Ksenia Shpaki avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 167/2008/496 nõude täitmise aegumise tõttu
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. veebruari 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Niina Kokoreva määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Ksenia Shpak (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Anton Filjaev Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Niina Kokoreva (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Igor Sumarok
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 14. veebruari 2023. a määruse resolutsioon muutmata, täpsustades maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Ksenia Shpak (avaldaja) esitas 6. veebruaril 2023 Viru Maakohtule avalduse nõudega täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 167/2008/496 nõude täitmise aegumise tõttu. 10. veebruaril 2023 esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada täitemenetlus täiteasjas nr 167/2008/496 ning kohustada kohtutäitur Krista Järvetit tühistama viivitamatult kõik täitetoimingud, sh arestid, mis on viidatud täiteasjas tehtud pärast 6. jaanuari 2023, st pärast avaldaja poolt esimese avalduse esitamist täiteasja lõpetamiseks aegumise tõttu. Samuti palus avaldaja vabastada aresti alt tema vara, kui see on täituri poolt arestitud pärast 6. jaanuari 2023. Niina Kokoreva (sissenõudja) esitas 12. augustil 2008 kohtutäiturile täitmiseks Viru Maakohtu 7. jaanuari 2008. a otsuse (tsiviilasi nr 2-04-1672) (täitedokument), mida ei ole suudetud kümne aasta jooksul täita. Tegemist on enne 5. aprilli 2011 jõustunud kohtulahendist tekkinud nõudega. Nõudele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-s 1 sätestatud 10-aastast aegumistähtaega. Aegumistähtaeg ei ole katkenud ega peatunud. Aegumistähtaeg möödus 5. aprillil 2021. Täitemenetlus tuleb aegumise tõttu lõpetada. Kui sissenõudja nõue oleks kvalifitseeritav kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudena, siis sellise kvalifikatsiooni korral on nõue aegunud, kuna võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 5 järgi kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 11 sätestatud 20 aasta pikkust tähtaega deliktinõuetele, mis tulenevad alates 1. juulist 2019 jõustunud täitedokumendist. Nõue tekkis enne 1. juulit 2019 jõustunud täitedokumendist. Täiteasi on kohtutäitur Krista Järveti (kohtutäitur) menetluses. Avaldaja pöördus eelnevalt kohtutäituri poole. Kohtutäitur jättis taotluse rahuldamata, kuna sissenõudja esitas sellele vastuväite. Menetluskulud tuleb jätta sissenõudja kanda. Avaldaja esitas 10. veebruaril 2023. a esialgse õiguskaitse taotluse.
2.Kohtutäitur teatas vastusena kohtunõudele, et täitedokumendiks on Viru Maakohtu
7.jaanuari 2008. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-04-1672 sissenõudja kasuks 3340 euro 11 sendi suuruse võla sissenõudmiseks. Võlale lisandub kohtutäituri tasu 616 eurot 87 senti ja täitekulud 18 eurot 49 senti. Täitemenetluses on kohtutäituri kontole laekunud kokku 1153 eurot 99 senti. Nõude jääk 9. veebruari 2023. a seisuga on 2380 eurot. Täitemenetluse jooksul ei sõlmitud võlgnikuga maksekokkuleppeid ega maksegraafikuid ega toimunud vaidlusi, mis annaks alust arvata, et täitemenetluse vältel on aegumine olnud peatunud.
Sissenõudja ei nõustu avaldusega.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus lõpetas nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse täiteasjas nr 167/2008/496, jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata.
