Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus XXi paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud määrused
Harju Maakohtu 12.05.2023 ja 15.05.2023 määrused
Kaebuse esitaja ja liik
XXi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): XX, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 12.05.2023 ja 15.05.2023 määrused jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda.
3.Määrus kätte toimetada menetlusosalistele (sh määruskaebuse esitajale isiklikult). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik (avaldaja või psühhiaatriakliinik) esitas 12.05.2023 Harju Maakohtule (maakohus) taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, millega taotles XXi (puudutatud isik või patsient) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni neljaks päevaks ja selle ravi pikendamiseks üle nelja päeva isiku kinnisesse asutusse paigutamisega 40 päevaks.
2.Avaldaja tõi esile, et patsient viibib psühhiaatriakliinikus alates 11.05.2023. Samal päeval kell 13:11 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt PsAS §-le 11. Oma psüühikahäire tõttu on ta ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Ta ei ole võimeline ravivajadust ise hindama.
3.Kohtule esitatud arsti 12.05.2023 arvamuses on märgitud järgmist.
3.1.Patsient hospitaliseeriti psühhiaatriakliiniku statsionaarsesse osakonda esimest korda elus. Varasemalt on diagnoositud sõltuvus alkoholist. Ta toimetati psühhiaatriakliiniku valvetuppa politsei ja kiirabi saatel, sest pöördus ise psühhootilistel ajenditel politseisse. Psühhiaatria valvetoast suunati kehaliste haiguste välistamiseks Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda. Kehalist haigust ei tuvastatud, uriinis olid opiaadid positiivsed. Patsient rääkis erakorralise meditsiini osakonnas seosetut juttu (nt ta on saadetud pühaingli Mikaeli poolt kurjade jõududega võitlema). Valvetoas oli patsient situatsioonis desorienteeritud, rahutu käitumisega: vehkis kätega, peksis sõrmedega vastu lauda. Ta mõttekäik oli kiirenenud ja seosetu, raskesti jälgitav, arusaamatu. Avaldas erinevaid luulumõtteid (nt teda jälitatakse ja jälgitakse, ta on saadetud politseid aitama, suudab nädal aega ärkvel olla) Patsiendi käitumine oli psühhootilistest ajenditest juhitud ja ebaadekvaatne.
3.2.Arvamuse koostamise ajaks patsiendi seisund ei paranenud. Ta on endiselt situatsioonis desorienteeritud: arvab, et toodi psühhiaatriakliinikusse, et kontrollida tema võimete olemasolu ja tema enda reaalsust ning olemasolu. Ta on rahutu ja aktiivne, ettearvamatu käitumisega (nt vehib kätega, haarab raviarstist ootamatult kinni, siis jääb ajuti pärani silmadega päikest vaatama pikemaks ajaks, silmist pisarad voolamas). Räägib endiselt valjuhäälselt monoloogina, mõttekäik on kiirenenud, hüplik, ebaloogiline, luululiste seostega, raskesti jälgitav ja arusaamatu. Jätkuvalt avaldab luulumõtteid (nt ta on saadetud taevast inglite poolt maale head tegema ja politseid aitama, avastas 15 minutiga rahvusvahelise kuritegeliku ühenduse ja läks sellest politseile rääkima, kirjeldab oma võimeid, sh vaadata 30 minutit päikesesse, näha selle taga haldjaid ja nende planeeti). Lisaks avaldab kohati paranoilist luulu, kuidas teda jälitatakse ja kuidas teda rünnati ning tema autot üritati korduvalt teelt välja ajada. Patsiendi meeleolu on väliselt kõrgenenud ja situatsioonile mittevastav.
3.3.Patsiendil on raske psüühikahäire, esialgsel hinnangul psühhootiliste sümptomitega maania (F30.2), mis vajab täpsustamist ja sellest tulenevalt täpsemat ravilähenemist. Tema reaalsustaju on tugevalt häirunud, mis piirab võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Haiguslikest sümptomitest tingitud ettearvamatu käitumise tõttu võib ta olla oma psüühikahäire tõttu ohtlik iseendale (sõitnud autoga mööda maanteed, suutmata sellele keskenduda ja arvates, et teda rünnatakse; vaatab pikalt päiksesse) ja ümbritsevatele (luulumõtete ajendil võib käituda ettearvamatult).
