lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-19003/28

TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-19003/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1315
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PsAS § 11 lg 1TsMS § 172 lg 3Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 541 lg 1Määruse teatavakstegemine ja jõustumineTsMS § 543Määruskaebuse esitamineTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamineTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla90006399(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19003

Kohtuasi

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus X paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. detsembri 2021 määrus esialgse õiguskaitse rakendamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti esindajad ringkonnakohtus (registrikood 90006399)

Regionaalhaigla

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Imbi Seimar Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 7. detsembri 2021 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 13.08.20262-26-12090/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-15069/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-12088/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-14339/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-11234/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-9397/5
TsMS § 543

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) psühhiaatriakliiniku valvearst esitas 05.12.2021 Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja tema paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni. Avaldaja taotles puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist, selle pikendamist 40 päevani ning luba kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 40 päeva vältel arvestades tahtest olenematu ravi otsusest. Isiku suhtes alustati tahtest olenematut ravi 04.12.2021 kell 14:35.
2.Psühhiaatrite arvamuse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus ravil seitsmendat korda elus. Isik haigestus 2000. aastal, millisest ajast alates on tema haigus progresseeruvalt halvenenud ja välja on kujunenud püsikululine haigusprotsess paranoidse skisofreenia (RHK-10 järgi F20.00) näol. Käesoleval juhul toodi isik psühhiaatriakliinikusse kiirabi poolt politsei saatel kodust. Puudutatud isik muutus kodus ema suhtes agressiivseks ja läks talle füüsiliselt kallale. Kiirabi saabudes oli puudutatud isik rahutu, karjus ja keeldus koostööst. Valvetoas oli isik situatsioonis desorienteeritud, rahulolematu ja ärev-pinges, kõneles kogelevalt ning paljusõnaliselt. Tema mõttekäik oli desorganiseeritud, kiirenenud ning katkendlik, ta avaldas hulgaliselt paranoilisi luulumõtteid ja vaenulikkust ema ning kiirabitöötajate suhtes, muuhulgas kahtlustas ema palgamõrva tellimises. Haiguskriitikat patsiendil oma psüühikahäire suhtes tekkinud ei ole, kõrvalise kontrolliga manustatud toetusravi foonil on tema seisund püsinud aastate lõikes valdavalt stabiilsena. Hospitaliseerimiste põhjuseks on ka varasemalt olnud omavolilise toetusravi katkestamisest tingitud seisundi ägenemine ja selle foonil kujunenud impulsiivagressiivne käitumine eelkõige ema suhtes.
3.Maakohus rakendas 06.12.2021 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset alates 04.12.2021 kuni 07.12.2021 koos vajadusel tahtevastase ravimite manustamisega.
4.07.12.2021 teavitas puudutatud isiku raviarst kohut sellest, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud, tal puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on isik oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5.Harju Maakohus pikendas 07.12.2021 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani. Maakohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil. Maakohus märkis, et tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 12.01.2022 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks.
6.Maakohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, ja tsiviilkohtumenetluse seadusitku (TsMS) § 534 lõigetele 1 ja 5.
7.Kohtule esitatud arsti arvamusest nähtub, et puudutatud isikul on välja kujunenud püsikululine haigusprotsess paranoidse skisofreenia näol (RHK-10 järgi F20.00). Ärakuulamisel õiguskaitse esmasel rakendamisel avaldas puudutatud isiku raviarst dr K, et ravi võtab aega vähemalt 40 päeva – tuginedes varasemale ravikogemusele. Haiglas on vajalik uue ravi määramine ja ravi haigla tingimustes patsiendi seisundi jälgimisega ning seisundi paranemine enne, kui isik on valmis koju minema. 07.12.2021 kohtule edastatud täiendavas arvamuses asus dr K seisukohale, et käesolevalt ei ole patsiendi seisund muutunud. Patsiendil puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Puudutatud isiku ärakuulamisel kohus veendus, et isiku käitumine on psüühilisest haigestumisest mõjutatud, isik ei mõtle selgelt ning ei mõista ravivajadust. Samuti toetas taotlust puudutatud isiku esindaja.
8.Maakohus oli seisukohal, et puudutatud isik elab selgelt enda mõttemaailmas, mis ei haaku reaalse maailmaga – näeb asju paranoiliselt, kahtlustab enda ema talle halva soovimises, arvab, et inimesed on tellitud teda peksma ja tapma. Ärakuulamisel küll ütles, et tema haiglasse sattumise taga on nali. On kodus olnud agressiivne, ema füüsiliselt rünnanud. Arvestades asjaolu, et isik elab oma luululises maailmas, mis ei haaku reaalse maailmaga, ei saa välistada ka enda kahjustamist või ohtu asetamist luulust tulenevalt. Psühhiaatrite sõnul on patsient agressiivne ja ettearvamatu ning ohtlik ümbritsevatele – arsti arvamuse ja isiku selgituste pinnalt kohus nõustus sellega – on rünnanud ema. Isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes – ei suuda sellises seisundis funktsioneerida isegi elementaarsel tasemel (end toita, juua jms). Samuti ei ole tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine – ise isik end haigeks ei pea ja ravima ei soostu ning pereliikmeid ei usalda – arvab, et need soovivad talle halba. Isiku seisundi hinnangust ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi paranemist nelja ööpäeva vältel. Seega esines alus esialgse õiguskaitse pikendamiseks ning maakohus pikendas rakendatud esialgset õiguskaitset 40 päevani.

