilised haigused (kõrgvererõhutõbi ja diabeet), mis ravimata jätmisel võivad lõppeda surmaga. Psühhiaatriahaigla esitatud tõenditest nähtub, et puudutatud isiku haiglasse viimisel oli ta väga halvas tervislikus seisundis, veresuhkru tase ning vererõhk olid ohtlikult kõrged.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
6.jaanuaril 2023 kuulas ringkonnakohus ära puudutatud isiku ema. Puudutatud isiku ema avaldatu kohaselt viibis puudutatud isik koos emaga ärakuulamise hetkel Norras ning kavas oli jääda sinna veel mitmeks kuuks. Puudutatud isiku tervis on ema sõnul paranenud ning tervislik seisund saadi ravimitega stabiilseks. Puudutatud isik elab Norras koos emaga oma õe juures. Puudutatud isiku ema avaldas, et soovib määruskaebusest loobuda.
2.mail 2023 esitas puudutatud isiku ema määruskaebusest loobumise taotluse.
16.Ringkonnakohus suhtles telefoni teel avaldajaga, et selgitada välja, avaldaja seisukoht edasise menetluse kohta. Avaldaja soovis menetlust jätkata.
17.Ringkonnakohus palus avaldajal välja selgitada, kas puudutatud isik on Eestist lahkunud või elab endiselt aadressil Liivalaia 32-4.
18.Avaldaja 10. mail 2023 esitatud teabe kohaselt tegid kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna ametnikud 9. mail 2023 puudutatud isiku viimasesse teadaolevasse elukohta XXX kodukülastuse. Ametnike sõnul korteri uksekell ei töötanud ja keegi nende koputamise peale ust ei avanud. Avaldaja sõnul ei ole avaldajal võimalik esitada andmeid selle kohta, kas puudutatud isik on Eestist lahkunud või mitte.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Esmalt lahendab kolleegium puudutatud isiku ema taotluse määruskaebusest loobumise kohta.
19.1.TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja selle menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS 65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 644 lg 1 kohaselt võib kaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni. Määruskaebusest loobumise korral loetakse TsMS § 644 lg 3 kohaselt, et määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebemenetluses menetlustoiminguid teinud, ta ei saa esitada uut määruskaebust sama vaidluseseme kohta ning kannab määruskaebusega seotud kulud.
19.2.Ringkonnakohtule ei ole teada asjaolusid, mis takistaksid määruskaebusest loobumise vastuvõtmist. Ringkonnakohus võtab puudutatud isiku ema määruskaebusest loobumise vastu ning lõpetab selle menetluse.
20.Teiseks lahendab kolleegium avaldaja esitatud määruskaebuse. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning avaldaja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
2-22-4305
21.Avalduse isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 6 alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Need põhimõtted kehtivad hagita asja lahendamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses (TsMS § 639 lg 1). Seega ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse väidetega ja peab kontrollima puudutatud isiku suhtes kinnisesse asutusse paigutamise eeldusi ja seaduslikkust ka vaidlustamata ulatuses.
22.Alused isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamiseks ööpäevaringset erihooldusteenust saama tulenevad SHS-ist. SHS § 105 lg 1 kohaselt paigutatakse täisealine isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.
23.Avaldaja määruskaebuse väidete kohaselt on puudutatud isik endale ja teistele ohtlik. Puudutatud isik ei mõista oma ravivajadust ning ravita jäämisel võib puudutatud isik surra. Samuti on avaldaja olnud agressiivne ja ohtlik teiste isikute suhtes. Avaldaja hinnangul ei sobi puudutatud isikule muud teenused peale ööpäevaringse erihooldusteenuse, kuna need eeldavad puudutatud isiku enda valmisolekut teenuste vastuvõtmiseks. Puudutatud isikule on kohaliku omavalitsuse poolt pakutud erinevaid sotsiaalteenuseid, kuid puudutatud isik on kohtumistelt põgenenud ning abist keeldunud.
24.Ringkonnakohtu menetluse ajal ilmnenud asjaolude kohaselt viibib puudutatud isik juba 2022. a lõpust koos emaga Norras oma õe juures. Puudutatud isiku ema sõnul on puudutatud isiku tervis paranenud ning tema tervislik seisund on normaalne. Avaldaja esindajad tegid 2023. a mai alguses kodukülastuse puudutatud isiku viimasele teadaolevale elukoha aadressile Eestis. Avaldaja esitatud teabe kohaselt ei selgunud kodukülastusel, kas puudutatud isik elab endiselt Eestis või mitte.
25.Kolleegiumi hinnangul tuleb määruskaebuse lahendamisel võtta aluseks menetluses 2023. a kevadel saadud teave, et puudutatud isik viibib koos emaga Norras, tema tervislik seisund on normaalne ning lähedased tulevad puudutatud isiku probleemidega lahendamisega toime. Puuduvad ka andmed selle kohta, et puudutatud isik oleks käitunud agressiivselt teiste inimeste suhtes või sattunud endale ohtlikesse olukordadesse. Seega on menetluse jooksul langenud ära vajadus puudutatud isiku tema nõusolekuta ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks. Puudutatud isiku puhul ei ole täidetud SHS-is sätestatud kolm eeldust tema kinnisesse asutusse paigutamiseks, mistõttu ei ole põhjendatud tema nõusolekuta ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamine. Kokkuvõttes tuleb avaldaja määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata jätta.
26.Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Muid menetluskulusid toimikust nähtuvalt praeguses asjas ei ole tekkinud.
27.Riigi õigusabi korras määratud esindajale tasu määramise taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
2-22-4305 Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.