3.4.Arst hindas kokkuvõtvalt, et patsiendi seisundi põhjal ei ole tõenäoline paranemine ja iseseisev toimetulek (sh korrektne ravimite kasutamine) kodustes tingimustes 4-päevase ravi järgselt, mistõttu on põhjendatud paluda kohtult luba rahustava, psühhoosivastase ja meeleolu stabiliseeriva ravi jätkamiseks ning elekterkrampravi teostamiseks haiglatingimustes 40 päeva vältel alates tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusest.
2 (5)
4.Ärakuulamisel oli puudutatud isik väga sõbralik, energiline ja sekeldav. Ta teadis oma viibimiskohta, aga päeva ei teadnud. Enda sõnul on ta nõus olema praeguses asukohas ainult tingimusel, et saab välja, et politseid aidata. Lisas, et ümberringi on lahedad inimesed, kellega on sõbraks saanud ja kes vajavad abi. Avaldas, et enam ei räägi, et on taevaste jõudude poolt saadetud, aga päikesesse vaatama jääb elu lõpuni. Sealt saab energiat, teavet ja ülesandeid. Selgitab, et töötas taksojuhina. Teda üritati tappa, ta avastas kriminaalvõrgustiku. Politseist öeldi, et nemad on uurinud poolteist aastat, aga tema lahendas ühe päevaga. Räägib oma keha elluäratamisest ja viitab oma vennale kui piibli tegelasele. Xxxxxxxxxxs on lapsed, keda soovib lahti lasta. Eksnaine on muutunud narkosõltlaseks, kasutab iga päev amfetamiini. Kohati kõneles patsient endast kolmandas isikus, aga kui selle kohta otse küsida, siis eitas. Samuti rääkis erinevatest kogemustest ja inimestest, kummitustest, kurjade võlurite metsast.
5.Puudutatud isiku esindaja leidis, et tahtevastane ravi on vajalik.
MAAKOHTU MÄÄRUSED
6.Maakohus rakendas 12.05.2023 määrusega (määrus I) puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset alates 11.05.2023 kella 13.11 kuni 15.05.2023 või lühemalt, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Ühtlasi andis maakohus loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
7.Raviarst teavitas 14.05.2023 maakohut sellest, et patisent ei ole piisavalt paranenud ja vajab jätkuvalt haiglaravi.
8.Maakohus pikendas 15.05.2023 määrusega (määrus II) puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani, paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 20.06.2023 kell 13.11 või varasema ajani, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks. Ühtlasi andis maakohus loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Menetluskulud jäid TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
8.1.PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. PsAS § 13 lg 1 kohaselt esitab esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks isiku elukoha järgne vallavõi linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule.
8.2.TsMS § 534 lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest ning pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Maakohus leidis, et need tingimused on täidetud: esmalt määruses I kuni neli päeva vältava ravi ja kinnipidamise ning määruses II ka kuni 40 päevaks pikendamise osas. 3 (5)
8.3.Avaldusest ja arsti arvamusest järeldub, et puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Kohus tuvastas ärakuulamisel, et isik ei mõtle selgelt ega adu ümbritsevat adekvaatselt. Kohtu hinnangul ei ole isik võimeline oma psüühilise seisundi tõttu iseenda eest hoolt kandma ja võib käituda ebaadekvaatselt ning ettearvamatult ja seega ravita jäädes seab ohtu nii iseenda kui ka ümbritseva. Ta otseselt kahjustab ennast ja seab ohtu sellega, et vaatab oma psüühilisest seisundist tulenevalt otse päikesesse (kust saab enda sõnul energiat ja sealt laaditakse informatsiooni talle alla, kõiki ülesandeid mida ta siin täitma peab). Ta seab teisi ohtu sellega, et soovib oma psüühilisest seisundist tulenevalt lapsi kuidagi mitte kohtu abiga päästa väidetavalt narkomaaniks muutunud eksnaise käest. Samuti üldiselt on ta ohuks ilmselt kõigile, keda oma psüühilise seisundi tõttu peab kurjategijateks.
