Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport hagi XX vastu 3000 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (registrikood 10312960), lepinguline esindaja Marge Juur Kostja XX (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Marko Jaani
Viimase kohtuistungi aeg
03.05.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport hagi XX vastu 3000 euro väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport kanda. Välja mõista Aktsiaseltsilt Tallinna Linnatransport XX kasuks menetluskulud 1435,48 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Aktsiaseltsil Tallinna Linnatransport tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Lihtsustatud korras menetletud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (20.06.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (hageja) esitas 21.12.2021 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse XX (kostja) vastu 3000 euro väljamõistmiseks. TVK rahuldas 28.01.2022 otsusega hageja avalduse. Kostja esitas 15.02.2022 maakohtule taotluse, et kohus vaataks TVK-le esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.
2.Hageja esitas 08.04.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 3000 euro väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.05.2018 töölepingu, mille kohaselt töötab kostja alates 04.05.2018 bussijuhina. 29.01.2021 toimus liiklusõnnetus, kus töötaja tööülesannete täitmisel sõitis hageja bussiga otsa sõiduautole, mille tagajärjel sai buss kahjustada. Hageja leidis, et kostja, põhjustades avarii, rikkus töölepingut vähemalt hooletusest. Töötaja tõi liiklusõnnetuse põhjuseks halvad ilmastikutingimused ja lumest puhastamata tee, kuid need asjaolud ei vabasta töötajat vastutusest töölepingu rikkumise eest. Kostja kohustuseks on oskus kasutada ohutuid ja efektiivseid bussi juhtimisvõtteid erinevates ilmastiku- ja liiklusoludes. Lisaks peab juht kasutama sujuvat ja rahulikku sõidustiili. Samad kohustused paneb bussijuhuile ka liiklusseadus. Avarii juhtus tõenäoliselt sellepärast, et kostja ei kasutanud ohutuid ja efektiivseid juhtimisvõtteid ning ta ei valinud õiget sõidukiirust. Kostja väited, et bussil ei olnud haarduvust teega, et rehvid olid kulunud ja ei töötanud ABS-pidurid, ei ole tõendatud. Libe tee ei vabasta kostjat vastutusest. Liikumise võimatuse korral libeduse tõttu oleks töötaja pidanuks katkestama reisijateveo ja teavitama sellest tööandja dispetšerit, mida ta ei teinud. Lisaks rikkus kostja kohustust säilitada talle tööandja poolt antud materiaalne vara. Kostja põhjustatud avarii tekitas hagejale kahju, kuna ta lasi bussi remontida, kandes kulusid 9059,52 eurot ilma käibemaksuta. Arvestades kostja süü astet pidas hageja põhjendatuks, et kostja hüvitaks 3000 eurot. Kostja oli valmis maksma 1000 eurot, kuid hageja ei nõustunud nii väikse summaga. Samas see, et kostja oli nõus maksma 1000 eurot, näitab, et ta tunnistab kahju põhjustamist hooletusest. Hageja poolt nõutav kahjusumma on mõistlik. Töötaja keskmine töötasu on 1370,45 eurot kuus. Hageja on valmis võimaldama töötajale hüvitise maksmist osamaksetena. Hageja selgitas, et bussil puudus kaskokindlustus, kuid see ei piira töötaja vastutust.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitas, et halvad ilmastikutingimused, mittetöötavad pidurid ja kulunud rehvid põhjustasid avarii. Liiklusõnnetuse kohas oli lumine ja libe tee. Sõidu ajal nägi kostja, et eesliikuvatel autodel põlevad pidurituled ja nad ei liigu. Kostja hakkas varalikult bussi seisma jätma, vajutades mitu korda piduritele, kuid need ei töötanud. Kostjal ei õnnestunud bussi peatada ja buss sõitis sõiduautole otsa. Kaks nädalat enne avariid andis kostja hageja töötajale teada, et kolmel rehvil neljast võib olla mustrisügavus lubamatult väike, kuid tööandaja ei vahetanud rehve.
