Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus esialgse õiguskaitse korras X suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. detsembri 2022. a määrus Harju Maakohtu 17. detsembri 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Elukohajärgne vald Saku vald (Saku Vallavalitsuse kaudu), seaduslik esindaja TO
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu X 25. märtsil 2023 esitatud täiendavad tõendid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 16. detsembri 2022. a määrus osas, millega maakohus kohaldas X suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi kuni 4 päeva. Jätta maakohtu määrus muutmata osas, millega maakohus määras, et riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda (maakohtu määruse resolutsiooni p 5).
Tühistada Harju Maakohtu 17. detsembri 2022. a määrus osas, millega maakohus pikendas X suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi kuni 40 päevani. Jätta maakohtu määrus muutmata osas, millega maakohus määras, et riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda (maakohtu määruse resolutsiooni p 5).
4.Rahuldada X määruskaebus.
2-22-18841
5.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 16. detsembril 2022 Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni neli päeva ja selle pikendamiseks 40 päevani.
1.1.Avalduse kohaselt viibis puudutatud isik alates 14. detsembrist 2022 psühhiaatriakliinikus, kus talle kohaldati alates kella 19.40-st valvearsti otsusega tahtest olenematut ravi. Avaldusele lisatud psühhiaatrite KE ja KK ning arst-resident KL arvamuse kohaselt viibis puudutatud isik psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil esmakordselt. Puudutatud isiku tütre sõnul on puudutatud isikul esinenud paranoilisi mõtteid juba 15 aastat. Alates 2013. aastast on patsient pöördunud aeg-ajalt perearsti poole ning palunud uurida tema väidetava mürgitamise kohta. Patsient on kahtlustanud mürgitamist toiduga, sest tal on tekkinud erinevad kaebused (silmanägemise uduseks muutumine, uriinipeetus). Puudutatud isiku sõnul on tema endine abikaasa ja vanem tütar teda tahtlikult kahjustanud. Puudutatud isik on luululistel ajenditel piiranud oma toitumist. Puudutatud isik toodi haiglasse kiirabiga politsei kaasabil. Lähedaste andmetel avaldas puudutatud isik paranoilist mürgistusluulu, keeldus tütre pakutud toidust ning hoiab oma toitu ja hambaharja mürgitamise kartuses autos. Puudutatud isik polevat vahetanud riideid ega koristanud, oli maganud toa nurgas madratsil. Öösiti kõndis puudutatud isik ümber maja, taskulamp käes ja vaatas naabrite akendesse. Puudutatud isik sundis 3-aastast lapselast jooma haigestumise tõttu suures koguses piima, kuni laps oksendas. Tütre sõnul on puudutatud isik olnud korduvalt füüsiliselt vägivaldne (lükanud endise naise pikali, kägistanud tütart, ähvardanud ahjuroobiga). Haiglasse toomise päeval ütles puudutatud isik tütrele, et peksab teda nii kaua, kuni tütar enam ei tõuse. Tütre sõnul oli puudutatud isik enne haigestumist tore, mõistlik, loogilise mõtlemisega mees. Valvetoas avaldas isik paranoilisi luulumõtteid mürgitamisest ja kahjustamisest, oli agiteeritud ja süüdistav lähedaste suhtes. Praeguseks ei ole puudutatud isiku seisund paranenud. Isik kõneleb monoloogina, mõttekäik on kitsenenud tööprobleemidele ja kehvadele suhetele tütrega. Puudutatud isik avaldas paranoilisi luulumõtteid, süüdistab lähedasi enda mürgitamises ja kahjustamises, tütar soovivat puudutatud isikut tema enda majast „välja lüüa“. Põhimeeleolu oli alanenud, isik oli düsfooriline. Esines ärevuse tõus. Isikul puudus haiguskriitika ja ta keeldus haiglaravist.
1.2.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire luululise paranoidse häire (F22.0) näol. Tema käitumine on paranoilistest kahjustusluulu mõtetest juhitud, puudutatud isik on vaenulik tütre suhtes ning häirib ähvarduste, sõimlemisega ja agressiivse käitumisega ümbritsevate inimeste turvatunnet. Puudutatud isiku seisundit hinnates ei ole tõenäoline selle paranemine 4-päevase ravi tulemusena sedavõrd, et oleks tagatud tema ohutu toimetulek haiglavälises
2-22-18841 keskkonnas. Seetõttu on vajalik ravi pikendamine 40 päevani. Puudutatud isik vajab tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi, sealhulgas rahustava toimega ravi manustamist.
2.Puudutatud isik selgitas ärakuulamisel, et on patendivolinik. Ta rääkis, et eile või täna tuli Portugalist teade, et ta peab tegema Portugali ja Eesti kliendiga kiiresti lepingu. Puudutatud isik rääkis, et 2005. aastal hakkasid nad perega maja ehitama. Kui vanemal tütrel sündis tütar, kolis ta majja elama ning on sellest ajast peale tahtnud puudutatud isikut majast välja tõsta. Tütar on temaga suhelnud roppude sõnadega. Kolmandal korral kutsus tütar puudutatud isikule politsei. Tütar sülitas puudutatud isikule näkku, mille peale puudutatud isik tõstis käe ette. Tütar karjus selle peale: „Sa tuled mulle kallale“. Siis kutsus tütar politsei, kellega koos tuli ka kiirabi. Puudutatud isikule öeldi, et ta peab haiglasse kontrolli tulema. Puudutatud isikul jäi töö pooleli. Kui Portugali lepingupool ära langeb, on see kohutav. Puudutatud isikul väänati käed selja taha ning toodi haiglasse. Puudutatud isik ei vaja ravi ja ei ole seda kunagi vajanud. Puudutatud isik soovib, et tema noorem tütar pääseks tema arvutisse. Salasõna on rahakoti sees, mida ei lubatud haiglasse kaasa võtta. Mida rutem puudutatud isik koju saab, seda parem.
3.Ärakuulamisel selgitas raviarst KL, et puudutatud isik elab koos oma vanema tütrega ning on tütre suhtes paranoiline. Tütrel on 4-aastane laps. Puudutatud isik käitub agressiivselt. Puudutatud isik on tütart kägistanud ja ahjuroobiga taga ajanud. Puudutatud isik lubas tütart peksta nii kaua, kuni tütar enam ei tõuse. Puudutatud isiku mõtted on kitsenenud. Tütrega on halb suhe. Puudutatud isik soovib diktofoni, millele ta salvestas tütre kõne, et tõendada, et tütar on paha. Perearsti epikriisides on infot valikuliselt. Puudutatud isiku ohtlikkus seisneb selles, et ta on teiste vastu agressiivne. Haiglas ei ole puudutatud isik füüsiliselt argessiivne olnud. Isik on pahur.
4.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas esialgse õiguskaitse avaldust ja vajadusel ravi pikendamist. Harju Maakohtu 16. detsembri 2022. a määrus
5.Maakohus rahuldas 16.12.2022 määrusega avaldaja taotluse kohaldada puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi tähtajaga neli päeva alates 14.12.2022 kella 19.40-st kuni 18.12.2022 kella 19.40-ni. Maakohus andis loa manustada puudutatud isikule tema tahte vastaselt ravimeid ning kohaldada muid ravimeetodeid arsti poolt valitud viisil. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on praegusel juhul täidetud psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-s 5 sätestatud eeldused puudutatud isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks esialgse õiguskaitse korras.
5.2.Puudutatud isikul on raske psüühikahäire, luululine paranoidne häire (F22.0), mille ravimine ei ole muul viisil võimalik kui tahtest olenematu psühhiaatrilist ravi näol. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isiku käitumine on paranoidsetest kahjustusluulu mõtetest juhitud, isik on vaenulik tütre suhtes, häirib ähvarduste, sõimu ja agressiivse käitumisega ümbritsevate inimeste turvalisust. Oma seisundi tõttu ei mõista puudutatud isik oma ravivajadust ega suuda kontrollida oma käitumist. Väljaspool haiglat ei ole tagatud ravimite õige manustamine. Seega on kinnisesse asutusse paigutamise tingimused täidetud ning viivitusega võib kaasneda oht nii puudutatud isikule endale, kui ka teistele isikutele. Arvestades tema psüühilist seisundit ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, tuleb tema suhtes kohaldada esialgset õiguskaitset.
2-22-18841 Arvamus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta
6.Puudutatud isiku raviarsti esitatud teabe kohaselt ei olnud puudutatud isiku seisund
17.detsembri seisuga paranenud, mistõttu ei ole paranemine tõenäoline ka 18. detsembriks 2022. Seetõttu taotles avaldaja tahtest olenematu ravi pikendamist 40 päevani. Harju Maakohtu 17. detsembri 2022. a määrus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta
7.17.12.2022. a määrusega pikendas maakohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani alates 14.12.2022 kuni 23.01.2023 või mõne nimetatud kuupäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Maakohus andis loa manustada puudutatud isikule vajadusel tahtevastaselt ravimeid. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda. Maakohus jäi oma varasema seisukoha juurde, et PsAS § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 ning TsMS § 534 lg-s 5 sätestatud puudutatud isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamise pikendamise eeldused on täidetud. Kogutud tõendite ja arstide arvamuse kohaselt vajab puudutatud isik jätkuvalt tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, kuna tema seisund ei ole pärast neljapäevase tahtevastase ravi kohaldamist paranenud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles vaidlustas nii maakohtu 16.12.2022. a määruse kui ka 17.12.2022. a määruse, palus need tühistada ja teda viivitamatult ravilt vabastada. Puudutatud isiku hinnangul ei ole tal psüühikahäiret, mille tõttu ta oleks teistele või endale ohtlik. Puudutatud isik on oma lapsi nende õpingutes toetanud ning hoolitsenud ka majapidamise eest. Puudutatud isik paigutati tahte vastasele ravile vanema tütre valekaebuse tõttu. Puudutatud isik soovis tütre lapsele köharaviks sooja piima pakkuda, aga tütar ägestus. Mingit füüsilist vägivalda puudutatud isiku ja tütre vahel polnud. Tütar rääkis politseile, et puudutatud isik terroriseerib teda ja lapselast. Siis kutsuti ka kiirabi ning kästi puudutatud isikul haiglasse minna. Ka noorem tütar on esitanud puudutatud isiku kohta valeinfot, et puudutatud isik on psüühiliselt haige ja vajab ravi.
9.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire, millest tulenevalt pole ta võimeline oma ravivajadust mõistma ega oma käitumist kontrollima. Puudutatud isik oli oma tütre suhtes vaenulik, sõimles ja käitus agressiivselt, ohustades sellega enda ja ümbritsevate inimeste elu ja turvalisust.
10.Puudutatud isiku elukohajärgse valla (Saku vald) esindaja seisukoha kohaselt puudub vallal puudutatud isikuga varasem kokkupuude. Saku valla esindaja vestles pärast kohtunõude saamist puudutatud isiku tütardega, lahutatud abikaasaga ning Saku valla piirkonnapolitseinikuga. Vestluste põhjal on alust arvata, et puudutatud isik ei ole võimeline oma psüühilise seisundi tõttu koostööd tegema, tal puudub haiguskriitika ning arusaam ravivajadusest. Puudutatud isikul on tunne, et teda jälitatakse ja jälgitakse. Puudutatud isik ei usalda kedagi, kahtlustab perekonda varastamises ning mürgitamises. Puudutatud isik arvab, et tema elu on ohus, mistõttu käib ta harva kodust väljas. Puudutatud isik hoiab kõik esemeid seifis (ka toiduaineid), puudutatud isik keedab kõik toiduained enne söömist korduvalt läbi. Puudutatud isiku uni on pideva ärevusseisundi tõttu häiritud. Valla esindaja hinnangul veendus ta pärast vestlust lähedastega, et puudutatud isik on viibinud juba pikemat aega vaimselt ebastabiilses seisundis, vajab kontrolli ja ravi, sest võib muutuda ohtlikuks nii endale kui ümbritsevatele inimestele. Eelnevat arvestades tuleb puudutatud isiku määruskaebus rahuldamata jätta.
11.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2-22-18841
12.25.01.2023 esitas puudutatud isik Tallinna Ringkonnakohtule taotluse esitada määruskaebuse menetlemise juurde täiendavaid tõendeid ning palus tõendite esitamise tähtajaks määrata 25.03.2023.
13.Tallinna Ringkonnakohus andis puudutatud isikule täiendava tähtaja tõendite esitamiseks.
14.25.03.2023 esitas puudutatud isik täiendavate tõenditena helisalvestised, millest nähtuvad vestlused puudutatud isiku ja tema vanema tütre vahel. Puudutatud isik soovis esitatuga tõendada, et tema paigutamine tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasesse oli põhjendamatu ning tema kohta esitatud süüdistused on alusetud.
17.05.2023 kuulas Tallinna Ringkonnakohus ära puudutatud isiku vanema tütre.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrused tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada, osades millega maakohus kohaldas puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi (16.12.2022 määrus) kuni neli päeva ning pikendas seda ravi 40 päevani (17.12.2022 määrus). Jätta määrused muutmata riigi õigusabikulude riigi kanda jätmise osas (mõlema määruse resolutsiooni p-d 5).
Esmalt lahendab ringkonnakohus avaldaja menetluslikud taotlused.
18.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab TsMS § 238 lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 236 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada.
19.Puudutatud isik selgitas täiendavate tõendite esitamisel, et 17.12.2022 määruses on tema kohta suur hulk süüdistusi, mis põhinevad teiste isikute öeldul ning ei ole ühtegi dokumenti, mis neid süüdistusi tõendaks. Alusetute süüdistuste tõendamiseks esitas puudutatud isik helisalvestised ning nende kirjeldused. Puudutatud isik selgitas helisalvestiste kohta, et neilt nähtub selgelt, et puudutatud isik ei ole vägivaldne. Saku Vallavalitsuse seisukoht põhineb samuti peamiselt puudutatud isiku vastu süüdistusi esitanud isikute öeldul. Helisalvestised tõendavad, et puudutatud isiku kinnivõtmine ei olnud põhjendatud.
20.Ringkonnakohtule esitatud tõendid asjakohased ja ringkonnakohus võtab need vaidluse lahendamisel aluseks.
21.Vaatamata asjaolule, et praeguse lahendi tegemise ajaks on möödunud puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaeg, annab ringkonnakohus hinnangu maakohtu määruse seaduslikkusele. TsMS § 543 lg 3 alusel saab kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi et avaldust ei saa enam uuesti lahendada (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus (RKTKm) 3-2-1-155-13, p 19). Seega ei takista kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamine puudutatud isiku määruskaebuse lahendamist.
22.Avalduse isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 6 alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Need põhimõtted kehtivad hagita asja lahendamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses (TsMS § 639 lg 1). Seega ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse väidetega ja peab kontrollima puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse pikendamise eeldusi ja seaduslikkust ka vaidlustamata ulatuses.
2-22-18841
23.PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi kohta seisukoha võtmisel hindama.
24.Kolleegium leiab, et praeguses asjas ei olnud puudutatud isikule tahtevastase ravi kohaldamine ja selle pikendamine põhjendatud ning vastavad eeldused olid täitmata. Kolleegium nõustub psühhiaatrite arvamusega, et puudutatud isikul esineb psüühikahäire luululine paranoiline häire (F22.0), mürgitusluul, kuid asjas esitatud materjalide põhjal ei kujunenud kolleegiumil veendumust, et ka ohtlikkuse kriteerium oli praegusel juhul täidetud. Puudutatud isiku 25. märtsil 2023 täiendavate tõenditena esitatud helisalvestised puudutatud isiku ning tema vanema tütre vestluste kohta (dtl 70–77) kinnitasid kolleegiumi hinnangul väiteid, et puudutatud isik ei olnud oma lähedastele ohtlik. Helisalvestistelt kostub puudutatud isiku vestlus oma tütrega. Puudutatud isiku väljendusviis on rahulik, erinevalt tema tütre väljendusviisist, mis on verbaalselt agressiivne. Kolleegiumi hinnangul võivad puudutatud isiku tütre väited puudutatud isiku ohtlikkuse kohta olla ühekülgsed. Ärakuulamisel selgitas vanem tütar kujunenud olukorra tausta ja kinnitas, et perekondlikud suhted on pinevad. Samas selgus ärakuulamisel, et pärast haiglast vabanemist on puudutatud isik hoidnud omaette, mistõttu uusi konflikte ei ole tekkinud.
25.Toimiku materjalidest ei nähtu muid otseseid tõendeid puudutatud isiku endale või teistele isikutele ohtlikkuse kohta. Maakohtu teostatud ärakuulamisel, mille käigus puudutatud isiku raviarst KL andis oma täiendava seisukoha (maakohtu 17.12.2022 määruse p 7, määruse lk 4, teine alalõik), vahendab raviarst samuti üksnes puudutatud isiku vanema tütre seisukohti. Raviarsti enda kogetu ja väljendatu kohaselt ei käitunud puudutatud isik haiglas agressiivselt, vaid oli üksnes pahur ning ei mõistnud, miks ta peab haiglas olema. Samuti ei nähtu haiglasse toomise kirjeldusest ning valvearsti arvamusest, et puudutatud isik oleks haiglasse toomisel olnud ründav või agressiivne. Valvearsti kirjelduse kohaselt oli puudutatud isik üksnes süüdistav lähedaste suhtes (dtl 7). Viited ohtlikule käitumisele puuduvad.
26.Eelnevaid asjaolusid arvestades ei olnud praeguses asjas puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamine põhjendatud, sest asja materjalidest nähtuvalt ei olnud puudutatud isik oma käitumisega endale ega teistele ohtlik (PsAS § 11 lg 1 p 2). Puudutatud isiku raviarstide arvamustest ei nähtu, et puudutatud isik ohustas oma käitumisega ennast ja ümbritsevaid isikuid. Kolleegium tühistab neil põhjendustel maakohtu määrused ning rahuldab puudutatud isiku määruskaebuse.
27.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.