Diapol Granite OÜ hagi X ja OÜ Acolades vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.06.2021 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Diapol Granite OÜ ja X apellatsioonkaebused
Kaebuse hind
Diapol Granite OÜ apellatsioonkaebus kostja I osas 154 909,08 eurot ja kostja II osas 540 792,07 eurot X apellatsioonkaebus 96 470,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Diapol Granite OÜ (registrikood 10613494), lepinguline esindaja vandeadvokaat Carel Kivimaa Kostja I: X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: OÜ Acolades (registrikood 10916326) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat MartinJohannes Raude
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 15.02.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.06.2021 vaheotsus osas, milles maakohus jättis aegumise kohaldamata kostja X vastu esitatud põhinõude osas summas 123 481,70 eurot ja sellelt arvestatava viivisenõude osas ning menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kostja X vastu esitatud hagi aegumise tõttu rahuldamata 123 481,70 eurot ja sellelt arvestatava viivisenõude osas.
4.2.Jätta hagi põhinõue 456 285,50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 48 003,73 euro ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue kostja OÜ Acolades vastu rahuldamata aegumise tõttu.
4.3.Tühistada Harju Maakohtu 12.06.2018 hagi tagamise määruse punktid 5, 6, 7, 8 ja 9.
4.4.Jätta hagi põhinõue 254 184 euro osas ja sellelt põhinõudelt arvestatava viivisenõude osas kostja X vastu rahuldamata aegumise tõttu. 4.5.Jätta aegumine kohaldamata X vastu esitatud põhinõude osas summas 202 101,50 eurot, samuti sellelt nõudelt arvestatava viivisenõue osas ja jätkata nende nõuete osas menetlust.
5.Menetluskulude jaotus 5.1.Jätta OÜ Acolades menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Diapol Granite OÜ kanda.
5.2.Jätta X menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 56% ulatuses Diapol Granite OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
6.Diapol Granite OÜ (hageja) esitas 04.06.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse X (kostja I) ja OÜ Acolades (kostja II) vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõisa 456 285,50 eurot ja viivise.
7.Hagiavalduse kohaselt oli kostja I hageja juhatuse liige 31.12.1999 kuni 09.09.2013. Kostja I oli alates 2003. aastast kostja II ainuosanik ja juhatuse liige. Ajal, mil kostja I oli nii hageja kui kostja II juhatuse liige, tegi ta perioodil 17.01.2011 kuni 20.03.2013 hageja kontodelt kostjale II alusetuid ülekandeid kokku summas 456 285,50 eurot. Maksekorraldustel oli raha ülekandmisel selgitusena märgitud üksnes „vastavalt arvele“. Kostja I ei ole hageja juhatuse liige alates 09.09.2013. Juhatuse liikme vahetumisel läks uuel juhatuse liikmel aega, et ennast raamatupidamisdokumentatsiooniga kurssi viia. Raamatupidamisdokumentatsiooni kontrollimisel selgus 2014. a suveks, et kostja I poolt teostatud maksete tegemiseks puudusid reaalsed arved ja lepingud. Kostja I rikkus juhatuse liikmena ülekannete tegemisel juhatuse liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustust ja vastutab kahju tekitamise eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 alusel. Kostjale II tehti makseid fiktiivsete arvete alusel, sest
2-18-8561 teenuseid hageja ei saanud. Kostja II on alusetult rikastunud (VÕS § 1032 lg 1) ja vastutab alternatiivselt deliktilisel alusel (VÕS § 1043).
8.Kostja I vastu esitatud nõuete aegumine peatus kahel korral. Esimesel korral peatus aegumine läbirääkimiste tõttu 01.08.2014 kuni 23.11.2016 (TsÜS § 167 lg 1). Kuna läbirääkimised kostjaga I tulemust ei andnud, oli hageja sunnitud esitama 23.11.2016 kostja I vastu kuriteoteate. Teist korda peatus aegumine tsiviilhagi esitamisega 10.02.2017 kuni 05.04.2018 (TsÜS § 160 lg 1, lg 2 p 4, 3). Hageja esitas 10.02.2017 kostja I suhtes algatatud kriminaalmenetluses kostjate vastu tsiviilhagi, tuginedes hagi aluseks olnud asjaoludele. 28.11.2016 alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 2 p-s 2 sätestatud võimaliku kuriteo tunnustel selles, et ajavahemikul 14.01.2011-01.11.2013 tegi hageja kostjale II rahaülekandeid. Kostja I, kelle vastu tsiviilhagi esitati, oli kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteokahtluse tõesust eeldades käsitatav kuriteo toimepanijana. Kostja I suhtes algatatud kriminaalmenetlus lõpetati ning Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2018 määrusega jäeti Riigiprokuratuuri 20.02.2018 määrus kriminaalasjas menetluse lõpetamise kohta muutmata ja määrus ei olnud edasikaevatav.
