H.M hagi Aktsiaselts Harku Karjäär vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ja varalise kahju hüvitamiseks
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: H.M (isikukood XXX; aadress xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaimo Räppo (e-post: xxx) Kostja: Aktsiaselts Harku Karjäär (registrikood 10478760; aadress Vae tn 2, Laagri alevik, 76401 Saue vald, Harju maakond; e-post: xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Triipan (e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast H.M hagi Aktsiaseltsi Harku Karjäär vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ja varalise kahju hüvitamiseks.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2). Kui kostjal on menetluskulud tekkinud, tuleb tal esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus hiljemalt 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.
Toimetada määrus kätte hageja esindajale ja saata kostja esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Menetluse käik
2-25-11871
1.H.M esitas 23.07.2025 Harju Maakohtule hagi Aktsiaselts Harku Karjäär vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ja varalise kahju hüvitamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks.
2.25.07.2025 andis kohus kostjale võimaluse esitada oma seisukoht hagi tagamise taotluse osas 7 päeva jooksul alates kohtunõude kättesaamisest.
3.Kostja esitas 06.08.2025 seisukoha hagi tagamise taotluse osas.
4.Kohus jättis 12.08.2025 määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata ja hagi käiguta.
5.05.09.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Nõuded ja asjaolud
mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtu äranägemisel rahaline hüvitis elutingimuste halvendamise ja hagejale kuuluva kinnistu väärtuse vähenemise eest.
7.Hageja elab koos perekonnaga talle kuuluvas eramus Harju maakonnas, xxx vallas xxx xx (registriosa nr xxxxx). Elamu piirneb kolmest küljest Harku lubjakivikarjääriga ja ühest küljest xxx teega. Kostja teostab hageja elamu vahetus läheduses lubjakivi kaevandamist ja veab kaevandatud materjali mööda teed, mis piirneb hageja kinnistuga. Kuigi Keskkonnaamet on kostjale väljastanud kaevandamisloa KMIN-086, ei ole kostja täitnud loa tingimusi, mis näevad ette mürauuringu tellimise juhul, kui kaevandustööd jõuavad hooneteni lähemale kui 500 meetrit. Kaevandamine on jõudnud hageja kinnistu piirini, ohutusala ei ole jäetud ning mürauuringut ei ole läbi viidud. Kostja kasutab kaevandamisel suruõhuvasaraid, mille tulemusel tekivad pidev müra ja vibratsioon. Hageja väitel on nende mõjul kahjustunud kinnistul asuvad hooned, halvenenud hageja ja tema pere tervis ning elutingimused muutunud väljakannatamatuks. Hageja leiab, et kostja tegevus rikub tema omandipõhiõigust ja on oluliselt vähendanud kinnistu väärtust, muutes selle praktiliselt müügikõlbmatuks. Hageja hinnangul on talle tekkinud märkimisväärne kahju, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab. Kohtu selgitused
8.Hageja on hagiavalduses esitanud mitu nõuet – ühe mittevaralise nõude (kahjulike mõjutuste suunamise lõpetamine) ja kaks rahalist nõuet (elamistingimuste halvendamine ja kinnisasja väärtuse vähenemine). Hageja ei ole rahaliste nõuete suurust nimetanud. Kohus selgitas, et rahalist nõuet saab menetleda üksnes juhul, kui hageja on selle esitanud konkreetses summas. Kohus märkis, et tegemist ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude ega ka TsMS § 132 lg 3 nimetatud 2
2-25-11871 nõudega, mille puhul võib kohus hinnata kahju suurust oma äranägemisel, ilma et pool oleks selle summaliselt välja toonud. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et hagejal on võimalik avalike andmete põhjal välja selgitada analoogse kinnistu turuväärtus olukorras, kus see ei oleks kostjale etteheidetava tegevuse poolt mõjutatud. Samuti selgitas kohus, et hageja ei saa tugineda kohtuekspertiisi tulemustele enne, kui nõuded ja asjaolud on selgelt esitatud, sest ekspertiis on tõend, millega kinnitatakse juba esitatud väiteid. Hagejal tuli seega täpsustada oma nõuete suurus. Kohus märkis, et hagejal on võimalik neid menetluse käigus muuta või neist loobuda. Hageja on kahjulike mõjutuste suunamisega seotud nõudes palunud keelata kostjal kahjulike mõjutuste suunamine kostja enda kinnistule. Kohus leidis, et tegemist on tõenäoliselt kirjaveaga ning andis hagejale võimaluse see viga parandada. Ühtlasi selgitas kohus, et hageja ei ole nõude resolutsioonis selgelt välja toonud, milliste naaberkinnisasjalt lähtuvate mõjutuste suunamise keelamist ta soovib, mistõttu on kahjulike mõjutuste suunamisega seotud nõue ebaselge.
