I. S. P. i ja R. P. i hagi A. P. i vastu pärandvara jagamise nõudes II. A. P. i vastuhagi S. P. i ja R. P. i vastu pärandvara jagamise nõudes Hageja 1 (vastuhagis kostja 1): S. P. (isikukood XXX) lepinguline esindaja: S. P. (e-post:XXX); Hageja 2 (vastuhagis kostja 2): R. P. (isikukood XXX; e-post:XXX);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja (vastuhagis hageja): A. P. (isikukood XXX) lepinguline esindaja: M. M. (e-post:XXX)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada S. P. i, R. P. i ja A. P. i (edaspidi koos nimetatud ka kui Pooled) vahel 31.05.2023. a sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
1.1.Pooled lõpetavad tsiviilasja nr 2-20-6757 menetluse kompromissiga seoses 30.09.2014 surnud E. P. i (ik XXX) ja 29.05.2019 surnud K. P. i (ik XXX) pärandvara ühisuse lõpetamisega ning pärandvara jagamisega 31.05.2023 sõlmitud notariaalse kokkuleppega.
1.2.Pooled kinnitavad, et pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist ei ole pooltel teineteise vastu tsiviilasjast nr 2-20-6757 ning nõude aluseks olevast suhtest tulenevaid nõudeid.
Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-6757 menetlus.
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
4.Mõista A. P. ilt riigituludesse välja eksperdi kulud summas 2240 eurot. A. P. kohustub tasuma eksperdi kulud summas 2240 eurot riigituludesse igakuiste võrdsete osamaksetena hiljemalt 6 (kuue) kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Kohus lisab määrusele makseinfo koondlehe maksete tegemiseks vajalike rekvisiitidega.
5.Tagastada S. P. ile pool menetluses tasutud riigilõivust summas 75 eurot. Tagastatav summa kanda S. P. i arvelduskontole nr XXX.
6.Tagastada A. P. ile pool menetluses tasutud riigilõivust summas 150 eurot. Tagastatav summa kanda A. P. i arvelduskontole nr XXX.
7.Toimetada käesolev kohtumäärus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu menetluses käesolevas tsiviilasjas nr 2-20-6757 on S. P. i ja R. P. i ning A. P. i vastastikused hagid pärandvara jagamise nõudes. Hagi ja vastuhagi asjaolude kohaselt kuuluvad pooltele mõttelised osad 30.09.2014. a surnud E. P. i pärandvara ühisusest ja 29.05.2019. a surnud K. P. i pärandvara ühisusest. E. P. i pärandvara hulka kuulub 1⁄2 mõttelist osa kaasomandist kinnistule, nimetusega XXXX, registriosa nr XXX, asukohaga XXX (edaspidi XXX), ja 1⁄2 mõttelist osa liikmelisusest hooneühistus Kajaka Auto, registrikood 80062096. K. P. i pärandvara hulka kuulub 1⁄2 mõttelist osa XXX kinnistust ja 1⁄2 mõttelist osa hooneühistust Kajaka Auto ning lisaks kinnistu, nimetusega XXX, registriosa nr XXX , asukohaga XXX (edaspidi XXX kinnistu). S. P. ja R. P. taotlesid kohtule esitatud hagis, et kohus lõpetakse pärandvara ühisuse ja jagaks pärandvara selle müümisega avalikul või omanikevahelisel enampakkumisel, jagades saadava raha poolte vahel vastavalt nende pärandiosade suurustele. A. P. hagejate taotletud viisil pärandvara ühisuse lõpetamisega ei nõustunud ja taotles vastuhagis, et kohus lõpetaks poolte ühisomandi pärandvarale selliselt, et XXX kinnistu jääb A. P. i ainuomandisse ja XXX kinnistu jagatakse viieks eraldi kinnistuks ning jagamise järel tekkivad kolm kinnistut (2,77 ha, 0,26 ha ja 6,99 ha) jäävad A. P. i ainuomandisse ja kaks kinnistut (1,97 ha ja 28,80 ha) S. P. i ja R. P. i kaasomandisse ning liikmelisus hooneühistus Kajaka Auto samuti S. P. i ja R. P. i kaasomandisse. 29.07.2022. a esitas kostja, A. P. , kohtule vastuhagi nõuete täienduse, milles täiendas oma nõuet XXX kinnistu jagamise osas. Kostja taotles, et XXX kinnistu jagatakse
neljaks kinnistuks selliselt, et katastriüksus pindalaga 2,77 ha on üks kinnistu, katastriüksus pindalaga 2,23 ha teine kinnistu ja katastriüksus pindalaga 35,79 ha jagatakse kaheks kinnistuks, üks suurusega 9,43 ha ja teine 26,36 ha, ning jagamise järel tekkivad kaks kinnistut pindaladega 2,77 ha ja 9,43 ha jäävad kostja ainuomandisse ja ülejäänud kaks kinnistut pindaladega 2,23 ha ja 26,36 ha hagejate, S. P. i ja R. P. i, kaasomandisse ning jagamise järel enamsaadu soovib kostja hüvitada hagejatele rahas. Kostja esitas koos vastuhagi täiendusega kohtule ka taotluse määrata ekspertiis jagada soovitavate kinnistute väärtuste kindlakstegemiseks.
