lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-2852/19

Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-2852/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1877
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
Määruse § 44 lg 2TMS § 130Sissetuleku arestimineTMS § 66 lg 1Mittearestitavad asjadTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt

Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-2852

Tsiviilasi

Kalmer Kiidma kaebus kohtutäituri tegevuse peale täiteasjades nr 192/2016/237 ja nr 192/2015/930

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. aprilli 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kalmer Kiidma määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised esindaja

ja

nende Määruskaebuse esitaja (avaldaja) Kalmer Kiidma (isikukood XXXXXXXXXXXX) Puudutatud isik kohtutäitur Aive Kolsar

RESOLUTSIOON

1.Jätta Kalmer Kiidma määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 10. aprilli 2023. a määrus muutmata.
2.Jätta Kalmer Kiidma taotlus tõendite kogumiseks rahuldamata.
3.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Kalmer Kiidma kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kalmer Kiidma (avaldaja) esitas Tartu Maakohtule 19. veebruaril 2023 kaebuse kohtutäitur Aive Kolsari (kohtutäitur) tegevuse peale täiteasjades nr 192/2016/237 ja nr 192/2015/930. 2. märtsil 2023 täiendas avaldaja kaebust. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 10. veebruari 2023. a otsused eelnimetatud täiteasjades ning kohustada kohtutäiturit vabastama aresti alt avaldaja pensionifondi II samba väljamaksed ja tagastama 4. jaanuaril 2023 äravõetud väljamakse 4096 eurot 79 senti avaldaja kontole või alternatiivselt 1880 eurot SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi kontole ja 2216 eurot 79 senti avaldaja kontole küttevarude ostmiseks pooleliolevaks kütteperioodiks. Avaldaja esitas 5. jaanuaril 2023 kohtutäiturile taotluse vabastada aresti alt avaldaja pensionifondi II samba väljamakse ja tagastada see avaldajale. Tegemist on arestimisele mittekuuluva sissetulekuga täitemenetluse seadustiku (TMS) § 66 lg 1 p 3 ja p 12 järgi, kuna avaldaja perel on selle sissetuleku arvel vaja osta kodu kütmiseks vajalikud küttepuud ja insuliinipump lapsele. Kohtutäitur jättis 25. jaanuaril 2023 avaldaja taotluse rahuldamata. Avaldaja esitas selle peale
26.jaanuaril 2023 kaebuse, mida täiendas 1. veebruaril 2023. Kohtutäitur jättis 10. veebruaril 2023 kaebuse rahuldamata. Küttepuude ostmiseks vajaliku summa arestimine ei ole lubatud (TMS § 66 lg 1 p 3). Avaldaja elab XXXXXX. Elamu kütteallikaks on ahjud, mida köetakse briketi ja küttepuudega. Köetav pind on 200 m.2 Avaldaja kasvatab nelja alaealist last. Perel ei ole kütteperioodiks vajalikke küttepuid. Küttepuid kulub ca 35 rm. Samuti ei ole lubatud arestida avaldaja alaelise lapse insuliinipumba ostmiseks vajalikku raha, Sellise raha arestimine ja äravõtmine on vastuolus heade kommetega (TMS § 66 lg 1 p-d 8 ja 12). Kohtutäituri põhjendus, et kogumispensionide II samba väljamakse ei kuulu TMS §-s 130 nimetatud sissetuleku liikide hulka ja seetõttu ei kohaldu väljamakse arestimisel sissetuleku arestimise piirangud, ei ole seadusega kooskõlas.
2.Kohtutäitur vaidles avaldaja kaebusele vastu. Kogumispensionide II samba väljamakse arestimisel ei kohaldata TMS §-des 132 ja 133 sätestatud sissetuleku arestimise piiranguid. Võlgnikule on tagatud seaduses sätestatud mittearestitav sissetulek. Tõendamata on avaldaja väide, et tema perel ei ole vajaminevat küttepuude varu. Rahvastikuregistri kohaselt elab X talus lisaks avaldajale ja tema alaealistele lastele veel laste ema, avaldaja ema ning avaldaja täisealine laps. Kõigil isikutel on sissetulek olemas. Põhjendamatu on arvata, et kogu elamu kütte peab ostma avaldaja. Kohtutäitur ei ole arestinud eset, mille arestimine oleks vastuolus seaduse või heade kommetega.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Maakohus jättis 10. aprilli 2023. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kohtutäituril oli õigus arestida avaldajale tehtud kogumispensionide II samba väljamakse 4096 eurot 79 senti, sh kas

pensioni väljamakse on arestitav sissetulek ja kas avaldajal oli seda sissetulekut vaja ühe kütteperioodi küttepuude ning alaealisele lapsele insuliinipumba ostmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 114 alusel on kohtutäituril õigus arestida kogumispensioni II samba väljamakse alates