9.Kohus märkis, et hageja ei ole hagiavalduses esitatud nõudeid piisavalt seostanud asjaolude ja asjakohaste õigusnormidega. Kohtule jäi arusaamatuks, kuidas hageja poolt täpsustatavad kahjulikud mõjutused oluliselt kahjustavad tema kinnisasja kasutamist või kas ja milliste keskkonnakaitsenõuetega need vastuolus on. Mõjutuste kahjulikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid, mitte üksnes seda, et hageja kinnistule jõuab kostja tegevuse tulemusel mingi mõjutus. Kohus selgitas, et omandiõigus ei ole piiramatu ning omandi kasutamisest tulenevad mõjud ei kujuta endast automaatselt õigusvastast rikkumist.
10.Kohus märkis, et hageja ei olnud tasunud hagi eest piisavas ulatuses riigilõivu. Hageja ei olnud arvestanud, et ta on esitanud ühe mittevaralise ja kaks rahalist nõuet, mistõttu tuli puuduste kõrvaldamise korral tasuda riigilõiv lähtuvalt rahaliste nõuete suurusest ja TsMS § 134 lg-st 1.
11.Samuti on hageja kostjana nimetanud karjääris kaevandusloa ja rendilepingu alusel tegutseva juriidilise isiku, kes ei ole maaomanik. Hagejal tuli selgitada, miks ei ole hagi esitatud ka maaomaniku vastu. Hageja vastus
12.Hageja jäi oma hagis esitatud nõuete juurde ja selgitas, et kahjunõuet on lubatud esitada tuvastusnõudena, mille käigus määratakse kahju suurus ekspertiisi abil. Hageja palus tuvastada kostja tegevusest tuleneva kinnisasja väärtuse vähenemise ulatus ning märkis, et tema eesmärk on keelata kostja kaevandustegevusest lähtuvate mõjude suunamine hageja kinnistule ja mõista välja vastav rahaline hüvitis.
13.Hageja leidis, et hagi on piisavalt selge, sest sellest nähtub, milliselt kinnistult ja kelle tegevusest negatiivsed mõjud pärinevad. Seega ei takista kirjaviga ega kinnistu täpsustamata jätmine hagi menetlusse võtmist.
3
2-25-11871
14.Asjaõigusseaduse (AÕS) järgi võib kahjunõude suunata ka kinnisasja valdaja vastu, mitte ainult omaniku vastu. Hageja tõi välja, et kostja ei ole täitnud kaevandamisloast tulenevat kohustust mürataset nõuetekohaselt mõõta ega ole hagejat menetlusse kaasanud, mistõttu on rikutud hageja õigusi. Kostja on teadlikult eiranud hageja elukeskkonna kvaliteedi halvenemist.
15.Kohus peab määrama hagi hinna ja andma juhised riigilõivu tasumise kohta. Kohtu seisukoht
16.Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 340 1 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 kolmanda alternatiivi alusel, kuivõrd puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 kolmas alternatiiv). Kahjulike mõjutuste suunamise lõpetamise nõue on abstraktne, ebaselge ning mittetäidetav. Kahju hüvitamise nõue ei ole menetlev, kuna see ei ole esitatud konkreetses rahalises summas ning täitmata on VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 kohaldamise eeldused. Kohus leiab, et olukorras, kus hagejale on hagiavalduse puudused selgitatud ning talle on määratud tähtaeg nende kõrvaldamiseks, kuid hageja on keeldunud puudusi kõrvaldamast ja jäänud oma algsete nõuete juurde, ei ole otstarbekas ega ressurssi säästev määrata talle täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kui ta ei ole nõus kohtu nõuet täitma.