9.Esimesel korral peatus kostja I vastu esitatud nõuete aegumine 2 aastaks, 3 kuuks ja 22 päevaks ning teisel korral 1 aastaks, 1 kuuks ja 26 päevaks. Võttes arvesse, et esimene kostja I poolt tehtud ülekanne kostjale II tehti 17.01.2011, oli esimest korda aegumise peatumisel aegumistähtaeg kulgenud 3 aastat, 6 kuud ja 15 päeva (17.01.2011 – 01.08.2014). Aegumistähtaeg hakkas uuesti kulgema 23.11.2016, mil hageja esitas kostja I suhtes prokuratuurile kuriteoteate, ja peatus tsiviilhagi esitamisega 10.02.2017. Seega kulges aegumine perioodil 23.11.2016 – 10.02.2017 2 kuud ja 18 päeva. Hagi esitamise hetkeks oli aegumistähtajast esimese ülekande osas kulunud vaid 3 aastat, 8 kuud ja 33 päeva. Hageja esitas pärast aegumise peatumist 05.04.2018 kohtule hagi kahe kuu jooksul. Kuna ülejäänud hagi aluseks olevad ülekanded on tehtud hiljem kui 17.01.2011 ja 17.01.2011 rikkumisest tulenev nõue ei ole aegunud, ei ole ülejäänud nõuded kostja I vastu aegunud.
10.Lisaks leidis hageja, et kostja I vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on 10 aastat (vt TsÜS § 146 lg 4, RKÜKo nr 1-17-2359), sest ettevõtte tegelik omanik oli C (mida kinnitavad kirjalikud tõendid), kes ülekannetest teadlik ei olnud.
11.Nõue kostja II vastu ei ole aegunud, kuna hageja sai kahju õigusvastasest tekitamisest ja alusetust rikastumisest teada pärast raamatupidamise andmete kontrollimist 2014. aasta suvel (TsÜS § 150 lg 1 ja § 151 lg 1). Ka kostja II vastu esitatud nõude aegumine peatus kahel korral. Esimesel korral peatus nõude aegumine 2014. a augustis 2 aastaks, 3 kuuks ja 22 päevaks, mil kostjatega peeti läbirääkimisi. Teisel korral peatus aegumine 2017. a veebruaris kostja II suhtes tsiviilhagi esitamise tõttu. Pärast viimast nõuete aegumise peatumist 2018. a esitas hageja kahe kuu jooksul kohtule hagi kostja II vastu. Seega sai kolmeaastane kahju õigusvastasest tekitamisest ja alusetust rikastumisest tulenev nõude aegumistähtaeg kulgeda veidi alla aasta.
12.Ebaõige on väide, et kriminaalmenetluses tuvastati hageja ja kostja II vahel tehingute toimumine õiguslikul alusel. Kriminaalmenetluse raames ei uuritud kõiki hagi aluseks olevaid ülekandeid, kuna edasiste menetlustoimingute tegemise välistas kuriteo aegumistähtaeg. Kostjate vastuväited
13.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja leidsid, et hageja nõuded on aegunud ega ole põhjendatud.
14.Juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tulenevad nõuded aeguvad 5 aasta jooksul vastavalt ÄS § 187 lg-le 3 ja TsÜS § 37 lg-le 3. Hageja väidetest võib mõista, et kostja
2-18-8561 I rikkus juhatuse liikme kohustusi iga üksiku ülekandega. Kõikide ülekannete tegemisest oli hagi esitamiseks möödunud enam kui 5 aastat.
15.Arvete esitamine kostja II poolt ei saa kaasa tuua 10 aastast aegumistähtaega. Ülekannete tegemise väidetav lubamine ei saa olla käsitatav õigusvastase tagajärje soovimisena ja tahtlikult heade kommete vastase käitumisena. Hagejale oli väidetav huvide konflikt teada. Hagi aluseks oleval perioodil olid hageja juhatuse tegevust kontrollivad ning hagejat omavad isikud kostjad. Olukorras, kus hageja ja kostja II kuulusid ühte kontserni ning see kontsern kuulus kostjale I, ei saanud kostjal I olla huvide konflikti.
16.Läbirääkimisi ei peetud, sest kostja I vaidles hageja nõudele vastu. Kostja I küll kohtus hageja esindajaga 2014. aasta sügisel, kuid läbirääkimisi ei peetud. Kostjale II nõudeid ei saadetud.
