Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-8561
Tsiviilasi
Diapol Granite OÜ (pankrotis) hagi Q.K ja OÜ Acolades vastu võla ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
540 792,07 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Diapol Granite OÜ (pankrotis, registrikood 10613494, esindajad Kasesalu 10, 76505 Saue); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Carel Kivimaa (Advokaadibüroo TGS Baltic, e-post: [email protected]); Hageja ajutine pankrotihaldur: Martin Pärn (e-post: [email protected]); Kostja 1: Q.K (isikukood XXX, xxx); Kostja 2: OÜ Acolades (registrikood 10916326, Kandle 15, 10920 Tallinn); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Raude (Ellex Raidla Advokaadibüroo, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 22.05.2023 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Carel Kivimaa Kohtuistungil osalesid Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin-Johannes Raude
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi 202 101,50 euro ja viivise nõudes rahuldamata.
2.Tühistada tervikuna 12.06.2018 hagi tagmise määrus. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna
ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista 202 101,50 eurot ja viivise antud nõudelt seadusjärgses määras alates 10.02.2017 kuni 04.06.2018 kindlas summas ning alates 05.06.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja 31.12.1999 kuni 09.09.2013 oli hageja Diapol Granite OÜ juhatuse liikmeks. Kostja sai perioodil 2011 - 2013 juhatuse liikme tasu keskmiselt 30 000 eurot aastas ning muid ametiga kaasnevaid hüvesid telefoni, autokulude ja muu sarnase näol. Samal ajal oli kostja alates 2003. aastast OÜ Acolades ainuosanik ja ainus juhatuse liige.
3.Ajal, mil kostja oli hageja ja OÜ Acolades juhatuse liige, viis ta perioodil 2011 kuni 2013 läbi OÜ Acolades hagejast ilma õigusliku aluseta välja rahalisi vahendeid kokku summas 456 285,50 eurot. Maksekorraldustel raha ülekandmisel on selgitusena märgitud üksnes „vastavalt arvele“.
4.Hageja raamatupidamise kontrollimisel on selgunud, et hageja maksete tegemise alusena puudusid reaalsed arved ja lepingud. Sisuliselt võttis selliste maksete tegemisega kostja Q.K hagejast välja nii palju raha, kui ta vajas oma isikliku elu korraldamiseks ja eramu ehitamiseks Tallinnas Kandle tn 15 ning Karu tee 7 kinnistu ostmiseks, esitades hagejale fiktiivseid arveid. Mistahes lepingut hageja ja OÜ Acolades vahel kunagi ei olnud. Arved, mis vormistati, olid fiktiivsed. Tegelikke teenuseid ei osutatud.
5.Näitena viitas hageja OÜ Acolades 31.01.2013 arvele nr 125, mis on esitatud koristus- ja hooldustööde ettemaksu saamiseks olukorras, kus OÜ-l Acolades puudusid ressursid ja töötajad selliste tööde teostamiseks. Samuti on hageja töötajad ise korraldanud ettevõttes koristus- ja hooldustöid. Samuti on alust arvata, et OÜ Acolades hagejale 30.07.2011 esitatud arve nr 91 alusel makstud summa 45 000 eurot on seotud sellega, et Q.K ostis Karu tee 7 kinnistu.
6.Põhja Prefektuuri raskete kuritegude talitus leidis 28.11.2016 määruses, et esinevad KarS§ 210 lg 2 p-s 2 (omastamine suures ulatuses) ning KarS §-des 344 ja 345 (dokumendi võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine) sätestatud kuriteokoosseisude tunnused ning algatas kriminaalmenetluse. 10.02.2017 esitas hageja kostjate vastu tsiviilhagi kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetlus lõppes 05.04.2018, mistõttu pöördub hageja enda õiguste ja huvide kaitseks käesoleva hagiga tsiviilkohtusse.
7.Hageja leidis, et kostja Q.K rikkus juhatuse liikme kohustusi. Hageja viitas ÄS §-le 187. Kostja rikkus juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Juhatuse liige peab täitma enda kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Tegemist on objektiivse käitumisstandardiga. Juhatuse liige peab kohustusi täitma äriühingu jaoks parima kasuga, samuti tegutsema üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (VÕS § 619). Lisaks loob TsÜS § 35 juhatuse liikmele kohustuse olla äriühingule lojaalne.
8.Korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsenud juhatuse liige ei oleks esitanud endale kuuluva ettevõtte nimel fiktiivseid arveid teenuste eest, mida hageja tegelikult ei saanud. Samuti poleks hoolas juhatuse liige lubanud ega korraldanud selliste arvete tasumist. Sisuliselt on tegemist näilike tehingutega (TsÜS § 89 lg 1), mis on tühised (TsÜS § 89 lg 2). Kostja tegutses otseselt hageja huvide vastaselt.
9.Kostja rikkus TsÜS §-s 35 sätestatud lojaalsuskohustust. Hagejale oli ilmselgelt kahjulik arvete esitamine teenuste eest, mida talle tegelikult ei osutatud. Kostja käitumise tulemusena vähenes oluliselt hageja vara ja hagejale tekkis ulatuslik kahju. Kuna juhatuse liige on kohustatud tegutsema osaühingu suhtes lojaalselt, heas usus ja kooskõlas heade äritavadega, peab ta oma tegevuses lähtuma põhimõttest, et tema (või tema kontrolli all oleva äriühingu) ja äriühingu, mille juhatuse liikmeks ta on, omavaheline äritegevus peab toimuma turutingimuste kohaselt. Kui juhatuse liige eelistab lepingu sõlmimise korraldamisel ja selle alusel hiljem väljamaksete tegemisel enda kontrolli all oleva äriühingu huve teise lepingupoole, kelle juhatuse liikmeks ta samal ajal on, huvidele, võib seda pidada lojaalsuskohustuse rikkumiseks. Kostja eelistas iseenda huve hageja huvidele, mis on ilmselge lojaalsuskohustuse rikkumine.
10.Kostja oli OÜ Acolades ainsaks osanikuks ja juhatuse liikmeks ning ta tegi tehinguid, millega eelistas iseenda ja/või OÜ Acolades huvisid hageja omadele. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks. Mõistlik inimene ei tegutseks huvide konfliktis ega sõlmiks näilikke lepinguid ega esitaks fiktiivseid arveid äriühingule, mille juhatuses ta on. Hageja ei saanud mingit vastusooritust, kuna OÜ Acolades ei osutanud talle mingeid teenuseid.
11.Kostja on juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitanud hagejale kahju ning vastutab selle eest VÕS § 115 lg 1, ÄS § 187 lg 2 ja TsÜS § 146 lg 1 alusel. Võlgnik peab võlausaldajale hüvitama kõik kahjud, mis võlausaldajal on tekkinud võlgniku poolt kohustuste rikkumise või õigusvastase käitumise tõttu.
12.Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuste eesmärgiks on ära hoida äriühingule kahju tekkimine, mis on põhjustatud kostja tegutsemisest huvide konfliktis ning hagejast teadlikult ja tahtlikult alusetult vara välja viimisega. Just sellise kahju hüvitamist nõuabki hageja. Seetõttu kuulub kostja tekitatud kahju hüvitamisele.
13.Hagejal on lisaks põhinõudele viivisenõue seadusjärgses määras. Hageja nõuab kostjalt viivist alates tsiviilhagi esitamisest kriminaalmenetluses, 10.02.2017 kuni 04.06.2018 kindlaksmääratud summas)ning edasi alates 05.06.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
14.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Põhja Ringkonnaprokuratuur alustas 28.11.2016 kriminaalmenetlust KarS § 201 lg 2 p-s 2 sätestatud võimaliku kuriteo tunnustel selles, et ajavahemikul 14.01.2011-01.11.2013 tegi Diapol Granite OÜ OÜ-le Acolades rahaülekandeid, kuid oli alust arvata, et Q.Kl Diapol Granite OÜ juhatuse liikmena puudus tegelikkuses ülekannete tegemiseks seaduslik alus. Kostja Q.K, kelle vastu tsiviilhagi esitati, oli kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteokahtluse tõesust eeldades käsitatav kuriteo toimepanijana.
15.Kriminaalasjas nr 16730000494 lõpetati Q.K suhtes algatatud kriminaalmenetlus 15.01.2018 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega. Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2018 määrusega jäeti Riigiprokuratuuri 20.02.2018 määrus
kriminaalasjas nr 16730000494 menetluse lõpetamise kohta muutmata ja viidatud määrus ei olnud edasikaevatav.
16.Hageja ei nõustunud, et kuna kõik vaidlusalused ülekanded tegi hageja endine juhatuse liige X, siis kostja nende eest ei vastuta. Äriregistri kande kohaselt ei ole Q.K Diapol Granite OÜ juhatuse liige alates 09.09.2013. Väide selle kohta, et ülekandeid tegi X, on ebaõige ja vastuolus varasemalt kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja X täiendava ülekuulamise protokollist tuleneb, et ta on Q.K suhtes algatatud kriminaalasjas andnud ütlusi, mille kohaselt oli tal juhatuse liikmena õigus teha ülekandeid vaid kuni 10 000 euro ulatuses. Suur osa vaidlusalustest ülekannetest on suuremad kui 10 000 eurot ja kriminaalasjas antud X ütlused viitavad üheselt sellele, et hagi aluseks olevaid ülekandeid tehti hoopis Q.K korraldusel. X kinnitas, et ettevõtte finantse sai liigutada kostja, kellel oli õigus korralduste andmiseks suuremate summade ülekandmiseks.
17.Samuti on X kriminaalasjas tunnistajana ütlusi andes väitnud, et alates 2012. a oktoobrist ta hageja finantsidega ei tegelenud ega ülekandeid teha ei saanud. Osa hagi aluseks olevaid ülekandeid on tehtud ka pärast 2012. a oktoobrit. Hagi aluseks olevaid ülekandeid X juhtimisel tegelikult ei tehtud ja tööjaotuse kohaselt ei olnud X raamatupidamise eest ainuvastutav juhatuse liige. Q.K juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega täitnud.
18.Diapol Granite OÜ raamatupidaja Y on tunnistajana ülekuulamise protokollis avaldanud, et maksete tegemine Acolades OÜ-le toimus juhtkonna korraldusel. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et juhtkond olid leppinud kokku tööjaotuses, mille kohaselt oli ülekannete tegemine vaid X vastutusvaldkond. Hageja rõhutab, et isegi kui see tõele vastaks, oleks Q.K pidanud juhatuse liikme hoolsus-ja lojaalsuskohustusest tulenevalt võtma tarvitusele meetmed, lõpetamaks alusetute ülekannete tegemine OÜ-le Acolades. Kostja Q.K pidi samal ajal OÜ Acolades ainsa juhatuse liikmena olema teadlik sellest, et OÜ-le Acolades tehtud ülekanneteks tegelikkuses õiguslikku alust ei ole.