MÄÄRUSKAEBUS

9.Puudutatud isik avaldas 17.12.2021 maakohtule, et soovib maakohtu määruse tühistamist. Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu maakohtu määruse peale 20.12.2021 määruskaebuse, milles palus maakohtu 07.12.2021 määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt leiab puudutatud isik, et tema ravi pikendamine on alusetu. Puudutatud isik on kindlal veendumusel, et tema ohtlikkus endale ega teistele ei ole tõendatud. Tänaseni haiglas viibimine on isegi liiga pikka aega kestnud. Igal juhul oli neli päeva piisav ja edasine ravi on vajadusel täiesti võimalik kodus.

VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE

10.Avaldaja teatas, et seoses psüühilise seisundi paranemisega lõpetati puudutatud isiku tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi 07.01.2022.
11.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu.

EDASINE MENETLUSE KÄIK

12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
14.Kolleegium ei nõustu määruskaebusega ning on arvamusel, et maakohus leidis õigesti, et puudutatud isiku puhul oli täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Maakohus kuulas ära raviarsti, puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja.
15.Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikul paranoidne skisofreenia F20.00, mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida.
16.Tsiviilasjast nähtub, et puudutatud isik käitus enne raviasutusse saabumist ema suhtes agressiivselt ja läks talle füüsiliselt kallale. Puudutatud isik oli oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega ohtlik eelkõige ümbritsevatele.
17.Samuti ei olnud võimalik muu psühhiaatriline abi. Puudutatud isikul ei olnud haiguskriitikat oma psüühikahäire suhtes, ta oli varasemalt katkestanud toetusravi ning ta ei olnud haiglasse saabumisel koostöövalmis.
18.Eeltoodust tulenevalt oli kolleegiumi hinnangul täidetud eeldused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks kuni 40 päevani. Kohtule esitatud materjalist nähtub, et puudutatud isiku suhtes lõpetati tema seisundi paranemise tõttu tahtest olenematu ravi enne 40 päeva möödumist.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
20.Arvestades, et maakohus edastas puudutatud isikule määruse väljavõtte, mis sisaldas sissejuhatust ja resolutsiooni, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks teha puudutatud isikule teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni (TsMS § 541 lg 1 teine lause).
21.TsMS § 172 lg 3 alusel tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 07.07.20262-26-8160/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium