Otsuse tegemise aeg ja koht 25.06.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-8561
Tsiviilasi
Diapol Granite OÜ hagi X ja OÜ Acolades vastu võla ja viivise saamiseks hagi hind 540 792,07 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Diapol Granite OÜ (registrikood 10613494, Kasesalu 10, esindajad 76505 Saue); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Helmut Pikmets, vandeadvokaat Meree Punab (Advokaadibüroo TGS Baltic, e-post: [email protected]); Kostja 1: X (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx); Kostja 2: OÜ Acolades (registrikood 10916326, Kandle 15, 10920 Tallinn); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Raude (Ellex Raidla Advokaadibüroo, e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Teha vaheotsus osalise lõppotsusena.
2.Jätta hagi põhinõue 456 285,50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 48 003,73 euro ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue kostja OÜ Acolades vastu rahuldamata aegumise tõttu.
3.Tühistada Harju Maakohtu 12.06.2018 hagi tagamise määruse punktid 5, 6, 7, 8 ja 9.
4.Jätta hagi põhinõue 130 702,30 euro osas ja sellelt põhinõudelt arvestatav viivisenõude osas kostja X vastu rahuldamata aegumise tõttu.
Jätta aegumine kohaldamata X vastu esitatud põhinõude osas summas 325 583,20 eurot, samuti sellelt nõudelt arvestatava viivisenõue osas ja jätkata nende nõuete osas menetlust. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kostja OÜ Acolades menetluskulud hageja kanda.
2.Jätta kostja X menetluskulud hageja kanda 28% ulatuses.
3.Määrata menetluskulude rahaliselt hüvitamisele kuuluv ulatus kindlaks eraldiseisva määrusega.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõisa 456 285,50 eurot ja viivise. Alates 10.02.2017 kuni 04.06.2018 sissenõutavaks muutunud viivisena palus hageja välja mõista 48 003,73 eurot ja alates 05.06.2018 sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja X hageja juhatuse liige 31.12.1999 kuni 09.09.2013. Kostja sai juhatuse liikme tasu. Kostja X oli alates 2003. aastast kostja OÜ Acolades ainuosanik ja juhatuse liige. Ajal, millal kostja I oli nii hageja kui kostja II juhatuse liige, viis ta 2011 kuni 2013 hageja kontodelt ilma õigusliku aluseta välja rahalisi vahendeid kokku summas 456 285,50 eurot. Maksekorraldustel oli raha ülekandmisel selgitusena märgitud üksnes „vastavalt arvele“.
3.Hageja raamatupidamise kontrollimisel on selgunud, et maksete tegemiseks puudusid reaalsed arved ja lepingud. Sisuliselt võttis selliste maksetega kostja I hagejast välja raha oma isikliku elu korraldamiseks ja oma eramu ehitamiseks xxx, esitades hagejale fiktiivseid arveid. Mistahes lepingut hageja ja kostja II vahel ei olnud. Arved, mis vormistati, olid fiktiivsed.
4.Näiteks esitas kostja II hagejale 31.01.2013 arve nr 125 koristus- ja hooldustööde ettemaksu saamiseks, kuid kostjal II puudusid ressursid ja töötajad selliste tööde teostamiseks. Samuti on hageja töötajad ise korraldanud ettevõttes koristus- ja hooldustöid. Tähelepanuväärne on viidatud arve juures ka ettemaksu summa, mis on esitatud sendi täpsusega (117 013,20 eurot). Kuigi viidatud arvel kajastatud nö „teenuse“ eest on küsitud üüratu summa, ei ole ettemaksuarved tavapärases majandustegevuses sendi täpsusega, kuna osutatav teenuse maht ja maksumus ei ole veel teada. Hageja eeldas, et 30.07.2011 esitas kostja II hagejale arve nr 91 45 000 euro ulatuses, millise summa abil soetas kostja I endale kinnistu xxx. Hageja pöördus kuriteokaebusega Põhja Prefektuuri poole, kes alustas menetluse.
5.Hageja leidis, et kostja I rikkus juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ÄS § 187 lg 1 alusel. Korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsenud juhatuse liige poleks esitanud endale kuuluva ettevõtte nimel hagejale fiktiivseid arveid teenuste eest, mida hageja tegelikult ei saanud. Kostja I tegutses hageja huvide vastaselt. Kostja I rikkus TsÜS §-s 35 toodud lojaalsuskohustust. Hagejale oli kahjulik arvete esitamine teenuste eest, mida kostja II tegelikult ei osutanud. Kostja I käitumise tulemusena vähenes oluliselt hageja vara ja hagejale tekkis ulatuslik kahju. Kuna juhatuse liige on kohustatud tegutsema osaühingu suhtes lojaalselt, heas usus ja kooskõlas heade
äritavadega, peab ta oma tegevuses lähtuma põhimõttest, et tema (või tema kontrolli all oleva äriühingu) ja äriühingu, mille juhatuse liikmeks ta on, omavaheline äritegevus peab toimuma turutingimuste kohaselt. Seejuures võttis kostja I hagejalt väljaviidud raha tõenäoliselt endale ning eeldatavasti kasutati kostjat II vaid tehingute tegemise vahendina, st kostja I eelistas iseenda huve hageja huvidele.
6.Kostja I oli kostja II ainsaks osanikuks ja juhatuse liikmeks ning tegi tehinguid, millega eelistas iseenda ja/või kostja II huvisid hageja omadele. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks. Hageja vastusooritust ei saanud, sest kostja II teenuseid ei osutanud.
7.Kostja I on juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitanud hagejale kahju ning vastutab selle eest VÕS § 115 lg 1, ÄS § 187 lg 2 ja TsÜS § 146 lg 1 alusel (Riigikohtu 11.06.2008 otsus nr 3-2-1-44-08, p 14). Kostja I kohustuste rikkumise läbi tekkis hagejale kahju alusetult teostatud maksete tõttu. Eeltoodust tulenevalt halvenes hageja varaline olukord maksete kogusumma 456 285,50 euro võrra. Selline kahju arvestuskäik vastab VÕS § 127 lg 1 eesmärgile.
8.Juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuste eesmärgiks on ära hoida äriühingule kahju tekkimine, mis on põhjustatud kostja I tegutsemisest huvide konfliktis ning hagejast teadlikult ja tahtlikult alusetult vara välja viimisega. Kahju tekkimise ettenähtavus (VÕS § 127 lg 3) pole relevantne, kuna kostja I on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 4 ja 5). Kuna kostja I oli nii hageja kui kostja II juhatuses (sh kostja II ainsaks juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks), pidi ta teadma, et kostja II hagejale tegelikult mingeid teenuseid ei osutanud. Kostja I soovis alusetuid arveid esitades alusetult rikastuda hageja arvel ning tekitada hagejale kahju.
9.Hageja leidis, et kostja II on hageja arvel alusetult rikastunud VÕS § 1028 lg 1 kohaselt. Hagejal ei olnud kohustust tasuda kostjale II teenuste eest, kuna poolte vahel puudusid lepingud ning mingeid teenuseid ei osutatud. Tegemist on näilike tehingutega. Näilikud tehingud on tühised (TsÜS § 89 lg 2) ja nende alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele (TsÜS § 84 lg 1). Isegi kui kohus peaks jõudma järeldusele, et teenuste osutamiseks oli poolte vahel sõlmitud suuline leping, toodi teenuste osutamine vaid ettekäändeks, et kanda hageja vara üle kostjale II, st igal juhul oli tegemist näiliku ja seega tühise tehinguga. VÕS § 1032 lg 1 alusel saab hageja tagasi nõuda kogu kostjale II alusetult kantud raha ehk 456 285,50 eurot.
10.Hageja leidis, et alternatiivselt on tal õigus esitada nõue kostja II vastu deliktlisel alusel. Kostja II õigusvastaseks teoks on hagejale fiktiivsete arvete esitamine. Isegi kui kõiki makseid ei teostatud arvete alusel, ei vaielnud kostja II ülekannete tegemisele vastu ega teavitanud alusetute maksete saamisest hagejat. Mõistlik isik käituks tavanormidele vastavalt ja teavitaks ülekannete tegijat alusetute suurtes summades teostatud maksete saamisest ning kannaks põhjendamatult saadud rahasummad tagasi. Seega juhul, kui kõiki ülekandeid ei tehtud arvete alusel, vastutab kostja II tegevusetusega hagejale kahju põhjustamise eest. Hageja kahjuks on kostjale II alusetult kantud summa 456 285,50 eurot.
11.Kostja II tegu on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Kui kostja II ei oleks läbi kostja I tegutsedes esitanud hagejale alusetuid arveid, poleks hagejale kahju tekkinud. Kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kahju tekitati hageja omandile, kuna kostja II tegevuse ja/või tegevusetuse tõttu halvenes märgatavalt hageja varaline seis. Kuna fiktiivseid arveid esitati hagejast raha alusetult välja viimise eesmärgil, on lisaks tegemist heade kommete vastase tahtliku käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Kostja II süüs ei saa olla
kahtlust, sest kostja I tegutses tahtlikult või vähemalt raske hooletusega ja kostja I süüd saab omistada kostjale II.
12.Hageja leidis, et kostjad vastutavad solidaarselt. Kostjate ühise tegevuse tulemusena on hageja vara vähenenud kokku summas 456 285,50 eurot. Kuna hageja jaoks on sisuliselt tegemist sama kahjuga, saab hageja kahju hüvitamist nõuda vaid ühel korral 456 285,50 euro ulatuses. Seega vastutavad kostjad hageja ees solidaarselt VÕS § 65 lg 2 mõttes.
13.Lisaks on hagejal kostjate vastu viivise nõue. Hageja nõuab kostjatelt viivist alates tsiviilhagi esitamisest kriminaalmenetluses 10.02.2017 kuni 04.06.2018 summas 48 003,73 eurot ning edasi alates 05.06.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni (TsMS § 367) seadusjärgses määras.
14.Kostjate vastuväidetega, milliste kohaselt on nõue aegunud, hageja ei nõustunud. Alusetuid ülekandeid tehti 17.01.2011 kuni 20.02.2013. Kostja on väitnud, et hagiavalduse esitamise ajaks 04.06.2018 oli ülekannete tegemisest möödunud 5 aastat ja 3,5 kuud, mistõttu on nõuded aegunud. Hageja leidis, et nõuded ei ole aegunud, sest X vastu esitatud nõuete aegumine peatus kahel korral.
15.X vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tuleneva nõude aegumine peatus hiljemalt 01.08.2014. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Hageja esitas 01.08.2014 kostjatele nõudekirja, milles nõudis kostjatelt hagi aluseks olevate ülekannetega tekitatud kahju hüvitamist. X ja hageja lepingulise esindaja Helmut Pikmetsa kirjavahetusest nähtub, et hageja ja X kohtusid, et arutada hageja nõudeid ja pidasid läbirääkimisi. X vastas hageja nõudekirjale 11.11.2014 ja soovis saada nõuete kalkulatsiooni. Pooled leppisid kirjavahetuses kokku kohtumise 22.11.2014.
16.Lisaks pidas hageja otse kostjatega läbirääkimisi 2015. aastal, selgitades täiendavalt tekitatud kahjuga seonduvat ja võimalike menetlustega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi kostjatele. Kuna läbirääkimised Xga tulemust ei andnud, oli hageja sunnitud esitama 23.11.2016 X vastu kuriteoteate. Seega oli hageja nõuete aegumine peatunud vähemalt 2 aastat, 3 kuud ja 22 päeva (01.08.2014 - 23.11.2016).
17.X vastu esitatud nõuete aegumine peatus ka tsiviilhagi esitamisega. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, kusjuures sama sätte lg 2 p 4 kohaselt on hagi esitamisega võrdustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Hageja esitas 10.02.2017 X suhtes algatatud kriminaalmenetluses (kriminaalasi nr xxxxxxxx) kostjate vastu tsiviilhagi, tuginedes hagi aluseks olnud asjaoludele.
18.Põhja Ringkonnaprokuratuur alustas 28.11.2016 kriminaalmenetlust KarS § 201 lg 2 p-s 2 sätestatud võimaliku kuriteo tunnustel selles, et ajavahemikul 14.01.2011-01.11.2013 tegi Diapol Granite OÜ OÜ-le Acolades rahaülekandeid. Seega vastas tsiviilhagi esitaja (Diapol Granite OÜ) kriminaalmenetluse esemeks olnud kuriteokahtluse asjaolusid ja kvalifikatsiooni arvestades KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud kannatanu materiaalsele määratlusele. Kostja X, kelle vastu tsiviilhagi esitati, oli kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteokahtluse tõesust eeldades käsitatav kuriteo toimepanijana. Kriminaalasjas nr xxxxxxxx lõpetati X suhtes algatatud kriminaalmenetlus 15.01.2018 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega. Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2018 määrusega jäeti Riigiprokuratuuri 20.02.2018 määrus
kriminaalasjas nr xxxxxxxx menetluse lõpetamise kohta muutmata ja määrus ei olnud edasikaevatav.
19.Hageja viitas TsÜS § 160 lõikele 3 ja leidis, et X kui juhatuse liikme lepingu rikkumisest tulenevate nõuete aegumine oli peatunud 10.02.2017 (tsiviilhagi esitamisest) kuni 05.04.2018 (kriminaalmenetluse lõpetamiseni), kokku 1 aasta, 1 kuu ja 26 päeva. Seega peatus X vastu esitatud nõuete aegumine kahel korral. Esimesel korral 2 aastaks, 3 kuuks ja 22 päevaks ning teisel korral 1 aastaks, 1 kuuks ja 26 päevaks. Võttes arvesse, et esimene X poolt tehtud ülekanne OÜ-le Acolades tehti 17.01.2011, oli esimest korda aegumise peatumisel aegumistähtaeg kulgenud 3 aastat, 6 kuud ja 15 päeva (17.01.2011.a – 01.08.2014). Aegumistähtaeg hakkas uuesti kulgema 23.11.2016, mil hageja esitas X suhtes prokuratuurile kuriteoteate, ja peatus tsiviilhagi esitamisega 10.02.2017. Seega kulges aegumine perioodil 23.11.2016 – 10.02.2017 2 kuud ja 18 päeva.
20.Hagi esitamise hetkeks oli aegumistähtajast esimese ülekande osas kulunud vaid 3 aastat, 8 kuud ja 33 päeva. Hageja esitas pärast aegumise peatumist 05.04.2018 kohtule hagi kahe kuu jooksul. Kuna ülejäänud hagi aluseks olevad ülekanded on tehtud hiljem kui 17.01.2011 ja 17.01.2011 rikkumisest tulenev nõue ei ole aegunud, ei ole ülejäänud nõuded X vastu aegunud.
21.Hageja esitas OÜ Acolades vastu alusetu rikastumise nõude VÕS § 1028 lg 1 alusel, alternatiivselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude. Hageja viitas TsÜS § 150 lõikele 1 ja § 151 lõikele 1. Alusetutest maksetest tulenevate nõuete aegumistähtaeg võib, kuid ei pruugi alata alusetute maksete tegemisega. Kostjad väidavad, et kuna kõik ülekanded tegi hageja endine juhatuse liige Y, tuleb tema teadmine omistada hagejale.
22.Äriregistri kande kohaselt ei ole X Diapol Granite OÜ juhatuse liige alates 09.09.2013. Juhatuse liikme vahetumisel läks uuel juhatuse liikmel aega, et ennast raamatupidamisdokumentatsiooniga kurssi viia. Hageja juhtkond hakkas alles 2013. aastal raamatupidamisdokumentatsiooni kontrollima. Mahukas töö sai tehtud 2014. a suveks, mil hakkas kulgema alusetust rikastumisest ja kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev aegumistähtaeg. Seda kinnitab lisa 1, kust tuleneb, et sama aasta suvel esitati Xle nõudekiri ja kutsuti X kohtumisele olukorra kohtuväliseks lahendamiseks.
23.OÜ Acolades vastu esitatavate nõuete aegumistähtaeg peatus kahel korral. Esimesel korral peatus nõude aegumine 2014. a augustis 2 aastaks, 3 kuuks ja 22 päevaks, mil kostjatega peeti läbirääkimisi. Teisel korral peatus aegumine 2017. a veebruaris OÜ Acolades suhtes tsiviilhagi esitamise tõttu. Hageja viitas KrMS § 39 lg 1 punktidele 1 ja 2 ning leidis, et varalist vastutust kandva isikuna tuleks käsitada kahju kaaspõhjustajat, kes ise mingil põhjusel selles kriminaalasjas süüdistatav ei ole või sellist kahju kaaspõhjustajat, kelle enda käitumine kuriteokoosseisu ei täida, kuid kes tsiviilõiguslikult siiski kannatanule tekitatud kahju eest vastutab. OÜ-le Acolades kahtlustuse esitamist takistas asjaolu, et kriminaalmenetluse esemeks olevate ülekannete tegemise ajal ei olnud võimalik juriidilise isiku vastutusele võtmine KarS § 201 alusel.