2.Kohus rahuldas 02.01.2023. a määrusega kostja, A. P. i, taotluse ja määras ekspertiisi XXX ja XXX kinnistute, samuti kostja soovitud viisil XXX kinnistu jagamise tulemusena tekkivate kinnistute väärtuse hindamiseks. Kohus määras ekspertiisi teostajaks kinnisvara hindamise alal riiklikult tunnustatud eksperdi E. E.`i. Ekspert E. E. esitas 15.03.2023. a kohtule eksperdiarvamuse XXX kinnistu hindamise osas ja 01.04.2023. a eksperdiarvamuse XXX kinnistu hindamise osas. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi, toimumisajaga 01.06.2023. a.
3.31.05.2023. a esitasid pooled kohtule nende vahel samal päeval sõlmitud kompromissi. Pooled paluvad kohtul kinnitada nende vahel sõlmitud kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus kohtuistungit pidamata.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus sel alusel lõpetada ilma kohtuistungit pidamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mis annaks alust jätta poolte kompromiss kinnitamata. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotus
5.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et nende menetluskulud jäävad nende andi kanda. Seega määrab kohus menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele ja jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
6.Käesolevas asjas on menetluskuluks muu hulgas eksperdi kulud seoses kinnisasjade hindamise ekspertiisi läbiviimisega. Kohus määras 17.04.2023. a määrusega ekspert E. E.`ile ekspertiisi eest tasu koos käibemaksuga summas 4480 eurot. Tasu maksti välja riigieelarvest. Eelnevalt oli kohus kostjat, A. P. it, kui ekspertiisi taotlejat kohustanud maksma ette eksperdi kulude katteks 4480 eurot. 03.11.2022. a määrusega rahuldas kohus kostja taotluse ekspertiisikulude maksmisel menetlusabi saamiseks. Kohus kohustas kostjat tasuma ette ekspertiisikulud summas 4480 eurot selliselt, et pool summast, s.o 2240 eurot tuleb tasuda hiljemalt 30.11.2022. a ja ülejäänud pool, s.o 2240 eurot igakuiste võrdsete osamaksetena 12 kuu jooksul, lõpptähtajaga 30.11.2023. a. Kohus kontrollis, et kostja eest tasuti eksperdi kulude katteks Rahandusministeeriumi kontole 30.12.2022. a 2240 eurot. Rohkem tasumisi Kohtute infosüsteemist ei nähtu ja kostja ei ole esitanud ka suuremas ulatuses ettemaksu tasumise kohta tõendeid või tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid. Seega saab lugeda, et kostjal on tasumata eksperdi kulud summas 2240 eurot. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega kostja taotletud ekspertiisi kulud jäävad kostja kanda. TsMS § 179 lg 1 alusel mõistab kohus eksperdi kulud tasumata ulatuses kostjalt riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 näeb ette, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus määrab, kostjal tuleb eksperdi kulud summas 2240 eurot maksta riigituludesse igakuiste võrdsete osamaksetena 6 kuu jooksul alates määruse jõustumisest.
7.Asjas on menetluskuluks veel hagilt ja vastuhagilt tasutud riigilõivud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast sama seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS § 132 lg 4 p 5 järgi loetakse ühisvara jagamise nõue hagihinna tähenduses mittevaraliseks ja hagi ning vastuhagi esitamise ajal kehtinud RLS § 59 lg 4 järgi tuli tasuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kohus rahuldas 16.07.2020. a määrusega hagejate menetlusabi taotluse ja vabastas nad pooles ulatuses riigilõivu tasumisest ja võimaldas neil tasumisele kuuluva poole summas 150 eurot maksta osade kaupa. Lõpptähtajaga 24.09.2020. a. Kohus tegi kindlaks, et S. P. on tasunud määratud riigilõivu summas 150 eurot, vastavalt 21.07.2020. a 50 eurot, 03.08.2020. a 50 eurot ja 02.09.2020. a 50 eurot. Kohus tegi kindlaks, et kostja on 28.01.2021. a tasunud vastuhagilt riigilõivu summas 300 eurot.
Pooled taotlevad kohtult neile poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna antud juhul on pooled sõlminud kompromissi, siis on TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel on põhjendatud pooltele pool menetluses tasutud riigilõivust tagastada, vastavalt hagejale 75 eurot ja kostjale 150 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.