Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Karin Mölder
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.06.2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-65
Tsiviilasi
Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu hagi X vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2019/1199
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.08.2022 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 03.10.2022 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja) Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu esindajad ringkonnakohtus (registrikood 80162053), lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin Kostja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hageja apellatsioonkaebuse vastusega esitatud tõendid tähelepanuta ja eemaldada need pabertoimikust.
2.Jätta rahuldamata X taotlus Harju Maakohtu 05.01.2021 hagi tagamise määruse osaliseks tühistamiseks.
3.Harju Maakohtu 31.08.2022 otsuse lõppjäreldus tsiviilasjas nr 2-21-65 muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
4.Määrata Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu menetluskulude suuruseks 678 eurot ja mõista see summa välja X-lt Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu kasuks.
1(8)
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused. Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (hageja) esitas 04.01.2021 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu, milles palus tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 022/2019/1199 lubamatuks.
2.Hagi asjaolude kohaselt esitas kostja 22.02.2019 kohtutäiturile täitmisavalduse tsiviilasjas nr 217-19489 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2018 kohtuotsuse alusel. Täitedokumendist tuleneva nõude sisuks on kohustada hagejat andma kostjale kätte või saatma tema e-posti aadressile XXX 09.01.2012, 14.06.2012, 28.06.2012, 17.07.2014, 06.11.2014 üldkoosolekute protokollide ärakirjad koos lisadega ning 15.12.2014 üldkoosoleku protokolli lisad 7 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hageja leiab, et sundtäitmine täiteasjas nr 022/2019/1199 on tema suhtes lubamatu, sest nõuet ei ole osaliselt võimalik täita ning osaliselt on nõue hageja poolt juba enne täitemenetluse alustamist täidetud. 27.01.2018 esitas hageja oma vastusega tsiviilasjas 2-17-19489 kostjale 15.12.2014 protokolli ja selle lisad. Hageja esitas oma 13.03.2018 vastusega tsiviilasjas 2-17-19489 kostjale 09.01.2012 ja 28.06.2012 üldkoosolekute protokollid. Seega on hageja poolt täidetud nõue 09.01.2012, 28.06.2012 ja 15.12.2014 üldkoosolekute protokollide edastamise osas. Hageja ei ole kostjale esitanud 14.06.2012, 17.07.2014 ja 06.11.2014 üldkoosolekute protokollide ärakirju põhjusel, et nimetatud kuupäevadel üldkoosolekuid ei toimunud ja protokolle ei eksisteeri. Hageja on seda selgitanud kostjale, kohtutäiturile ning tsiviilasjas 2-17-19489 ka kohtule. Kohus ei ole tsiviilasjas 2-17-19489 hageja vastavaid vastuväiteid hinnanud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks enda poolt hagis nimetatud dokumendid kostjale edastanud. Vastavalt 15.12.2014 üldkoosoleku protokollile kinnitas üldkoosolek hageja 2010. aasta majandusaasta aruande, revisjonikomisjoni 2010. aasta majandusaasta aruande, 2011. aasta majandustegevuse aastakava, 2012. aasta majandusaasta aruande, revisjonikomisjoni 2012. aasta
2(8)
majandusaasta aruande, 2013. aasta majandustegevuse aastakava. Nimetatud dokumendid peaksid olema 15.12.2014 üldkoosoleku protokolli lahutamatud lisad. Hageja ei ole neid kostjale esitanud. Tsiviilasjas 2-17-19489 selgitas hageja korduvalt, et tal on kõik dokumendid olemas, kuid ta ei pea neid kostjale väljastama. Seega on põhjust arvata, et hagejal on dokumendid olemas. Kohus tegi tsiviilasjas 2-17-19489 otsuse poolte väiteid põhjalikult hinnates. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas 31.08.2022 otsusega hagi, tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 022/2019/1199 lubamatuks ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.