17.Nõuded kostja II vastu on aegunud, möödunud on kolmeaastane aegumistähtaeg. Igast kandest tulenev nõue hakkab aeguma konkreetse kande tegemisega. Kannete tegemise ajal pidi hageja saama teada kahjust, selle tekitanud sündmusest ja kahju põhjustanud isikust.
18.Kuna hageja omanikuks oli läbi äriühingute kostja I, ei ole hageja nõuded põhjendatud. Kõik vaidlusalused ülekanded tehti hageja lõpliku ainuomaniku ehk kostja I heakskiidul. Olukorras, kus hageja ise on ülekanded heaks kiitnud, ei saa hagejal olla samadest tehingutest tulenevat nõudeõigust kostja I ja kostja II vastu. Maakohtu otsus ja põhjendused
19.Harju Maakohtu 25.06.2021 vaheotsusega 1) jäeti kostja II vastu aegumise tõttu rahuldamata põhinõue 456 285,50 eurot, viivisenõue 48 003,73 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuv viivisenõue; 2) tühistati 12.06.2018 hagi tagamise määruse punktid 5, 6, 7, 8 ja 9; 3) jäeti kostja I vastu aegumise tõttu rahuldamata põhinõue 130 702,30 eurot ja sellelt arvestatav viivisenõue; 4) jäeti aegumine kohaldamata kostja I vastu esitatud põhinõude osas summas 325 583,20 eurot ja sellelt arvestatava viivisenõude osas ja jätkati nende nõuete osas menetlust; 5) jäeti kostja II menetluskulud hageja kanda ning kostja I menetluskulud hageja kanda 28% ulatuses.
20.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) kostja I oli hageja juhatuse liige 31.12.1999 kuni 09.09.2013; 2) kostja I oli alates 2003. aastast kostja II ainuosanik ja juhatuse liige; 3) hageja kontolt tehti kostja II kontole hagiavalduses märgitud ülekandeid 2011, 2012 ja 2013 aastal.
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja kontolt tehtud ülekannete tõttu on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt 456 285,50 euro ja viivise väljamõistmist.
22.Nõue on kostja II vastu täielikult aegunud (TsÜS § 150 lg 1, § 151 lg 1). Hageja on esitanud nõude kostja II vastu kahel võimalikul alternatiivsel alusel, kuid ei ole kummagi nõude puhul tõendanud oma väiteid selle kohta, et sai kahju tekkimisest teada alles 2014. aasta suvel. Iga ülekande puhul pidi hageja kui juriidiline isik teada saama hiljemalt makse tegemise ajal, kes on selle saaja (RKTKo nr 3-2-1-129-16, p 46). Seega pidi hagejal hiljemalt viimase makse tegemise ajaks 20.02.2013 olema teada, kelle vastu ja millist nõuet esitada. Hageja nõuded aegusid kõige hiljem kolme aasta möödumisel viimase makse tegemisest 20.02.2013 ehk 20.02.2016. Kuna hagiavaldus esitati kohtule 04.06.2018, oli hageja nõue kostja II vastu aegunud. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, milliste esinemise tõttu oleks nõuete aegumine peatunud. Tsiviilhagi esitamine ei saanud kostja II suhtes nõude aegumist peatada, sest tsiviilhagi esitamise ajaks oli nõue juba täielikult aegunud. Ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks kostjaga II pidanud läbirääkimisi enne nõude aegumist või üldse esitanud talle nõudeid, hageja esitanud ei ole.
2-18-8561
23.Maakohus viitas ÄS § 187 lg-le 3 ja TsÜS § 37 lg-le 4 ning märkis, et nõude aegumine kostja I suhtes algas iga ülekande tegemise ajast, sest hageja on lugenud rikkumiseks iga ülekannet (RKÜKo 1-17-2359, p 66, RKTKo 3-2-1-38-15, p 23). Hageja esitatud tabelist ja konto väljavõtetest nähtub, et viimane ülekanne 2011. aastal tehti 29.11.2011. Antud aasta osas esitatud nõuded aegusid kostja I suhtes hiljemalt 29.11.2016. Viimane makse 2012. aastal oli tehtud 21.11.2012 ja nõuded selle aasta osas oleksid aegunud 21.11.2017. Viimane makse 2013. aastal oli tehtud 20.02.2013 ja selle aasta osas oleksid nõuded aegunud 20.02.2018.