Alusetu on hageja väide, et kostja, tehes tööandjale ettepaneku maksta hüvitist 1000 eurot, tunnistas enda süüd kahju põhjustamises. Tegemist oli töötaja kompromissettepanekuga vaidluse lõpetamiseks. Kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada, et kahju ei tekkinud kostja vajaliku hoole järgimata jätmise tõttu, vaid halvate ilmastikutingimuste ja hagejast tulenevate asjaolude (bussil oli mittetöötavad pidurid ja kulunud rehvid) koosmõjul. Hageja, tegutsedes valdkonnas, kus toimuvad tihti liiklusõnnetused, ei kasutanud võimalust kahju ennetamiseks jättes kaskokindlustuse lepingu sõlmimata. Kui kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitist, palus kostja, et kohus vähendaks kahjuhüvitist ühe euroni. Hageja ei ole käitunud kostja suhtes kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Avarii juhtus 29.01.2021, kuid hageja esitas TVK-le nõude töötaja vastu alles 21.12.2021, seega pea ligimale üks aasta hiljem. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: − hageja ja kostja sõlmisid 03.05.2018 töölepingu, mille alusel asus kostja tööle bussijuhi ametikohale (dtl 43-44); − 29.01.2021 toimus liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides hageja bussi, sõitis sõiduautole otsa, mille tagajärjel sai buss kahjustada (dtl 74–78); − hageja kandis bussi remondikulud 9059,52 eurot (ilma käibemaksuta; dtl 79–81).
6.Hageja kui tööandja esitas kostja kui töötaja vastu varalise kahju hüvitise väljamõistmise nõude. Töölepingu seaduse (TLS) § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 14; 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 25): − töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); − tööandjale on tekkinud või tekib kahju (võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); − töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §‐s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka Riigikohtu 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 13); − kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); − kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); − rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka Riigikohtu 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 15).
7.Hageja heidab kostjale ette töölepingust tulenevate kohustuste rikkumist järgmiselt: kostja ei kasutanud ohutuid ja efektiivseid bussi juhtumisvõtteid (ametijuhendi p 3.5 (dtl 45-46); kostja ei kasutanud sujuvat ja rahulikku sõidustiili (ametijuhendi p 4.14 (dtl 45-46);
kostja ei teavitanud liikluskorraldajat ja liiklusjärelevalvet ebarahuldavatest liiklus- ja sõidutingimustest või muudest liinitööd häirivatest asjaoludest (ametijuhendi p 4.9; bussijuhi teatmiku lehekülg üheksa (dtl 45-46, dtl 47–69); kostja ei olnud liikluses hoolikas ja ettevaatlik ega taganud liikluse sujuvust, kostja ei manööverdanud selliselt, et vältida otsasõitu (liiklusseaduse (LS) § 14 lg 2).
8.Selleks, et otsustada, kas kostja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi, tuleb käsitleda liiklusõnnetuse asjaolusid.
8.1.Kostja selgitas 03.05.2023 istungil, et avarii juhtus pärast lõunapausi, siis kui hakkas märga lund sadama. Kostja sõitis bussiga peatusse, võttis reisija peale ja jätkas marsruudil liikumist. Sõidutee läks mäest ülespoole. Sõites kiirusega 30-40 km/h ja jõudes mäe otsa nägi ta sealt, et valgusfooril all põles roheline tuli, kuid foori ees seisid autod ja need ei liikunud. Buss hakkas liikuma mäest allapoole ja nähes all seisvaid autosid, hakkas kostja pidurdama. Ta vajutas pidurit ühe korra, aga see ei mõjunud, siis ta vajutas pidurit veel korra, kuid buss ei jäänud seisma, vaid hakkas kiirenema. Kostja vajutas pidurit ja lasi see lahti veel mitmeid kordi, kuid buss ei jäänud seisma. Kostja sai aru, et ta peaks kokkupõrge vältimiseks manöövri sooritama. Kostja ei saanud keerata paremale, sest seal oli kraav, kuhu sõites oleks kannatada saanud mitte ainult kostja, vaid ka bussis viibinud reisija. Kostja tahtis suunata bussi vasakule, et sõita valgusfooril seisvatest autodest mööda, kuid see ei olnud võimalik, sest vastassuunas sõitis auto. Kui vastassuunas liikunud auto oli bussist mööda sõitnud, suutis kostja suunata bussi vasakule, astus piduri peale hoides roolist kinni ja siis sõitis buss parema küljega sõiduautole otsa. Kostja selgitas, et lubatud sõidukiirus teelõigul, kus toimus avarii, oli 70 km/h. Kui kostja hakkas pidurdama võis bussi kiirus olla 45 km/h. Kostja sõnul ei töötanud bussi ABS-pidurid, ABS tulemärk ei põlenud. Kui ABS-pidurid hakkavad tööle, siis on kuulda raginat. Kostja sõnul ei kuulnud ta piduritele vajutamisel toimivale ABS-süsteemile iseloomulikku ragisemist. Avarii juhtus ajal, kui sadas lund. See osa teest, mis läks alla mägi oli lumine, pudrune, teel oli lumesegu (tl 55–60).