19.Hageja ei nõustunud, et temal lasub kohustus tõendada ülekannete õiguslikkust alust, sest kostjal ei ole ligipääsu raamatupidamise dokumentidele. Kostja väited on otsitud ega vasta tõele. Hoolimata väidetavalt kadunud raamatupidamisdokumentatsioonist on OÜ-l Acolades esitatud kõik majandusaasta aruanded, samuti ei ole kostja alates 2013. a pöördunud hageja poole ühegi nõudega raamatupidamisdokumentatsiooni osas. Kostja ei ole raamatupidamisdokumentatsiooni väidetava kinnipidamise tõttu pöördunud kuriteoteatega prokuratuuri, kuigi KarS § 3811 kohaselt on teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseaduslik hävitamine või varjamine karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
20.Kuigi kostja väiteil oli raamatupidamisdokumentatsioon alates 22.08.2013 hageja valduses ja sellele ligipääs puudus, esitati juba 18.09.2013 äriregistrile OÜ Acolades 2012. a majandusaasta aruanne. Hagivastuses esitatud väidete kohaselt ei oleks kostjal pidanud 2012. a majandusaasta aruannet õnnestuma äriregistrile esitada. Kostja väidete kohaselt püüdis X alles 2013. a oktoobris raamatupidamisdokumentatsiooni kätte saada, kuid tal õnnestus võtta endaga kaasa vaid paar kätte mahtunud kausta. Seega ei viita miski sellele, et OÜ Acolades hoiustas oma raamatupidamisdokumentatsiooni hageja kontoris. OÜ Acolades äriregistris registreeritud aadress ei olnud kuidagi hagejaga seotud. Alates 2012. a oli OÜ Acolades aadressiks Kandle tn 15, Tallinn, 2003-2012 oli OÜ Acolades juriidiliseks aadressiks Kadaka pst 49 ja enne seda Jõe tn 5 Tallinnas.
21.Kostja ei ole tõendanud, et ülekandeid tehti õiguslikul alusel. Kostja üritab väita, et ülekanded ei pruukinud olla hageja huvides, vaid teenisid kontserni huve. Vastupidiselt
väidab kostja, et hagejale osutati igal juhul teenuseid ja hageja tasus nende eest. Selget kontsernisuhet kostja esile toonud ega tõendanud ei ole. Samuti ei ole kostja selgitanud, kuidas oli alusetute arvete esitamine äratuntavalt kontserni kui terviku huvides ega ole esitanud selle kohta tõendeid.
22.Kostja ei ole selgitanud, milliseid teenuseid OÜ Acolades vahendas ja milliseid riske võimalda see hagejal minimeerida. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, milliseid materjale, teenuseid ja tooteid hagejale vahendati, milliseid riske sellega maandati ja kuidas õnnestus selliselt saavutada hageja jaoks soodsam hind ehk millist majanduslikku loogikat kostja silmas peab. Kostja on peamiselt esitanud OÜ Acolades arveid Cramo Estonia AS-le. On eluliselt ebausutav, et hageja pidi hankima teadmata äriliste riskide maandamiseks Eesti ühelt suuremailt ehitusmasinate ja seadmete rentijalt Cramo Estonia AS-lt teenuseid OÜ Acolades vahendusel. Kostja ei suuda tuua ühtegi konkreetset näidet äriühingutest, kellega OÜ Acolades hageja asemel koostööd tegi. Ka hageja endine pearaamatupidaja Y on kinnitanud, et mingit lepingulist suhet hageja ja OÜ Acolades vahel ei olnud. Kostja esitatud laohoone üüriga seotud arved, mida kostja OÜ Acolades hageja eest tasus, ei tõenda kuidagi hagi aluseks olevate ülekannete põhjendatust. Hageja viidatud arvete võrra vähendanud kuriteoteates märgitud rahasummat, mille omastamises kostjat kahtlustati.
23.Suurem osa vaidlusalustest ülekannetest on täissummades. Kui eeldada kostja väidete õigsust, pidi OÜ Acolades esitama hagejale arveid sendi ja euro täpsusega. See viitab, et kostja väited majanduslikust loogikast ja kokkuhoiu saavutamisest on välja mõeldud. Pigem on ülekandeid sooritatud vastavalt rahalisele vajadusele. Kostja väide, et hageja on tasunud OÜ-le Acolades ülekandeid finantseerimisprojektide juhtimise eest, on otsitud. Hageja taotles enda tegevuse laiendamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt mitmeid toetusi. Kuna hageja tegevusalaks ei ole toetuse saamise aluseks olevate mahukate ja keerukate projektide juhtimine ja taotluste koostamine, vastutas viimase eest väidetavalt OÜ Acolades. Kostja väide ei ole kooskõlas tegeliku faktilise olukorraga. Kostja soovib väita, et kuigi Q.K oli lõppastmes nii hageja kui OÜ Acolades ainuomanik ja juht, oli ühel juhul OÜ-l Acolades olemas vajalik oskusteave EAS-le taotluste esitamiseks, kuid hagejal mitte. Ometi tegutses mõlemas äriühingus esitatud majandusaasta aruannet kohaselt ainult Q.K.
24.Q.K koostas EAS-le taotlusi hageja nimelt, hageja vahenditega, hageja ruumides ja tööajast, mille eest ta sai hagejalt töölepingu järgset palka. Perioodil 2011 – 2013 oli Q.K juhatuse liikme tasu keskmiselt summas 30 000 eurot aastas, samuti sai ta muid ametiga kaasnevaid hüvesid telefoni, autokulude ja muu sarnase näol. On eluliselt ebausutav ja absurdne, et juhatuse liige koostab EAS-le taotlusi, st täidab äriühingu juhatuse liikme lepingust tulenevaid kohustusi OÜ Acolades alt, kus ta on ainuomanik ja juhatuse liige, kuid teeb seda tööd hageja ruumides, tehnikaga ning saab selle eest juhatuse liikme tasu. Hageja rõhutab ei saa tõendada negatiivset asjaolu, kostja ei osutanud hagejale EAS-ga seotud teenust. Teenuse osutamist ei ole kostja tõendanud.
25.Tõele ei vasta kostaj väide, et kriminaalmeneltuses tuvastati toimingutel õigusliku aluse olemasolu. Kriminaalmenetluses ei uuritud kõiki hagi aluseks olevaid ülekandeid, kuna edasiste menetlustoimingute tegemise välistas kuriteo aegumistähtaeg. Hageja raamatupidamise kontrollimisel selgus, et OÜ-le Acolades maksete tegemise aluseks puudusid reaalsed arved ja lepingud. Arved, mis vormistati, olid fiktiivsed, kuna tegelikke teenuseid arvetel näidatud summade osas OÜ Acolades hagejale ei osutanud. Enamik arveid ei sisalda mistahes selgitust, milliseid teenuseid hagejale nende alusel väidetavalt osutati, ülejäänud ülekannete kohta arved puuduvad. Hagejal ei ole teenuste osutamist objektiivselt võimalik tõendada. Kostja ei ole tõendanud, et kõik ülekanded tehti kontserni huvides.
26.10.04.2023 seisukohas leidis hageja, et Tallinna Ringkonnakohtu otsuses on ebaõigesti märgitud aegumata nõude summaks 202 101,50 eurot ning õige summa on 254 184 eurot. Hageja nõue koosneb kümnest alusetust maksest OÜ-le Acolades kogusummas 254 184 eurot, mil kostja oli hageja juhatuse liige.
27.Lojaalsus- ja hoolduskohustust rikkus kostja sellega, et tema korraldusel (või vähemalt teadmisel ja nõusolekul) toimusid regulaarsed alusetud raha ülekanded hageja arvelt OÜ Acolades arvele. Sellega kantis kostja aja jooksul hageja arveldusarvelt välja suure summa raha täielikult kostja enese kontrolli all olevasse OÜ-sse Acolades, kust kostja sai need vahendid segamatult välja toimetada ning kasutada isiklikes huvides.
28.Puudub vaidlus selles, et kostja oli vaadeldavate maksete tegemise ajal hageja juhatuse liige, mistõttu oli tal hageja ees TsÜS § 35, ÄS § 187 lg 1 ja VÕS § 620 lg 1 järgi hoolsus- ja lojaalsuskohustus. Juhatuse liikme hoolsuskohustus on objektiivne käitumisstandard, mille järgi otsustada, kas juhatuse liige on nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi. Lojaalsuskohustus on tihedalt seotud hoolsuskohustusega ning selle peamiseks sisuks on järgida oma tegevuses üksnes juriidilise isiku huve, sh keeld eelistada enda või kolmanda isiku huve ühingu huvidele. Kostja on rikkunud mõlemaid kohustusi. Seda seetõttu, et esitas OÜ Acolades juhatuse liikmena hagejale alusetuid arveid hagejast raha välja kantimiseks ning samal ajal hageja juhatuse liikmena ei teinud midagi, et neid alusetuid makseid takistada.
29.Maksed olid hagejale kahjulikud, kostja oli alusetute maksete tegemisest vähemalt teadlik ja nendega nõus ning kostja rikkus alusetute maksete võimaldamisega hoolsuskohustust ja lojaalsuskohustust. Maksed tehti OÜ-le Acolades õigusliku aluseta ning ilma, et hageja oleks saanud vastusooritust. Hageja ei ole OÜ-lt Acolades saanud maksete eest ühtegi vastusooritust. Kostja esitas hulga arveid, mis pidid kinnitama, et hageja tegi makseid hüvitamaks erinevaid OÜ Acolades kulul kantud arveid, kuid esitatud arved puudutavad 2011. aastat, mitte perioodi, mil hageja arvelt tehti OÜ-le Acolades vaidlusaluseid makseid. Hageja tegi kostjale lisaks vaidlusalustele maksetele ka teisi makseid, mille osas hagejal etteheited kostjale puuduvad. Vaidlusaluste maksete osas ei ole hageja saanud vastusooritust. Osade maksete osas puuduvad ka arved.
30.Seitsmest arvest viie puhul on arve koostatud ja hagejale esitatud tagantjärele ehk esmalt on kostja hageja juhatuse liikmena teinud (või andnud selleks korraldus) OÜ-le Acolades makse ning seejärel kaks kuni 27 päeva hiljem on kostja OÜ Acolades esindajana koostanud maksele vastava arve. See kinnitab, et tegelikult ei ole OÜ Acolades hagejale teenuseid osutanud, vaid kostja korraldas hagejast rahaliste vahendite väljakantimise, et vahendeid enda huvides kasutada ning alles hiljem koostas lakoonilise arve, mille kandis hageja raamatupidamisse.