24.Hageja väidetud läbirääkimised nõuete aegumist ei peatanud (TsÜS § 167 lg 1). Läbirääkimiste pidamise tõttu saab nõude aegumine peatuda, kui vastaspool ilmutab mingitki valmisolekut läbirääkimisteks. Aegumist ei peata võlgnikule kirjade saatmine, kui võlgnik ei vasta neile läbirääkimiste pidamise tahtega (RKTKo 3-2-1-54-16, p 14, 3-2-1-53-15, p 11). Hageja ei ole tõendanud kostjaga I mitu aastat kestnud läbirääkimiste pidamist, mis oleksid peatanud nõude aegumise hageja väidetud ajal. Hageja nõue kostja I suhtes aegus 2011. aasta maksete osas. Antud aasta osas esitatud nõuded aegusid kostja I suhtes hiljemalt 29.11.2016.
25.01.08.2014 saatis hageja esindaja kostjale I kirja (IV kd, tl 21), milles teatas, et kuna hageja on esitanud kahju tekitamise tõttu kuriteoteate, teeb esindaja kostjale ettepaneku kohtuda, et kostja esitaks tõendid, mis kahtlustuse ümber lükkaksid või sõlmiks kohtuvälise kokkuleppe. Hageja esindaja palus kostjal tulla kohtumisele 01.08.2014. Hageja ka teatas, et kui kostja kohtumisele ei ilmu, käsitleb hageja seda soovimatusena olukorda kohtuväliselt lahendada. Kas või mida kostja pöördumisele vastas, asjas kogutud tõenditest ei nähtu. Hageja esindaja saatis kostjale e-posti aadressil XXX 04.09.2014 uue nõudekirja (II kd, tl 41-44). Kirja saajaks oli märgitud üksnes kostja I. Nõudekirjas leidis hageja, et talle on selgunud perioodil 01.01.2020 kuni 09.09.2013 arvete alusel kostjale II ülekannete tegemine. Hageja luges varaliseks kahjuks 716 000 eurot ja hageja nõudis selle summa tasumist ühe kuu jooksul. Lisaks esitas hageja kohtule tähitud kirja väljavõtte, mille kohaselt on kostja abikaasa Maris Vallaste vastu võtnud saadetise 08.09.2014. Millise saadetise ta vastu võttis, tõendist otseselt järeldada ei saa. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja I oleks kirjale vastanud ja soovinud pidada läbirääkimisi. Hageja esindaja ja kostja I e-kirjade vahetusest 2014. aasta novembris (IV kd, tl 22-23) nähtub, et kostja palus talle 11.11.2014 saata nõude kalkulatsioon. Sellele soovile vastas hageja esindaja ettepanekuga kohtuda. Kirjavahetusest nähtuvalt kostja hageja esindaja pakutud ajal kohtumisele ei tulnud. Edasises kirjavahetuses arutasid pooled võimalikku järgmise kohtumise aega. Kas kohtumine toimus või mitte, e-kirjadest järeldada ei saa. Samuti ei ole kostja kordagi avaldanud soovi hageja nõuet mistahes osas rahuldada või pidada selle üle sisulisi läbirääkimisi. Kostja I ja W vahelistest sõnumitest novembris 2014 (IV kd, tl 191) nähtub, et kostja I pidas tema vastu esitatud nõudeid alusetuteks. Kostja teatas, et ta soovib oma osalust hagejas müüa. C tegi oma abikaasa kaudu kostjale I ettepaneku kanda oma väärtpaberid üle Verona Capital Holdings Ltd kontole, misjärel lubati kostjale I tema vastu esitatud nõude tühistamist. Kostja vastas sellele, et tema vastu esitatud nõuded on alusetud. Kostja palus selgitada, kuidas on saadud nõue suurusega 716 000 eurot. Seega ei ole kostja avaldanud soovi nõudega mistahes osas nõustuda.
26.Nõuete aegumise peatas 10.02.2017 tsiviilhagi esitamine kriminaalmenetluses (TsÜS § 160 lg 3), kuid ainult nende nõuete osas, mis tsiviilhagi esitamise ajaks juba aegunud ei olnud. Tsiviilhagi esitamise ajaks oli nõue 2011. aasta osas juba aegunud. Tsiviilhagi esitamine peatas nõuete aegumise 2012. aasta ja 2013. aasta nõuete osas, mis oleksid aegunud vastavalt 21.11.2017 ja 20.02.2018. Kriminaalmenetlus lõppes jõustunud lahendiga 05.04.2018. Hagi esitati 04.06.2018, mistõttu ei ole hageja nõue kostja I vastu
2-18-8561 2012 ja 2013 aastal tehtud maksete osas ehk kokku summas 325 583,20 eurot aegunud (TsÜS § 168 lg 2). Nõue on aegunud 2011. aastal tehtud maksete osas summas 130 702,20 eurot.