17.Ühtlasi esineb alus keelduda hagi menetlusse võtmast ka TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel.
18.Kohus jätab kõik menetluskulud hageja kanda ning lahendab menetluskulude kindlaksmääramise pärast käesoleva määruse jõustumist, kuivõrd kostjal võisid tekkida kulud 06.08.2025 menetlusdokumendi esitamise tõttu. Kohus selgitab kostjale, et kostjal on võimalik esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 10 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist, kui kostjal on menetluskulud tekkinud. Kohtumääruse põhjendused
19.Kohus määras hagejale tähtaja ja kohustas teda: -
täpsustama oma rahaliste nõuete suuruse;
-
parandama kirjavea nõude sõnastuses;
-
täpsustama, milliste naaberkinnistust tulenevate mõjutuste lõpetamist ta taotleb;
-
selgitama, kuidas kostja tegevus kahjustab oluliselt tema kinnisasja kasutamist ning milliste keskkonnanõuetega see vastuolus on;
-
tasuma puudujääva riigilõivu;
-
selgitama, miks hagi ei ole esitatud maaomaniku vastu.
20.Hageja leidis, et hagi on piisavalt selge, kuna sellest on arusaadav, milliselt kinnistult ja kelle tegevusest negatiivsed mõjud pärinevad. Ta rõhutas, et kahjunõuet võib esitada tuvastusnõudena ning kahju suurus selgitatakse välja ekspertiisiga. Hageja palus 4
2-25-11871 hagiavalduses keelata kostja kaevandustegevusest tulenevate mõjude suunamine oma kinnistule ja mõista välja hüvitis elutingimuste halvendamise ja kinnisasja väärtuse vähenemise eest. Hagiavalduse täienduses palus hageja tuvastada kostja tegevuse tulemusel kinnisasja väärtuse vähenemisest tekkinud rahalise kahju suurus.
21.TsMS § 3401 lg 2 esimene lause sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 371 lg 2 p 2 kolmas alternatiiv näeb ette, et kohus võib keelduda hagi menetlusse võtmisest ka juhul, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
22.Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 340 1 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 kolmanda alternatiivi alusel, kuivõrd puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 kolmas alternatiiv). Hageja nõuded on ebaselged, abstraktsed ja mittetäidetavad. Ühtlasi esineb alus keelduda hagi menetlusse võtmast ka TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel. Kohus leiab, et olukorras, kus hagejale on hagiavalduse puudused selgitatud ning talle on määratud tähtaeg nende kõrvaldamiseks, kuid hageja on keeldunud puudusi kõrvaldamast ja jäänud oma algsete nõuete juurde, ei ole otstarbekas ega ressurssi säästev määrata talle täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kui ta ei ole nõus kohtu nõuet täitma. Alljärgnevalt selgitab kohus, miks ei ole võimalik hagiavaldust esitatud kujul menetleda
23.Hageja palus keelata kostjal kaevandustegevusest tulenevate mõjude suunamine hageja kinnistule. Kohus selgitab, et kahjulike mõjutuste suunamise lõpetamise nõue on liialt abstraktne ja ebaselge ning see ei ole esitatud kujul täidetav. TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (RKTKm 13.11.2023, 2-21-4820/61, p 15). Seetõttu peab selliselt olema sõnastatud ka haginõue (RKTKo 14.06.2023, 2-19-8221/69, p 26; RKTKm 24.11.2021, 2-20-15376/34, p 14.3). Täitemenetluses kehtivast formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selge resolutsiooniga lahendit (RKTKm 13.11.2023, 2-21-4820/61, p 15; RKTKm 16.01.2008, 3-2-1-132-07, p 11). Eriti oluline on resolutsiooni täpsus olukorras, kus isikut kohustatakse midagi faktiliselt tegema või mingist tegevusest hoiduma ja kus võib eeldada vaidlust täitemenetluses (vt RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 