8.2.Kohus selgitas 20.04.2022 menetlusse võtmises määruses, et asi menetletakse lihtsustatud korras, kus kohus saab tunnustada tõendina menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5; tl 19-20). Kohus tunnustab tõendina kostja poolt 03.05.2021 istungil ilma vandeta antud seletust. Kohus leiab, et kostja seletused on usaldusväärne tõend. Kostja seletuste usaldusväärsust tõstab see, et kostja poolt esitatud teave kattub väga suures ulatuses erapooletu tunnistaja ütlustega (vt otsuse p-i 8.3).
8.3.Tunnistaja YY andis 03.05.2023 istungil avarii kohta järgmiseid ütlusi: liiklusõnnetus juhtus 2021. a talvel. Tuli esimene lumi maha ja oli väga libe. Tunnistaja istus bussi numbriga xx, mis sõitis Õismäe poole. Buss väljus peatusest ja hakkas liikuma mööda lumega kaetud teed mäest ülespoole. Jõudes mäe otsa, hakkas buss allapoole sõitma. Ülevalt oli näha, et teel mäe all seisavad autod. Bussist autodeni oli piisavalt pikk vahemaa, et seisma jääda. Siis hakkas bussijuht pidurdama, kuid buss hakkas libisema ja juht ei saanud bussi seisma jätta. Kui juht hakkas pidurdama, võis bussi kiirus olla 40 km/h. Liikumissuunast paremal oli kraav ja vasakul oli vastassuunavöönd. Bussijuhil ei olnud kuhugi keerata, ta sõitis edasi ja siis toimus avarii. Tunnistaja selgitas, et ta töötab autodega ja ta oskab hinnata, kas ABS-pidurid töötavad. Ta selgitas, et kui juht hakkas pidurdama, aktiveerus ABS-süsteem, sest üle bussi oli tunda töötavatele ABS-piduritele iseloomulikke lööke, kuid buss liikus edasi. See tähendab, et pidurdamist ei toimunud, vaid toimus libisemine. Avarii toimus ajal, kui oli hakanud sadama märg lumi, mis kattis tee umbes 5-10 cm paksu kihiga (tl 55–60).
9.Kohtu hinnangul ei saa kostjale heita ette töölepingust tulenevate kohustuse rikkumist seoses toimunud liiklusõnnetusega.
9.1.Kostja seletusest ja tunnistaja ütlustest nähtub, et avarii juhtus ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu. Kostja ja tunnistaja selgitusega loeb kohus tõendatuks, et liiklusõnnetus toimus ajal, kui hakkas märga lund sadama. Tunnistaja ütlused tõendavad, et lumekiht teelõigul, kus toimus liiklusõnnetus, oli 5-10 cm paks. Kostja seletus tõendab, et tee oli pudrune/lumesegune. Ka TVK toimikus sisalduvatest piltidest nähtub, et teelõik, kus toimus avarii, on kaetud lumega (dtl 75–78). Fotodel nr 1–5 on näha, et bussi ning autode ees ja taga on valge lumi maas. Fotol nr 1 on näha, et tee vastassuunavööndis on küll sissesõidetud, kuid ka see osa on pudrune. Õnnetuse toimumisele aitas kaasa see, et buss sõitis mööda lumist teed allamäge. Kostja ja tunnistaja seletused tõendavad, et avarii juhtus teelõigul, mis läks allamäge.
9.2.Kohtu hinnangul ei saa kostjale ette heita ka ohutute juhtimisvõtete kasutamata jätmist. Kostja seletus tõendab, et lubatud sõidukiirus avarii toimumise kohal oli 70 km/h. Tunnistaja ja kostja ütlustega on tõendatud, et kui kostja hakkas pidurdama, oli bussi kiirus mitte suurem kui 40 km/h. Eeltoodust nähtub, et kostja valis kiiruse vastavalt ilmastikuoludele, toimides kooskõlas ametijuhendi p-s 3.5 sätestatud kohustusega kasutada ohutut juhtumisvõtet ning LS § 50 lg 3 p-ga 1, mille järgi peab juht sõidukikiiruse valikul arvestama ilmastikutingimusi.