27.Hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohaldada kostja I vastu esitatud nõuete osas aegumise tähtajana 10 aastat. Kümne aastane aegumise tähtaeg kohaldub siis, kui tegu on kohustuse tahtliku rikkumisega, kuid sellele ei saa tugineda siis, kui juhatuse liikme tegevust kontrollivatele isikutele oli huvide konflikt teada (RKÜKo nr 1-17-2359, p 65). Hageja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, mis viitab kostja I tahtlikule kohustuste rikkumisele. Jõustunud lahenditega on tuvastatud kuriteokooseisu puudumine kriminaalasjas. Hageja üle tegelikult kontrolli omavaks isikuks vaidlusaluste ülekannete ajal oli kostja I. Seda asjaolu ei muuda olematuks see, et omanike olukord hiljem muutus. Asjakohatud on hageja väited, et hagejal oli tegelikult kokkulepete alusel variomanik C, kes ülekannetest ei teadnud. Seadusest ei tulene äriühingu juhatuse liikme kohustust olla lojaalne ettevõtte registritest mittenähtuvatele väidetavatele variomanikele.
28.Kohus jätkab menetlust kostja I vastu esitatud nõuete osas summas 325 583,20 eurot, mis ei ole aegunud. Kohus ei hinnanud käesoleva lahendi tegemisel tõendeid, mis puudutavad nõude sisulist põhjendatust, sest need ei ole seotud aegumisega.
29.Kuna hagi jääb rahuldamata kostja II suhtes, tuleb tühistada 12.06.2018 hagi tagamise määruse punktid 5, 6, 7, 8 ja 9 (TsMS § 386 lg 4).
30.Kostja II vastu esitatud nõude osas jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuna kohus jättis nõude kostja I vastu rahuldamata 28% ulatuses, siis tuleb kostja I menetluskulud jätta hageja kanda 28% ulatuses (TsMS § 163 lg 1). Hageja apellatsioonkaebus
31.Hageja esitas 28.07.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi kostjate vastu jäeti rahuldamata aegumise tõttu ja menetluskulude jaotuse osas ning osas, milles kohus tühistas 12.06.2018 hagi tagamise määruse punktid 5, 6, 7, 8 ja 9.
32.Kostja II poolt aegumisele tuginemine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Maksete tegemine sai toimuda ainult seetõttu, et kostja I kontrollis nii hageja kui kostja II tegevust. Kostja II tegutses aastaid hea usu põhimõtte vastaselt – hagejale jäeti mulje, et ülekandeid tehti reaalselt osutatud teenuste eest.
33.Maakohus sidus nõude aegumistähtaja ebaõigesti maksete tegemise ajaga. Maakohtu seisukoha järgi ei olekski võimalik äriühingult, kellele alusetult makseid tehakse, reeglina alusetult ülekantud summasid tagasi saada, sest äriühingut kahjustanud isiku teadmise maksete tegemisest saab omistada nõuet esitada soovivale äriühingule. See ei ole kooskõlas TsÜS § 151 lg 1 mõttega. Maakohtu poolt viidatud lahendist (RKTKo nr 3-2-1-129-16) tulenevat põhimõtet, et hageja pidi rikastumise toimumisest ja rikastuja isikust teada saama siis, kui ta tegi rikastuja kasuks makseid, ei saa analoogia korras kohaldada - see ei käsitle olukorda, kus makse tegija juhatuse liikmeks (ja makse saaja juhatuse liikmeks) on seadusest tulenevaid juhatuse liikme kohustusi rikkunud isik, kellel ei ole kunagi kavas nõudeid alusetu makse saanud äriühingu vastu esitada.
34.Kostja I suhtes esitatud nõude aegumise tähtaeg on 10 aastat. Riigikohus asus tsiviilasjas nr 1-17-2359 seisukohale, et TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg on teatud juhtudel kohaldatav ka osaühingu juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude aegumisele. Maakohus jättis tahtliku kohustuste rikkumise tõendamiseks esitatud hageja tõendid põhjendamatult tähelepanuta.
35.Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta asjas esitatud tõendid selle kohta, et hageja üle kontrolli teostavaks isikuks oli C, mida on tunnistanud ka kostja I ise. Olukorras,
2-18-8561 kus pooltevahelise kokkuleppe kohaselt ei olnud kostja I tegelik eesmärk hageja osa kunagi omandada, vaid üksnes kokkuleppel C-ga osasid enda käes hoida, oleks kostja I hageja juhtimisel pidanud kindlasti arvestama äriühingu ja C huve. Kohus jättis alusetult rahuldamata hageja taotluse kuulata tunnistajana üle C.