16). Kohus selgitas hagejale, et ta ei ole nõude resolutsioonis selgelt välja toonud, milliste naaberkinnisasjalt lähtuvate mõjutuste suunamise keelamist ta soovib, mistõttu on kahjulike mõjutuste suunamisega seotud nõue ebaselge. Kohus andis hagejale võimaluse nõuet täpsustada, kuid hageja ei teinud seda (v.a kirjavea parandamise osas). Hageja leidis, et hagi on piisavalt selge, kuna sellest nähtub, milliselt kinnistult ja kelle tegevusest negatiivsed mõjud pärinevad. Kohus selgitab, et juhul, kui kostja ei täida kohtuotsust vabatahtlikult, peab otsuse täitmine olema kohtutäituri jaoks tegelikult teostatav. Käesoleval juhul ei ole kohtutäituril võimalik kontrollida, millal on kaevandustegevusest tulenevate mõjude suunamine hageja kinnistule lõpetatud, kuna hagi resolutsioonist ei nähtu, milliste konkreetsete tegevuste lõpetamist hageja taotleb. 5
2-25-11871
Kohus peab vältima sellise otsuse tegemist, mille täielik täitmine sõltub üksnes kostja suvast (vt RKTKo 06.08.2025, 2-22-7750, p 12). Kostja võib väita, et kaevandustegevusest tulenevad mõjutused hageja kinnistule on lõpetatud, kuid kohtutäituril ei ole võimalik kontrollida, kas kostja on tegelikult teinud mingeid konkreetseid samme mõjutuste lõpetamiseks. Isegi kui kostja võtaks ette konkreetsed tegevused mõjutuste lõpetamiseks, võib hageja oma subjektiivsest hinnangust lähtudes väita, et mõjutused jõuavad endiselt tema kinnistule. Selles seisnebki hagis esitatud nõude abstraktsus – nõudes ei ole märgitud konkreetselt, millised mõjutused, millises ulatuses ja milliste tegevuste tagajärjel tuleks lõpetada, mis muudab nõude täitmise objektiivselt kontrollimatuks ja kohtuotsuse täitmise praktiliselt võimatuks.
24.Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtu äranägemisel rahalise hüvitise elutingimuste halvendamise ja hagejale kuuluva kinnistu väärtuse vähenemise eest (edaspidi kahju hüvitamise nõue). Hagiavalduses on märgitud, et kaevetööde tulemusel on hageja elutingimused muutunud väljakannatamatuks: pideva vibratsiooni tõttu on hakanud lagunema hageja kinnistul paiknevad hooned, kaevandusmüra põhjustab hagejale ja tema pereliikmetele pidevat stressi ning puistematerjali väljaveo tõttu elab hageja pere pidevas tolmupilves, mille tagajärjel on halvenenud hageja tervis. Kohus leidis, et hagiavalduses esitatud kahju hüvitamise nõue ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõue, mille puhul võib kohus hinnata kahju suurust oma äranägemisel, ilma et pool peaks selle summaliselt välja tooma. Eelduslikult on nimetatud nõude õiguslik alus AÕS § 143 lg 2 või VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Hageja sellele vastu ei vaielnud ning selgitas, et kahjunõude võib esitada tuvastusnõudena, mille käigus määratakse kahju suurus ekspertiisi abil. Hagiavalduse täienduses on hageja palunud tuvastada kostja tegevuse tulemusel kinnisasja väärtuse vähenemisest tekkinud rahalise kahju suurus. Kohus järeldab hageja selgitustest, et hagi on esitatud varalise kahju hüvitamiseks, mitte TsMS § 366 ja TsMS § 132 lg 3 mõttes mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus märgib, et tuvastushagi ese saab olla üksnes õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamine, mitte faktilise asjaolu kindlakstegemine (vt RKTKo 02.10.2019, 2-17-11858, p 10). Kohus selgitas, et rahalist nõuet saab menetleda üksnes juhul, kui hageja on selle esitanud konkreetse summana. Hageja ei ole rahaliste nõuete suurust nimetanud. Kuigi VÕS § 127 lg 1 ja TsMS § 233 lg 1 võimaldavad määrata kahjuhüvitise hinnanguliselt, arvestades kõiki juhtumi