Täitedokumendiga mõisteti avaldajalt välja varaline ja mittevaraline kahju koera tekitatud kehavigastuste tõttu. Täitemenetlus algatati 12. veebruaril 2008. Antud juhul kohaldub TsÜS § 157 lg 1. Täitedokument jõustus 29. jaanuaril 2008, mistõttu TsÜS § 157 lg-s 11 nimetatud aegumistähtaeg ei kohaldu. Kuni 4. aprillini 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 5. aprillist 2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni järgi on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat. Alates 21. märtsist 2016 kehtiva VÕSRS § 9 lg 4 redaktsiooni kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 5. aprilli 2011 tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg 4 esimest ja teist lauset koos tõlgendades saab järeldada, et enne 5. aprilli 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 5. aprillist 2011 kulgema kümne aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmine oleks ilma aegumistähtaja lühendamiseta aegunud
12.veebruaril 2038. VÕSRS § 9 lg 4 järgi hakkas 5. aprillist 2011 nõudele kehtima aegumise tähtaeg 10 aastat, mis lõppes 5. aprillil 2021. Menetlusosalised ei toonud aegumise katkemise ega peatumise aluseid välja. Kohtule ei ole aegumise katkemise ega peatumise alused teatavaks saanud. Sissenõudja vastuväited ei anna alust jätta avaldust rahuldamata. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud. Täitemenetlus täiteasjas nr 167/2008/496 tuleb täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 alusel lõpetada. Avalduse rahuldamine ei vabasta TMS § 2231 lg 6 järgi võlgnikku täitekulude kandmisest. Maakohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud ega vajalik. Maakohus lahendas avalduse sisuliselt. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, kuna lahend tehti avaldaja huvides.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Sissenõudja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus rahuldas avalduse ja lõpetas nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse nr täiteasjas 167/2008/496, ja teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Sissenõudja palub jätta menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus jättis eelmenetluse ülesanded täitmata ja rikkus õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Maakohus andis sissenõudjale tähtaja 10 päeva seisukoha esitamiseks. Sissenõudja sai dokumendid 9. veebruaril 2023 kätte ja pidi vastama hiljemalt 20. veebruaril 2023. Sissenõudja esitas 9. veebruaril 2023 maakohtu kantseleis omakäelise venekeelse vastuse, milles ei nõustunud avaldusega. Samas selgitati sissenõudjale, et kohtule tuleb esitada eesti keeles nõuetekohane vastus. Sissenõudja soovis esitada nõuetekohase vastuse, kuid maakohus tegi enne lahendi. Täitedokumendist tulenev nõue on kahju hüvitamise nõue, mis põhineb avaldaja võitluskoera poolt 6-aastasele lapsele tõsise tervisekahju ja hingeliste kannatuste põhjustamisel. Lapse nägu oli koera rünnaku tagajärjel moonutatud. Avaldaja jättis pärast rünnakut lapse abitusse seisundisse ega kutsunud kiirabi. Avaldaja ei püüdnud kahju heastada. Täitemenetluse lõpetamine on õigluse ja hea usu põhimõttega vastuolus. Kohtuotsuse tegemise ajal nägi TsÜS § 157 lg 1 kohtuotsusega tunnustatud nõude või muust täidedokumendist tuleneva nõude aegumistähtajana ette 30 aastat. Tegemist on kannatanust olenematu seaduse muudatusega. Kohtulahenditest tulenevate nõuete aegumistähtaega
lühendati selleks, et lihtsustada nende inimeste olukorda, kes majandusliku buumi ajal olid võtnud endale üle jõu käivaid rahalisi kohustusi. Seadusandja muutis 2019. aastal seisukohta kohtulahendiga tunnustatud kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude suhtes. Kehtiva TsÜS § 157 lg 11 järgi on sellise nõude täitmise aegumistähtaeg 20 aastat. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude 10-aastane aegumistähtaeg ei ole kooskõlas 2011. a muudatuste eesmärgiga ja on vastuolus kehtiva seaduse põhimõttega. Sissenõudja palub jätta kohaldamata TsÜS § 157 lõike 1 redaktsioonis, mis kehtib alates
5.aprillist 2011, ja vastavad VÕSRS § 9 redaktsioonid ning kohaldada TsÜS § 157 lg 1 enne
5.aprilli 2011 kehtinud redaktsiooni. Alternatiivselt palub sissenõudja jätta kohaldamata VÕSRS § 9 lg 5. Viimati nimetatud sätte kohaldamata jätmise puhul kehtiks TsÜS § 157 lg 11 tagasiulatuvalt täitedokumendi suhtes. Võlgnik on teadlikult hoidunud täitemenetlusest kõrvale. Tegemist on võlgniku sooviga vabaneda kohtulahendiga tunnustatud kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevast nõudest ja selle täitmisest. Menetluskulude sissenõudja kanda jätmine ei ole õiglane.
Avaldaja vaidleb määruskaebusele täies ulatuses vastu.