24.Peale viimast nõuete aegumise peatumist 2018. a esitas hageja kahe kuu jooksul kohtule hagi OÜ Acolades vastu. Seega sai kolmeaastane kahju õigusvastasest tekitamisest ja alusetust rikastumisest tulenev nõude kolmeaastane aegumistähtaeg kulgeda veidi alla aasta. Nõuded OÜ Acolades vastu ei ole aegunud.
25.Hageja ei nõustunud kostjate väidetega, et ülekandeid ei teinud X, vaid tegi Y. Y on X suhtes algatatud kriminaalasjas andnud ütlusi, mille kohaselt oli tal juhatuse liikmena õigus teha ülekandeid vaid kuni 10 000 euro ulatuses. Suur osa vaidlusalustest ülekannetest on suuremad kui 10 000 eurot ja kriminaalasjas antud Y ütlused viitavad, et hagi aluseks olevaid ülekandeid tehti hoopis X korraldusel. Sellele viitavad Y ütlused.
26.Y avaldas ütlustes, et alates 2012. aasta oktoobrist ta enam hageja finantsidega ei tegelenud ega saanud teha ülekandeid. Osa hagi aluseks olevaid ülekandeid (kogusummas 170 317,2 eurot) on tehtud pärast 2012. a oktoobrit. Hageja raamatupidaja S on tunnistajana antud ütlustes kinnitanud, et maksete aluseks oli juhtkonna korraldus. Seega ei olnud Y ainsana vastutav. Kostjad ei ole tõendanud, et juhtkond oli leppinud kokku tööjaotuses, mille kohaselt oli ülekannete tegemine vaid Y vastutusvaldkond. Kostja X pidi samal ajal OÜ Acolades ainsa juhatuse liikmena olema teadlik sellest, et OÜ-le Acolades tehtud ülekanneteks tegelikkuses õiguslikku alust ei ole.
27.Kostjad on asunud väitma, et neil ei ole ligipääsu OÜ Acolades raamatupidamise dokumentidele aastatest
kuni 2013. Hoolimata väidetavalt kadunud raamatupidamisdokumentatsioonist on OÜ Acolades esitanud kõik majandusaasta aruanded ega ole alates 2013. a pöördunud hageja poole ühegi nõudega raamatupidamisdokumentatsiooni osas. Kui raamatupidamise dokumente ei oleks, ei oleks kostja II saanud esitada äriregistrile 2012. aasta majandusaasta aruannet. Kostjad ei ole tõendanud, et OÜ Acolades raamatupidamise dokumendid olid hoiustatud hageja kontoris. Alates 2012. a oli OÜ Acolades aadressiks Kandle tn 15, Tallinn. Aastatel 2003-2012 oli OÜ Acolades juriidiliseks aadressiks Kadaka pst 49 ja enne seda Jõe tn 5 Tallinnas.
28.Kostjad ei ole tõendanud, et ülekandeid tehti õiguslikul alusel. Kostjad on vastuoluliselt väitnud, et ülekandeid tehti kontserni huvides ning igal juhul osutati hagejale teenuseid. Kontserni suhteid kostjad tõendanud ei ole. Kostjad ei ole tõendanud, kuidas esitati arveid kontserni huvides. Kostjad väitsid, et kostja II vahendas hagejale erinevaid teenuseid, tooteid ja materjale, kuid ei ole tõendanud, millega oli tegemist. Hageja pidas eluliselt ebausutavaks, et ta pidi hankima teadmata äriliste riskide maandamiseks Cramo Estonia AS-lt teenuseid OÜ Acolades vahendusel. Kostjad ei ole välja toonud ühtegi äriühingut, kellega koostööd tehti. Hageja endine pearaamatupidaja S on kinnitanud, et mingit lepingulist suhet hageja ja OÜ Acolades vahel ei olnud. Kostjate esitatud laohoone üüriga seotud arved ei tõenda, miks olid ülekanded põhjendatud.
29.Suurem osa vaidlusalustest ülekannetest on täissummades. Kui eeldada kostjate väidete õigsust, pidi OÜ Acolades esitama hagejale üldjuhul arveid sendi ja euro täpsusega. Tegelikkuses on suur osa hageja poolt tehtud ülekannetest (9 ülekannet 24-st) täissummad (nt 6600 eurot, 4400 eurot, 24 000 eurot, 12 000 eurot, 6000 eurot).
30.Kostjate väide, et hageja tasus OÜ-le Acolades ülekandeid finantseerimisprojektide juhtimise eest, on otsitud. Kostjate väited, et OÜ Acolades vastutas EAS-lt toetuste saamiseks taotluste koostamise ja projektide kirjutamise eest, ei ole kooskõlas tegeliku olukorraga. Hagejas ja OÜ-s Acolades tegutses X, kellel oli olemas oskusteave EAS-le taotluste esitamisel. Hageja pidas ebausutavaks, et juhatuse liige koostab EAS-le taotlusi, täidab äriühingu juhatuse liikme lepingust tulenevaid kohustusi OÜ Acolades alt, kus ta on ainuomanik ja juhatuse liige, kuid teeb seda tööd hageja ruumides, tehnikaga ning saab selle eest juhatuse liikme tasu. Seda, et X vaidlusaluseid teenuseid osutas, kostjad tõendanud ei ole.
31.Ebaõige on väide, et kriminaalmenetluses tuvastati hageja ja kostja II vahel tehingute toimumine õiguslikul alusel. Kriminaalmenetluse raames ei uuritud kõiki hagi aluseks olevaid ülekandeid, kuna edasiste menetlustoimingute tegemise välistas kuriteo aegumistähtaeg. Hageja raamatupidamise kontrollimisel selgus, et OÜ-le Acolades maksete tegemise aluseks puudusid reaalsed arved ja lepingud. Arved, mis vormistati, olid fiktiivsed, kuna tegelikke teenuseid arvetel näidatud summade osas OÜ Acolades hagejale ei osutanud. Enamik arveid ei sisalda selgitust, milliseid teenuseid hagejale nende alusel väidetavalt osutati, ülejäänud ülekannete kohta arved puuduvad. Kostjad peavad tõendama tegelikku teenuste osutamist.
32.10.03.2021 seisukohas leidis hageja, et kostja X vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Kostja X rikkus tahtlikult lojaalsuskohustust. Y ja X on kriminaalasja nr xxxxxxxx raames andnud tunnistusi, et hageja osa kuulus algusest peale Cle, kuid äriregistrist see ei nähtunud. Y kinnitas, et hageja oli algusest peale tema venna ettevõte, kuid maksuvõlgnevuste tõttu vennal ettevõttega dokumentatsiooni järgi seoseid ei olnud. Kuna X ei olnud tegelikkuses hageja ainuomanik, ei saa kostjad väita, et ülekanded tehti X kui hageja omaniku heakskiidul. Kuna X tegevus ei olnud Cle teada, on nõude aegumistähtaeg 10 aastat.
33.Kirjalikud tõendid tõendavad, et hageja omanik oli tegelikult C. Hageja osa omanik Decom Holdings Ltd, mille tegelik kasusaaja oli C, müüs 2003. a hageja osa Suurbritannia äriühingule Diapol Ltd-le. 11.06.2003 lepingu punkti 3.2 kohaselt kohustus Diapol Ltd tasuma Diapol Granite OÜ osa eest 1 000 000 krooni hiljemalt 11.12.2003. Kuna Diapol Ltd osa eest tegelikkuses ei tasutud, sai müüja Decom Holding Ltd (uue nimega Amstron Holdings Ltd) lepingurikkumise tõttu 11.06.2003 lepingust taganeda, paludes Diapol Granite OÜ osa kanda üle Verona Capital Holdings Ltd-le. Vastav leping Diapol Granite OÜ osa suhtes sõlmitigi Amstron Holdings Ltd ja Verona Capital Holdings Ltd vahel 22.08.2013. Diapol Ltd tagastas 2013. a augustis müüja palvel Diapol Granite OÜ osa, kandes selle üle Amstron Holdings Ltd poolt näidatud isikule Verona Capital Holdings Ltd-le. Kuna OÜ Acolades ei olnud tasunud Diapol Ltd osa eest müüjale 18.11.2004 lepingu tingimuste kohaselt ehk 10 päeva jooksul vastavalt lepingu punktile 7.2, andis X ka Diapol Ltd osa omandi vabatahtlikult müüjale Decom Holdings Ltd (uue ärinimega Amstron Holdings Ltd) 2014 juulis tagasi. Seega oli C ülekannete tegemise ajal hageja tegelik omanik, kuid ta ei olnud ülekannetest teadlik.