31.Maksed tehti kostja korraldusel või vähemalt tema teadmisel ja nõusolekul. Puudub vaidlus selles, et maksed tehti kostja teadmisel ja nõusolekul. Kostja väitel ei andnud ta korraldusi nende ülekannete tegemiseks ega teinud neid ise, kuid asjaolud kinnitavad vastupidist. Esiteks oli kostja OÜ Acolades ainus juhatuse liige ning Acolades OÜ majandusaastaaruannete järgi oli kogu 2012. ja 2013. aasta jooksul Acoladesel ainult üks töötaja. Aruannetes märgitud ainsaks töötajaks võis olla kostja ise. Igal juhul on välistatud, et hageja tegi OÜ-le Acolades makseid ilma kostja algatuseta või ilma kostja teadmiseta. OÜ Acolades oli sisuliselt ainult kostjast koosnev ühemehefirma ja seega koostas ning esitas OÜ Acolades nimel arveid kostja. Samuti pidi kostja ainsa OÜ Acolades juhatuse liikmena olema teadlik kõikidest hageja arvelt OÜ Acolades arvelduskontole laekuvatest maksetest. Kuigi kostja pidi teadma, et maksete alusel ei tee OÜ Acolades hagejale vastusooritusi, ei teinud ta midagi, et neid makseid peatada.
32.Teiseks kinnitavad kostja 27.08.2018 vastuse lisad 37 ja 38, et vähemalt osa maksetest sai teha ainult kostja. Lisa 37 on tunnistaja Y ülekuulamisprotokoll kriminaalasjas nr 16730000494. Selles kinnitab R. Y, et hageja pangakontodele pääsesid ligi ainult raamatupidaja, X ja kostja. Samas kinnitab lisa 38 (X tunnistus), et X sai ülekandeid teha ainult kuni 10 000 euro ulatuses ise või anda nende tegemiseks korraldusi, kuid seda ainult kuni 2012. aasta oktoobrini. X kinnitas, et samal ajal sai kostja hageja finantse liigutada suurmates summades (rohkem kui 10 000 eurot). Neljast maksest kolm on suuremas summas kui 10 000 eurot.
33.Hageja heidab kostjale hoolsuskohustuse rikkumisena ette alusetute ja ilma hagejale vastusoorituseta maksete tegemist täielikult kostja kontrolli all olevale OÜ-le Acolades. Hoolsuskohustuse rikkumisena on mh tegemist juhul, kui juhatuse liige on vastavast tegevusest isiklikult huvitatud või sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige oleks mõistlikult aru saanud, et tema tegevus on vastuolus ühingu parimate huvidega.
34.Kostja oli OÜ Acolades ainus juhatuse liige ja osanik ning seega sai ta pärast hagejast varade väljatoimetamist neid vabalt enda huvides kasutada ilma, et hageja teised juhatuse liikmed või töötajad seda märkaksid. Isegi, kui kostja ei teinud alusetuid makseid hageja arveldusarvelt ise, on ta kinnitanud, et oli neist maksetest teadlik ja nendega nõus.
35.Asjaolu, et hageja ja OÜ Acolades olid samas kontsernis, ei vabastanud kostjat hageja juhatuse liikme kohustustest. Kostja ei ole kuidagi kontsernihuvi põhjendanud ega tõendanud. Igal juhul peab ka kontserni huvides tehtava toimingu või tehingu puhul olema tuvastatud vastusooritus tütarettevõttele. Vaidlusaluste maksete puhul puudub igasugunegi vastusooritus hagejale. Seega on kostja igal juhul rikkunud oma hoolsuskohustust.
36.Kuigi kostja oleks pidanud tagama, et kõik hageja ja OÜ Acolades vahel toimuvad tehingud ja maksed toimuksid turutingimustel ning arvestades kummagi poole huve, ei teinud ta seda. Kostja koostas ja esitas OÜ Acolades esindajana hagejale alusetud arveid ja võttis vastu alusetuid makseid teades, et hageja ei saa nende eest ühtegi vastusooritust. Samal ajal oli OÜ Acolades täielikult kostja kontrolli all.
37.VÕS § 127 lg 1 järgi on hagejale tekkinud kahju võrdne maksete summaga. Kostjal ei olnud emaettevõtte Diapol Ltd nõusolekut ülekanneteks. Kostja õigustus võiks olla asjakohane, kui talle heidetaks ette ainult lojaalsuskohustuse rikkumist. Hoolsuskohustus on seevastu objektiivne käitumisstandard. Mõistlikult võttes ei saanud maksed olla hageja huvides. Diapol Ltd juhatuse liikmeteks vaadeldava perioodil (2012-2013) olid Z ja kostja. ÄS § 177 lg 1 ja § 181 lg 4 järgi ei saa kostja iseendaga tehtavate tehingute tegemiseks nõusolekut anda. Seega oleks maksete tegemiseks pidanud kostjal olema hageja emaettevõtte Diapol Ltd sellise juhatuse liikme nõusolek, kellel ei olnud vastavas küsimuses huvide konflikti. Selleks juhatuse liikmeks oli Z, kuid tema nõusolekud kostjal ei olnud.
38.Kuigi kostja väitel oli ta ise hageja üle kontrolli omavaks isikuks, nähtub käesolevas asjas esitatud tõenditest ja kostja enda kinnitustest, et tegelikult see nii ei olnud. Kontroll kuulus Wle. Kostja kinnitas 27.08.2018 vastuses, et ta tegutses Wga koos läbi hageja. Kriminaalasjas antud ütlustes kinnitas kostja, et tegelikult omas hageja üle kontrolli ka W. X kinnitas samuti, et hageja üle ei omanud kontrolli ainult kostja. Vaidlusalused maksed tehti ilma W teadmiseta ja seetõttu oli tegu lojaalsuskohustuse rikkumisega.
39.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kõik kulud vastavalt menetluskulude nimekirjadele. Kulud õigusabile on kokku summas 6669 eurot ilma
käibemaksuta ning õigusabi on osutatud 37,4 tunni ulatuses. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
KOSTJA Q.K VASTUVÄITED
40.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja, W ja X tegutsesid koos hagejas. Hageja näol on tegemist 1999. aastal asutatud äriühinguga, mille tegevusalaks on graniidist, marmorist ja teistest looduslikest kivimitest toodete tootmine. Hageja ainuomanik oli 2000. aastate algusest kuni 2013. a augustikuuni kostja, kes omas hagejat läbi endale kuuluvate äriühingute. Hageja omanikuks oli Suurbritannias tegutsev Diapol Ltd, mille omanikuks oli OÜ Acolades. OÜ Acolades omanik oli omakorda kostja.
41.Kostja oli hageja juhatuse liige, kes vastutas ettevõtte igapäevase juhtimise ja arendamise eest alates 31.12.1999 kuni 09.09.2013. X oli hageja juhatuse liige, kes vastutas ettevõtte finantsjuhtimise eest alates 25.06.2002 kuni 09.09.2013. W ei olnud kunagi juhatuse liige, aga panustas ettevõttesse erinevates küsimustes, nt keskendus maksuküsimustele. Hageja oli väga edukas ettevõte, mille käive ja kasum olid veel näiteks 2012. aastal vastavalt 11,2 ja 1 miljon eurot ja 2013. a-l vastavalt 14 ja 1,5 miljonit eurot.
42.Kõik hageja vaidlustatud ülekanded tehti tütarettevõttest emaettevõttesse, mistõttu olid tehingud piiritletud kontserniga. Seejuures oli nii hageja, Diapol Ltd kui Acolades OÜ juhatuse liige kostja, kes oli samal ajal kontserni ainuomanik. Kõik vaidlusalused tehingud ja ülekanded tehti kontserni huvides ja majandusliku otstarbe eesmärgil.
43.Verona Capital Holdings Ltd võttis 2013. a augustis kostja ainuosaluse hagejas vaenulikult üle. Kostja, W ja X olid juba varasemalt suuliselt kokku leppinud, et kuigi kostja on hageja ainuomanik, jaotavad nad hiljem osaluse teatud proportsioonis omavahel ära. Selleni aga kunagi ei jõutud, kuna üllatuslikult sai 22.08.2013 hageja ainuomanikuks Maltal registreeritud äriühing Verona Capital Holdings Ltd. Kostjale tuli tema ainuosaluse tahtevastane ülevõtmine üllatusena, kuna ta ei olnud kunagi sõlminud ühtegi lepingut enda osaluse üleandmiseks ega andnud selleks nõusolekut. Kostjale ei ole tänaseni teada, missuguse skeemi kaudu tema osalus üle võeti. Kuna ta selleks nõusolekut ei andnud, võeti tema osalus üle vaenulikult ja ebaseaduslikult. Kõik asjaolud viitavad, et Verona Capital Holdings Ltd lõplik kasusaaja on W.
44.Kostja leidis, et vaenulik ülevõtja oli W. W on kinnitanud, et tema on hageja omanik. Nii selgitas hageja kriminaalasjas nr 1-18-2402 Tallinna Ringkonnakohtusse 2018. a alguses esitatud määruskaebuses, et tema on hageja tegelikuks omanikuks. Samal ajal oli äriregistrist nähtuvalt hageja omanikeks Verona ja Nordea. Kuna Nordea esindajakonto omanik on Õ, saab W olla hageja omanik üksnes läbi Verona, mis omab hageja üle kontrolli. W on ise kinnitanud kostjale ja Xle, et ta on Verona omanik. W määras hageja uue juhatuse pärast selle ülevõtmist, saates selle kohta kirjad hageja töötajatele ja klientidele. W ise nimetab end ettevõtte tegevjuhiks. Verona on seotud teiste W äriühingutega. W pidi oma vara varjama, sest tegu on Eesti suurima ja pikaajalisema maksuvõlglasega, kelle maksuvõlgnevs oli 2018. aasta augustis 1,35 miljonit eurot.
45.Pärast kostja lahkumist on hageja vara oluliselt vähenenud ja tekkinud on makseraskused. W on hageja vara vähendanud ka läbi tütarettevõtte OÜ Diotroone, mis asutati hageja varade haldamiseks. Kuigi OÜ Diotroone asutati hageja varade haldamiseks, on 2017. a seisuga selle põhivara väärtuseks üksnes 5103 eurot, kuid samal ajal on ühingu laenunõuded tuvastamata
isikutele tervelt 5,2 miljonit eurot. Hagejal on 21.08.2018 seisuga ka 160 000 euro suurune maksuvõlg. Seega on W oluliselt vähendanud hageja vara ja põhjustanud selle majandus- ja makseraskused.
