Eesistuja Ants Kull, liikmed Kaupo Paal ja Margit Vutt
Kohtuasi
HetEst OÜ hagi Kaido Tiiveli ja Evender Nordic OÜ vastu õigusvastase tegevuse lõpetamiseks ja sellest edasiseks hoidumiseks, kahju hüvitamiseks ja õigusvastasest tegevusest saadud tulu üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kaido Tiiveli määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamine
nende Hageja HetEst OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Margit Lahevee Kostja Kaido Tiivel, lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. mail 2023 tsiviilasjas nr 2-21-4820 tehtud määrus, millega hagi tagamise taotlus rahuldati. Teha asjas uus määrus, millega jätta HetEst OÜ taotlus hagi tagamiseks rahuldamata.
Keelduda HetEst OÜ 30. augustil 2023 määruskaebuse vastusele lisatud tõendite vastuvõtmisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.HetEst OÜ (hageja) esitas 26. märtsil 2021 Harju Maakohtule Kaido Tiiveli (kostja I) ja Evender Nordic OÜ (kostja II) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat I lõpetama hagejaga konkureerimine ja hoiduma edasisest konkureerimisest ning mitte tegutsema üksinda ega koos muu füüsilise isikuga või füüsilise või juriidilise isiku kaudu, sh kostja II kaudu, või otseselt või kaudselt füüsilise või juriidilise isiku eest Eesti Vabariigis mööbli-, ukse- ja aknafurnituuride ja viimistlusmaterjalide müügi tegevusalal. Samuti palus hageja kohustada kostjaid viivitamatult lõpetama hagejale ebaausa konkurentsi osutamine, sh hageja ärisaladuse ebaseaduslik kasutamine, ning hoiduma sellest
2-21-4820 tulevikus, kohustada kostjat II andma hagejale üle õigusrikkumise teel saadud tulu 135 562 eurot 26 senti ja kohustada kostjat II tasuma hagejale väljamõistetud summalt seaduses sätestatud määras viivist alates 25. maist 2022 kuni täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on kostja I hageja juhatuse liige ja osanik, kellele kuulub 45% hageja osakapitalist. Hageja tegevusala on mööbli-, ukse- ja aknafurnituuride, viimistlusmaterjalide ja terviklahenduste müük tisleritele, mööbli- ja uksetootjatele. Kostja I on ühtlasi kostja II ainuosanik ja juhataja. Kostja I asus hageja juhatuse liikme ja osanikuna kostja II kaudu konkureerima hagejaga ning õigustamatult kasutama hageja ärisaladust. Kostja II hakkas tegutsema hagejaga täpselt samas valdkonnas. Kostjal I on ligipääs kogu hageja tegevust puudutavale strateegilisele informatsioonile ja ärisaladusele majandustarkvara Directo kaudu, mida hageja oma tegevuses kasutab. Selle abil osutavad kostjad hageja ärisaladust ära kasutades hagejale ebaausat konkurentsi ja tekitavad talle sellega kahju. Konkureerimise tõttu väheneb hageja turuosa.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
3.Maakohus rahuldas 11. veebruari 2023. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus kohustas kostjat I lõpetama hagejaga konkureerimise ja hoiduma edasisest konkureerimisest nii üksinda kui muu füüsilise või juriidilise isikuga, sh kostja II kaudu, või otseselt või kaudselt füüsilise isiku või juriidilise isiku eest Eesti Vabariigis mööbli-, ukse- ja aknafurnituuride ning viimistlusmaterjalide müügi tegevusalal. Samuti kohustas maakohus kostjaid lõpetama viivitamatult hagejale ebaausa konkurentsi osutamise, sh hageja ärisaladuse ebaseadusliku kasutamise, ning sellest tulevikus hoiduma. Maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja rikkumise teel saadud tulu 28 760 eurot 19 senti, sissenõutavaks muutnud viivise 2533 eurot 26 senti ja kuni põhinõude tasumiseni põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Maakohus jättis kostja I vastu esitatud hagi menetluskulud kostja I kanda ning kostja II vastu esitatud hagi menetluskuludest 30% hageja ja 70% kostja II kanda.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi kogu ulatuses.
5.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi, ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.Tallinna Ringkonnakohus võttis 21. märtsi 2023. a määrusega apellatsioonkaebused menetlusse.
7.Hageja esitas 28. aprillil 2023 hagi tagamise taotluse, milles palus reguleerida esialgselt vaidlusalust õigussuhet ja keelata kostjal I hageja esindajana Directo majandustarkvara programmi kasutamine kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Taotluse kohaselt on hädavajalik keelata kostjal I juurdepääs hageja konfidentsiaalsele teabele, et piirata teabe kuritarvitamist ja hageja kahju suurenemist kohtumenetluse ajal. Hageja kasutab oma majandustegevuses majandustarkvara programmi Directo, milles sisalduvad andmed hageja turundusja müügitegevuse, raamatupidamise, finantsaruandluse, hankijatega sõlmitud lepingute, finantskohustuste ja personali kohta (andmebaas). Andmebaas on kaitstud salasõnadega. Hageja juhatuse liikmetel, sh kostjal I on andmebaasis sisalduvale hageja tegevust puudutavale strateegilisele teabele ja ärisaladusele piiramatu juurdepääs. Hageja on palunud tarkvaraprogrammi Directo haldajal kostja I kasutusõigusi piirata, kuid juhatuse liikmete kohta äriregistrisse tehtud kandest juhindudes ei näinud Directo haldaja alust kostja I juurdepääsu piirata. 2(5)
2-21-4820 Hageja nõuab kostjatelt mh hageja ärisaladuse ebaseadusliku kasutamise lõpetamist ning sellest tulevikus hoidumist. Maakohus tuvastas kohtuotsuses, et kostjad on kasutanud hageja ärisaladust, ja rahuldas selle nõude. Kuna maakohtu lahend ei ole jõustunud, pääseb kostja I endiselt ligi hageja ärisaladusele ja sellega suureneb hageja kahju. Hagi tagamine aitab vältida kahju suurenemist. Abinõu ei koorma kostjat I ülemäära, sest andmebaasi kasutamine ei ole kostjale I vältimatult vajalik. Kostja I ei osale hageja igapäevase majandustegevuse juhtimisel.
8.Kostja I vaidles hagi tagamise taotlusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagi tagamise taotluse rahuldamine muudab võimatuks kostja I kui hageja juhatuse liikme kohustuste täitmise. Kuna hageja turundus- ja müügitegevusega ning raamatupidamis- ja finantsaruandlusega seotud teave on koondatud Directo andmebaasi, ei ole juhatuse liikmel võimalik ilma sellele juurde pääsemata oma kohustusi täita, mh olla kursis hageja majandustegevuse ning finantsolukorraga. Samuti on hageja ja kostja I vahel tööleping, mille alusel kostja I täidab hageja müügijuhi ülesandeid. Hagi tagamine takistab ka töölepingust tulenevate kohustuste täitmist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Ringkonnakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning keelas kostjal I kasutada hageja seadusliku esindajana Directo andmebaasi. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagi tagamise eeldused täidetud. Arvestades asjas tehtud maakohtu otsust, on kostja I suure tõenäosusega rikkunud hageja ärisaladuse hoidmise kohustust ning hageja esitatud andmed ja tõendid selle kohta, kuidas kostja on andmebaasi kasutanud, viitavad sellele, et kostja I võib avalikustada ja kuritarvitada hageja ärisaladust ka kohtumenetluse ajal, kui tal säilib võimalus andmebaasi edasi kasutada. Sellega võib hagejale tekkida oluline kahju. Hagi tagamine ei koorma kostjat I ülemäära. Õige on kostja I väide, et andmebaasi kasutamise keelamine võib tal vähemalt osaliselt takistada täita juhatuse liikme ja müügijuhi kohustusi ja tööülesandeid, kuid praegusel juhul ei ole kostja I toonud esile, kas ja kuidas ta hageja juhtimises tegelikult osaleb. Samuti ei ole kostja I toonud esile ega põhistanud, et ta töölepingu alusel ka tegelikult müügijuhi ülesandeid täidab. Hagi tagamise abinõu ei saa takistada kostjal I tema ülesannete täitmist, kui ta neid tegelikult ei täida.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Kostja I esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus maakohtu otsusest valesti järeldanud, et kostja I on oma kohustusi rikkunud, sh hageja ärisaladust kasutanud. Maakohtu otsus ei ole jõustunud ja selle alusel ei saa kohustuste rikkumist jaatada. Ringkonnakohus on valesti leidnud ka seda, et hagi tagamine ei koorma kostjat I ülemäära. See takistab kostjal I täita oma juhatuse liikme ülesandeid. Ringkonnakohtu määrus on olulises ulatuses põhjendamata.