36.Kostja I suhtes algatatud kriminaalmenetluse lõpetamine ei tõenda seda, et kostja I ei rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Kriminaalmenetluses ei uuritud kostja I poolt sooritatud ülekannete seaduslikkust.
37.Kostja I vastu esitatud nõuete aegumine oli peatunud perioodil 2014 – 2016. Ebaõige ja vastuoluline on kohtu seisukoht, justkui ei oleks kostja I hageja nõudekirjadele vastanud ning et kostja I ei ole kordagi avaldanud soovi hageja nõuet mistahes osas rahuldada või pidada selle üle sisulisi läbirääkimisi. Läbirääkimisteks saab pidada poolte arvamuste vahetamist, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks (RKTKo nr 3-2-1-21-16, p 14). Ka kostja I ise on 12.04.2021 menetlusdokumendi punktis 15 tunnistanud, et kohtus 2014. a hageja esindaja Helmut Pikmetsaga kaks korda, et arutada seda, kuidas vaidlust lahendada. Kostja I apellatsioonkaebus
38.Kostja I esitas 15.07.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus 1) jättis aegumise kohaldamata kostja I vastu esitatud põhinõude osas summas 325 583,20 eurot ja sellelt arvestatava viivisenõude osas ja jätkas nende nõuete osas menetlust; 2) jättis tühistamata 12.06.2018 hagi tagamise määruse punktid 2, 3 ja 4; 3) jättis kostja I menetluskulud 72% ulatuses jaotamata. Kostja I palub teha asjas uue otsuse, millega 1) jätta hagi kostja I vastu täielikult rahuldamata; 2) tühistada 12.06.2018 hagi tagamise määruse punktid 2, 3 ja 4; 3) jätta kostja I menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
39.Maakohus leidis ekslikult, et kostja I vastu esitatud nõude aegumine peatus. Tsiviilhagi esitamine ei peatanud nõude aegumist. Kriminaalmenetluses ei esitatud ühtegi kahtlustust, kostja I osales kriminaalmenetluses tunnistajana. Aegumise peatumine eeldab muu hulgas seda, et „isik, kelle vastu tsiviilhagi on esitatud, oleks juhul, kui eeldada kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteokahtluse tõesust, käsitatav kuriteo toimepanijana või isikuna, kes vastab KrMS § 39 lg-s 1 sätestatud tsiviilkostja materiaalsele määratlusele“ (RKTKo nr 3-2-1-7-16, p 18). Kostjat I ei saanud käsitleda kuriteo toimepanijana, sest ta oli hagi aluseks olevate ülekannete tegemise ajal mitte ainult hageja juhataja, vaid ka hageja ainuosaniku juhatuse liige ja hageja kaudne omanik ning varakäsutused olid seetõttu KarS § 201 mõttes seaduslikud.
40.Isegi kui kostja I vastu esitatud nõude aegumine oleks peatunud tsiviilhagi esitamise tõttu 10.02.2017, oleks tsiviilhagi esitamise ajaks aegunud oluliselt suurem osa nõudest. Tsiviilhagi esitamine sai peatada üksnes nende nõuete aegumise, mis ei olnud tsiviilhagi esitamise ajaks veel aegunud ehk mis tulenesid pärast 10.02.2012 tehtud maksetest. Kuna enne 10.02.2012 tehtud maksete summa on 224 781,45 eurot, leidis maakohus ekslikult, et nõue on aegunud üksnes 130 702,30 euro osas. Tsiviilhagi esitamise ajaks oli nõue aegunud vähemalt 224 781,45 euro osas ja tsiviilhagi esitamine sai peatada nõude aegumise maksimaalselt 456 285,50 - 224 781,45 = 231 504,05 euro osas.
41.Maakohus jättis nõude põhjendatuse hindamata. Menetluslikult ei ole mõistlik teha vaheotsust üksnes nõude aegumise osas, kui kohus on tuvastanud asjaolud, mille järgi on nõue ka sisuliselt põhjendamata. Hageja üle tegelikult kontrolli omavaks isikuks vaidlusaluste ülekannete ajal oli kostja I. Olukorras, kus (a) osaühing on teinud ülekandeid oma emaettevõtjale ja (b) osaühing, osaühingu ainuosanik ning osaühingu emaettevõtja on olnud sama isiku kaudu ülekannetega kursis ja nõus, ei saa osaühingul tekkida varasema juhatuse liikme vastu kahjunõuet. Asjaolu, et osaühingu uus osanik
2-18-8561 võib pidada ülekandeid põhjendatuks, ei muuda osaühingu varasema osaniku nõusolekut olematuks. Vastustajate seisukohad
42.Kostjad vaidlevad hageja apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja vaidleb kostja I apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja I kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
43.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles maakohus jättis aegumise kohaldamata kostja I vastu esitatud põhinõude osas summas 123 481,70 eurot ja sellelt arvestatava viivisenõude osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kostja I vastu esitatud hagi aegumise tõttu rahuldamata ka 123 481,70 euro ja sellelt arvestatava viivisenõude osas.