46.Kostja ei soovinud enda venna vastu kohtusse minna ja asutas selle asemel uue eduka ettevõtte Nerostein OÜ. Kostja otsustas perekondlikel põhjustel mitte enda venna W vastu nõuet esitada, kuigi viimane oli võtnud tema osa hagejas vaenulikult üle. Selle asemel asutas kostja koos äripartneritega 2014. aastal uue äriühingu Nerostein OÜ, kuid W on asunud kostjat ründama. W ähvardas kostjat allilmaga. W esitas alusetu kuriteokaebuse. Pärast etteheidetud tegude kontrollimist lõpetasid politsei, prokuratuur ja ringkonnakohus lõplikult 05.04.2018 kriminaalmenetluse ning kostjat ei tunnistatud kordagi kahtlustatavaks. W ka laimab kostjat.
47.Kostja ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Kostja ei ole teinud ühtegi vaidlusalust ülekannet ning hageja peab tõendama nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejale esitanud arveid. Kuna kostja ei teinud ühtegi vaidlusalust ülekannet, ei saa olla juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Vaidlusaluste ülekannete ajal olid hageja juhatuse liikmed muuhulgas kostja ja X, kellest viimane tegutses finantsjuhina. Kostja, X ja pearaamatupidaja Y kinnitasid kriminaalmenetluses, ei kõik vaidlusalused ülekanded tehti X korraldusel ja need teostas hageja pearaamatupidaja Y. Juhatuse liikmed võivad omavahel jaotada ära osaühingu efektiivse juhtimise tagamiseks juhatuse liikme kohustused. Sellise tööjaotuse korral rakendub usalduspõhimõte, mille alusel võivad juhatuse liikmed üldjuhul tugineda eeldusele, et jaotatud kohustused saavad nõuetekohaselt täidetud. Sellisel juhul vastutab iga juhatuse liige enda kohustuse täitmise eest. Kuna kostja ei teinud ühtegi vaidlusalust ülekannet, ei saa ta olla rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ega lojaalsuskohustust. Kuna ta ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi, ei saa hagejal kostja I vastu olla ka nõuet.
48.Hageja peab tõendama ülekannetel õigusliku alusel puudumist. Kuna hageja on vaidlustanud ülekanded, peab ta tõendama nende õigusliku aluse puudumist. Kõik ülekannete aluseks olevad hageja ja OÜ Acolades dokumendid on hageja valduses, mistõttu on kostjal võimatu tehingute õiguslikku alust täpselt tõendada. Hageja ei ole tõendanud ülekannete õigusliku aluse puudumist. Hageja on üldsõnaliselt väitnud, et kontrollimise selgus, et maksete alusena puudusid reaalsed arved ja lepingud.
49.31.01.2013 arve nr 125 on hagejale esitatud koristus- ja hooldustööde ettemaksuks summas 117 013,20 eurot. Hageja väitel ei saa arve olla õige, kuna OÜ-l Acolades puudusid ressursid ja töötajad selliste tööde teostamiseks, hageja töötajad teostasid ise koristus- ja hooldustöid, arve on esitatud sendi täpsusega ja tegemist on üüratu arvega. OÜ Acolades osutas hagejale mitmeid teenuseid ja vahendas materjale, sh uute hoonete ehitamist. Kuna ehitustööd olid ulatuslikud (ca 2850 m2 põrandapinda, kaks hoonet), tuli pärast töid teostada suures mahus ehitusjärgset koristust, seadmete hooldustöid ja nendega seotud töid. Acolades OÜ ei teostanud kõiki töid enda ressurssidega, vaid ostis teenused kolmandatelt isikutelt sisse. Hagejal ei olnud endal koristus- ega hooldusbrigaadi, mistõttu tuli vastav teenus tellida kolmandatelt isikutelt. Vastavat teenust vahendas hagejale Acolades OÜ. Kostja pidas arusaamatuks, kuidas saab sendi täpsusega esitatud arve viidata selle ebaõigsusele. Arve summa oli kooskõlas hageja tegevuste mahuga, mistõttu ei ole tegemist üüratu arvega. Nimelt oli hageja käive 2013. aastal üle 14 miljoni euro.
50.Ülekannete aluseks olevad dokumendid asuvad hageja valduses. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et vaidlusalused ülekanded on tehtud hageja arvelduskontolt OÜ Acolades arvelduskontole. Samuti ei saa olla vaidlust selles, et hageja valduses on tema enda raamatupidamise dokumendid ja kostjatel puudub neile ligipääs. Ülekannete õiguslikku alust näitavad OÜ Acolades 2011-2013 raamatupidamise dokumendid, kuid kostjal puudub neile ligipääs, kuna need asuvad tõenäoliselt tänaseni hageja kontoris ja W on keelanud nende kostjale üleandmise. Nimelt hoiustas OÜ Acolades omanikuks olev kostja raamatupidamise dokumente
hageja kontoris, kuna hageja tööruumide näol oli tegemist kostja pikaaegse igapäevase töökohaga. W võttis 22.08.2013 üllatuslikult kostjale kuulunud osaluse hagejas vaenulikult üle ja samast päevast alates takistas turvamehe abil kostja sisenemise hageja kontorisse. Kostja valduses on vaid üksikud dokumendid
51.Kuna ülekannete aluseks olevad dokumendid perioodist 2011-2013 on hageja valduses ja viimane keeldub nende kostjale üleandmisest, ei ole kostjal võimalik tõendada kõikide ülekannete aluseks olevaid asjaolusid. Hageja peab ise tõendama, et ülekannetel puudub õiguslik alus. Seda aga hageja ei ole teinud.
52.Hageja kõik nõuded kostjate vastu põhinevad eeldusel, et ülekanded tehti õigusliku aluseta. Kui ülekannete õigusliku aluse puudumist ei tuvastata, langevad kõik hageja nõuded ära. Hageja ja OÜ Acolades kuulusid ülekannete ajal samasse kontserni. Ülekannete ajal perioodil 17.01.2011 kuni 20.02.2013 moodustasid hageja ja OÜ Acolades kontserni, kuna hageja kuulus 100% Diapol Ltd-le, mis omakorda kuulus 100% OÜ-le Acolades. Seega võib kontserni kuuluva tütarühingu juhatuse liige vabaneda vastutusest, kui ta teeb tehingu, mis esmapilgul ei ole tütarühingu huvides, kuid mis kõiki asjaolusid kogumis kaaludes on kontserni kui terviku huvides. Seega ei saa ülekannete õigusliku alust hinnata üksnes hageja seisukohast, vaid arvestada tuleb hageja ja OÜ Acolades kui kontserni huve kogumis.
53.Kõik ülekanded tehti kontserni huvides. Hageja ja OÜ Acolades tegutsesid kuni 22.08.2013 kontsernina ja olid omavahel tihedates majanduslikes sidemetes. Sellised majanduslikud sidemed põhinesid ärilisel otstarbekusel ja arvestasid kontserni kui terviku huve. Kui näiteks mõni teenus, toode või materjal ei olnud otseselt seotud hageja põhitegevusega, vahendas seda hagejale OÜ Acolades. Selline äriline toimimine võimaldas hagejal kui suure käibega ja oluliste kontaktidega ettevõttel minimeerida erinevate teenuste ja toodetega seotud riske. Eelneva tõttu osutas OÜ Acolades või vahendas hagejale mitmeid teenuseid, tooteid ja materjale. Ühtegi ülekannet ei teinud kostja, vaid neid tegi pearaamatupidajana töötanud Y finantsjuhi X korraldusel. Seejuures oli vaidlusaluste ülekannete ajal kontserni ainuomanik kostja. Seega tegutsesid hageja ja OÜ Acolades sisuliselt kontserni ettevõtetena süsteemselt koos ja kontserni tehingutega tegelesid lisaks kostjale teised isikud.
54.Ülekandeid tehti finantseerimisprojektide juhtimise eest. Hageja taotles enda tegevuse laiendamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt mitmeid toetusi. Kuna hageja tegevusalaks ei ole toetuse saamise aluseks olevate mahukate ja keerukate projektide juhtimine ja taotluste koostamine, vastutas viimase eest OÜ Acolades. Viimase töö tulemusena finantseeriti hagejat. Selliste projektide koostamise turuhind on asjatundjate hinnangul kuni 10% toetuse summast ehk antud juhul oleks selliste projektide koordineerimise ja taotluste koostamise hinnaks kuni ca 103 700 eurot. Lisaks sellele vastutas OÜ Acolades tehnoloogia investeeringute taotluse aluseks oleva lähteülesande koostamise eest ja pärast vastavate seadmete tarnimist nende tehnilise paigutusskeemi koostamise eest.
55.Ülekandeid tehti ka hageja uute hoonete ehitamise korraldamiseks. 2010-2012 ehitati hagejale uus tootmis-ja laohoone ning uus kontor. Olemasolevat tootmishoonet laiendati 1440 m 2 võrra ja hageja ehitas uue ca 690 m 2 suuruse 3-korruselise kontorihoone. Kolmandaks ehitati juurde 720 m2 suurune ühekorruseline tootmise- ja laohoone. Ehitustöid korraldasid hageja ja OÜ Acolades koos, kusjuures osad tööd tellis hageja ise ja osade tööde korraldamise eest vastutas OÜ Acolades. Viimane osales ehitustöödes seetõttu, et minimeerida ehitussektorist tulenevaid riske (nt Maksuameti kõrgendatud tähelepanu ja võimalike töövõtjate nõuded) ja EAS kõrgendatud tähelepanust tulenevaid riske (raamatupidamisnõuete täpne järgimine jne), mis oleksid võinud segada hageja igapäevast tegevust.
56.OÜ Acolades ehitustööde korraldamine sisaldas väga mitmesuguste tööde vahendamist.
Näiteks vahendas OÜ Acolades hagejale hoonete ehitamise protsessi üldist koordineerimist, lähteülesande koostamist, hoonete projekteerimist, ettevalmistustööde teostamist, ehitusmaterjale, ehitustööde teostamist (nt betoonitööd, mullatööd, eritöid jne). Hageja finantsjuhina töötanud X kinnitab, et OÜ-lt Acolades ostetud ehitustööd kajastati soetusmaksumuses hageja bilansis materiaalse põhivarana. Ehitustööde teostamise perioodil hageja materiaalse põhivara väärtus tõusis oluliselt. Ehitustööd kajastuvad hageja materiaalses põhivaras.
57.Kolmandaks tehti ülekandeid laohoone üürimise eest. Hageja eksportis suure osa enda toodangust, mistõttu oli vajalik üürida Suurbritannias vaheladu klientide kiiremaks teenindamiseks. Laohoone üürimist hagejale vahendas OÜ Acolades, kusjuures laoteenuse hind oli keskmiselt 2100 eurot kuus. Ülekannete perioodil pidi hageja laoteenuse eest tasuma ca 52 500 eurot (25 kuud x 2100 eurot). Antud teenuse osutamist on hageja kinnitanud.