34.23.05.2021 menetlusdokumendis viitas hageja, et hageja tegevust kontrollivaks isikuks ja tegelikuks omanikuks oli C läbi Decom Holdings Ltd (uue nimega Amstron Holdings Ltd) perioodil 1999 – 2017 oli. Hageja esitas Amstron Holdings Ltd seadusliku esindaja TC kinnituse. C tegelikuks kasusaajaks olekut tõendab ka Decom Holdings Ltd vastavasisuline kinnitus 1999.
KOSTJATE VASTUVÄITED
35.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja leidsid, et hagejate nõue on aegunud. Kostja I, C ja Y tegutsesid hagejas koos. Kostja I, C ja Y on vennad, kes tegid 1990.-ndatest alates koostööd. Hageja ainuomanik oli 2000. a algusest kuni 2013. a augustikuuni kostja I, kes omas hagejat läbi endale kuuluvate äriühingute. Kostja I oli hageja juhatuse liige, kes vastutas ettevõtte igapäevase juhtimise ja arendamise eest (31.12.1999 kuni 09.09.2013). Y oli hageja juhatuse liige, kes vastutas ettevõtte finantsjuhtimise eest (25.06.2002-09.09.2013). C ei olnud kunagi juhatuse liige, aga ta panustas ettevõttesse erinevates küsimustes, keskendus maksuküsimustele.
36.Hageja oli edukas ettevõte. Hageja ja kostja II tegid samas kontsernis tegutsedes tihedalt koostööd. Hageja ja kostja II tegutsesid kuni 22.08.2013 samas kontsernis. Kõik hageja vaidlustatud ülekanded tehti tütarettevõttest emaettevõttesse, mistõttu olid tehingud piiritletud kontserniga. Seejuures oli hageja Diapol Ltd (UK) ja kostja II juhatuse liige kostja I, kes oli samal ajal kontserni ainuomanik.
37.Verona Capital Holdings Ltd võttis 2013. a augustis kostja I ainuosaluse hagejas vaenulikult üle. Kostja I, C ja Y olid suuliselt kokku leppinud, et kuigi kostja I on hageja ainuomanik, jaotavad nad hiljem osaluse teatud proportsioonis omavahel ära. Selleni aga kunagi ei jõutud, kuna üllatuslikult sai 22.08.2013 hageja ainuomanikuks Maltal registreeritud äriühing Verona Capital Holdings Ltd. Kostjale I tuli tema ainuosaluse tahtevastane ülevõtmine üllatusena, kuna ta ei olnud kunagi sõlminud ühtegi lepingut enda osaluse üleandmiseks ega andnud selleks nõusolekut. Kostjale I ei ole tänaseni teada, missuguse skeemi kaudu tema osalus üle võeti. Kuna ta selleks nõusolekut ei andnud, võeti tema osalus üle vaenulikult ja ebaseaduslikult.
38.Kõik asjaolud viitavad, et Verona Capital Holdings Ltd lõplik kasusaaja on C. Avalikest registritest ei nähtu, kes on kostja I osa vaenulikult üle võtnud Verona omanik ja tegelik kasusaaja. C on aga ise kinnitanud, et tema on hageja omanik. Ta selgitas kriminaalasjas nr xxx Tallinna Ringkonnakohtusse 2018. a alguses esitatud määruskaebuses, et on hageja tegelikuks omanikuks. Äriregistri andmete järgi on hageja omanikud järgmised isikud Verona (72.56%), Nordea esindajakonto (25%) ja kostja I (2.44%). Järelikult omab C kontrolli läbi Verona.
39.C on ise kinnitanud kostjale I ja Yle, et just tema on Verona omanik. Samuti nimetab ta end pidevalt Verona omanikuks hageja töötajate ees. Seega ei varja C, et Verona on tema kontrolli all. C määras hageja uue juhatuse pärast selle ülevõtmist. Vahetult pärast Verona poolt hageja ülevõtmist saatis C hageja töötajatele ja klientidele kirjad, milles andis teada osaluse ülevõtmisest ja uue tegevjuhi nimetamisest. C kutsus uueks juhatuse liikmeks GRi ja nimetab ennast hageja tegevjuhiks. Verona on seotud ka teiste C äriühingutega. Nimelt on Verona Eestis registreeritud äriühingute Kissa Vara OÜ ja Tedenka Investeeringud OÜ omanikuna, mille juhatuse liige on C abikaasa EV. Samuti oli Verona OÜ Honeywell omanik, millisel ajal oli selle nõukogu liige samuti EV. C ei soovi ise ametlikult vara omada.
40.C näol on tegu Eesti ühe suurima ja pikaajalisema maksvõlgnikuga, kelle maksuvõlgnevus on 2018. a augusti seisuga oli 1,35 miljonit eurot. Hageja tegelik kasusaaja ja kontrollija oli kostja I vend C. Kuna Cl puudusid oskused hageja juhtimiseks, üritas ta saavutada, et kostja I juhtimist jätkaks. Selleks andis ta kostjale I 20%-lise osaluse, mis ei vastanud poolte varasemale suulisele kokkuleppele. Kostja I lõpetas hageja juhtimise ja lahkus. Pärast kostja I lahkumist on hageja vara oluliselt vähenenud ja ettevõttel on tekkinud 160 000 euro suurune maksuvõlg. C on asunud kostjat I ründama. Hageja esitas kostja I suhtes kuriteokaebuse, kuid 05.04.2018 lõpetati kriminaalmenetlus, kuna leiti, et kostjad ei ole ühtegi süütegu toime pannud. Kostjaid ei tunnistatud isegi kahtlustatavateks.
41.Kostjad leidsid, et hageja nõuded on aegunud ega ole põhjendatud. Ülekanded tehti 17.01.2011 kuni 20.02.2013 ning hagiavalduse kohtule esitamise ajaks oli ülekannete tegemisest möödunud juba 5 aastat ja 3,5 kuud. Juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tulenevad nõuded aeguvad 5 aasta jooksul vastavalt ÄS § 187 lõikele 3 ja TsÜS § 37 lõikele 3. Hageja väidetest võib mõista, et kostja I rikkus juhatuse liikme kohustusi iga üksiku ülekandega. Kõikide ülekannete tegemisest on möödunud hagi esitamise ajaks enam kui 5 aastat.
42.Alusetust rikastumisest tulenevad nõuded aeguvad kolme aasta jooksul alates rikastumisnõude olemasolust teada saamisest. Hageja esitas kostja II vastu alusetu rikastumise nõude VÕS § 1028 lg 1 alusel. Seega on hageja alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja II vastu aegunud, kui rikastumisnõudest teada saamise ja hagiavalduse esitamise vaheline periood on pikem kui 3 aastat. Kuna ülekanneteks andis korralduse hageja juhatuse liige Y ja ta oli ülekannetest teadlik, tuleb tema teadmine omistada hagejale. Samal ajal oli hageja omanik endale kuuluvate äriühingute kostja I. Arvestades et isik saab ülekannete puhul rikastumisnõude olemasolust teada ülekannete tegemisel, hakkab igast kandest tulenev alusetu rikastumise nõue aeguma konkreetse kande tegemisega. Ka kõige hilisemast kandest on hagivalduse ajaks möödunud rohkem kui viis aastat, mistõttu on nõuded kostja II vastu aegunud.
43.Õigusvastasest kahju tekitamisest tulenevad nõuded aeguvad kolme aasta jooksul alates kahjust ja kohustatud isikust teada saamisest. Hageja esitas kostja II vastu alternatiivselt õigusvastasest kahju tekitamisest tuleneva nõude VÕS § 1043 alusel. Selline nõue aegub kolme aasta jooksul alates ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust (TsÜS § 150 lg 1). Riigikohus on asunud seisukohale, et teadmine kahjust TsÜS § 150 lg 1 tähenduses peab hõlmama teadmist või teadma pidamist nii kahjust kui ka teost või sündmusest, millega kahju põhjustati. Hageja nõue on aegunud, sest on möödunud rohkem kui kolm aastat alates ajast, mil hageja pidi saama teada kahjust, selle tekitanud sündmusest ja kahju põhjustanud isikust.