9.3.Kostjale ei saa ohutu ja efektiivse juhtimisvõtte kasutamata jätmist heita ette ka sellepärast, et ta on teinud kõik endast sõltuva kokkupõrge vältimiseks. Kostja ja tunnistaja ütlused tõendavad, et kostjal ei olnud võimalik otsasõidu vältimiseks keerata paremale või vasakule, sest paremal oli kraav ja vasakul oli vastassuunavöönd. Kostja selgitas istungil, et kui tal ei õnnestunud bussi seisma jätta, kaalus ta võimalust keerata paremale või vasakule. Kostja ja tunnistaja ütlused aga tõendavad, et viidatud manöövri sooritamine oli võimatu, sest paremal oli kraav ja vasakul sõitis vastassuunas auto. Kui vastassuunavööndis liikunud auto oli bussist mööda sõitnud, üritas kostja bussi vasakule suunata, kuid siis oli juba hilja ja buss sõitis parema küljega sõiduautole otsa. Kostjale ei saa heita ette bussi kraavi suunamata jätmist, sest sel juhul oleks buss samuti kahjustada saanud ning lisaks kostjal avarii tõttu tekkinud vigastusele, saanuks bussi kraavi sõitmisel vigastada ka bussis viibinud reisija. Kostja selgitas 03.05.2023 istungil, et ta loobus bussi kraavi suunamisest just sellepärast, et mitte seada ohtu reisija tervis (tl 55–60).
9.4.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei olnud kostjal võimalik avariid vältida vaatamata sellele, et bussil olid ABS-pidurid. Tunnistaja ütlused tõendavad, et kui kostja asus pidurdama, siis ABS-pidurid aktiveerusid, kuid nende töö ei pannud bussi seisma, vaid see põhjustas bussi libisemise. Kohus leiab, et ABS-pidurite töötamise osas tuleb eelistada tunnistaja ütlusi kostja seletusele. Kui kostja teadustavas, et tal ei õnnestu bussi seisma jätta, vaid see pidurdamisest hoolimata aina kiireneb ja tõenäoliselt sõidab buss autole otsa, võis kostja sattuda stressiseisundisse. See võis mõjutada tema võimet tajuda aktiveerunud ABS-piduritele iseloomulikke tunnuseid. Tunnistaja selgitas, et ta töötab ja sõidab autodega ning ta teab, kuidas ABS-süsteem töötab. Tunnistaja viibis küll avarii toimumise ajal bussis, kuid ta ei olnud roolis, ta sai jälgida toimuvat kõrvaltvaatajana, tema poolt kogetud stress võis olla kostja omast madalam, mis võimaldas tunnistajal ümbritsevat olukorda objektiivsemalt tajuda. Tunnistaja ütlustega loeb kohus tõendatuks, et kui kostja asus pidurdama, aktiveerusid ABS-pidurid, kuid buss hakkas libisema ja jätkas liikumist.
9.5.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et avarii toimus asjaolude koosmõjul, mis ei lähtunud kostjast ega olnud tema kontrolli all. Kostja üritas avariid vältida, kasutades sobivaid ja võimalikult ohutuid juhtimisvõtteid, kuid see ebaõnnestus.
10.Kohtu hinnangul ei saa kostjale ette heita liikluskorraldajat ja liiklusjärelevalvet ebarahuldavatest liiklus- ja sõidutingimustest teatamata jätmist. Kostja selgitas küll 03.05.2023 istungil, et ta tundis juba enne avariid, et bussi tagumine ots libiseb, kuid arvestades
tol ajal olnud ilmaolusid on üsna tavapärane, et sõiduk võib lumisel teel hakata libisema. TVK-le esitatud piltidest nähtub küll, et avarii ajal sadas lund, kuid piltide järgi ei olnud lumesajust tingitud teeolud niivõrd keerulised, et kostja pidanuks sõidu katkestama ning liikluskorraldajat ja -järelevalvet tee seisukorrast teavitama. Avarii toimus lumisel allamäge mineval teel ja kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt võttis kostja ette meetmed ohutuks liikumiseks: ta valis sõidukiiruse vastavalt ilmastikuoludele ja hakkas pidurdama piisavalt varakult, et jätta buss seisma.