1.jaanuarist 2023. TMS § 130 järgi ei ole kogumispensioni II samba väljamakse eraldi sissetuleku liik ja väljamakse arestimisel ei kohaldu TMS §-des 132 ja 133 sätestatud sissetuleku arestimise piirangud. Avaldajale on tagatud mittearestitav sissetulek seaduses sätestatud ulatuses. Avaldajale kuulub äriregistri väljavõtte kohaselt osalus kahes tegutsevas äriühingus (OÜ Agronopsik ja OÜ Vertetom) ning Mittetulundusühingus Koduharjutus. Avaldaja on eelnimetatud äriühingute juhatuse liige ja tegelik kasusaaja. Ei ole eluliselt usutav, et avaldaja ei saa neist äriühingutest mingit sissetulekut. Samuti tegeleb avaldaja Valgamaa Kutseõppekeskuses mootorsõidukijuhi koolituste läbiviimisega. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mille alusel saaks järeldada, et ta ei saa kütteperioodiks vajaminevat kütet soetada muude vahendite arvelt. Kohtutäituri seisukohast nähtuvalt elavad rahvastikuregistri kohaselt X talus lisaks avaldajale ja tema alaealistele lastele ka laste ema ning avaldaja ema ja avaldaja täisealine laps, kes saavad samuti sissetulekut. Avaldaja ei ole neid väiteid ümber lükanud ega esitatud laste ema ega oma ema konto väljavõtteid. Olukorras, kus elamus elab hulk täisealisi isikuid, kellel kõigil on mõistlik võimalus sissetulekut teenida või kes saavad riiklikku pensioni, ei pea kogu elamu kütet ostma avaldaja. Seda ei muuda ka asjaolu, et avaldaja arvates ei ole osa isikuid tema leibkonna liikmed. Avaldaja selgitus, et tema laste ema ei kuulu temaga samasse leibkonda, ei ole eluliselt usutav. Samuti ei nõustunud maakohus avaldajaga, et avaldaja ema panust tuleks käsitada millegi eraldiseisvana. Avaldaja on ise selgitanud, et tema ema ostab igal aastal ise 10 rm puid. Maakohtule teadaolevalt loetakse keskmise 100-ruutmeetrise maja küttekuluks 10 rm aastas. Avaldaja ei ole tõendanud, et tema küttekulu oleks sellest suurem. Avaldaja on köetava pinna suuruseks märkinud 205 m2. Seega võiks tema kodu keskmine küttekulu olla umbes 20 rm aastas. Kui 10 rm sellest ostab avaldaja sõnul tema ema, siis tuleks ülejäänud X talus elavatel täiskasvanutel kokku leida raha 10 rm puude omandamiseks. Avaldaja on esitanud arvestuse, mille kohaselt on 20 rm lepa maksumus 2400 eurot. Seega on 10 rm hind selle arvestuse kohaselt 1200 eurot. Kuna lisaks avaldajale ja tema emale elavad samas talus ka laste ema ja avaldaja täisealine poeg, tuleb avaldajal ja nimetatud isikutel leida igaühel küttepuude ostmiseks umbes 400 eurot. Ei ole eluliselt usutav, et avaldaja sellist summat muudest sissetulekutest aasta jooksul leida ei suuda. Avaldaja kontoväljavõtte kohaselt, mille kohtutäitur esitas 13. märtsil 2023, oli avaldaja töötasu OÜ-st Vertetom 2022. aasta juulis ja augustis ca 1000 eurot (neto). Avaldaja ei ole usaldusväärselt selgitanud, miks ta OÜ-st Vertetom enam tulu ei saa. Kokkuvõttes leidis maakohus, et avaldaja väide muude vahendite puudumise kohta küttevaru soetamiseks ei ole eluliselt usutav. Avaldaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et tema alaealine laps vajaks insuliinipumpa. Tõendid on esitatud üksnes selle osalise rahastamise otsuse kohta, mis aga ei näita meditsiinilist vajadust. Avaldaja selgitas kohtule, et ta ei saa retsepti esitada kuna tema lapsele on retsept 2019. a juba väljastatud. Sellest saab järeldada, et lapsel on insuliinipump juba olemas. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mille alusel saaks asuda seisukohale, et avaldaja lapsele oleks vältimatult vaja soetada uus insuliinipump.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on avaldaja seoses insuliinpumbaga pöördunud tõendi saamiseks lapse raviarsti ja Lastefondi poole, aga raviarsti arvamust edastatud ei ole. Seega on ainus võimalus, kui kohus nõuab ise raviarstilt arvamuse lapse uue insuliinipumba vajalikkuse kohta. Maakohus ei analüüsinud avaldaja kulusid ning on avaldajat ja juriidilisi isikuid käsitanud ühe isikuna. Avaldajal on mitmed täitemenetlused, mis vähendavad tema finantsvõimekust. Seadus lähtub leibkonnast ja vald on selle kohta väljastanud tõendi. Vertetom OÜ ja avaldaja on sisuliselt pankroti äärel. Küttepuude vajadus X elamus on keskmisest tunduvalt suurem, sest majal ei ole soojustust. Maakohus on sisuliselt asunud seisukohale, et hoolimata finantsseisust peaks avaldaja omastama raha juriidilistelt isikutelt, et tagada vajaminev kütteseadmete remont ca 6000 eurot, insuliinipump ca 3600 eurot + igakuised tarvikud ja jooksvad kohustused. Eraisikuna tuleb avaldajal leida võimalus taastada elamus kamin ja vahetada korstnapitsid, sest kamina kütmine on keelatud ja korstnapitside kohta on määratud tähtaeg remondiks.
5.Kohtutäitur on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning jätnud kaebuse põhjendatult rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid oma määruses (TsMS § 654 lg 6).
7.Avaldaja palub kohtul nõuda lapse raviarstilt välja tõendi, et lapsele on vaja insuliinipumpa. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks selle tõendi kogumise taotlust rahuldada. Maakohtu järeldus, et lapsel on insuliinipump juba olemas, on õige. Muu hulgas saab seda järeldada avaldaja enda selgitustest, mille kohaselt on tema lapsele insuliinipumba retsept väljastatud aastal 2019. Tervise- ja tööministri 12. detsembri 2022. a määruse nr 86 „Tervisekassa meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ (määrus) § 44 sätestab, millistel juhtudel võtab Tervisekassa diabeedihaigele kindlustatud isikule vajaliku insuliinipumba eest tasu maksmise kohustuse üle. Avaldaja on maakohtule esitanud retseptid insuliinipumba infusioonivahendite (dtl 77), lantsettide (tdl 81) ja reservuaaride (dtl 82) väljastamiseks. Avaldaja ei ole määruskaebuses vaidlustanud maakohtu järeldust, et avaldaja lapsel on insuliinipump olemas. Avaldaja on kohtule ise selgitanud, et lapsele on ostetud pump aastal 2019 ja kuna pole möödas viis aastat, siis uut retsepti ei väljastata (dtl 75). Seega on lapsel insuliinipump olemas ja retseptid on esitatud vajaminevate tarvikute kohta. Tarvikute retseptidest nähtuvalt on avaldaja laps sündinud 2006. aastal. Määruse § 44 lg 2 järgi võtab Tervisekassa määruses sätestatud näidustuste korral 5–18-aastasele diabeedihaigele kindlustatud isikule vajaliku insuliinipumba ostmisel tasu maksmise kohustuse üle ühe insuliinipumba eest viie kalendriaasta jooksul või nelja kalendriaasta jooksul, kui insuliinipump ei ole kasutajast mitteolenevatel põhjustel töökorras pärast