58.Neljandaks tehti ülekandeid muude teenuste eest. Näiteks vahendas OÜ Acolades hagejale tööjõurendina töömeest, kes teostas vastavalt vajadusele erinevaid töid. Lisaks sellele tarnis OÜ Acolades hagejale kivinäidiste metallist aluseid, mida saadeti erinevatele klientidele ja kasutati erinevatel messidel, konverentsidel jne. Ülekannete vahelisel perioodil oli selliste aluste arvuks ca 500 ja arvestades et ühe aluse hind on 297,05 eurot, oli nende koguhinnaks ca 148 525 eurot. Ka kriminaalmenetluses tuvastati, et ülekannetel oli õiguslik alus. Politsei, prokuratuur, Riigiprokuratuur ja Ringkonnakohus leidsid, et vaidlusalustel ülekannetel oli õiguslik alus.
59.Hageja finantsjuhina töötanud X kinnitas, et kõik ülekanded teostati pärast nende kooskõlastamist Wga. Hageja on tunnistanud, et OÜ Acolades ja hageja vahel olid ärisuhted ja hageja on tasunud õiguspäraselt osutatud teenuste eest. Hageja tunnistas enda ja OÜ Acolades vahelisi tehinguid 147 091,60 euro ulatuses. Kriminaalmenetluses väitis hageja alguses, et tema ja OÜ Acolades vahel puudusid mistahes suhted ja seetõttu on kõik omavahelised ülekanded õigusliku aluseta. Hiljem muutis hageja seisukohta, mis tekitas Riigiprokuratuuris kahtlusi hageja usaldusväärsuses. Seega puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja ja OÜ Acolades tegutsesid kontserniettevõtetena tihedalt ja omavahelised tehingud olid osa igapäevasest majandustegevusest. Hageja on valinud välja osa ülekannetest ja seda olukorras, kus ta teab, et kõik ülekannete aluseks olevad dokumendid on tema valduses.
60.Hagejal ei ole nõudeõigust, sest ülekanded tehti kontserni huvides. Kõik vaidlusalused ülekanded tehti hageja lõpliku ainuomaniku ehk kostja heakskiidul. Olukorras, kus hageja ise on vaidlusalused ülekanded heaks kiitnud, ei saa hagejal olla samadest tehingutest tulenevat nõudeõigust kostja vastu. Vastasel juhul tekib olukord, kus juhatuse liige ei saaks kunagi teha ühtegi osanike nõusolekut eeldavat tehingut, kuivõrd hilisemad osanikud võiksid selle hiljem alati vaidlustada ja juhatuse liikme vastu nõude esitada. Seega, kuna hageja ainuomanik on kiitnud vaidlusalused ülekanded heaks, ei saa hagejal olla nendest tulenevat nõuet kostjate vastu.
61.Kontserni puhul ei saa tehingute hindamisel lähtuda üksnes ühe tütarettevõtte huvidest, vaid arvestada tuleb kontserni kui tervikut. Isegi kui vaidlusalused ülekanded ei oleks olnud kitsalt vaadatuna hageja huvides, tuleb neid hinnata kontserni kui terviku huvides. Antud juhul on vaidlusalused tehingud tehtud kontserni huvides. Kontserni huve ei ole kahjustatud ja sellele kahju põhjustatud, kuna kõik ülekanded tehti tütarettevõttest emaettevõttesse ja seega ei saanud tekkida kontsernil kui tervikul kahju või varanduslikku kaotust. Sellest tulenevalt ei saa hagejal olla vaidlusaluste ülekannete tõttu nõudeid.
62.16.11.2020 seisukohas leidis kostja, et X ütlused, millise kohaselt kajastati OÜ Acolades ehitustöid hageja bilansis materiaalse põhivarana, tõendavad seda, et ülekanded olid seotud hageja majandustegevusega. Sama tõendavad Y kriminaalasjas antud ütlused.
63.12.04.2021 seisukohtades kordas kostja, et ülekanded tehti ajal, mil hageja ainuosanik oli Diapol Ltd, mille direktor oli kostja ja mille ainuomanik oli omakorda OÜ Acolades. OÜ Acolades ainuosanik oli kostja. Hagi aluseks oleval perioodil olid hageja juhatuse tegevust kontrollivaks isikuks kostja. Olukorras, kus hageja ja OÜ Acolades kuulusid ühte kontserni ning see kontsern kuulus kostjale, ei saanud kostjal olla huvide konflikti. Isegi kui kostjal oleks huvide konflikt olnud, oli ta sellest ilmselgelt teadlik.
64.Hageja väidab, et hagi aluseks oleval perioodil oli hageja juhatuse tegevust kontrollivaks isikuks W, kuid kostja sellega ei nõustunud. Kostja, W ja X tegutsesid 2013. aastani hagejas koos ning leppisid kokku, et nad jagavad millalgi hageja osaluse omavahel ära. Hagi aluseks oleval perioodil kuulus hageja osalus kostjale. Wl ei olnud hagi aluseks oleval perioodil hagejaga mis tahes seost, mis võimaldaks teda pidada hageja juhatuse tegevust kontrollivaks isikuks. Hagi aluseks oleval perioodil oli hageja ainuosanik Diapol Ltd, mille direktor oli kostja ja ainuomanik oli OÜ Acolades. Kuna W ei olnud hageja juhatuse tegevust kontrolliv isik, ei oma tähtsust, kas W oli ülekannetest teadlik.
65.Olukorras, kus osaühing on teinud ülekandeid oma emaettevõtjale ja osaühing, osaühingu ainuosanik ning osaühingu emaettevõtja on olnud sama isiku kaudu ülekannetega kursis ja nõus, ei saa osaühingul tekkida varasema juhatuse liikme vastu kahjunõuet pelgalt seetõttu, et osaühingu uus osanik või juhatuse liige ei pea varem tehtud ülekandeid põhjendatuks. Kui osaühing on teinud varasema ainuosaniku teadmisel ja nõusolekul ülekandeid, mida uus osanik peab põhjendamatuks, saab uuel osanikul olla teoreetiliselt nõue varasema ainuosaniku vastu. Mitte ühelgi juhul ei saa osaühingul tekkida osanike muutumisest nõuet juhatuse liikme vastu seoses ülekannetega, millega varasem ainuosanik nõustus.
66.Asjas ei oma tähtsust, mis tingimustel võõrandas Decom Holdings Ltd hageja osa Diapol Ltd-le. See, et hageja ainuosanik oli enne 2003. aastat Decom Holdings Ltd ja pärast 20k03. aastat Diapol Ltd, nähtub hagi lisast 1. Seda, et Decom Holdings Ltd tegelik kasusaaja oli W, ei ole hageja tõendanud. Asjas ei oma tähtsust, kas Decom Holding Ltd sai 11. juuni 2003 lepingust
22.augustil 2013 taganeda. Taganemisavalduse väidetava tegemise ajal oli Diapol Ltd direktor kostja ja ainuomanik OÜ Acolades. Kostja ei olnud sellisest taganemisavaldusest teadlik. On alust arvata, et taganemisavaldus tehti eesmärgiga hageja osalus kostja kontrolli alt ära viia. Asjas ei oma tähtsust, kas ja millal sõlmisid Amstron Holdings Ltd ja Verona Capital Holdings Ltd hageja osa suhtes lepingu. Kostja ei kandnud hageja osa Diapol Ltd-lt Verona Holdings Ltdle. Asjas ei oma tähtsust, millal pidi OÜ Acolades tasuma Diapol Ltd osa eest või kas Diapol Ltd osa anti Decom Holdings Ltd-le vabatahtlikult. Hageja väited ja dokumendid ei tõenda, et hageja tegelik omanik oli hagi aluseks olevate ülekannete ajal W. Vastupidi, hageja esitatu kinnitab, et alates 2003. aasta juunist kuni 2013. aasta augustini oli hageja ainuosanik Diapol Ltd ning Diapol Ltd omanik OÜ Acolades.
67.01.02.2023 seisukohtades ei vaielnud kostja vastu sellele, et 17. juunil 2022 kuulutati välja hageja pankrot. Kostja vaidles nõudele jätkuvalt vastu. Kostja osundas, et ringkonnakohtu hinnangul oli kostja maakohtu tuvastatud asjaoludel vaidlusaluste ülekannete ajal hageja ainus tegelik kasusaaja, mistõttu pole alust eeldada, et kostja tegutses teadlikult hageja huvide vastaselt. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et tegemist oli alusetute maksetega. Olukorras, kus hageja ja OÜ Acolades kuulusid ühte kontserni ning see kontsern kuulus kostjale, ei saanud kostjal olla endaga huvide konflikti. Ringkonnakohtu hinnangu leidis maakohus õigesti, et hageja üle tegelikult kontrolli omavaks isikuks vaidlusaluste ülekannete ajal oli kostja. Järelikult on jõustunud kohtuotsustega tuvastatud, et hageja ainuosanik oli Diapol Ltd, mida juhtis kostja ning hageja emaettevõtja oli OÜ Acolades, mida juhtis ja omas kostja.
68.Olukorras, kus hageja tegi makseid emaettevõtjale ning hageja ainuosanik ja emaettevõtja olid ülekannetega nõus, ei saa hagejal olla kostja vastu juhatuse liikme õigussuhtest tulenevat
kahjunõuet. Ringkonnakohus on tuvastanud huvide konflikti puudumise. Asjaolu, et osaühingu uus osanik ei pruugi pidada ülekandeid põhjendatuks, ei muuda osaühingu varasema ainuosaniku ja emaettevõtja nõusolekut olematuks. Eelnevast tulenevalt palus kostja jätta hagi rahuldamata.
69.Lõplikes seisukohtades jäi kostja vastuväidete juurde. Kohtu korduvatest nõudmistest hoolimata ei ole hageja suutnud esitada konkreetseid väiteid, kas maksed tehti kostja poolt, korraldusel või teadmisel. Kostja rõhutas, et ta makseid ei teinud ning neid ei tehtud ka tema korraldusel. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et maksed oleksid tehtud kostja poolt või korraldusel. Kostja on selgitanud ja tõendanud, et mitte ühtegi makset ei tehtud kostja poolt ega korraldusel.
70.Diapol Granite OÜ toonane raamatupidaja Y on andnud kriminaalasjas ütlused, milles ta kinnitas, et tema tööülesanneteks oli ülekannete tegemine ning kuigi kostja omas ligipääsu kontodele, ta ei teinud ülekandeid. Y kinnitas, et kõik maksed sooritati finantsjuhi X korraldusel. Diapol Granite OÜ toonane juhatuse liige X on selgitanud, et Y tegi kõik maksed tema korraldusel.
