Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad põhilised asjaolud (TsMS § 444 lg 1) X nõue Y vastu põhineb järgmistel asjaoludel. X abikaasa C suri 16.12.2021. Jõhvi notar Ülle Mesi tõestas 29.03.2022 pärimistunnistuse, mille kohaselt on C pärijateks 1/6 suuruses mõttelises osas pärandaja õed A, B ja pärandaja surnud venna W tütar Y ning 1⁄2 mõttelises osas pärandaja abikaasa X. Tallinna notar Lee Mõttus tõestas 06.04.2022 pärandvara ühisuse mõtteliste osade tasuta võõrandamise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega kaaspärijad A ja B võõrandasid ja X omandas tasuta võõrandajatele kuuluva osa C pärandvarast. Seega on sellest ajast alates C pärandvaral kaks omanikku, s.o X (5/6 mõttelises osas) ja Y (1/6 mõttelises osas). C pärandvara koosneb 1⁄2 mõttelisest osast abikaasade ühisvarast, millest 1⁄2 mõttelist osa kuulub Xle. Ühisvara on jagamata. Nimetatud ühisvara tervikuna koosneb: korteriomandist, registriosa nr xxxxxxxx, asukoht xxx, väärtusega 15 000 eurot; kinnistust, maatulundusmaa asukohaga yyy, pindalaga 512 m2, väärtusega 512 eurot; sõiduautost Škoda Octavia (2008, registrimärk XXXXXX), väärtusega 2000 eurot; Swedbank arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXX olevate rahaliste vahenditest osa 19 341 eurot. Kokku on C pärandvara väärtus (1/2 abikaasade ühisvara väärtusest) 18 426,5 eurot, millest Y 1/6 mõttelise osa rahaline väärtus on 3071 eurot (18 426,5 : 6 = 3071). Y keeldub pärandvara teemal kaaspärijatega üldse suhtlemast. Kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa väljajätmine TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine 3 (4)

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.