44.Samuti leidis kostja I, et ta ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Hageja ei ole tõendanud arvete esitamisega juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Hageja on esitanud vaid kaks kostja II väidetavalt esitatud arvet, kuid neilt ei nähtu, kas need on vastu võetud. Kostja I ei teinud ühtegi vaidlusalust ülekannet, mistõttu ta ei saa olla juhatuse liikme kohustusi nendega rikkunud. Vaidlusaluste ülekannete ajal olid hageja juhatuse liikmed muuhulgas kostja I ja Y, kellest viimane tegutses finantsjuhina. Nagu kinnitasid kostja I, Y ja pearaamatupidaja S kriminaalmenetluses, tehti kõik vaidlusalused ülekanded Y korraldusel ja need teostas hageja pearaamatupidaja S. Kuna kostja I ei teinud ühtegi vaidlusalust ülekannet, ei saa ta olla rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ega lojaalsuskohustust.
45.Ülekannete õigusliku aluse puudumist peab tõendama hageja. Kõik dokumendid on hageja valduses, kostjad ei saa õiguslikku alust tõendada. Hageja on üksnes väitnud, et raamatupidamise kontrollimisel selgus, et puudusid reaalsed arved ja lepingud. Hageja ei ole selgitanud, mida kontrolliti ja kas dokumendid olid säilinud. Hageja on viidanud vaid kahe arve näitele.
46.Kostja II osutas hagejale mitmeid teenuseid ja vahendas materjale, sh hageja uute hoonete ehitamist. Kuna ehitustööd olid ulatuslikud, tuli pärast töid teostada suures mahus ehitusjärgset koristust, seadmete hooldustöid ja nendega seotud töid. Kostja II ei teostanud kõiki töid enda ressurssidega, vaid enamjaolt ostis teenused kolmandatelt isikutelt sisse. Hagejal ei olnud endal koristus- ega hooldusbrigaadi, mistõttu tuli vastav teenus tellida kolmandatelt isikutelt. Vastavat teenust vahendas hagejale kostja II. Kostjad pidasid arusaamatuks, kuidas saab sendi täpsusega esitatud arve viidata selle ebaõigsusele. Esitatud arve summa oli kooskõlas hageja tegevuste mahuga, mistõttu ei olnud tegemist alusetult suure arvega.
47.Arve nr 91 alusel tasutud summat ei kasutanud kostja I kinnistu ostmiseks. Arve esitas kostja II. Tegemist oli ühe kontserni ettevõtetega, kelle vahel olid tihedad majandussidemed. Õigusliku aluse puudumist arve esitamisel peab tõendama hageja. Hageja valduses on tema enda raamatupidamise dokumendid. Kostja II raamatupidamise dokumendid aastatest 2011 kuni 2013 on samuti hageja valduses. Nimelt hoiustas kostja II omanikuks olev kostja I viimase
raamatupidamise dokumente hageja kontoris, kuna hageja tööruumide näol oli tegemist kostja I pikaaegse igapäevase töökohaga. C võttis 22.08.2013 üllatuslikult kostjale I kuulunud osaluse hagejas vaenulikult üle ja samast päevast alates takistas turvamehe abil kostja I sisenemise hageja kontorisse.
48.Yl õnnestus saada kätte üksnes mõned kostja II raamatupidamise dokumente sisaldavad kaustad. Kuigi C oli keelanud kostjal I ja Yl ligipääsu hageja ja kostja II dokumentidele, õnnestus Yl 2013. a oktoobris siseneda üldjuhul lukustatud raamatupidamise dokumentide arhiiviruumi ja võtta endaga kaasa kätte mahtunud kaustad. Ülejäänud dokumendid jäid hageja valdusesse ning kostjatel on ülekannete perioodi ehk 2011-2013 kohta üksnes üksikud dokumendid. Seetõttu ei saa kostjad tõendada kõikide ülekannete aluseks olevaid asjaolusid.
49.Hageja ja kostja II kuulusid ülekannete ajal samasse kontserni. Ülekannete ajal perioodil 17.01.2011 kuni 20.02.2013 moodustasid hageja ja kostja II kontserni, kuna hageja kuulus 100% Diapol Ltd-le, mis omakorda kuulus 100% kostjale II. Kostjad viitasid ÄS § 6 lg 3. Kontserni puhul tuleb arvestada kontserni kui terviku huve. Kõik ülekanded tehti kontserni huvides. Hageja ja kostja II tegutsesid kuni 22.08.2013 kontsernina ja olid omavahel tihedates majanduslikes sidemetes. Sellised majanduslikud sidemed põhinesid ärilisel otstarbekusel ja arvestasid kontserni kui terviku huve. Kui mõni teenus, toode või materjal ei olnud otseselt seotud hageja põhitegevusega, vahendas seda hagejale kostja II. Selline äriline toimimine võimaldas hagejal kui suure käibega ja oluliste kontaktidega ettevõttel minimeerida erinevate teenuste ja toodetega seotud riske.
50.Hageja taotles oma tegevuse laiendamiseks EAS-lt toetust. Taotluste esitamise ja projektide juhtimise eest vastutas kostja II. Viimase töö tulemusena finantseeriti hagejat erinevate toetuste abil 2 529 020,15 euro ulatuses. Selliste projektide koostamise turuhind on asjatundjate hinnangul kuni 10% toetuse summast ehk antud juhul oleks selliste projektide koordineerimise ja taotluste koostamise hinnaks kuni ca 103 700 eurot. Lisaks sellele vastutas kostja II tehnoloogia investeeringute taotluse aluseks oleva lähteülesande koostamise eest ja pärast vastavate seadmete tarnimist nende tehnilise paigutusskeemi koostamise eest.
51.Lisaks tehti ülekandeid hageja uute hoonete ehitamise korraldamiseks. Hagejale ehitati uus tootmis- ja laohoone ning uus kontor. Seega osales kostja II olulisel määral uute hoonete ehitamises ja esitas selle eest hagejale arveid, mille alusel tehti talle ülekandeid. Ehitustööd kajastuvad hageja materiaalses põhivaras. Kolmandaks tehti ülekandeid laohoone üürimise eest. Hageja eksportis suure osa enda toodangust, mistõttu oli vajalik üürida Suurbritannias vaheladu klientide kiiremaks teenindamiseks. Laohoone üürimist hagejale vahendas samuti kostja II, kusjuures laoteenuse hind oli keskmiselt 2100 eurot kuus. Ülekannete vahelise perioodi (17.01.2011-04.01.2013) jooksul pidi hageja seega laoteenuse eest tasuma ca 52 500 eurot (25 kuud x 2100 eurot). Antud teenuse osutamist on kinnitanud hageja ise.
52.Samuti tehti ülekandeid muude teenuste eest. Kostja II vahendas hagejale teisi teenuseid, tooteid ja materjale, mida igal konkreetsel juhul oli äriliselt otstarbekas teha. Näiteks vahendas kostja II hagejale tööjõurendina töömeest, kes teostas vastavalt vajadusele erinevaid töid. Lisaks sellele tarnis kostja II hagejale kivinäidiste metallist aluseid, mida saadeti erinevatele klientidele ja kasutati erinevatel messidel, konverentsidel jne. Kriminaalmenetluses tuvastati, et ülekannetel oli õiguslik alus.
53.Hageja lõplik kasusaaja ja tegelik juht oli ülekannetest teadlik. Hageja finantsjuhina töötanud Y kinnitas, et kõik ülekanded teostati pärast Cga kooskõlastamist. Hageja on tunnistanud, et
kostja II ja hageja vahel olid ärisuhted ja hageja on tasunud õiguspäraselt osutatud teenuste eest. Kriminaalmenetluses väitis hageja esialgu, et tema ja kostja II vahel puudusid mistahes suhted. Hiljem muutis hageja enda seisukohta, mis tekitas Riigiprokuratuuris kahtlusi hageja usaldusväärsuses.
54.Hagejal puudub nõudeõigus olukorras, kus ülekanded on tehtud kontserni omaniku nõusolekul. Kõik vaidlusalused ülekanded tehti hageja lõpliku ainuomaniku ehk kostja I heakskiidul. Olukorras, kus hageja ise on ülekanded heakskiitnud, ei saa hagejal olla samadest tehingutest tulenevat nõudeõigust kostja I ja kostja II vastu. Hagejal puudub tütarettevõttena nõudeõigus olukorras, kus tehingud on tehtud kontserni huvides.
55.Hageja ei või nõuda kostjalt II ülekannete tagastamist õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Isegi kui ülekanded oleksid tehtud õigusliku aluseta, ei saa hageja kostjalt II nõuda nende hüvitamist õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Arvete esitamine ei ole hageja kahjuga põhjuslikus seoses. Hagejad ei ole tõendanud, missugused arved on talle esitatud. Arvete esitamise ja hageja väidetava kahju vahel põhjuslikku seost, kuna hageja kahjuga on põhjuslikus seoses ülekande tegemine kostjale II, mitte arve esitamine. Hagejale sai tekkida kahju alles ülekande tegemisega ja arve kui sellise esitamine ei muutnud hageja varanduslikku olukorda. Ülekannetele vastu vaidlemata ja teavitamata jätmine ei ole hageja kahjuga põhjuslikus seoses.