Määruskaebus on perspektiivitu. Väide, et maakohtu määrus on vastuolus õigluse ja hea usu põhimõttega, ei ole määruse tühistamiseks piisav. Sissenõudja ei täpsustanud, millise eetilise tõekspidamise või moraalinormi vastu maakohus eksis. TsÜS § 157 lg 1 ja VÕSRS § 9 lg 5 ei anna kohtule kaalutlusõigust ega luba teistsuguse lahendi tegemist. Kaebaja manipuleerib alatult koeraõnnetuses kahjustada saanud lapse kannatustega ja üritab õigustada lapse kehavigastuste kirjeldamisega täitemenetluse õigusvastast jätkamist. Ühetaoline 10-aastane aegumistähtaeg on õiglane. 20-aastane aegumistähtaeg ei kohaldu.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel muutmata, täpsustades maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
9.Seoses maakohtu määruses esitatud põhjendustega märgib ringkonnakohus täpsustavalt, et kuna täitedokument jõustus 29. jaanuaril 2008, oleksid täitedokumendist tulenevad nõuded TsÜS § 157 lg 1 kuni 4. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni ja TsÜS § 157 lg 2 kohaselt aegunud kõige varem 29. jaanuaril 2038. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega 12. veebruaril 2008. Täitedokumendist tulenevad nõuded oleks TsÜS § 157 lg 1 kuni 4. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt seega kõige varem aegunud
12.veebruaril 2038. Täitedokumendist tulenevate nõuete täitmisele hakkas VÕSRS § 9 lg 4 järgi 5. aprillist 2011 kehtima 10-aastane aegumistähtaeg, mis lõppes 5. aprillil 2021. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel.
Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.1.Sissenõudja leiab, et maakohus rikkus menetlusõigusnorme, kui tegi asja lõpetava lahendi enne sissenõudjale antud vastamistähtaja möödumist. Maakohus peab hagita menetluses menetletavas asjas TsMS § 198 lg 1 p 2, lg 3, § 199 lg 1 puntide 4 – 6 järgi andma asjast puudutatud isikutele võimaluse esitada oma seisukoht. Maakohus võttis avalduse 9. veebruari 2023. a määrusega menetlusse ja andis sissenõudjale tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest avalduse kohta seisukoha esitamiseks. Sissenõudja sai 9. veebruaril 2023 avalduse ja viidatud kohtumääruse kätte. Sissenõudjal oli
9.veebruari 2023. a määruse, TsMS § 62 lg 1 ja § 63 ning TsÜS § 136 lg 6 järgi õigus esitada avalduse kohta seisukoht kuni 20 veebruarini 2023 (k.a). Asjaolu, et sissenõudja esitas
9.veebruaril 2023 maakohtule vastuse, ei võtnud sissenõudjalt õigust oma vastust talle kohtu antud tähtaja jooksul täiendada. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib TsMS § 62 lg 2 järgi teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Maakohus rikkus enne sissenõudjale antud tähtaja möödumist asja lahendava lahendi tegemisega seega sissenõudjale maakohtu 9. veebruari 2023. a määrusest ja TsMS § 199 lg 1 puntidest 4 – 6 tulenevat õigust esitada avalduse kohta seisukohti. Samas ei anna see rikkumine praegusel juhul alust maakohtu määruse tühistamiseks. Sissenõudja sai esitada oma seisukohad määruskaebuses. Sissenõudja sai TsMS § 662 lg 3 järgi esitada määruskaebuse põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus saab neid asjaolusid ja tõendeid, mida sissenõudja soovis maakohtu poolt antud tähtaja jooksul maakohtule esitada, seega hinnata määruskaebuse lahendamisel.