11.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3(5)
2-21-4820
12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium teeb TsMS § 701 lg 3 alusel uue määruse, millega jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.
13.Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused: hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (RKTKm 21.12.2020, 2-20-5086/52, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika).
14.Vaatamata sellele, et kohtul on TsMS § 377 lg 2 alusel vaidlusaluse õigussuhte reguleerimisel ulatuslik diskretsiooniõigus (RKTKm 25.05.2010, 3-2-1-51-10, p 11) ja TsMS §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõude loetelu ei ole ammendav, ei saa hagi tagada vaidlusaluse õigussuhte väliselt. See tähendab, et taotletud hagi tagamise abinõu peab kuuluma hagi esemeks oleva vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise alla (RKTKm 24.10.2018, 2-16-17776/39, p 15, RKTKm 27.10.2010, 3-2-1-74-10, p 13). Hagi tagamisel ei tohi väljuda hagi esemest (RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 28). Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus jätnud need põhimõtted tähelepanuta. Hagi tagamiseks soovis hageja seada piiranguid kostjale I, millest saab järeldada, et hageja eesmärk oli tagada oma sooritusnõudeid (mittevaralisi nõudeid). Hageja on esitanud kostja I vastu järgmised sooritusnõuded: 1) kohustada kostjat I lõpetama temaga konkureerimine ja hoiduma edasisest konkureerimisest ning mitte tegutsema nii üksinda kui koos muu füüsilise isikuga või füüsilise või juriidilise isiku kaudu, sh kostja II kaudu, või otseselt või kaudselt füüsilise või juriidilise isiku eest järgmistel tegevusaladel Eesti Vabariigis: mööbli-, ukse- ja aknafurnituuride ning viimistlusmaterjalide müük; 2) kohustada kostjaid lõpetama talle ebaausa konkurentsi pakkumine, sh tema ärisaladuse ebaseaduslik kasutamine ning hoiduma sellest tulevikus. Nõuet keelata kostjal I hageja seadusliku esindajana Directo andmebaasi kasutamine ei ole hageja esitanud. Kolleegiumi hinnangul ei kuulu taotletud hagi tagamise abinõu hagi esemeks oleva vaidlusaluse õigussuhte reguleerimise alla, mida saab hagi tagamise korras reguleerida.