3.1.Maakohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud: - Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-19489 kohustati hagejat andma kostjale kätte või saatma tema e-posti aadressile XXX 09.01.2012, 14.06.2012, 28.06.2012, 17.07.2014, 06.11.2014 üldkoosolekute protokollide ärakirjad koos lisadega ning 15.12.2014 üldkoosoleku protokolli lisad 7 päeva jooksul otsuse jõustumisest; - Hagejale on täitmisteade kätte toimetatud 05.03.2019. Hageja esitas 05.03.2019 kohtutäiturile taotluse, paludes lõpetada täitemenetlus täitedokumendi täitmise võimatuse motiivil, mille osas kohtutäitur vastas, et jätab täitemenetluse lõpetamata ning hagejal tuleb TMS § 221 alusel kohtule hagi esitada.
3.2.Vaidluse lahendamiseks tuleb käsitada eraldi iga üldkoosoleku protokolli ärakirja ja lisade väljaandmise nõuet. 09.01.2012 üldkoosoleku protokolli ärakiri koos lisadega On leidnud tuvastamist, et hageja esitas kostjale 13.03.2018 vastusega tsiviilasjas 2-17-19489 09.01.2012 üldkoosoleku protokolli. Hageja esitas ka käesolevas tsiviilasjas 10.12.2021 menetlusdokumendiga 09.01.2012 üldkoosoleku protokolli koos lisadega (osalejate nimekiri ja volikirjad). Seega on hageja täitnud käesoleva tsiviilasja menetluse raames Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2018 otsusest tuleneva kohustuse anda kostjale 09.01.2012 üldkoosoleku protokolli ärakiri koos lisadega. 14.06.2012 üldkoosoleku protokolli ärakiri koos lisadega Usutav on hageja väide, et hageja juhatus ei saa väljastada kostjale 14.06.2012 üldkoosoleku protokolli ärakirja ja selle lisasid, kuna hagejal seda ei ole. On tõenäoline, et kuna 14.06.2012 üldkoosolekule ei tulnud kohale kvoorumit, siis üldkoosolekut ei toimunud ja seetõttu ei ole ka üldkoosoleku koosoleku protokolli koostatud. Kuna 28.06.2012 toimus korduv üldkoosolek sama päevakorraga, siis ei saa toimumata jäänud koosoleku protokolli kostjale esitamata jätmine ka kostja õiguseid ja huve riivata, sest õiguslikud tagajärjed on kostjale tekkinud 28.06.2012 toimunud üldkoosolekust. Seega ei ole hagejal võimalik täita kostja nõuet esitada talle 14.06.2012 üldkoosoleku protokolli ärakiri koos lisadega. 28.06.2012 üldkoosoleku protokolli ärakiri ja lisad On tuvastatud, et hageja esitas 13.03.2018 vastusega tsiviilasjas nr 2-17-19489 kostjale 28.06.2012 üldkoosolekute protokollid. Hageja esitas 10.12.2021 menetlusdokumendiga 28.06.2012 üldkoosoleku protokolli koos lisadega (osalejate nimekiri ja volikirjad). Eeltoodust tulenevalt on hageja täitnud käesoleva tsiviilasja menetluse raames Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2018 otsusest tuleneva kohustuse anda kostajale 28.06.2012 üldkoosoleku protokolli ärakiri koos lisadega.