56.Ülekanded ei ole õigusvastaseks teoks. Puudub selline õigusnorm, mis oleks kostjat II kohustanud raha laekumisele vastu vaidlema või sellest hagejat teavitama. Samuti ei saa pidada äriühingu hooletuseks asjaolu, et ta pidevalt ei teavita teist poolt talle laekunud ülekannetest ja nendele vastu ei vaidle.
57.12.04.2021 seisukohtades ei nõustunud kostjad, et nõude aegumise tähtaeg on 10 aastat. Juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks ei saa pidada kostja II arvete esitamist. Arvete esitamine ei saa kaasa tuua 10 aastase aegumistähtaja. Ülekannete tegemise väidetav lubamine ei saa olla käsitatav õigusvastase tagajärje soovimisena ja tahtlikult heade kommete vastase käitumisena. Hagejale oli väidetav huvide konflikt teada. Hagi aluseks oleval perioodil olid hageja juhatuse tegevust kontrollivad ning hagejat omavad isikud kostjad. Olukorras, kus hageja ja OÜ Acolades kuulusid ühte kontserni ning see kontsern kuulus Xle, ei saanud kostjal I olla mingit huvide konflikti. Isegi kui kostjal I oleks huvide konflikt olnud, oli hageja sellest ilmselgelt teadlik. Seega ei esine olukorda, kus hageja juhatuse liikme tegevust kontrollivatele isikutele poleks olnud väidetav huvide konflikt teada ja hageja saaks tugineda kümneaastasele aegumistähtajale.
58.Erinevalt varasematest väidetest ei nõustunud kostjad hageja väitega, et hagi aluseks oleval perioodil kontrollis hageja tegevust C. Kostjad leidsid, et X, C ja Y tegutsesid 2013. aastani hagejas koos ning X, C ja Y olid leppinud kokku, et nad jagavad millalgi hageja osaluse omavahel ära. Hagi aluseks oleval perioodil kuulus hageja osalus (Diapol Ltd ja OÜ Acolades kaudu) Xle. Cl ei olnud hagi aluseks oleval perioodil hagejaga mistahes seost, mis võimaldaks pidada Ct hageja juhatuse tegevust kontrollivaks isikuks. Hagi aluseks oleval perioodil oli hageja ainuosanik Diapol Ltd, mille direktor oli X ja ainuomanik oli OÜ Acolades. Kuna C ei olnud hageja juhatuse tegevust kontrolliv isik, ei oma tähtsust, kas C oli ülekannetest teadlik. Kostjad jäid samas väite juurde, et C oli ülekannetest teadlik.
59.Kui osaühing on teinud varasema ainuosaniku teadmisel ja nõusolekul ülekandeid, mida uus osanik peab põhjendamatuks, saab uuel osanikul olla teoreetiliselt nõue varasema ainuosaniku vastu. Osaühingul ei saa olla nõuet juhatuse liikme vastu.
60.Kostjad vaidlesid vastu hageja väidetele seoses läbirääkimistega. H. Pikmets pole OÜ-le Acolades mitte ühtegi kirja saatnud. H. Pikmets saatis Xle esimese kirja
1.augustil 2014, kuid kostja I sellele kirjale ei vastanud. H. Pikmets saatis kostjale I teise kirja
4.septembril 2014. X vastas sellele kirjale 11. novembril 2014. Seega ei pidanud kostjad 2014. aasta suvel seoses hagis esitatud nõudega mitte mingeid läbirääkimisi. X kohtus H. Pikmetsaga esimest korda 26. novembril 2014, mil H. Pikmets näitas Xle exceli tabelit ja nõudis Xlt hageja osaluse võõrandamist. X tegi ettepaneku võõrandada hageja osalus 200 000 euro eest. H. Pikmets arutas X ettepanekut Cga ja tegi ettepaneku kohtuda 2. detsembril 2014. X kohtuski H. Pikmetsaga teist korda 2. detsembril 2014, mil H. Pikmets teatas, et C ei ole nõus hageja osaluse eest midagi tasuma. Seega suhtles X 2014. aasta sügisel üksnes hageja osaluse võõrandamise tingimuste teemal. Rohkem ei ole X ja H. Pikmets kohtunud.
61.Kostjad märkisid varem ekslikult, et X kohtus 2. detsembril 2014 TLga ja HRga. X kontrollis täiendavalt kohtumistega seonduvat. X kohtus
2.detsembril 2014 H. Pikmetsaga. TLga ja HRga kohtus X septembris 2014. Läbirääkimise nõude osas ei peetud. X ei kohtunud septembris 2014 H. Pikmetsaga. X kohtus H. Pikmetsaga 26. novembril 2014 ja 2. detsembril 2014. X kohtus septembris 2014 TLga ja HRga, kes nõudsid Xlt hageja osaluse võõrandamist. Rohkem ei ole X ning TL ja HR kohtunud.
62.X ei ole andnud lubadusi nõude üle mõelda, vaid on nõudeid pidanud alusetuteks. Septembris 2014 TLga ja HRga ning 26. novembril 2014 ja 2. detsembril 2014 H. Pikmetsaga toimunud kohtumistel ei räägitud hagis esitatud nõudega seotud kokkuleppest, millele mõtlemist oleks X saanud lubada. Kui hageja oleks koostanud mõne kompromissettepaneku, saaks ta selle kohtule tõendina esitada. Cga ei pidanud X 2014. a mingeid läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamist ei saa tõendada asjaolu, kelle abi hageja väidetavalt kasutas.
63.Kostjad leidsid, et hageja esitatud uued tõendid ei ole asjakohased. Asjas ei oma tähtsust, mis tingimustel võõrandas Decom Holdings Ltd hageja osa Diapol Ltd-le. See, et hageja ainuosanik oli enne 2003. aastat Decom Holdings Ltd ja pärast 2003. aastat Diapol Ltd, nähtub hagi lisast 1. Asjaolu, et Decom Holdings Ltd tegelik kasusaaja oli C, ei ole hageja tõendanud. Asjas ei oma tähtsust, kas Decom Holding Ltd sai 11. juuni 2003 lepingust 22. augustil 2013 taganeda. Kostjad ei olnud sellisest taganemisavaldusest teadlikud. Asjas ei oma tähtsust, kas ja millal sõlmisid Amstron Holdings Ltd ja Verona Capital Holdings Ltd hageja osa suhtes lepingu.
64.Asjaolu, et Verona Capital Holdings Ltd sai 2013. aastal hageja osanikuks, nähtub hagi lisast
1.2013. aastal oli Diapol Ltd direktor ja OÜ Acolades kaudu ainuomanik X, kes ei kandnud hageja osa Diapol Ltd-lt Verona Holdings Ltd-le. Asjas ei oma tähtsust, millal pidi OÜ Acolades tasuma Diapol Ltd osa eest või kas Diapol Ltd osa anti Decom Holdings Ltd-le vabatahtlikult.
65.25.05.2021 seisukohtades vaidlesid kostjad uuesti vastu hageja esitatud tõenditele. Hageja esitas tõendid, milliste kohaselt oli C Decom Holdings Ltd tegelik kasusaaja ja aktsionär, kuid kostjate hinnangul ei oma see asjaolu tähtsust. Äriühingu ja juhatuse liikme vahelise õigussuhte ning äriühingu poolt juhatuse liikme vastu esitatud nõude kontekstis saab pidada kontrollivateks isikuteks nõukogu liikmeid või osanikke (kui osaühingul nõukogu puudub). Decom Holdings Ltd-l puudus hagi aluseks oleval perioodil 17. jaanuarist 2011 kuni 20. veebruarini 2013 hagejaga mis tahes ühinguõiguslik seos. Sellel ajal oli hageja ainuosanik Diapol Ltd. Diapol Ltd direktor oli X ja ainuomanik oli OÜ Acolades. Hageja on ise möönnud, et Decom Holdings Ltd-l puudus alates 2003. aasta suvest kuni 2013. aasta sügiseni hagejaga mis tahes seos. Seega ei oma asjas mis tahes tähtsust, kes oli sel ajal Decom Holdings Ltd tegelik kasusaaja või aktsionär.