15.Kolleegium märgib hagi tagamise tühistamise kontekstis, et hagiavalduse sooritusnõuded ja maakohtu otsuse resolutsioon nende nõuete osas ei ole täidetav ega kooskõlas TsMS § 442 lg 5 teise lausega (RKTKo 14.06.2023, 2-19-8221/69, p 26 ja RKTKm 24.11.2021, 2-20-15376/34, p 14.3). Täitemenetluses kehtivast formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selge resolutsiooniga lahendit (RKTKm 16.01.2008, 3-2-1-132-07, p 11). Sooritusnõue peab olema selline, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust ka täita, st haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile (RKTKo 07.04.2014, 3-2-1-12-14, p 48, RKTKo 03.04.2012, 3-2-1-20-12, p 17). Hagi rahuldades peab kohus suutma piiritleda, millistest rikkumistest peab kostja edaspidi hoiduma (RKTKo 30.03.2006, 3-2-1-4-06, p 54). Kolleegium selgitab hageja esimese sooritusnõude kohta, et äriseadustiku (ÄS) § 185 lg-s 2 sätestatud keelatud tegevuse lõpetamise nõuet ei saa esitada üldsõnaliselt konkurentsi osutamise lõpetamise nõudena, vaid sellise nõude esitamisel peab osaühing nõudma juhatuse liikmelt konkreetset toimingut, mis on vajalik selleks, et juhatuse liikme tegevus ei oleks enam vastuolus ÄS § 185 lg-s 1 sätestatuga. Näiteks saab nõuda seda, et juhatuse liige astuks tagasi osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liikme kohalt (ÄS § 185 lg 1 p 3). 4(5)
2-21-4820 Hageja teise sooritusnõude ehk ebaausa konkurentsi osutamise, sh hageja ärisaladuse ebaseadusliku kasutamise keelamise nõude rahuldamine ei tekita kostjale I võrreldes seadusega (ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse §-d 3 ja 5, samuti ÄS § 186 lg 1) mingeid täiendavaid keelde või kohustusi. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja sooritusnõuded esitatud kujul õiguslikult perspektiivikad, mistõttu ei ole hagi tagamine ka TsMS § 381 lg-st 2 tulenevalt lubatud.
16.Kui hageja esitab avalduse õiguslikult perspektiivitute haginõuete tagamiseks, ei ole tegu hagi tagamise avalduse puudusega TsMS § 384 lg 2 mõttes. Kohus ei pea sellises olukorras enne hagi tagamise avalduse lahendamist määrama hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaega, et hageja saaks täiendada oma hagiavaldust viisil, mis võimaldaks kohtul pidada seda õiguslikult perspektiivikaks. Seega peab kohus hagi õigusliku perspektiivituse korral jätma hagi tagamise avalduse rahuldamata (RKTKm 12.04.2023, 2-22-2527/52, p 15.3). Küll aga on õiguslikult perspektiivitu haginõude korral tegemist hagiavalduse puudusega. Hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel esitatud kolleegiumi seisukohad ei ole TsMS § 693 lg 2 ja § 695 järgi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuste lahendamisel küll kohustuslikud (RKTKm 03.02.2017, 3-2-1-83-16, p 29), kuid kui ringkonnakohus jõuab hageja nõuete perspektiivi kohta kolleegiumiga samale järeldusele, tuleb anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel võimalus oma nõudeid täpsustada. Eeltoodu tõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse, millega hagi tagamise taotlus rahuldati, ning teeb uue määruse, millega rahuldab määruskaebuse ja jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata.
17.Kolleegium selgitab lisaks, et vähemasti üldjuhul ei ole ebaausa konkurentsi osutamise korral õigustatud VÕS § 1055 lg 1 alusel keelata isikul tähtajatult ilma igasuguste reservatsioonideta mingis valdkonnas tegutsemist. Kolleegiumi hinnangul oleks see liigne ettevõtlusvabaduse (põhiseaduse § 31) piirang, sest sel juhul laiendaks kohtulahend ÄS § 185 lg-s 1 sätestatud piiranguid ka ajale, mil isik ei ole enam juhatuse liige. Isegi kuriteo toimepanemisel saab isikule kohaldada ettevõtluskeeldu maksimaalselt viieks aastaks (karistusseadustiku § 491 lg 1).
18.Hageja on 30. augusti 2023. a menetlusdokumendiga esitanud Riigikohtule uued tõendid. TsMS § 688 lg 5 järgi Riigikohus ei kogu ega uuri tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Praegusel juhul ei ole tõendid esitatud ringkonnakohtu menetlusõiguse normi rikkumise tõendamiseks. Kolleegium leiab, et nende dokumentide vastuvõtmisest tuleb TsMS § 588 lg 5 ja § 695 järgi keelduda. Kuna dokumendid on esitatud elektroonselt, siis ei ole vaja neid tagastada.
19.Kolleegiumi määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, mistõttu jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.