8.4.Kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud, et tagada isiku ravi. Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab isik hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib patsient vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole patsiendi huvides. Seetõttu kohaldas kohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas isiku algselt neljaks päevaks ja seejärel kuni 40 päevaks kinnisesse asutusse.
8.5.Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist. Seetõttu tuleb anda luba talle tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
MÄÄRUSKAEBUS
9.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub määrused I ja II tühistada. Ta leiab, et tema kinnisesse asutusse paigutamiseks ja tahtest olenematu ravi rakendamiseks puudusid PsAS §-s 11 ette nähtud alused. Ta kinnitab, et tal puudub psüühikahäire, ta pole olnud ohtlik endale või teistele. Ta tunneb ennast täiesti tervena ilma ühegi retseptiravimita. Ta ei tundnud ennast haigena ka 11.05.2023, kui ta haiglasse toimetati. Mingit ravi tema suhtes kohaldada vaja pole. Tema paigutamine kinnisesse asutusse ravile oli ekslik. Ta oli küll nõus jääma haiglasse, kui ta saab jätkata oma tegevust politsei abistamisel, kuid mitte selleks, et teda hoitakse hoopis pikalt ravil.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 12.06.2023.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus jätab määrused I ja II muutmata ning määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse nappide väidetega. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus asjakohaselt arsti arvamusele, milles kirjeldati isiku käitumist ja tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadust. Arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (psühhootiliste sümptomitega maania F30.2). Puudutatud isiku arvamus oma haiguse kohta ei lükka ümber arsti algset ja raviarsti hilisemat hinnangut isiku tervislikule seisundile ega saa olla määrav PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Pigem kinnitavad puudutatud isiku soovil kaebusesse märgitud väited raviarstide arvamust, et tal puudus haiguskriitika. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda arstide seisukohtades ja hinnangutes. 4 (5)
13.Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud. Arsti arvamusest nähtub, et puudutatud isiku käitumine on mõjutatud psüühikahäirest ning on seetõttu ettearvamatu ja ebaadekvaatne. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning ta ei mõista ravivajadust ega suuda oma käitumist kontrollida. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et ravita jäämisel võib puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik nii endale, oma lastele kui ka ümbritsevatele.
14.Samuti saab asja materjalide põhjal hinnata, et puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi pole küllaldane. Määruskaebusest nähtub, et puudutatud isik ei nõustu diagnoosiga ning leiab, et ta ei vaja ravi. Sellest järeldub, et väljaspool raviasutust ei ole tagatud ravimite korrektne manustamine ja puudutatud isiku terviseseisundi paranemine.
15.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ning ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja selle tähtaja pikendamiseks. Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus määrused I ja II muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
16.Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Puudutatud isiku esindaja riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise taotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.
17.Maakohus edastas puudutatud isikule ainult määruste väljavõtted. TsMS § 541 lg 1 ls 1 sätestab, et kohus toimetab kinnisesse asutusse paigutamise ja seda peatava või selle lõpetava määruse, mh esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse, samuti kinnisesse asutusse paigutamisest keeldumise määruse kätte isikule endale, tema esindajale menetluses ja eestkostjale. Sama sätte ls 2 kohaselt ei pea määruse põhjendust isikule endale teatavaks tegema, kui isik ei ole ilmselt võimeline seda mõistma või kui see võib tekitada olulist kahju tema tervisele. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et viidatud sätte ls 2 tingimused ei ole käesoleval juhul täidetud. Toimikust ei nähtu viiteid sellele, et puudutatud isik ei suudaks kohtumäärust mõista või see võiks tekitada olulist kahju tema tervisele.
18.TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.