71.Kostjal polnud kohustust maksete tegemist takistada ja maksed ei olnud alusetud. Maksete tegemise ajal kuulusid Diapol Granite OÜ juhatusse lisaks kostjale X ja Ä. Ka teised juhatuse liikmed ei pidanud vajalikuks maksete tegemist takistada. Diapol Granite OÜ toonane juhatuse liige Ä on kinnitanud, et ta oli teadlik ülekannetest, need olid põhjendatud ning ta nõustus nendega. Kostja rikkumine ei saa seisneda selles, et ta ei takistanud teisel juhatuse liikmel maksete tegemiseks korraldusi anda ja raamatupidajal makseid teha.
72.Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud maksetel aluse puudumist. Hageja ei ole esitanud pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist ühtegi täiendavat tõendit. Seega puudub alus ja põhjus asuda ringkonnakohtu otsuses märgitust erinevale seisukohale. Kostja on selgitanud ja tõendanud, et Acolades OÜ osutas kõnealusel perioodil Diapol Granite OÜ-le märkimisväärses mahus teenuseid. X on andnud kriminaalasjas 16730000494 ütlusi, milles ta kinnitas ja selgitas neid teenuseid. Y on ütlustes avaldanud, et Acolades OÜ-s töötas isik, kellele palka maksis OÜ Acolades, aga kuna isik sisuliselt töötas hageja juures, siis ülekandeid teostati igakuiselt hageja arvelt Acolades OÜ arvele.
73.Politse- ja Piirivalveamet on tuvastanud kriminaalasjas 16730000494 tehtud 15. jaanuari 2018 määruses, et ülekandeid tehti reaalselt osutatud teenuste eest. Samuti olid kulud seotud hageja majandustegevusega, mistõttu oli tegemist põhjendatud kulutustega. Maksu- ja Tolliamet on kinnitanud 18. aprilli 2023 tõendis, et Ül oli kehtiv tööleping OÜ-ga Acolades alates 30.09.2007 kuni 01.08.2014. Ü on kinnitanud 24. aprilli 2023 kirjas, et OÜ-s Acolades töötades teostas ta regulaarselt ning praktiliselt igapäevaselt tõstetöid hageja territooriumil. Tema peamisteks tööülesanneteks olid Hiinast ning Indiast saabunud merekonteineritest kivitahvlite mahalaadimine ning ladustamine, Euroopast saabunud rekkadelt kivitahvlite mahalaadimine ning ladustamine, kivitahvlite viimine õuelaost siselattu ning vastupidi, samuti valmistoodangu laadimine autodele. Kinnitus tõendab, et hageja 10. aprilli 2023 seisukoha punktis 2.4 viidatud töötaja oli mitte kostja, vaid Ü.
74.Hageja toonane tootmisjuht F on kinnitanud 9. mai 2023 kirjas, et Acolades OÜ teostas praktiliselt igapäevaselt tõstetöid hageja territooriumil. Acolades OÜ töötaja oli Ü. Teostatud tööd aktsepteeris tootmisjuht ning need tehti vastavalt hageja vajadustele. Seega osutas OÜ Acolades hagejale reaalseid teenuseid.
75.Isegi kui kostjal olnuks kohustus takistada teisel juhatuse liikmel maksete tegemiseks korraldusi anda ja maksete tegemine oleks olnud alusetu, ei saaks maksete tegemine tuua kaasa kostja kui juhatuse liikme vastutust. Hageja väidab ekslikult, et maksete tegemiseks oleks olnud
vajalik Zi või W nõusolek. Kostja oli Diapol Granite OÜ ainuosaniku (Diapol Ltd) ainuosaniku (Acolades OÜ) juhataja ja ainuosanik (kontserni ainuomanik). Seega, hageja kui maksete tegija ja Acolades OÜ kui maksete saaja kuulusid ühte kontserni ning maksed tehti tütarettevõtjast emaettevõtjasse ning kontserni ainuomaniku (kostja) teadmisel ja nõusolekul.
76.Politsei- ja Piirivalveamet märkinud kriminaalasjas 16730000494 tehtud 15. jaanuari 2018 määruses, et kuna läbi OÜ Acolades ja Diapol Ltd oli Q.K hageja osanik ning nõus vara pööramisega OÜ Acolades kasuks, tuleb järeldada, et osanik oli vara käsutustega nõus. Sama on kinnitanud Riigiprokuratuur 20. veebruari 2018 määruses. Ringkonnakohus on märkinud kriminaalasjas 16730000494 tehtud 5. aprilli 2018 määruses, et kuna Diapol Ltd oli juhatuse liikme ja Acolades OÜ kaudu selle ainuosanikuna varakäsutusega nõus, pandi tegu toime vara omaniku nõusolekul. Maakohus on leidnud 25. juunil 2021 tehtud ja 8. augustil 2022 jõustunud otsuses, et hageja üle tegelikult kontrolli omavaks isikuks vaidlusaluste ülekannete ajal oli kostja. Ringkonnakohus on kinnitanud, et eeltoodud asjaoludel ei saanud kostjal olla huvide konflikti.
77.Olukorras, kus osaühing tegi makseid emaettevõtjale ning osaühingu ainuosanik ja emaettevõtja olid maksete tegemisega nõus, ei saa osaühingul olla juhatuse liikme vastu kahjunõuet. Asjaolu, et osaühingu uue osaniku või pankrotihalduri arvates oleks võinud osaühing jätta emaettevõtjale maksed tegemata, ei tee osaühingu varasema ainuosaniku ja emaettevõtja nõusolekut olematuks. Osaühingu poolt emaettevõtjale majandustegevusega väidetavalt mitteseotud makse tegemine saaks olla äärmisel juhul käsitletav kasumieraldisena, mitte kahju tekitamisena.
78.Kostja leidis, et tema kuni 7. septembrini 2022 tekkinud, põhjendatuks loetud ja kindlaks määramata jäänud menetluskulud summa on 9898,50 eurot - 5543,16 eurot = 4355,34 eurot. Alates 7. septembrist 2022 tekkinud menetluskulud on 5842 eurot ilma käibemaksuta, millele lisandub 22. mai 2023 kohtuistungil osalemise kulu vastavalt istungi toimumisaja ja esindaja tunnitasu 250 eurot korrutisele. Alates 07.09.2022 on õigusabi osutatu 23,2 tunni ulatuses. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
KOHTU PÕHJENDUSED
79.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
80.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostja Q.K oli hageja juhatuse liige 31.12.1999 kuni 09.09.2013; 2) kostja Q.K oli alates 2003. aastast kostja OÜ Acolades ainuosanik ja juhatuse liige; 3) hageja kontolt tehti kostja OÜ Acolades kontole hagiavalduses märgitud ülekandeid 2011, 2012 ja 2013 aastal; 4) hageja esitas ülekannete tõttu Politsei- ja Piirivalveametile avalduse, mille alusel algatati kriminaalasi nr 16730000494, mis lõpetati kostja suhtes 15.01.2018 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega; 5) Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2018 määrusega jäeti Riigiprokuratuuri 20.02.2018 määrus kriminaalasjas nr 16730000494 menetluse lõpetamise kohta muutmata; 6) 17. juunil 2022 kuulutati välja hageja pankrot.
81.Käesolevas asjas on Harju Maakohus teinud 25.06.2021 vaheotsuse, millega jäeti aegumise tõttu täielikult rahuldamata hageja nõue kostja OÜ Acolades vastu. Kostja Q.K suhtes jäeti hagi aegumise tõttu rahuldamata osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2022 otsusega tühistati Harju Maakohtu otsus osaliselt ning ringkonnakohus leidis, et hageja nõue kostja Q.K suhtes
tuleb aegumise tõttu jätta täiendavalt rahuldamata põhinõude 123 481,70 euro ja sellelt arvestatud viivise osas. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu otsusest tuli maakohtul asja edasisel lahendamisel hinnata, kas hageja nõue kostja Q.K suhtes kuulub rahuldamisele aegumata osas ehk põhinõude 202 101,50 eurot ja sellelt põhinõudelt arvestatava viivise osas. Tallinna Ringkonnakohtu otsus koos varasema maakohtu otsusega on jõustunud.
82.TsMS § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on jõustunud osas varasemad lahendid pooltele kohustuslikud. Lisaks tuleneb TsMS § 658 lõikest 1, et ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.
83.Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2022 jõustunud otsuse punktis 51 on leitud, et kuna kostja oli vaidlusaluste ülekannete ajal hageja ainus tegelik kasusaaja, ei ole alust eeldada, et kostja tegutses teadlikult hageja huvide vastaselt. Otsuse punktis 53 leidis ringkonnakohus, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis viitaksid kostja tahtlikule rikkumisele või sellele, et maksed olid alusetud. Kuna hageja ja OÜ Acolades kuulusid ühte kontserni, mis kuulus kostjale, ei saanud ringkonnakohtu hinnangul kostjal olla iseendaga huvide konflikti. Ringkonnakohus leidis, et asjas ei oma tähtsust see, kas W oli enda arvates hageja omanik ning hageja üle tegelikku kontrolli omav isik oli kostja (punktid 54 ja 55). Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel jõustunud otsusega lahendatud küsimus selle kohta, kes kontrollis hagejat, milline kontsern oli moodustatud ja kes oli kontsernis kasu saaja. Tallinna Ringkonnakohtu lahendi kohaselt tuli hagejal oma nõuet kostja vastu täiendavalt põhistada ja tõendada.
84.Asja uuel läbivaatamisel selgitas kohus hagejale 13.02.2023 eelistungil (toimiku 6. kd, lk 2830) vajadust välja tuua ja tõendada, milles seisnes kostja rikkumine. Kohus osundas, et hageja ei olnud välja toonud, et nimelt kostja tegi ülekandeid. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
85.Hageja leidis jätkuvalt, et kostja rikkus juhatuse liikmena hoolsus- ja lojaalsuskohustust, sest maksete osas puudusid reaalsed arved ja lepingud ning hageja ei saanud vastusooritust. Hoolsa juhatuse liikmena ei oleks kostja esitanud fiktiivseid arveid ega lubanud nende tasumist. Kostja eelistas enda ja OÜ Acolades huve hageja huvidele. Kostja väide, et ülekandeid tegi X, ei ole õige, sest viimane sai teha ainult kuni 10 000 euro suuruseid ülekandeid ning alates oktoobrist 2012 ta ülekandeid enam ei teinud. Kostja oleks pidaud võtma tarvitusele meetmed, et lõpetada ülekannete tegemine. Kostja ei ole tõendanud, et ülekanded tehti õiguslikul alusel ja kostja väited kontserni huvidest on põhjendamata. Kostja ei ole selgitanud, milliseid teenuseid hagejale vahendati ja milliseid riske minimeeriti. Kostja ei ole tõendanud, et kõik ülekanded tehti kontserni huvides. Lisaks leidis hageja, et tehingute tegemiseks ei saanud kostja ise nõusolekut anda, sest hageja emaettevõttel Diapol Ltd-l oli kaks juhatuse liiget. Nõusoleku oleks pidanud andma teine juhatuse liige, kellel ei olnud vastavas küsimuses huvide konflikti.