3(8)
17.07.2014 üldkoosoleku protokolli ärakiri ja lisad On tuvastatud, et e-posti aadressilt ccc on hageja juhatuse poolt korteriühistu liikmetele edastatud 02.07.2014 e-kiri, milles antakse teada, et korteriühistu kutsub kokku 17.07.2014 üldkoosoleku. E-kirjale on lisatud 17.07.2014 üldkoosoleku kokkukutsumise teade ja erinevad majandusaasta aruanded, tegevusaruanded ja revisjonikomisjoni aruanded. 17.07.2014 üldkoosoleku kokkukutsumise teates on välja toodud üldkoosoleku päevakord, mille kohaselt on päevakorras 14.10.2011 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühiseks tunnistamine; 12.01.2011 üldkoosolekult vastu võetud otsuste kinnitamine; 2010, 2012, 2013 ja 2014 majandusaasta aruande kinnitamine; revisjonikomisjoni 2010, 2012, ja 2013 majandusaasta aruande kinnitamine; 2011, 2013, ja 2014 majandustegevuse aastakava kinnitamine; juhatuse tagasi kutsumine ja uue juhatuse valmine jne. Ei ole eluliselt usutav, et ühel koosolekul tuleks vastu võtta kõik nimetatud otsused, mis käsitlevad korteriühistu tegevust aastatel 2011-2014. Kuna tegemist oli initsiatiivgrupi poolt kokku kutsutud üldkoosolekuga ning hageja juhatus ei ole nimetatud koosoleku kokkukutsumisega seotud, siis on veenev hageja väide, et pole teada, kas selline koosolek kunagi üldse toimus. Hagejal ei ole antud koosoleku protokolli. Sellest tulenevalt ei ole hagejal võimalik kostja nõuet 17.07.2014 üldkoosoleku protokolli ärakiri koos lisadega esitamiseks täita. 06.11.2014 üldkoosoleku protokolli ärakiri ja lisad Kostja on 02.02.2021 esitatud vastuse punktis 16 tunnistanud, et 06.11.2014 koosolekut ei toimunud ja protokolli ei ole. 15.12.2014 üldkoosoleku protokolli lisad On tuvastatud, et hageja esitas tsiviilasjas 2-17-19489 oma 27.01.2018 vastusega kostjale 15.12.2014 protokolli ja selle lisad (osalejate nimekiri ja lisad). Üldkoosoleku protokolli lahutamatu lisana saab käsitleda ärakirja üldkoosoleku osavõtjatest ja volikirjasid, mitte kogu korteriühistu dokumentatsiooni, mida on korteriühistu antud koosolekul kinnitanud (aruanded, aastakavad jne). Seega on alusetu kostja väide, et hageja oleks 15.12.2014 üldkoosoleku protokolliga kohustatud esitama kostjale ka kõik nimetatud üldkoosolekul kinnitatud dokumendid. Kui kostja soovis saada hagejalt kogu korteriühistu dokumentatsiooni, mida on korteriühistu antud koosolekul kinnitanud (aruanded, aastakavad jne), siis oleks ta pidanud esitama selle osas ka selge nõude. Sellisel juhul oleks Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2018 kohtuotsusega selline kohustus hagejale kehtestatud. Hageja esitas 10.12.2021 menetlusdokumendiga 15.12.2014 üldkoosoleku protokolli koos lisadega (osalejate nimekiri ja volikirjad). Seega on hageja täitnud käesoleva tsiviilasja menetluse raames Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2018 otsusest tsiviilasjas nr 2-1719489 tuleva kohustuse anda kostjale 15.12.2014 üldkoosoleku protokolli ärakirja koos lisadega.
3.3.Hageja on täitnud käesoleva tsiviilasja menetluse raames kohustuse anda kostjale 09.01.2012, 28.06.2012 ja 15.12.2014 üldkoosolekute protokollide ärakirjad koos lisadega. Seetõttu ei ole põhjendatud nimetatud üldkoosoleku protokollide ärakirjade ja lisade nõudes täitemenetluse jätkamine, sest kostja nõue on täidetud. Hagejal ei ole võimalik esitada kostjale 14.06.2012, 17.07.2014 ja 06.11.2014 üldkoosolekute protokollide ärakirju koos lisadega. Põhimõtteliselt saaks hageja esitada TMS § 221 lg 2 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi üksnes juhul, kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi alust ei olnud tsiviilasja 2-17-19489 raames võimalik objektiivsetel põhjustel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna. Samas ei saa kestma jääda olukord, kus täitedokumendi alusel läbiviidavas täitemenetluses nõutakse dokumentide esitamist, mida hagejal võimalik esitada ei ole. Sellisel juhul määratakse hagejale dokumentide esitamata jätmise tõttu lõpmatuseni sunniraha. Seega tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine lubamatuks tunnistada.
4(8)
3.4.Menetluskulud on põhjendatud jätta poolte endi kanda, sest hageja on osad kostja nõuded täitnud alles käesoleva tsiviilasjas menetluse raames ning hageja oleks saanud kohtusse pöördumist vältida kostja nõuete vabatahtliku täitmisega täitemenetluse raames. Kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmine ei ole samuti õiglane, sest hageja kohtusse pöördumise on hageja oma tegevusetusega osaliselt ise põhjustanud. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja juhatuse 15.12.2014 üldkoosolekule esitatud 2010. aasta majandusaasta aruande, revisjonikomisjoni 2010. aasta majandusaasta aruande, 2011. aasta majandustegevuse aastakava, 2012. aasta majandusaasta aruande, revisjonikomisjoni 2012. aasta majandusaasta aruande ning 2013. aasta majandustegevuse aastakava kinnitamise ettepanekud, ei ole protokolli lisad, aga on korteriühistu dokumendid. Need ettepanekud on koostatud juhatuse poolt kirjalikult ja on esitatud 15.12.2014 üldkoosolekule ettepanekuga neid kinnitada. Juhatuse poolt koostatud ja üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud on tulenevalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg-st 6 15.12.2014 üldkoosoleku lisad ja hageja on kohustatud need kostjale edastama. Maakohtu otsus on 15.12.2014 üldkoosoleku protokolli lisade osas ebaõige ka seetõttu, et kohus hakkas jõustunud ringkonnakohtu otsusega lahendatud vaidlust uuesti lahendama. Ringkonnakohus hindas tsiviilasjas 2-17-19489 hageja 27.01.2018 vastusega esitatud dokumente ning leidis, et hageja on kohustatud kostjale edastama ka teised 15.12.2014 üldkoosoleku protokolli lisad.
4.2.Hageja saanuks TMS § 221 lg 2 alusel esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi üksnes juhul, kui hagi alust ei olnud võimalik objektiivsetel põhjustel menetlusõiguslikult tsiviilasja 2-17-19489 raames maksma panna. Kohtuotsuse tegemisel tsiviilasjas 2-17-19489 selliseid objektiivseid põhjusi ei olnud. Maakohus ja ringkonnakohus uurisid ja hindasid põhjalikud kõiki asjaolusid. Seega on hageja kohustatud ringkonnakohtu otsust täitma ning edastama kostjale 15.12.2014 üldkoosoleku lisad. Tsiviilasjas 2-17-19489 selgitas hageja korduvalt, et tal on nõutud üldkoosoleku protokollid olemas, kuid ta ei pea neid kostjale edastama. Hageja pole varasemas menetluses väitnud, et tal üldkoosolekute protokolle olemas ei ole. Hageja peaks esitama kohtusse avalduse tuvastamaks, et ringkonnakohtu otsuses märgitud 14.06.2012, 17.07.2014 üldkoosolekute protokolle ja lisasid hagejal ei ole.
4.3.Maakohus tuvastas, et 14.06.2012 üldkoosolek toimus, kuid kuna kvoorum ei olnud täidetud, ei pidanud hageja üldkoosoleku protokolli koostama. MTÜS § 21 lg 6 kohaselt üldkoosolek protokollitakse ning seda isegi siis, kui kvoorum ei ole täidetud. 14.06.2012 oli esimene üldkoosolek ja 28.06.2012 toimus korduv üldkoosolek sama päevakorraga. Ilma esimese üldkoosolekuta oleks korduv üldkoosolek otsustusvõimetu. Asjaolu, et esimene üldkoosolek toimus, saab tõendada esimese üldkoosoleku protokolliga ja osalejate nimekirjaga.
5(8)
4.4.Maakohus jättis ebaõigesti lahendamata kostja 27.06.2022 taotluse, milles kostja palus tühistada 05.01.2021 kohtumäärus täiteasjas nr 022/2019/1199 sundtäitmise peatamise kohta. Hageja esitas maakohtule koos 10.12.2021 seisukohaga 09.01.2012 ja 28.06.2012 üldkoosolekute lisad ja seega täitis selles osas kohtuotsuse. Seoses sellega tekkis kostjal vajadus nende nõuete osas täitemenetlus lõpetada, kuid täitemenetluse peatamise tõttu ta seda teha ei saa. Seoses sellega palub kostja lahendada 27.06.2022 taotluse ja tühistada Harju Maakohtu 05.01.2021 kohtumäärus täitemenetluse peatamise kohta, mis on seotud 09.01.2012 ja 28.06.2012 üldkoosolekute lisade edastamise nõudega. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid muudab osaliselt selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Maakohus tuvastas asjaolud (praeguse otsuse p-s 3.1), mille üle pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses, ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
7.Maakohus leidis põhjendatult, et 15.12.2014 üldkoosolekule esitatud 2010. aasta majandusaasta aruanne, revisjonikomisjoni 2010. a majandusaasta aruanne, 2011. a majandustegevuse aastakava, 2012. a majandusaasta aruanne, revisjonikomisjoni 2012. a majandusaasta aruanne ning 2013. a majandustegevuse aastakava kinnitamise ettepanekud ei ole selle üldkoosoleku protokolli lisad, vaid on korteriühistu dokumendid.
7.1.MTÜS § 21 lg 6 kuuenda lause järgi on [üldkoosoleku] protokolli lahutamatuks lisaks ärakirjad üldkoosolekust osavõtnute nimekirjast, eriarvamustest ning üldkoosolekule esitatud kirjalikest ettepanekutest ja avaldustest. Kostja nimetatud dokumendid ei ole ettepanekud ega avaldused. Juhatuse ettepanek võiks olla üldkoosoleku lisa, kuid selle esitamist ei ole kostja hagejalt taotlenud. Üldkoosoleku protokolli lahutamatu lisana saab siinsel juhul käsitada üldkoosoleku osavõtjate nimekirja ja volikirjasid, mitte kogu korteriühistu dokumentatsiooni, mida on korteriühistu antud koosolekul kinnitanud (aruanded, aastakavad jne).
7.2.Vastusega apellatsioonkaebusele on kostja esitanud p-s 7 märgitud dokumendid. Hageja ei ole taotlenud nende tõenditena asja juurde võtmist, vaid on kasutanud nende kostjale esitamiseks praegust menetlust. Kuna puudub hageja taotlus nende dokumentide tõendina asja juurde võtmiseks, jätab ringkonnakohus need tähelepanuta ja eemaldab need pabertoimikust. Seoses dokumentide elektroonilise esitamisega nende füüsilist tagastamist ei toimu.
8.Iseenesest on õige kostja seisukoht, et jõustunud otsust ei tohiks ümber vaatama hakata teises menetluses. Samas on täitedokumendist tulenev nõue lisade osas ebaselge, kuna selles ei ole konkreetselt loetletud, mis on vaidlusaluste üldkoosolekute protokollide lisad. Seda ebaselgust ei ole võimalik ei täitemenetluses ega ka praeguses menetluses enam kõrvaldada, aga see takistab mõistlikul viisil täitemenetluse läbiviimist.
6(8)
8.1.Ringkonnakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-17-19489 ei ole pooled praeguses asjas tõendina esitanud, seetõttu ei saa kolleegium kaaluda, kas hageja esitas eelmises vaidluses täpselt samad seisukohad, mis praeguses. Pole võimalik hinnata ka apellatsioonkaebuse väidet, et hageja väitis teises tsiviilasjas endal kõikide dokumentide olemasolu. Hageja on praeguse asjas menetluses olnud vastupidisel seisukohal ja väitnud, et ta selgitas juba tsiviilasjas nr 2-17-19489, et nõutud dokumente tal ei ole. Samas ei vaidle pooled, et vaidlusaluse täitedokumendi sisuks on konkreetsete kuupäevadega üldkoosolekute protokollide koos nende lisadega esitamine.
8.2.Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja peaks esitama kohtusse avalduse tuvastusnõudega, et ringkonnakohtu otsuses märgitud 14.06.2012 ja 17.07.2014 üldkoosolekute protokolle ja lisasid tal ei ole. Isegi kui hageja sellise nõude hagimenetluses kostja vastu edukalt maksma paneks, ei kõrvaldaks see täitedokumenti, millega on hagejat kohustatud nimetatud protokollid kostjale andma ja kostja võib endiselt täitemenetluses nõude hageja suhtes sunnirahameetme kohaldamist.
9.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et kui üldkoosolek kokku kutsutakse, tuleb selle kohta koostada protokoll ka siis, kui kvooruminõuet täita ei suudeta. Nimetatu tuleneb MTÜS § 21 lg 6 esimesest lausest, mille kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Normi kohaselt ei eristata, kas koosolekust võtab osa piisav arv isikuid otsuste vastuvõtmiseks või mitte. Samuti tuleneb koosoleku protokollimise nõue sama normi seitsmenda lõike esimesest ja teisest lausest, mille kohaselt peab pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Selles osas muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.
10.Põhjendatud on kostja seisukoht, et maakohus ei ole lahendanud tema 27.06.2022 taotlust (II kd, tl 4) 05.01.2021 hagi tagamise kohtumääruse osaliseks tühistamiseks. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada, võttes taotluse osas seisukoha. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kuigi kostja väitel on hageja esitanud talle üksikud nõutud dokumendid, ei ole sel põhjusel võimalik 05.01.2021 kohtumäärust osaliselt tühistada. Konkreetse hagi tagamise määruse esemeks on sundtäitmise peatamine ja kohtutäituril hagejale sunniraha määramise keelamine kohtumenetluse ajaks. Hagi tagamist ei saa osaliselt tühistada, sest selles ei ole määratletud üksikud dokumendid (sh 09.01.2012 ja 28.06.2012 üldkoosolekute protokollide lisad), mis on täitmisnõude esemeks. Sellise hagi tagamise osalisel lõpetamisel ei oleks ka mingit majanduslikku mõtet, sest kohtutäitur võiks hagejale endiselt sunniraha määrata ja sellest ei muutuks ka sunniraha suurus.
11.Kokkuvõttes on maakohus põhjendatult leidnud, et kestma ei saa jääda olukord, kus täitedokumendi alusel läbiviidavas täitemenetluses nõutakse dokumentide esitamist, mida hagejal ei ole võimalik esitada, mistõttu määratakse hagejale lõpmatuseni sunniraha.
12.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.
12.1.TsMS § 174 lõigete 1 ja 3 järgi määrab ringkonnakohus vastavalt menetluskulude jaotusele kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse. Hageja 02.06.2023 esitatud nimekirja järgi on
7(8)
tema menetluskuluks apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja tasu 7,45 tunni õigusabi eest tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta). Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 894 euro ulatuses.
12.2.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on talle osutatud õigusabiteenuse sisuks olnud maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüs 2 h, ringkonnakohtu 05.10.2022 asja menetlusse võtmise määrusega tutvumine ja aruandlus kliendile 0,20 h, määruskaebusele kirjaliku vastuse koostamine 2,75 h, ringkonnakohtu 23.05.2023 määrusega tutvumine, selles toodud tähtaja fikseerimine ja täiendava seisukoha esitamise vajaduse kaalumine 1 h; menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine ja aruandlus kliendile 1,5 h. Taotluse kohaselt on kõik kulud kantud seoses praeguse kohtumenetlusega. Kostja esitas vastuväite hageja menetluskuludele ja leidis, et need on osaliselt ülepaisutatud.
12.3.TsMS § 175 lõikest 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja vajalikud maakohtu ja apellatsioonkaebuse analüüsi osas 2 h, ringkonnakohtu 05.10.2022 määrusega tutvumise ja kliendile aruandluse osas 0,20 h, määruskaebusele kirjaliku vastuse koostamine 2,75 h, ringkonnakohtu 23.05.2023 määrusega tutvumisega seonduva osas 0,20 h ja menetluskulude nimekirja koostamisega seonduvas 0,5 h ulatuses. Ajakulu hindamisel võtab ringkonnakohus arvesse menetlusdokumentide sisu ja mahtu, suures osas poolte maakohtu menetluses esitatud seisukohtade kordamist ja asjaolu, et 05.10.2022 kohtu menetlusse võtmise määrus oli trafaretne. Seega kokku on põhjendatud esindaja ajakulu 5,65 h ulatuses. Esindaja tunnihind 120 eurot (käibemaksuta) on asjaolusid arvestades mõistlik. Seega määrab ringkonnakohus hageja apellatsioonimenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 120 × 5,65 = 678. eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
12.4.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.5.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.