11.Kostja selgitas oma menetlusdokumentides ja 03.05.2023 istungil, et avarii põhjustas see, et bussil oli kolm rehvi neljast kulunud ehk nende mustrisügavus oli alla kahe millimeetri, kuid minimaalne lubatud sügavus on neli millimeetrit. Oma väite tõendamiseks esitas kostja pildid rehvidest (tl 34–36) ja istungil selgitas kostja, et ta tuvastas musti sügavuse visuaalselt teiste kolleegide kaasabil (tl 55–60). Hageja vaidlustas kostja väite mustrisügavuse kohta ja esitas enda veokorraldusosakonna juhataja QQ kirjaliku seletuse, mille järgi oli kostja esitatud piltidel kujutatud rehvide mustrisügavus vähemalt viis millimeetrit (tl 44). Hageja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid enda väite – bussirehvid olid kulunud – tõendamiseks. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kolm rehvi neljast oli kulunud.
12.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Kuna täidetud ei ole hageja kahju hüvitamise nõude esimene eeldus, puudub vajadus kontrollida, kas täidetud on ülejäänud eeldused. Pole vaja käsitleda ka poolte muid väiteid. Kohus jätab hagi rahuldamata.
13.Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
14.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi teenust kohtueelses (töövaidluskomisjoni) menetluses tunnihinnaga 57 eurot (käibemaksuta) 4 tundi ja 27 minutit. Kohus leiab, et tunnitasumäär 57 eurot ilma käibemaksuta (s.o 68,40 eurot koos käibemaksuga) on käesoleva vaidluse sisu arvestades põhjendatud, vajalik ja mõistlik. Kohus leiab, et kostja poolt töövaidluskomisjoni menetluses kantud kulude näol on tegemist kohtuväliste kuludega TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 4 kohaselt. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega asja läbivaatamisel töövaidluskomisjonis, asub kohus seisukohale, et asja keerukust, töövaidluskomisjonis esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg põhjendatud ja vajalik.
15.Kostja on kinnitanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus peab põhjendatuks kostja kulude väljamõistmist koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).
16.Arvestades kostja esindaja tunnitasumäära tuleb põhjendatuks ja vajalikuks kuluks lugeda kostja poolt töövaidluskomisjoni menetluses kantud kulusid summas 304,38 eurot koos käibemaksuga (4 tundi ja 27 minutit x 68,4 eurot).
17.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on asja läbivaatamisel Harju Maakohtus kostjale osutatud õigusabiteenust tunnihindadega 57 eurot (kuni 30.04.2023) ning 74,10 eurot (alates 01.05.2023). Kohus leiab, et tunnitasumäärad 57 eurot ilma käibemaksuta (s.o 68,40 eurot koos käibemaksuga) ning 74,10 eurot ilma käibemaksuta (s.o 88,92 eurot koos käibemaksuga) on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud, vajalikud ja mõistlikud. Kohus hindas ja analüüsis kõiki kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt perioodil 15.02.2022 kuni 04.05.2023 tehtud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega ning asub seisukohale, et menetluse liiki, asja keerukust
ja menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades on lepingulise esindaja menetlustoimingud ja neile kulunud aeg põhjendatud ja vajalik.
18.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud maakohtu menetluses on põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 14 tundi ja 49 minutit. Kohus peab põhjendatuks kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmist koos käibemaksuga ning arvestades õigusabiteenuse tunnihindadega tuleb seega kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks asja menetlemisel Harju Maakohtus lugeda 1131,10 eurot [(9 h ja 5 minutit x 68,4 eurot) +5 h ja 44 minutit x 88,92 eurot)].
19.Kohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb lugeda kostja poolt töövaidluskomisjoni menetluses kantud lepingulise esindaja kulusid summas 304,38 eurot (käibemaksuga) ning Harju Maakohtu menetluses kantud kulusid summas 1131,10 eurot (käibemaksuga). Seega määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1435,48 eurot (käibemaksuga).
20.Kostja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
22.Kohus menetleb hagi lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 442 lg 10 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ta ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.