asjaolusid (vt RKTKo 21.04.2021, 2-14-6942/143, p 13), eeldab nende sätete kohaldamine tõendamisraskusi, mis tulenevad nõude iseloomust või konkreetse juhtumi eripärast. Hageja ei ole aga hagiavalduses ega selle täpsustuses selgitanud, milles seisnevad ebamõistlikud raskused nõude suuruse väljaselgitamisel. Vastupidi – hageja on märkinud, et kahju suurust saab määrata ekspertiisi abil TsMS § 293 lg 1 lause 1 alusel. Kohus ei nõustu olukorraga, kus hageja püüab oma nõuet tuletada alles kohtuliku ekspertiisi tulemusel. Ekspertiis on tõend, millega tõendatakse menetluses (käesoleval juhul hagis) esitatud asjaolusid. Käesoleval juhul ei ole hageja esile toonud neid asjaolusid ega konkreetset nõuet, mille kinnitamiseks oleks üldse võimalik ekspertiisi läbi viia. 6
2-25-11871
Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus kahju hüvitamise nõuet menetleda, kuna see ei ole esitatud konkreetses rahalises summas ning täitmata on VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 kohaldamise eeldused.
25.Kohus selgitas hagejale, et tema nõuded ei ole täidetavad ja andis hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja nõuete täpsustamiseks. Hageja jäi oma hagis esitatud nõuete juurde ning neid ei täpsustanud, mistõttu esineb alus jätta hagi mittetäidetavate nõuete osas TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata (vt RKTKo 06.08.2025, 2-22-7750, p 13).
26.Hageja ei ole märkinud kahju hüvitise suurust ega tasunud sellelt nõudelt riigilõivu. Seetõttu loeb kohus, et kahju hüvitise nõudelt on riigilõiv tasumata, ning esineb alus keelduda hagi menetlusse võtmast ka TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel
27.Kuna hagi ei vasta nõuetele ning hageja ei ole hagiavalduse puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, tuleb TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 10 ja lg 2 p 2 kolmanda alternatiivi alusel hagi menetlusse võtmisest keelduda.
28.TsMS § 372 lg 4 teise lause kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuivõrd hagiavaldus on esitatud elektrooniliselt, puudub selle tagastamiseks vajadus. Kuna kohus on teavitanud kostjat hageja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusest ja kostja on esitanud taotluse osas oma seisukoha, mistõttu võisid tal tekkida ka menetluskulud, siis on põhjendatud saata käesolev määrus ka kostjale.
29.Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Kohus selgitab täiendavalt, et käesolev määrus ei piira hageja õigust sama hagiavaldusega uuesti kohtu poole pöörduda. Sellisel juhul otsustatakse võimaliku uue hagi menetlusse võtmine uue tsiviilasja raames.
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). 25.07.2025 pöördus kohus kostja poole nõudega avaldada seisukoht hagi tagamise taotluse osas. 06.08.2025 esitas kostja oma seisukoha. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise 7
2-25-11871 suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulusid kohus antud juhul kindlaks ei määra, kuivõrd kostjal võisid tekkida kulud 06.08.2025 menetlusdokumendi esitamise tõttu. Kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2 ja 4 alusel pärast käesoleva määruse jõustumist. Kohus selgitab kostjale, et kostjal on võimalik esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 10 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist, kui kostjal on menetluskulud tekkinud.
31.Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada TsMS § 372 lg 5 alusel määruskaebuse.
32.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 ls 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.