86.Kostja leidis nõudele vastu vaieldes, et kõik vaidlusalused ülenaded tehti tütarettevõttest emaettevõttesse, mistõttu olid tehingud piiritletud kontserniga. Kõik ülekanded tehti kontserni huvides. Kostja ise ühtegi ülekannet ei teinud ja vastupidist ei ole hageja tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja esitas hagejale arveid. Kuna kostja ülekandeid ei teinud, ei ole ta juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Hageja juhatuse liikmete kohustused olid jaotatud. Hageja ei ole tõendanud ülekannetel õigusliku aluse puudumist. OÜ Acolades osutas hagejale mitmeid teenuseid ning vahendas neid. Kriminaalmenetluses võttis hageja omaks, et vähemalt osaliselt tehti ülekandeid hageja huvides. Kõik ülekandes tehti hageja lõpliku ainuomaniku ehk kostja heakskiidul.
87.Kohus leiab, et hageja ei ole vaatamata Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud lahendile ega maakohtu selgitustele oma nõude aluseks olevaid asjaolusid täiendavalt põhistanud ega tõendanud. ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lõikest 2 tuleneb, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
88.Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 187 lõikes 2 sätestatud nõude esitamise eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena (RK TKo 2-17-1725, p 11). Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt nt Riigikohtu 24. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 13). Eeltoodust tuleneb, et hagejal oleks tulnud välja tuua ja tõendada, et kostja juhatuse liikmena rikkus oma kohustusi ning sellest tulenes hagejale kahju. Hageja ei ole selgelt isegi välja toonud, milles seisneb kostjale ette heidetav tegu, millega kostja juhatuse liikmena oma kohustusi rikkus. Ainuüksi ülekannete tegemine või nende võimaldamine ei ole piisav selleks, et heita juhatuse liikmele ette kohustuste rikkumist (RK TKo 3-2-1-40-13, p 26).
89.TsÜS § 35 sätestb, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Käesolevas asjas on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et kuna hageja ja OÜ Acolades kuulusid ühte kontserni, mis kuulus kostjale, ei saanud ringkonnakohtu hinnangul kostjal olla iseendaga huvide konflikti ning lähtuda ei saa eeldusest, et kostja rikkus lojaalsuskohustust.
90.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja Diapol Granite OÜ (toimiku 1. kd, lk 16-18, 2729), et Q.K oli ettevõtte juhatuse liige 31.12.1999 kuni 09.09.2013. Alates 01.10.2005 kuni 21.08.2013 oli osanikuks Diapol Ltd. OÜ Acolades (toimiku 1. kd, lk 30-31) juhatuse liige oli kostja Q.K alates 17.03.2003. Samuti oli Q.K antud äriühingu osanik. Diapol Ltd 2014. a majandusaasta aruande kohaselt oli selle ettevõtte juhiks kostja Q.K ning aktsionäriks OÜ Acolades (toimiku 3. kd, lk 15-16, tõlge lk 18-20). Diapol Ltd 2013 aasta aruande järgi (toimiku
1.kd, lk 137-139) oli ettevõtte juhtideks Q.K ja Z. Ringkonnakohus nõustus oma lahendis maakohtu seisukohaga, et eeltoodud tõendite alusel omas vaidlusaluste ülekannete ajal kontrolli hageja üle kostja.
91.Asja uuel läbivaatamisel maakohtus asus hageja väitma, et Diapol Ltd esindajana ei saanud kostja ülekannetega nõustuda, sest tal oli huvide konflikt ning ülekannetega oleks pidanud nõustuma Diapol Ltd teine juhatuse liige. Seejuures on hageja viidanud äriseadustiku sätetele. Kohus selle käsitlusega ei nõustu. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et Diapol Ltd asukohariigi seaduste kohaselt oleks pidanud nõusoleku andma nimelt teine ettevõtte esindaja. REÕS § 14 lg 1 järgi kohaldatakse juriidilisele isikule selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. Seega ei saanud hageja tugineda Eesti äriseadustiku sätetele.
92.Eeltoodust lähtuvalt ei ole hageja nõuet kostja vastu võimalik rahuldada tulenevalt sellest, et kostja rikkus lojaalsuskohustust. Kostja ei saanud lojaalsuskohustust rikkuda, sest kostja ise omas hageja üle ainsana kontrolli ning oli hageja majandustegevusest kasu teeniv isik. Maksed hageja ja OÜ Acolades vahel olid kontsernisisesed maksed.
93.Kuna kostja ei rikkunud lojaalsuskohustust ning oli ise hageja üle kontrolli omav isik, oleks hagejal tulnud selgelt välja tuua, millist juhatuse liikme kohusust kostja tahtlikult rikkus ning kuidas tekitas sellega hagejale kahju. Selleks ei ole piisavad hageja võimalikud kahtlused osutatud teenuste tegelikkusele vastavuse osas või selle osas, millised olid võimalikud ebakõlad esitatud arvete ja väidetavalt osutatud teenuste vahel.
94.Hageja esitas kohtule enda koostatud tabeli (toimiku 1. kd, lk 32), mida nimetas alusetute maksete tabeliks. Tabeli viimases veerus on hageja nimetanud makseid põhjendamatuteks. Tabelis on hageja lugenud viimase alusetu ülekande kuupäevaks 20.02.2013. Kostja ei ole vastu vaielnud, et tabelis märgitud ülekanded on tehtud. Hageja nõue ei ole aegunud maksete suhtes, on tehtud pärast 10.02.2012.
95.Hageja esitas kohtule ka oma konto väljavõtted 01.01.2012 kuni 31.12.2012 (toimiku 1. kd, lk 33-34, 3. kd, lk 111-112) ning 01.01.2013 kuni 31.12.2013 (toimiku 1. kd, lk 37-38, toimiku
3.kd, lk 113-114), millistest nähtuvad kostjale OÜ-le Acolades tehtud ülekanded. Ülekannete selgitustes on enamasti märgitud „vastavalt arvele“ ning osadel juhtudel on viidatud konkreetsele arve numbrile.
96.Hageja esitas kohtule 31.01.2013 OÜ Acolades arve (toimiku 1. kd, lk 39), mis oli esitatud summas 117 013,20 eurot koristus- ja hooldustööde ettemaksu eest. Ainult ühest arvest ei saa Teised OÜ Acolades 2012. aasta arved, mis olid ülekannete aluseks (toimiku 4. kd, lk 57-64), olid esitatud kas sisu märkimata, tõsteteenuste, agenditasu või koristusteenuste ettemaksu eest. Ainuüksi arvete endi alusel ei saa kohus järeldada, et arved olid fiktiivsed ja ülekannete tulemusena hageja vastusooritust ei saanud.
97.Hageja 2013. a majandusaasta aruandest (toimiku 3. kd, lk 21-28) järeldub, et aruandeaastal oli hageja käive 13,15 miljonit eurot ning käive oli eelmise aastaga võrreldes suurenenud 24%. Aruandeaasta kasum oli 1 478 780 eurot. Hageja 2014. a majandusaasta aruandest (toimiku 3. kd, lk 33-42) aga nähtub, et selleks aastaks oli ettevõtte käive vähenenud. Aruannetest kogumis ei ole võimalik järeldada, et OÜ-le Acolades tehtud ülekanded oleksid hagejat otseselt majanduslikult kahjustanud.
98.Kostja esitas väljavõtte EAS kodulehelt koos täiendavate dokumentidega (toimiku 3. kd, lk 135-138), millest nähtuvad hagejale antud projektitoetused. Kostja esitas ka tõendi, mille kohaselt on toetuse projekti ja juhtimise tasu oli 4 kuni 10% toetusest (toimiku 3. kd, lk 139). Eeltoodust võib kogumis järeldada, et hageja EAS-lt toetusi sai. Kas selles osas osutas talle teenust nimelt OÜ Acolades, ei ole tõendite alusel võimalik järeldada, kuid seda ei saa ka välistada.
99.Kostja esitas kohtule hageja uue hoone eelprojekti ja geodeetilise alusplaani (toimiku 3. kd, lk 140-141), samuti AS Cramo Estonia arved OÜ-le Acolades tellingute, soojakute ja muude ehitustarvete rendi eest 2011. aastal (toimiku 3. kd, lk 142-150, lk 151 pöördel – 152, lk 153 pöördel - 161). Kostja esitas OÜ Kalsep arved OÜ-le Acolades kopp-laaduri kasutamise eest 2011. aastal (toimiku 3. kd, lk 151, lk 152 pöördel). NovaBeta OÜ esitas OÜ-le Acolades 2011. aastal arve tehtud tööde eest Kasesalu 10 objektil (toimiku 3. kd, lk 153) ning Ruukki Product AS arve sama objekti lisapleki ettemaksu eest (toimiku 3. kd, lk 157 pöördel).
100.Arula Arenduse OÜ esitas OÜ-le Acolades 2011. aastal arve transpordi- ja tõstetööde eest samal objektil (toimiku 3. kd, lk 162) ning Ideaalköögid OÜ kivitööpindade aluste eest (toimiku
3.kd, lk 202). Sauel asunud Kasesalu 10 kinnistu kuulus kuni 06.09.2013 hagejale (toimiku 3. kd, lk 203). Hageja 2010. a majandusaasta aruande järgi otsustati järgmisel aastal ehitada lisatootmispinnad (toimiku 3. kd, lk 172-180) ja 2011. aasta aruande järgi (toimiku 3. kd, lk 18117
188) tehti samuti investeeringuid tootmise laiendamisse. Eeltoodud tõenditest kogumis võib iseenesest järeldada, et 2011. aastal osutas OÜ Acolades hagejale erinevaid teenuseid seoses ehitustöödega. 2012. aasta ja 2013. aasta kohta samasisulisi tõendeid esitatud ei ole, kuid 2011. aasta arvete järgi saab järeldada, et OÜ-le Acolades ei tehtud üksnes selliseid ülekandeid, milliste eest hageja vastusooritust ei saanud.
101.Kostja esitas koondi arvetest, mida oli Prestige Europa esitanud OÜ-le Acolades 2012 ja 2013. aastal laoruumi eest (toimiku 3. kd, lk 197) koos arvetega (toimiku 3. kd, lk 198-200). Eeltooduga on kostja tõendanud oma väidet, et ta osutas hagejale laoruumi renditeenust.