66.Kui hageja väited X ja Helmut Pikmetsa kohtumiste kohta 2014. a septembris ja sama aasta lõpus oleksid õiged, on hageja nõue endiselt aegunud. Hagi aluseks on ülekanded perioodil 17. jaanuarist 2011 kuni 20. veebruarini 2013. Hageja esitas hagi 4. juunil 2018. See, mida C ja H. Pikmets omavahel rääkisid, ei mõjutaks nõude aegumist.
KOHTU PÕHJENDUSED
67.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et kostja OÜ Acolades vastu esitatud nõue on tervikuna aegunud. Kostja X vastu esitatud nõue on aegunud osaliselt.
68.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja X oli hageja juhatuse liige 31.12.1999 kuni 09.09.2013; 2) kostja X oli alates 2003. aastast kostja OÜ Acolades ainuosanik ja juhatuse liige; 3) hageja kontolt tehti kostja OÜ Acolades kontole hagiavalduses märgitud ülekandeid 2011, 2012 ja 2013 aastal.
69.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja kontolt tehtud ülekannete tõttu on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt 456 285,50 euro ja viivise väljamõistmist.
70.Hageja leidis, et kostja I rikkus juhatuse liikmena ülekannete tegemisel juhatuse liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustust. OÜ-le Acolades tehti makseid fiktiivsete arvete alusel, sest teenuseid hageja ei saanud. Kostja II on alusetult rikastunud ja vastutab alternatiivselt deliktilisel alusel. Alusetuid ülekandeid tehti 17.01.2011 kuni 20.03.2013. Kostja X vastu esitatud nõuete aegumine peatus kahel korral. Esimesel korral peatus aegumine läbirääkimiste tõttu 01.08.2014 kuni 23.11.2016, mil hageja oli sunnitud esitama kuriteoteate. Teist korda peatud aegumine 10.02.2017, mil hageja esitas kriminaalasjas tsiviilhagi. Aegumise peatumine lõppes 05.04.2018, mil Tallinna Ringkonnakohtu määrusega jäeti muutmata prokuratuuri määrus menetluse lõpetamise kohta. Nõue kostja OÜ Acolades vastu ei ole aegunud, kuna hageja sai alusetust rikastumisest teada pärast raamatupidamise andmete kontrollimist 2014. aasta suvel. Ka selle kostja vastu esitatud nõude aegumine peatus kahel korral. Lisaks leidis hageja, et kostja X vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on 10 aastat, sest ettevõtte tegelik omanik oli C, kes ülekannetest teadlik ei olnud.
71.Kostjad leidsid, et hageja nõuded on täielikult aegunud. Kõikide ülekannete tegemisest oli hagi esitamiseks möödunud enam kui 5 aastat. Kuna hageja omanikuks oli läbi äriühingute kostja I, ei ole hageja nõuded põhjendatud. Arvete esitamine OÜ Acolades poolt ei saa kaasa tuua 10 aastast aegumistähtaega. Läbirääkimisi ei peetud, sest X vaidles hageja nõudele vastu. X küll kohtus hageja esindajaga 2014. aasta sügisel, kuid läbirääkimisi ei peetud. OÜ-le Acolades nõudeid ei saadetud.
72.Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb teha vaheotsus lõppotsusena kostja OÜ Acolades vastu esitatud nõude osas tervikuna ja kostja X vastu esitatud nõude osas osaliselt. TsMS § 449 lg 2 sätestab, et vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TsMS § 449 lg 3 näeb ette, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on
edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kostja X vastu esitatud nõude osas tuleb osaliselt jätta aegumine kohaldamata ja nõude osas tuleb menetlust jätkata.
73.Esmalt leiab kohus, et nõue on OÜ Acolades vastu täielikult aegunud. TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 151 lg 1 näeb ette, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
74.Hageja on esitanud nõude OÜ Acolades vastu kahel võimalikul alternatiivsel alusel, kuid ei ole kummagi nõude puhul tõendanud oma väiteid selle kohta, et sai kahju tekkimisest teada alles 2014. aasta suvel.
75.Hageja esitas kohtule enda koostatud tabeli (toimiku 1. kd, lk 32), mida nimetas alusetute maksete tabeliks. Tabelis on toodud ülekande kuupäev, summa ja selgitus. Tabeli viimases veerus on hageja nimetanud makseid põhjendamatuteks. Tabelis on hageja lugenud viimase alusetu ülekande kuupäevaks 20.02.2013.
76.Hageja esitas kohtule oma konto väljavõtte 01.01.2012 kuni 31.12.2012 (toimiku 1. kd, lk 33-34, 3. kd, lk 111-112), 01.01.2011 kuni 31.12.2011 (toimiku 1. kd, lk 35-36, toimiku 3. kd, lk 109-110), 01.01.2013 kuni 31.12.2013 (toimiku 1. kd, lk 37-38, toimiku 3. kd, lk 113-114), millistest nähtuvad kostjale OÜ-le Acolades tehtud ülekanded. Ülekannete selgitustes on enamasti märgitud „vastavalt arvele“ ning osadel juhtudel on viidatud konkreetsele arve numbrile.
77.Kohus leiab, et iga ülekande puhul pidi hageja kui juriidiline isik teada saama hiljemalt makse tegemise ajal, kes on selle saaja. Analoogilisele seisukohale on Riigikohus jõudnud asjas 3-2-1-129-16 (punkt 46). Seega pidi hagejal hiljemalt viimase makse tegemise ajaks 20.02.2013 olema teada, kelle vastu ja millist nõuet esitada. Hageja nõuded aegusid kõige hiljem kolme aasta möödumisel viimase makse tegemisest 20.02.2013 ehk 20.02.2016. Kuna hagiavaldus esitati kohtule 04.06.2018, oli hageja nõue OÜ Acolades vastu aegunud. Kohus leiab, et antud kostja osas ei ole hageja esile toonud ega tõendanud asjaolusid, milliste esinemise tõttu oleks nõuete aegumine peatunud.
78.TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas 10.02.2017 kriminaalmenetluses tsiviilhagi kostjate X ja OÜ Acolades vastu solidaarselt 456 285,50 euro nõudes (toimiku 3. kd, lk 117-120, toimiku 4. kd, lk 30-35). Kuigi tsiviilhagi esitati ka kostja OÜ Acolades vastu, ei saanud see antud kostja suhtes nõude aegumist peatada, sest tsiviilhagi esitamise ajaks oli nõue juba täielikult aegunud. Ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks antud kostjaga pidanud läbirääkimisi enne nõude aegumist või üldse esitanud talle nõudeid, hageja esitanud ei ole. Kuna põhinõue kostja OÜ Acolades vastu on aegunud, tuleb nõue summas 456 285,50 eurot jätta rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb antud kostja suhtes jätta rahuldamata ka hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõue 48 003,73 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue.
79.ÄS § 187 lg 3 järgi on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. TsÜS § 37 lg 4 näe ette, et juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. Seega algas nõude aegumine kostja X suhtes iga rikkumise ega iga ülekande tegemise ajast, sest hageja on lugenud rikkumiseks iga ülekannet (RK ÜKo 1-17-2359, p 66, RK TKo 3-2-1-38-15, p 23).
80.Hageja esitatud tabelist ja konto väljavõtetest nähtub, et viimane ülekanne 2011. aastal tehti 29.11.2011. Antud aasta osas esitatud nõuded aegusid kostja X suhtes hiljemalt 29.11.2016. Viimane makse 2012. aastal oli tehtud 21.11.2012 ja nõuded selle aasta osas oleksid aegunud 21.11.2017. Viimane makse 2013. aastal oli tehtud 20.02.2013 ja selle aasta osas oleksid nõuded aegunud 20.02.2018.
81.Kohus leiab, et hageja väidetud läbirääkimised nõuete aegumist ei peatanu. Nõuete aegumise peatas tsiviilhagi esitamine kriminaalmenetluses, kuid ainult nende nõuete osas, mis tsiviilhagi esitamise ajaks juba aegunud ei olnud. TsÜS § 167 lg 1 näeb ette, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Riigikohus on selgitanud, et läbirääkimiste pidamise tõttu saab nõude aegumine peatuda, kui vastaspool ilmutab mingitki valmisolekut läbirääkimisteks. Aegumist ei peata võlgnikule kirjade saatmine, kui võlgnik ei vasta neile läbirääkimiste pidamise tahtega (RK TKo 3-2-1-54-16, p 14, 3-2-1-53-15, p 11).
82.01.08.2014 saatis hageja esindaja kostjale Xle kirja (toimiku 4. kd, lk 21), milles teatas, et kuna hageja on esitanud kahju tekitamise tõttu kuriteoteate, teeb esindaja kostjale ettepaneku kohtuda, et kostja esitaks tõendid, mis kahtlustuse ümber lükkaksid või sõlmiks kohtuvälise kokkuleppe. Hageja esindaja palus kostjal tulla kohtumisele 01.08.2014. Hageja ka teatas, et kui kostja kohtumisele ei ilmu, käsitleb hageja seda soovimatusena olukorda kohtuväliselt lahendada. Kas või mida kostja pöördumisele vastas, asjas kogutud tõenditest ei nähtu.
83.Hageja esindaja saatis kostjale e-posti aadressil xxx 04.09.2014 uue nõudekirja (toimiku 2. kd, lk 41-44). Kirja saajaks oli märgitud üksnes X. Nõudekirjas leidis hageja, et talle on selgunud perioodil 01.01.2020 kuni 09.09.2013 arvete alusel OÜ-le Acolades ülekannete tegemine. Hageja luges varaliseks kahjuks 716 000 eurot ja hageja nõudis selle summa tasumist ühe kuu jooksul. Lisaks esitas hageja kohtule tähitud kirja väljavõtte, mille kohaselt on kostja abikaasa MV vastu võtnud saadetise 08.09.2014. Millise saadetise ta vastu võttis, tõendist otseselt järeldada ei saa. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja X oleks kirjale vastanud ja soovinud pidada läbirääkimisi.
84.Hageja esindaja ja kostja X e-kirjade vahetusest 2014. aasta novembris (toimiku 4. kd, lk 2223) nähtub, et kostja palus talle 11.11.2014 saata nõude kalkulatsioon. Sellele soovile vastas hageja esindaja ettepanekuga kohtuda. Kirjavahetusest nähtuvalt kostja hageja esindaja pakutud ajal kohtumisele ei tulnud. Edasises kirjavahetuses arutasid pooled võimalikku järgmise kohtumise aega. Kas kohtumine toimus või mitte, e-kirjadest järeldada ei saa. Samuti ei ole kostja kordagi avaldanud soovi hageja nõuet mistahes osas rahuldada või pidada selle üle sisulisi läbirääkimisi.
85.X ja EV vahelistest sõnumitest novembris 2014 (toimiku 4. kd, lk 191) nähtub, et X pidas tema vastu esitatud nõudeid alusetuteks. Kostja teatas, et ta soovib oma osalust hagejas müüa. C
tegi oma abikaasa kaudu Xle ettepaneku kanda oma väärtpaberid üle Verona Capital Holdings Ltd kontole, misjärel lubati Xle tema vastu esitatud nõude tühistamist. Kostja vastas sellele, et tema vastu esitatud nõuded on alusetud. Kostja palus selgitada, kuidas on saadud nõue suurusega 716 000 eurot. Seega ei ole kostja avaldanud soovi nõudega mistahes osas nõustuda.
86.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud kostja Xga mitu aastat kestnud läbirääkimiste pidamist, mis oleksid peatanud nõude aegumise hageja väidetud ajal. Hageja nõue X suhtes aegus 2011. aasta maksete osas Antud aasta osas esitatud nõuded aegusid kostja X suhtes hiljemalt 29.11.2016. 23.11.2016 esitas hageja Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate (toimiku 3. kd, lk 104-108, toimiku 4. kd, lk 24-29), milles leidis, et kostja X on toime pannud kuriteo, sest ta tegi hageja juhatuse liikmena hageja kontolt ülekandeid OÜ-le Acolades summas 603 377,10 eurot. Kuriteoteate esitamine aega nõude aegumist mistahes osas ei peatanud.
87.10.02.2017 esitas hageja kriminaalmenetluses tsiviilhagi kostjate X ja OÜ Acolades vastu solidaarselt 456 285,50 euro nõudes (toimiku 3. kd, lk 117-120, toimiku 4. kd, lk 3035). Hageja leidis, et kostjad on 2011 kuni 2013 hagis nimetatud summa ettevõttest välja viinud. Kohus leiab, et tsiviilhagi esitamise ajaks oli nõue 2011. aasta osas juba aegunud ning hagi esitamine seda aastat puudutavate nõuete aegumist ei peatanud. Küll aga peatas tsiviilhagi esitamine nõuete aegumise 2012. aasta ja 2013. aasta nõuete osas, mis oleksid aegunud vastavalt 21.11.2017 ja 20.02.2018.
88.Politsei- ja Piirivalveamet tegi 15.01.2018 määruse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta (toimiku 3. kd, lk 121-125) kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Määruses märgitu kohaselt tehti kriminaalmenetluses kindlaks, et ülekandeid tehti reaalselt osutatud teenuste eest. Prokuratuur jättis 20.02.2018 rahuldamata hageja kaebuse menetluse lõpetamise määrusele (toimiku 3. kd, lk 126-128). Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2018 määrusega asjas xxx (toimiku 3. kd, lk 29-30) jäeti muutmata varasem määrus kriminaalasja lõpetamise kohta. Seega lõppes kriminaalmenetlus jõustunud lahendiga 05.04.2018.
89.TsÜS § 160 lg 3 näeb ette, et nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. TsÜS § 168 lg 2 sätestab, et nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Hagi esitati 04.06.2018, mistõttu ei ole hageja nõue kostja X vastu 2012 ja 2013 aastal tehtud maksete osas ehk kokku summas 325 583,20 eurot aegunud. Nõue on aegunud 2011. aastal tehtud maksete osas summas 130 702,20 eurot ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kuna põhinõue on 130 702,20 euro osas aegunud, tuleb jätta rahuldamata ka antud põhinõude summalt arvestatav viivisenõue.
90.Kohus ei nõustu hageja menetluse kestel esitatud väidetega, et X suhtes esitatud nõude aegumise tähtaeg n 10 aastat. Hageja viidatud Riigikohtu üldkogu otsuses nr 1-17-2359 on leitud (punktis 65), et kümne aastane aegumise tähtaeg kohaldu siis, kui tegu on kohustusetahtliku rikkumisega, kuid sellele ei saa tugineda siis, kui juhatuse liikme tegevust kontrollivatele isikutele oli huvide konflikt teada.
91.Hageja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, mis viitab X tahtlikule kohustuste rikkumisele. Kohus osundab, et jõustunud lahenditega on tuvastatud kuriteokooseisu puudumine kriminaalasjas. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja Diapol Granite OÜ (toimiku 1. kd, lk 16-18, 27-29), et X oli ettevõtte juhatuse liige 31.12.1999 kuni 09.09.2013. Alates 01.10.2005 kuni 21.08.2013 oli osanikuks Diapol Ltd. Kostja OÜ Acolades (toimiku 1. kd, lk 30-31)
juhatuse liige on kostja X alates 17.03.2003. Samuti on X antud äriühingu osanik. Kostjad esitasid kohtule Diapol Ltd 2014. a majandusaasta aruande, mille kohaselt oli selle ettevõtte juhiks kostja X ning aktsionäriks OÜ Acolades (toimiku 3. kd, lk 15-16, tõlge lk 18-20).
92.Eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud, et hageja üle tegelikult kontrolli omavaks isikuks vaidlusaluste ülekannete ajal oli kostja X. Seda asjaolu ei muuda olematuks see, et omanike olukord hiljem muutus. Asjakohatud on hageja väited, et hagejal oli tegelikult kokkulepete alusel variomanik C, kes ülekannetest ei teadnud. Seadusest ei tulene äriühingu juhatuse liikme kohustust olla lojaalne ettevõtte registritest mittenähtuvatele väidetavatele variomanikele. Seega ei ole hageja esile toonud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohaldada kostja X vastu esitatud nõuete osas aegumise tähtajana 10 aastat.
93.Kohus osundab, et jätkab menetlust X vastu esitatud nõuete osas summas 325 583,20 eurot, mis ei ole aegunud. Kohus ei hinnanud käesoleva lahendi tegemisel tõendeid, mis puudutavad nõude sisulist põhjendatust, sest need ei ole seotud aegumisega. Muid tõendeid hindab kohus nõude selle osa sisulisel lahendamisel, mis ei ole aegunud.
94.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata kostja OÜ Acolades suhtes, tuleb tühistada 12.06.2018 hagi tagamise määruse punktid 5, 6, 7, 8 ja 9.
95.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja OÜ Acolades vastu esitatud nõude osas hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta antud osas hageja kanda. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jättis nõude kostja X vastu rahuldamata 28% ulatuses. Seega tuleb kostja X menetluskulud jätta hageja kanda 28% ulatuses.
96.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et menetluskulude rahaline ulatus tuleb kindlaks määrata eraldiseisva määrusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallina Ringkonnakohtu 15.03.2022 kohtuotsusega nr 2-188561.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.