44.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
45.Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kostja I apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
46.TsÜS § 37 lg 4 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. Maakohus märkis õigesti, et nõude aegumine kostja I suhtes algas iga rikkumise ehk iga ülekande tegemise ajast, sest hageja on lugenud rikkumiseks iga ülekannet. Kuid maakohtu põhjendustest ei nähtu summade kujunemist aegunud ja aegumata nõuete osas.
47.Tsiviilhagi esitamine sai peatada üksnes nende nõuete aegumise, mis ei olnud tsiviilhagi esitamise ajaks veel aegunud ehk mis tulenesid pärast 10.02.2012 tehtud maksetest. Selliste maksete summa on vaidlustamata asjaolude kohaselt 254 184 eurot. Kuna maakohus jättis aegumise tõttu hagi rahuldamata 130 702,30 euro ulatuses, jätab ringkonnakohus täiendavalt hagi rahuldamata 123 481,70 euro ulatuses (254 184130 702,30).
48.Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kolleegium nõustub selles osas esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
49.Esmalt vastab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väidetele.
50.Maakohus leidis TsÜS § 151 lg 1 alusel õigesti, et kostja II vastu esitatud nõue on aegunud. Maakohtul puudus alus kohaldada VÕS § 6 lg-t 2 ja pidada kostja II poolt aegumisele tuginemist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Hageja ei väitnud maakohtus, et kostja II poolt aegumisele tuginemine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole ka toonud esile asjaolusid, mis võimaldanuks seda järeldada. Maksete saamist iseenesest ei saa käsitada vastuolulise käitumisena ega õiguse kuritarvitamisena, mis saaks tingida aegumisele tuginemise lubamatuse. See, et hageja esitas 17.01.2011 kuni 20.02.2013 tehtud maksete tagastamiseks hagi alles 04.07. 2018, ei ole ühelgi moel kostja II tegevuse tagajärg.
51.TsÜS § 151 lg 1 seob aegumistähtaja alguse alusetust rikastumisest tuleneva nõude puhul ajaga, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai. Õigustatud isikuks TsÜS § 150 lg 1 tähenduses on isik, kellele väidetavalt kahju tekitati ja kes võiks nõuda kahju hüvitamist, s.o praegusel juhul hageja. Võlgniku kui juriidilise isiku teadmiseks on TsÜS § 31 lg 5 järgi tema juhtorgani liikmete teadmine. Maakohus tuvastas, et vaidlusalusel ajal oli hagejal kolm juhatuse liiget, nende hulgas X. Hageja ei ole tõendanud, et X või mõni
2-18-8561 teine juhatuse liige oleks osalenud hagejale tahtlikus kahju tekitamises, mille tõttu ei peaks hea usu põhimõttest tulenevalt tema teadmisega arvestama. Maakohtu poolt tuvastatud asjaoludel oli kostja I vaidlusaluste ülekannete ajal hageja ainus tegelik kasusaaja, mistõttu pole alust eeldada, et kostja I tegutses teadlikult hageja huvide vastaselt.
52.Eeltoodust tulenevalt sidus maakohus õigesti kostja II vastu esitatud aegumistähtaja alguse maksete tegemise ajaga, kuna hageja pidi juba makse tegemise ajal teadma, kes on selle saaja ning kas maksete tegemiseks oli õiguslik alus või kas see tekitas hagejale õigusvastaselt kahju. Seega pidi hagejal hiljemalt viimase makse tegemise ajaks 20.02.2013 olema teada, kelle vastu ja millist nõuet esitada. Maakohus viitas seejuures asjakohasele Riigikohtu praktikale, mille järgi peab maksete tegija saama väidetava rikastumise toimumisest ja rikastuja isikust teada siis, kui ta teise isiku kasuks makseid teeb (vt RKTKo nr 3-2-1-169-15, p 10; nr 3-2-1-180-14, p 12; nr 3-2-1-129-16, p 46).
53.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja I suhtes esitatud nõude osas tuleks kohaldada 10-aastast aegumise tähtaega. Ebaõige on väide, et maakohus jättis kohustuste rikkumise tõendamiseks esitatud hageja tõendid põhjendamatult tähelepanuta. Maakohus pidas 10-aastase aegumistähtaja kohaldamist põhjendamatuks mitte üksnes seetõttu, et kriminaalasjas tuvastati jõustunud lahenditega kuriteokoosseisu puudumine, vaid eelkõige seetõttu, et hageja polnud esitanud 10-aastase aegumistähtaja kohaldamist õigustavaid asjaolusid ja tõendeid. Hageja ei toonud esile ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis viitaks kostja I tahtlikule kohustuste rikkumisele. Hageja heidab kostjale I ette hageja kontolt kostjale II alusetute maksete tegemist. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oli alusetute maksetega. Puudub vaidlus, et maksete tegemise ajal oli hageja ainuosanik Diapol Ltd, mille direktor oli kostja I ja ainuomanik oli OÜ Acolades, mille ainuosanik oli kostja I. Olukorras, kus hageja ja OÜ Acolades kuulusid ühte kontserni ning see kontsern kuulus kostjale I, ei saanud kostjal I olla endaga huvide konflikti.
54.Maakohus jättis C ülekuulamise taotluse põhjendatult rahuldamata. Hageja soovis kuulata C üle tõendamaks väidet, et C oli vaidlusaluste ülekannete tegemise ajal hageja omanik ega olnud ülekannetest teadlik. Kuna C ei olnud hageja omanik, ei omanud asja lahendamisel tähtsust, kas ta oli ülekannetest teadlik. Asja lahendamisel ei oma tähtsust see, kas C oli enda arvates Diapol Granite OÜ omanik.
55.Maakohus ei hinnanud hageja üle kontrolli teostava isiku tuvastamisel ebaõigesti tõendeid. Äriühingu ja juhatuse liikme vahelise õigussuhte ning äriühingu poolt juhatuse liikme vastu esitatud nõude kontekstis tuleb pidada kontrollivateks isikuteks nõukogu liikmeid või (kui nõukogu puudub) osanikke. Puudub vaidlus, et hagi aluseks oleval perioodil oli hageja ainuosanik Diapol Ltd, mille ainuomanik oli OÜ Acolades, mille ainuosanik oli kostja I. C-l ei olnud hagi aluseks oleval perioodil hagejaga mis tahes seost, mis võimaldaks pidada C hageja juhatuse tegevust kontrollivaks isikuks. Seega leidis maakohus õigesti, et hageja üle tegelikult kontrolli omavaks isikuks vaidlusaluste ülekannete ajal oli kostja I.
56.Maakohus hindas poolte kirjavahetust ja jõudis põhjendatud järeldusele, et hageja ei ole tõendanud kostjaga I mitu aastat kestnud läbirääkimiste pidamist, mis oleksid peatanud nõude aegumise hageja väidetud ajal. Asjaolu, et kostja I kohtus hageja esindajaga, et teda saada, mida temalt nõutakse, ei tõenda läbirääkimiste pidamist. Kostja I ei ole kunagi avaldanud soovi nõudega mistahes osas nõustuda.
57.Vastuseks kostja I apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
58.Maakohus ei rikkunud menetlusõigusnorme, jättes tegemata vaheotsuse nõude põhjendamatuse kohta. Nõude põhjendamatuse osas vaheotsuse tegemine on kohtu
2-18-8561 õigus, mitte kohustus ( RKTKo nr 3-2-1-55-12, p 12). Õiguse kasutamata jätmine ei ole otsuse tühistamise aluseks.
59.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tsiviilhagi esitamine kriminaalasjas peatas aegumise kostja I suhtes nende nõuete osas, mis ei olnud tsiviilhagi esitamise ajaks juba aegunud. Seejuures ei ole oluline, kas kostjat I kuulati kriminaalasjas üle kahtlustatavana või tunnistajana. Kriminaalmenetluse esemeks oli kahtlus, et kostja I võib olla omastanud hageja vara. Seega saab kostjat I pidada isikuks, kes kuriteokahtluse tõesuse korral oleks käsitatav kuriteo toimepanijana. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
60.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
61.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
62.Maakohus jättis OÜ Acolades menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Kuna hageja apellatsioonkaebus OÜ Acolades vastu jääb rahuldamata, jäävad ka OÜ Acolades ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
63.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus jätab nõude kostja X vastu rahuldamata 56% ulatuses. Seega tuleb kostja X menetluskulud jätta hageja kanda 56% ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.