10.2.Ringkonnakohus ei nõustu, et TsÜS § 157 lg 1, mis kehtib alates 5. aprillist 2011, ja VÕSRS § 9 redaktsioonid tuleb jätta hea usu põhimõttest tulenevalt kohaldamata. Võlasuhtele ei kohaldata võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 2 järgi seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte kohaldamine VÕS § 6 lg 2 alusel konkreetse võlasuhte poolte käitumisele annab kohtule võimaluse kaaluda võlasuhtega seotud kõiki asjaolusid ning hinnata, millised on seaduses, tavas või lepingus sätestatu võlasuhtele kohaldamise tagajärjed. Alates 5. aprillist 2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni vastuvõtmisega lühendas seadusandja seega täitedokumendist tulenevate nõuete aegumistähtaega, kuid sissenõudjale anti pärast vastava muudatuse jõustumist VÕSRS § 9 lg 4 alusel siiski piisavalt pikk aeg, s.o 10 aastat, täitedokumendist tulenevate nõuete täitemenetluses sissenõudmiseks. Aegumistähtaja lühendamine kõigi täitedokumentidest tulenevate nõuete osas oli seadusandja selge valik. Kohus ei saa jätta TsÜS § 157 lg-st 1 ega VÕSRS § 9 lg-st 4 lähtuvat hea usu põhimõttest tulenevalt kohaldamata üksnes põhjusel, et sissenõudja ei nõustu seadusandaja ülalkirjeldatud valikuga. Sissenõudja ei ole toonud välja, et TsÜS § 157 lg 1 või VÕSRS § 9 lg 4 kohaldamine tooks sissenõudja jaoks kaasa mingi erakorralise ja hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu tagajärje, mida seadusandja ei näinud TsÜS § 157 lg 1 ega VÕSRS § 9 sätete kehtestamisel ette.
10.3.Samuti ei leia ringkonnakohus, et VÕSRS § 9 lg 5 tuleks jätta hea usu põhimõttest tulenevalt kohaldamata. Asjas ei kohaldu 1. aprillist 2021 kehtiv TsÜS § 157 lg 11, mille järgi on aegumistähtaeg 20 aastat, kui TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud täitedokumendiga on tunnustatud kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue või kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõue. VÕSRS § 9 lg 5 alusel kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 11 aegumise kohta sätestatut alates
1.juulist 2019 jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tulenevatele nõuetele. Sissenõudja nõude aluseks olev täitedokument jõustus enne 1 juulit 2019. VÕSRS § 9 lg 5 ei ole põhjendatud jätta hea usu põhimõttest tulenevalt
kohaldamata. See riivaks oluliselt võlgnikule enne TsÜS § 157 lg 11 jõustumist kehtinud TsÜS § 157 lõike 1 ja VÕSRS § 9 lõike 4 alusel tekkinud õiguspärast ootust, et tema nõue aegub 10 aasta jooksul.
10.4.Sissenõudja ei täpsustanud, mis asjaoludest tulenevalt on sissenõudjal alust arvata, et võlgnik hoidis teadlikult täitemenetlusest kõrvale. Ainuüksi sissenõudja sellekohane kahtlus ei anna alust TsÜS § 157 lg-st 1 ega VÕSRS § 9 lg-test 4 ja 5 tuleneva kohaldamata jätmiseks.
10.5.Maakohus leidis seega põhjendatult, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud ja täitemenetlus tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada.
11.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Sissenõudja soovib menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Sissenõudja ei vaidlusta seega maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas.
12.Ringkonnakohus peab põhjendatuks jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus tuvastas ülal, et maakohus rikkus menetlusõigusnorme, kui tegi asjas määruse enne, kui sissenõudjale seisukoha esitamiseks antud tähtaeg lõppes. Sissenõudja sai sellest tulenevalt oma lõpliku seisukoha esitada määruskaebuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seetõttu põhjendatud jätta kõiki määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulusid sissenõudja kanda, kuigi sissenõudja määruskaebus jääb rahuldamata. Sissenõudja tasus määruskaebuse eest riigilõivu 70 eurot. Hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 järgi riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Avaldusest nähtuvalt pöördus avaldaja enne maakohtule avalduse esitamist täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäituri poole. Kohtutäitur jättis täitemenetluse lõpetamata, kuna sissenõudja esitas sellele vastuväite (dtl 8). Avaldaja ei pidanud RLS § 22 lg 1 p 111 järgi avalduse eest seega riigilõivu tasuma. Kuna maakohtule esitatud avalduse eest ei tulnud riigilõivu tasuda, ei tule RLS § 59 lg 15 järgi tasuda riigilõivu ka maakohtu asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamise eest. Sissenõudjal on TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi õigus saada määruskaebuse eest tasutud riigilõiv tagasi. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Taotluses tuleb märkida pangakonto number, millele riigilõivu tagastamist soovitakse, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.