102.Hageja esindaja möönis Politsei- ja Piirivalveametile 24.01.2017 koostatud selgituses (toimiku 3. kd, lk 201), et osa OÜ-le Acolades tehtud ülekandeid võisid olla seotud hageja majandustegevusega. Hageja esindaja nõustus, et OÜ Acolades maksis hageja huvides töötasu Üle ning tasus hageja huvides rendimakseid Presige Europe nimelisele ettevõttele Londonis. Järelikult on hageja ise selgelt nõustunud, et hageja sai vähemalt osaliselt ülekannete eest vastusoorituse.
103.C kriminaalasjas tunnistajana antud ütlustest (toimiku 3. kd, lk 31-32) nähtub, et temal palus hakata hageja juhatajaks W. Talle tundusid OÜ Acolades arved tagantjärgi koostatud ning tema arvates ei saanud OÜ Acolades selliste summade eest teenust osutada. Ainuüksi C arvamuse alusel ei saa kohus lugeda tõendatuks, et hageja ülekannete eest vastusooritust ei saanud.
104.Y kriminaalasjas tunnistajana antud ütlustest (toimiku 3. kd, lk 129-130) nähtub, et ta töötas hageja raamatupidajana ja omas ligipääsu ettevõtte kontodele. Temale teadaolevalt omasid ligipääsu ka kostja ja X, kuid nad ei kasutanud seda. Kõik maksed tehti X korraldusel. OÜ-le Acolades tehti kolme sorti ülekandeid. Igakuiseid ülekandeid tehti isikule, kelle tööleping on sõlmitud OÜ-ga Acolades, kuid kes sisuliselt töötas hageja heaks. Samuti üüris OÜ Acolades vaheladu Suurbritannias, mille eest maksis hageja. Kolmas liik ülekandeid tehti vastavalt finantsjuhi korraldustele ja summad varieerusid. Y teisest ülekuulamise protokollist (toimiku 3. kd, lk 133-134) nähtub, et kõiki makseid tehti vastavalt arvetele või anti suuline korraldus teha ülekandeid, kui arvet polnud. Korraldusi andis finantsjuht X. Q.K makseid ei teinud ega andnud korraldusi ülekannete tegemiseks. Eeltoodud ütlused on kohtu hinnangul kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega, milliste alusel võib järeldada, et OÜ-le Acolades tehti ülekandeid ruumide rendi ja töötajate kasutamise eest.
105.X kriminaalasjas antud ütlustest (toimiku 3. kd, lk 131-132) järeldub, et ta oli hageja finantsist. X ei mäletanud, kas ta oli õigus anda korraldusi ülekannete tegemiseks, kuid ta väitis, et tal oli õigus käsutada finantse, mille piir oli 10 000 eurot, milles ta siiski päris kindel ei olnud. Kuni 2010. aastani tegi ta ülekandeid ise, hiljem tegi neid Y. Korraldusi ülekannete tegemiseks võis anda ka kostja. Tunnistaja ei teadnud, kas kostja ise ülekandeid tegi. X kinnitas, et alates 2012. aasta oktoobrist ta enam finantsidega ei tegelenud ja finantsjuhiks sai G. X teist korda antud ütlustest (toimiku 3. kd, lk 204-205) järeldub, et ühegi makse sooritamiseks ei olnud vaja osanike otsust.
106.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kuna X sai käsutada vahendeid ainult kuni 10 000 euro suuruseni ning ta alates 2012. a oktoobrist enam ülekandeid ei teinud, pidi neid järelikult tegema hageja. X ei olnud kindel selles, kas talle seatud piir oli nimelt 10 000 eurot ning samuti nähtub tema ütlustest, et pärast tema lahkumist oli hagejal teine raamatupidaja. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud tõendeid selle kohta, et kostja tegi ülekandeid, kuigi sellise tõendi esitamine oleks ilma keerukuseta olnud hagejal tema enda pangakonto suhtes võimalik.
107.Kostja esitas kohtule Y kinnituse (toimiku 6. kd, lk 59-60), et nimelt tema tegi kõik ülekanded OÜ-le Acolades aastatel 2012 kuni 2013 ning korralduse nende tegemiseks sai ta Xlt. X kinnitas (toimiku 6. kd, lk 61-62), et Y tegi ülekanded tema korraldusel. Eeltooduga on tõendatud, et kostja ülekandeid ei teinud.
108.Ä kinnitas kohtule antud kirjalikus dokumendis (toimiku 6. kd, lk 63-64), et ta oli hageja juures tööl raamatupidajana aastatel 2009 kuni 2016 ning oli ka juhatuse liige 21.01.2013 kuni 09.09.2013. Ta oli teadlik OÜ-le Acolades tehtud ülekannetest ning kinnituse järgi olid ülekanded põhjendatud.
109.Maksu- ja Tolliameti kinnitusel oli Ül tööleping OÜ-ga Acolades 30.09.2007 kuni 01.08.2014 (toimiku 6. kd, lk 65-66). Ü ise selgitas (toimiku 6. kd, lk 67-68), et ta töötas OÜ-s Acolades tõstuki- ja kraanajuhina ning tegi hagejale igapäevaselt tõstetöid aadressil Kasesalu 10, Saue. Ü kirjeldas tööülesandeid, milliseid ta täitis. F kinnitas (toimiku 6. kd, lk 69), et ta töötas hageja tootmisjuhina aastatel 2007 kuni 2014 ning OÜ Acolades tegi hageja territooriumil tõstetöid peaaegu iga päev. OÜ Acolades töötaja oli Ü, kes tegi ka toormaterjali igakuist inventuuri. Töid tehti vastavalt hageja vajadustele ning Fe tellimusele.
110.Eeltoodud tõenditest kogumis võib järeldada, et ülekanded olid tehtud hageja majanduslikes huvides ega olnud tehtud ilma vastusoorituseta. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, miks oleks kostja pidanud nende ülekannete tegemist takistama. Hageja ei ole ka põhistanud, miks vastutab ülekannetega seonduva eest nimelt kostja kui juhatuse liige, kui hagejal oli ülekannete tegemise ajal ka teisi juhatuse liikmeid, kes olid nendest teadlikud või kes andsid nende tegemiseks korraldusi. Ainuüksi hageja kahtlused või viited ebakõladele või mõne ülekande aluseks oleva arve puudumine ei ole piisavad selleks, et tuvastada mõne kostja tahtliku teo toimepanekut, mille tulemusena tekkis hagejale kahju.
111.Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2018 määrusest kriminaalasjas nr 1-18-2402 nähtub (toimiku 1. kd, lk 179-180), et sellega jäeti Riigiprokuratuuri määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta muutmata. Määruses leidis kohus, et kui osaühingul vaid üks osanik, tuleb tema nõusolek varakäsutuseks omistada osaühingule. Kohus leidis, et kostja oli isikuks, kellele sai omistada hageja nõusoleku ülekannete tegemiseks. Lisaks asus kohus seisukohale, et makseid ei saa pidada ebaseaduslikeks, sest ülekanded olid seotud hageja majandustegevusega
112.Politsei- ja Piirivalveamet tegi 15.01.2018 määruse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta (toimiku 3. kd, lk 121-125) kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Määruses märgitu kohaselt tehti kriminaalmenetluses kindlaks, et ülekandeid tehti reaalselt osutatud teenuste eest ja kulud olid seotud hageja majandustegevusega. Lisaks leiti määruses, et ülekandeid tehti vara omaniku nõusolekul. Arveid määruses võltsituteks ei peetud.
113.Riigiprokuratuur jättis 20.02.2018 rahuldamata hageja kaebuse menetluse lõpetamise määrusele (toimiku 3. kd, lk 126-128). Riigiprokuratuur osundas, et kuigi hageja alguses eitas lepinguliste suhete olemasolu OÜ-ga Acolades, loobus ta hiljem sellest väitest. Riigiprokuratuur leidis, et seda, et hageja ja OÜ Acolades vahel olid lepingulised suhted ning OÜ Acolades osutas hagejale teenuseid, kinnitavad lisaks arvetele kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate ütlused. Prokuratuuri hinnangul oli hageja ja OÜ Acolades näol tegu nö pereettevõttega, mille puhul oli tavapärane jätta nõuetekohased dokumendid vormistamata, kuigi OÜ Acolades osutas reaalselt teenuseid. Kuna hagejal oli vaid üks osanik, tuli tema nõusolek varakäsutuseks omistada osaühingule.
114.Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2018 määrusega asjas 1-18-2402 (toimiku 3. kd, lk 29-30) jäeti muutmata varasem määrus kriminaalasja lõpetamise kohta. Seega lõppes kriminaalmenetlus jõustunud lahendiga 05.04.2018. Eelviidatud määrustega kogumis on kohtu hinnangul tõendatud,
et kriminaalmenetluses leidis tuvastamist teenuste tegelik osutamine hagejale. Kuna OÜ-le Acolades tehtud ülekannetel oli majanduslik sisu ning hageja sai vastusoorituse, ei saa kostjale ette heita mistahes hagejat kahjustava tahtliku teo toimepanekut. Eelviidatud määrustest ka tuleneb, et kuna hageja ja OÜ Acolades kuulusid ühte kontserni ning tegemist oli nö perekonna ettevõttega, ei saa ainuüksi arvete puudumine või arvetele märgitud sisu tähendada seda, et ülekanded olid alusetud ning arved ise fiktiivsed. Kõike eeltoodut kokku võttes jätab kohus rahuldamata hageja põhinõue kostja vastu summas 202 101,50 eurot. Kuna kohus jätab rahuldamata põhinõude, tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue.
115.Kohus ei hinda käesolevas lahendis enam uuesti neid tõendeid, mis olid juba hinnatud varasemas vaheotsuses või olid esitatud seoses nende nõuetega, mis olid aegunud. Kohus ei hinda ja peab asjakohatuteks tõendeid, mis olid lisatud kostja 26.06.2018 vastusele ning tõendavad asjaolusid, millistel puudub seos käesoleva vaidlusega (toimiku 1. kd, lk 111-136, lk 140-178, lk 181-195). Asjas ei oma tähtsust see, millisel viisil ja põhjustel on W soovinud kostjat mõjutada või ähvardada. Kohus ei hinda ka tõendeid, mis olid esitatud seoses menetluskulude tagatiste taotluste ja hagi tagamise taotluse või tagamise määruse tühistamise taotlusega.
116.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Varasemas vaheotsuses tühistas kohus hagi tagamise 12.06.2018 määruse kostja OÜ Acolades suhtes. Kuna kohus jätab rahuldamata hagi ka kostja Q.K suhtes, tuleb hagi tagamise 12.06.2018 tervikuna tühistada.
117.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulu tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
118.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 näeb ette, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva TsMS § 177 lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab käesolevas asjas rahaliselt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kindlaks eraldiseisvas määruses pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.