neljandat kasutusaastat. Lähtuvalt eelnevast ei väljastata avaldaja lapsele praegu retsepti uue insuliinipumba jaoks, mille eest tasumise kohustuse võtaks üle Tervisekassa. Avaldaja ei ole ka väitnud, et lapsele oleks uut insuliinipumpa vaja mingil objektiivsel põhjusel (nt põhjusel, et olemasolev pump ei ole töökorras). Avaldaja on määrusakaebuse lisana esitanud e-kirjavahetuse (dtl 161–163) lapse raviarstiga, milles avaldaja kirjutab, et kohalik omavalitsus on talle vastanud, et uus insuliinipump ei ole tingimata hädavajalik, vaid tegemist on mugavusvahendiga ja seega seda ei kompenseerita. Arst on selle peale palunud pöörduda pumba kompenseerimiseks Lastefondi poole. Eeltoodust tulenevalt saaks arst väljanõutava tõendiga kinnitada vaid seda, et lapsele on põhimõtteliselt insuliinipumpa vaja, kuid ei saaks ümber lükata avaldaja enda väidetut, et lapsel on see abivahend juba olemas. Ringkonnakohus leiab, et heade kommetega vastuolus olevaks TMS § 66 lg 1 p 12 mõttes ei saa pidada olukorda, kus võlgniku ülalpeetaval on insuliinipump olemas ja võlgnik ei saa talle tehtud väljamakse arestimise tõttu osta uut pumpa enne seaduses sätestatud uue retsepti väljastamise aega. Avaldaja pensionifondi II samba väljamakse arestimine ei ole vastuolus seadusega ega heade kommete vastane. Kohtutäitur ei ole arestinud TMS § 66 lg 1 p-s 8 sätestatud võlgniku perekonnaliikme kehapuude tõttu vajalikku abivahendit ega p 12 järgi muid asju, mille arestimine on seaduse või heade kommetega vastuolus. Samuti ei ole avaldaja esile toodud asjaolud avaldaja taotletud summa aresti alt vabastamise aluseks.

8.Avaldaja ei ole määruskaebuses käsitlenud küttepuude ostmisega seotud asjaolusid ja põhjendusi, mis annaksid ringkonnakohtule aluse jõuda teistsugusele järeldusele kui maakohus. Avaldaja on määruskaebuses ja selle täiendustes tuginenud oma raskele majanduslikule olukorrale, kuid see ei anna alust pidada kohtutäituri toiminguid ebaseaduslikuks ja määruskaebust rahuldada. Seetõttu ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt vajalikuks vastata avaldaja määruskaebuse ülejäänud väidetele.
9.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kohtutäituril ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Margit Vutt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium