Muud

06.09.2024 4690,49 eurot. Võlgnikul on täiendavalt laenulepingutest tulenevaid kohustusi summas 17 868,03 eurot, mis ei ole pandiga tagatud, sealhulgas Y OÜ nõue summas 2949,10 eurot, mille suhtes on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr xxx. Aruandest nähtuvalt on võlgniku töötasu AS-i E P ja K juures kokku 2523 eurot igakuiselt. Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub võlgnikule 1/2 suurune kaasomandi osa xxx külas asuvast 85,8 ruutmeetri suurusest korteriomandist, mis on koormatud 171 500 euro suuruse hüpoteegiga AS-i SEB Pank kasuks. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi 139 524,82 eurot ulatuses, kuid suuremas enamuses suudab võlgnik enda laenulepingust tulenevaid kohustusi täita. Võlgnik on 10.04.2023 e-kirjas usaldusisikule avaldanud, et tema suhtes on pooleli üks täitemenetlus, mille osas soovib võlgnik algatada kohustuste ümberkujundamise menetlust, ülejäänud kohustusi võlgnik ümber kujundada ei soovi. Aruande kohaselt on usaldusisik võlgniku ettepaneku edastanud OÜ-le Y, kellelt saadud vastusest nähtuvalt on OÜ Y kohustuse ümberkujundamisega nõus selliselt, et võlgnik tasub kogu võlgnevuse 150 euro suuruste osamaksetena kuni võla täieliku tasumiseni. Aruandest nähtuvalt, kuivõrd käesoleval juhul puudutab kohustuste ümberkujundamine ühe võlausaldaja nõuet, kes on ümberkujundamisega sisuliselt nõustunud, teeb usaldusisik ettepaneku võlgniku avalduse rahuldamiseks ning võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Usaldusisik palub kohtult, et kohus kohustaks võlgnikku enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist tasuma menetluskulude tagatise summas 696 eurot, mis vastab neljale töötunnile ning kataks võlgade ümberkujundamise kava koostamise ja esitamisega seotud kulud. Võlgnik usaldusisiku aruandele vastuväiteid ei esitanud. Harju Maakohtu 03.05.2023 määrusega määras kohus usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks tasutava deposiidi suuruseks 696 eurot ja kohustas T H tasuma deposiit usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks summas 696 eurot 20 päeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. T H on deposiidi summas 696 eurot tasunud 27.05.2023. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 19 lg 1 sätestab, et kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Võlgnik on maksejõuetusavalduses taotlenud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Usaldusisik on teinud kohtule ettepaneku võlgniku avalduse rahuldamiseks ning võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks põhjusel, et kohustuste ümberkujundamine puudutab ühe võlausaldaja nõuet, kes on ümberkujundamisega sisuliselt nõustunud. Kohus nõustub usaldusisiku aruandes väljatooduga ning peab põhjendatuks võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgniku suhtes on pooleli üks täitemenetlus, mille osas soovib võlgnik algatada võlgade ümberkujundamise menetlust, teisi kohustusi suudab võlgnik täita ning nende ümberkujundamist võlgnik ei soovi. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd võlgnikul on kindel sissetulek, mille arvelt kohustusi täita, on võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine sobivaim maksejõuetusmenetluse liik võlgniku makseraskuste ületamiseks. Kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse. FiMS § 19 lg 5 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, määrab ta kuni 60 päeva pikkuse tähtaja, mille jooksul usaldusisik peab kohtule esitama ümberkujundamiskava. Kohus võib vajaduse korral tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Kohus määrab usaldusisikule tähtaja võlgade ümberkujundamiskava esitamiseks 60 päeva arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

FiMS § 19 lg 6 kohaselt kui kohus algatab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, pikeneb pankrotiseaduses ja täitemenetluse seadustikus sätestatud tehingu või muu toimingu tagasivõitmise tähtaeg aja võrra, mis kestab usaldusisiku nimetamisest kuni võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni, kuid mitte üle kaheksa aasta enne usaldusisiku nimetamist käesoleva seaduse § 34 lõike 3 alusel või täitemenetluse seadustikus nimetatud tagasivõitmise tähtaegade algust. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 3 kohaselt võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses määratakse usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ning kohustustest vabastamise menetluses ja võlgade ümberkujundamise menetluses kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FiMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot. Usaldusisik palub tasuks määrata 1015 eurot, millele lisandub käibemaks summas 203 eurot (arvestusega 7 tundi tunnihinnaga 145 eurot + käibemaks), kokku 1218 eurot. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1218 eurot (sealhulgas käibemaks).

Usaldusisik palub tasu summas 554,40 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. Kohus leiab, et selle taotluse rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Kohus menetleb praegu maksejõuetusavaldust ning usaldusisiku tasu suhtes kohaldub FiMS § 54 lg 2. See säte viitab, et usaldusisiku tasu määratakse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise sätete alusel. Need sätted asuvad pankrotiseaduses §-s 23. Sama sätte 4. lõige sätestab aluse, millal võib ajutise halduri tasu riigi vahenditest välja mõista ning selleks aluseks on raugemine pankrotti välja kuulutamata. Antud juhul ei lõpe maksejõuetusavalduse läbivaatamine isegi mitte pankroti väljakuulutamisega (mis eeldaks püsivat maksejõuetust) vaid võlgade ümberkujundamismenetluse alustamisega. See menetlus eeldab võlgniku vara. Seetõttu puudub põhjus, miks riik peaks kandma antud menetluskulu. See ei saa olla ka seaduse mõte. Puudub ka säte. Seetõttu jätab kohus usaldusisiku tasu võlgniku kanda. FiMS § 8 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel algatatakse võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus, kannab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud maksejõuetusavalduse esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus algatab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, mistõttu jääb usaldusisiku tasu summas 1218 eurot (sh käibemaks) T H kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.