Asjaõigus › Omandiasjad

1(4)

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda poolelt hagihinnalt riigilõiv, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Omega Laen AS esitas Viru Maakohtule hagi X ja Y vastu ebaseadusliku valduse lõpetamise ja kinnistult väljatõstmise nõudes. Viru Maakohus võttis 20.03.2023 hagi menetlusse. 14.04.2023 teatas hageja vastavalt kohtunõudele, et ta on asjas esitanud kõik hagejale teadaolevad kostjate kontaktandmed. Hagejal puuduvad andmed kostjate tegeliku elukoha kohta ning hageja palus kostjatele menetlusdokumentide kättetoimetamist Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostjatele toimetati hagimaterjalid ja 20.03.2023 menetlusse võtmise määrus kätte Ametlike Teadaannete kaudu 04.05.2023. Kostjad ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 25.05.2023 hagile vastust esitanud. 24.03.2023 menetlustoimingu protokolli kohaselt helistas kohtuistungi sekretär kostjatele, so Xle rahvastikuregistris märgitud mob tel nr: xxxxxxxx, automaatvastaja, „number ei ole kättesaadav“ ja mob tel nr: xxxxxxxx automaatvastaja, et „viga numbri valimisel“. Y rahvastikuregistris märgitud mob tel nr: xxxxxxxx annab kinnist tooni. xxx Vallavalitsuse andmetel elavad ja töötavad kostjad xxx. PPA teatas, et kostjad ei ela aadressil: xxx. Kinnistu omanik on X ema W, kellega suhelda ei õnnestunud. Rahvastikuregistris näidatud e-posti 2(4)

aadressidele: xxx ja xxx isikud ei vasta. Kontakttelefoni teada ei ole ning sotsiaalmeedia kaudu ühendust võttes, kumbki ei ole vastanud. Kostjad peaksid viibima xxx, kuid täpsemad elu-, või viibimiskoha andmed ei ole teada. 20.03.2023 on kohus edastanud menetlusdokumendid kostjate e-posti aadressidele: xxx, xxx. Mõlemale kostjale on kohus 23.03.2023 edastanud menetlusdokumendid ka postiaadressile: xxx, tagastatud, ei viibinud kohal. Lisaks teostas kohus päringud erinevatesse registritesse, kuid kostjate kohta täiendavaid elu- ja viibimiskoha kohta andmeid menetlusdokumentide kättetoimetamiseks saada ei õnnestunud. Kohtul puuduvad andmed kostjate tegeliku elukoha või viibimiskoha kohta. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 80 lg 1 ja 2 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. TsMS § 445 lg 1 näeb ette, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hagiavalduse asjaoludest ja kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hagejale (endise ärinimega: AS Odav Laen (registrikood: 11691792)), kuulub kinnisasi registriosa nr xxxxxx, asukohaga XXX. Omega Laen AS omandas viidatud kinnistu 25.01.2016 notariaalse müügi-, asjaõigus-, hüpoteegi seadmise-, ja liisingulepingu alusel. Kostjad olid eelmärgitud lepingus müüjateks, X sh liisinguvõtjaks ning Omega Laen AS oli ostjaks ja liisinguandjaks. 04.07.2018 ütles notariaalse avaldusega Omega Laen AS 25.01.2016 sõlmitud liisingulepingu kohustuste mittetäitmisest tulenevalt üles ja vastav leping loeti lõppenuks. Lepingu p-is 4 leppisid pooled kokku, et kinnistu registriosa nr xxxxxx jääb liisinguvõtjate (kostjate valdusse). Seega on eeltooduga tõendatud, et hageja on viidatud kinnisasja omanik ja kostjatel puudub õiguslik alus kinnisasja registriosa nr xxxxxx kasutamiseks ja valdamiseks. Hageja ei ole hagis kinnitatult kostjatega sõlminud võlaõiguslikku lepingut eelmärgitud kinnisasja kasutamiseks. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kuulub AÕS § 80 lg 1 ja 2 alusel rahuldamisele. Kostjate valdusest tuleb hageja otsesesse valdusesse välja mõista kinnisasi registriosa nr xxxxxx, asukohaga XXX. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. TMS § 180 lg 3 sätestab, et kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Kokkuvõtvalt mõistab kohus Y (isikukood: xxxxxxxxxxx) ja X (isikukood: xxxxxxxxxxx) valdusest Omega Laen AS (registrikood:11691792) otsesesse valdusesse välja kinnisasja registriosa nr xxxxxx, asukohaga XXX. Kohustada Yt ja Xt vabastama koheselt kinnisasi 3(4)

registriosa nr xxxxxx ning andma Omega Laen AS-ile üle otsene valdus. X ja Y keeldumise korral tõsta X ja Y koos neile kuuluvate asjadega koheselt kinnistult registriosa nr xxxxxx välja ning võtta neilt ära kinnistu registriosa nr xxxxxx otsene valdus ja anda otsene valdus Omega Laen AS-ile üle. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude ja taotluse täitmiskorra kindlaksmääramiseks, mis puudutab kostjatega koosolevate ja kinnistut valdavate isikute väljatõstmist. Kohus selgitab, et hagi esitati üksnes kostjate vastu, hageja ei ole hagis määratlenud muid isikuid kostjatena ega ole esitanud taotlust isikute, kelle väljatõstmist hageja soovib, kolmandate isikutena. Isikuid, keda soovitakse eluruumist välja tõsta, oleks tulnud märkida samuti kostjateks või esitada taotlus nende kaasamiseks. Välja tõsta saab isikuid, kes on nimeliselt täitedokumendis märgitud (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-3-3-00), kuid mitte ainult, st vastavad isikud pidanuks kaasama ka kohtumenetlusse. Hagist ei nähtu, keda peetakse silmas kostjatega koosolevate/elavate isikutena ning kohus ei saa neid ise ka nimetada. Kohus selgitab, et täitedokumenti ei ole võimalik kohtutäituril täita, kui on teadmata, milliseid isikuid tuleks kinnistult välja tõsta. Kohtutäitur ei saa kindlaks teha, kes on need kostjatega „koosolevad isikud“, kes tuleks kinnistult välja tõsta ning kokkuvõtvalt ei piisa ka nimede kohtuotsuse resolutsiooni märkimisest, vaid kõik isikud, keda soovitakse kinnistult välja tõsta, pidanuks kaasama kohtumenetlusse. Kohus märgib, et eelnev ei muuda hagi rahuldamise ulatust. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulu summas 420 eurot, so riigilõiv. Hageja menetluskulu on põhjendatud ja vajalik ning kohus mõistab hageja kasuks kostjatelt solidaarselt välja menetluskulu summas 420 eurot. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.