X ja Y avaldus pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. oktoobri 2022. a (menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X ja Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
määrus
Avaldaja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldajate lepinguline esindaja Vadim Vilde Puudutatud isik Q (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Merilin Ojasaar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 27. oktoobri 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta X ja Y määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud X ja Y kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
1.X ja Y (avaldajad, eraldi avaldajad I ja II) esitasid 26. oktoobril 2022 Harju Maakohtule avalduse pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks ning avalduse tagamiseks.
1.1.Avalduse kohaselt suri W (pärandaja) 27. augustil 2002. Pärandaja abikaasa Z varjas pärandaja surma sugulaste eest. Avaldaja I on pärandaja tütar ning avaldaja II pärandaja tütre C poeg, avaldaja lapselaps. Avaldajad said pärandaja surmast teada 3. oktoobril 2022 Tallinna notarilt Liivi Laoselt, kelle menetluses on 27. augustil 2002 surnud pärandaja pärimisasi. Avaldajatele teadaolevalt elas pärandaja Sankt-Peterburis.
1.2.Pärandaja pärand avanes 27. augustil 2002 seoses pärandaja surmaga. Seega on pärandi avanemisest praeguseks möödunud üle 10 aasta. Notar selgitas avaldajatele, et kui nad soovivad pärandist osa saada, tuleb neil pärandaja surma ajal kehtinud pärimisseadusest tulenevalt tõendada, et nad asusid pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama. Notar palus avaldajatel esitada pärandi vastuvõtmise avaldus hiljemalt 4. novembriks 2022. Kuna avaldajad ei teadnud pärandaja surmast, on avaldajatel õigus taotleda pärandvara vastuvõtmise tähtaja pikendamist. Pärandaja pärandvara hulka kuulub korteriomand asukohaga XXX, samuti väidetavalt pangakontol olev raha. Notar teatas, et pärimistunnistuse väljastamise kuupäev on 5. november 2022. Notar väljastab pärast seda kuupäeva talle teadaolevatele pärijatele pärimistunnistuse. Avaldajad on pärandaja esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad.
1.3.Notarile tuleb esitada kohtumäärus, mille alusel on võimalik notariaaltoimingut peatada kuni vaidluse lahendamiseni kohtus. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus keeldus 27. oktoobri 2022. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest ning jättis avaldajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
2.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli avaldajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta, kuna selles olid puudused. Taotluses ei olnud esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust ning kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid põhistatud.
2.2.Maakohus jättis avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-i 10 ja lg 2 p-i 2 alusel menetlusse võtmata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldajad tasunud seaduses sätestatud määras riigilõivu. Samuti ei ole avaldust piisaval määral põhistatud ning õiguslikult põhjendatud. Avalduses esitatu põhjal ei ole kohtul võimalik hinnata, kas praegusel juhul esineb mõjuv põhjus pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks (pärimisseadus (PärS)1997 § 118 lg 21 p 1. Avaldajad ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, miks nad said alles 3. oktoobril 2022 pärandaja surmast teada. Seega ei vasta avaldus TsMS § 338 lg 1 p-s 6 sätestatud nõuetele.
2.3.Maakohtu hinnangul ei ole avaldust võimalik menetleda ka siis, kui avaldajad avalduse asjaolusid täpsustavad ning täiendava riigilõivu ära tasuvad. Maakohtu hinnangul ei ole avaldajatel (PärS)1997 § 118 lg 3 kohaselt võimalik enam pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, kuna pärandi avanemisest on möödunud üle kümne aasta. Pärandi vastuvõtmise tähtaeg oli 27. august 2012. Seega on pärandi avanemisest möödunud üle 20 aasta.
2.4.Pärandi vastuvõtmise või loobumise tähtaja ennistamise taotluse eesmärk on võimaldada pärima õigustatud isikul taotluse rahuldamise korral pärand vastu võtta või sellest loobuda PärS1997 § 118 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. PärS1997 § 118 lg-test 2 ja 3 koosmõjus tuleneb, et pärima õigustatud isiku õigus taotleda pärandi vastuvõtmise või loobumise tähtaja ennistamist on kaitstud kümne aasta jooksul pärandi avanemisest, st pärandaja surmast. Kui pärandi avanemisest on möödunud üle kümne aasta, ei anna seadus tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks õiguskaitset, sest ka tähtaja ennistamise korral ei ole
2-22-16136 PärS1997 § 118 lg-st 3 tulenevalt võimalik pärandit vastu võtta või sellest loobuda. Seega esineb TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Seadus ei anna taotluse esitamiseks õiguskaitset ning taotlusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki (pärandi vastuvõtmine või sellest loobumine) saavutada.
2.5.Eelnevaid asjaolusid ja sätteid arvestades jättis maakohus avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus rahuldada.
3.1.Määruskaebuse väidete kohaselt tuleb avaldus tagada, et peatada notariaaltoimingute tegemine (pärimistunnistuse väljastamine), kuna notar teatas, et pärimistunnistus väljastatakse
5.novembril 2022. Pärimistunnistus väljastatakse ainult Z-le, kelle puhul pärimisõigus ja selle ulatus on tõendatud. Sellega rikutakse avaldajate õigust pärida.
3.2.Avaldajad kordasid määruskaebuses samu väiteid selle kohta, kuidas ja millal nad pärandaja surmast teada said.
Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
4.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 27. oktoobri 2022. a määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
6.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et kuna avaldajad said pärandi avanemisest teada 20 aastat pärast pärandi avanemist, ei ole pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamine enam võimalik. PärS1997 sätestas pärandi vastuvõtmiseks õigust lõpetava tähtaja. Praegu kehtiva pärimisseaduse seletuskirja kohaselt asendati uue seadusega senine pärandvara vastuvõtusüsteem loobumissüsteemiga. Uue seaduse seletuskirja kohaselt kulges PärS1997 kohaselt pärandi vastuvõtmise tähtaeg sõltumata sellest, kas pärima õigustatud isik üleüldse oma pärimisõigusest teadis. Notari määratud vastuvõtmistähtaja möödumisel kaotas tähtaja mööda lasknud pärija põhimõtteliselt ka oma pärimisõiguse, varuvariandina oli tal võimalik taotleda üksnes tähtaja ennistamist kohtu poolt. Seejuures on kohtupraktika ennistamistaotluste rahuldamisel olnud range, ennistamist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks ei ole see, et pärija ei olnud teadlik pärandi avanemisest ja vastuvõtmise tähtajast. 1 Samale seisukohale asub I. Mahhov Juridica artiklis „Pärimise käik uues pärimisseaduses“. PärS1997 sätestatud pärandi vastuvõtmise piirang on absoluutne, mis tähendab, et pärandit ei saa vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud kümme aastat – seega ei saa ka kohus pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise tähtaega pikendada üle selle tähtpäeva.2 Seega on maakohus jätnud avalduse õigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 tuginedes menetlusse võtmata.
Vt 2008. aastal vastu võetud uue pärimisseaduse seletuskiri, lk 2, kättesaadav arvutivõrgus aadressil https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/bf9178a0-a068-736c-7b0f-654c7b4fa81f/parimisseadus
Vt I. Mahhov. Pärimise käik uues pärimisseaduse eelnõus. Juridica 1997/7, lk 288-292.
2-22-16136
7.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib esitada määruskaebuse avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale.
8.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldajate kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lõige 4 kohaselt ka ringkonnakohus. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.