Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku valvearsti esialgse õiguskaitse taotlus X psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ning tahtest olenematu ravi kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. märtsi 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Annemarie Kunila
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 24. märtsi 2023. a määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt täiendada kohtumääruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud riigi kanda.
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele, sealhulgas määruskaebuse esitajale isiklikult. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates praeguse määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
2-23-4449 kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus rakendas 22. märtsi 2023. a määrusega X (puudutatud isik) suhtes esialgset õiguskaitset ja kohaldas puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ravi alates 21. märtsist 2023 kell 20.09 kuni 25. märtsini 2023 kell 20.09.
2.Sihtasutuselt Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja, PERH) saadud info kohaselt ei ole puudutatud isiku tervislik seisund 24. märtsi 2023. a seisuga muutunud. Isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus pikendas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega 40 päevani ning otsustas paigutada puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse, lubades kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi alates 21. märtsist 2023 kell 20.09 kuni 30. aprillini 2023 kell
20.09.Kohus otsustas lugeda esialgse õiguskaitse korras puudutatud isiku paigutamise tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse ning tema tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi lõpetatuks
30.aprillil 2023 kell 20.09 või mõnel eelneval ajal, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Kohus jättis menetluskulud riigi kanda.
3.1.Maakohus viitas psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lg-le 2 ning TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5 ning leidis, et jätkuvalt esinevad asjaolud puudutatud isiku suhtes tema tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks esialgse õiguskaitse korras.
3.2.Maakohus viitas, et esitatud taotlusest, sellele lisatud arsti arvamusest ning meditsiinilisest dokumentatsioonist nähtub, et puudutatud isik viibib teist korda ravil PERH psühhiaatriakliinikus. Isik viibis esmakordselt ravil 1991. a-l, mil tal diagnoositi psühhogeenne paranoidne psühhoos. Enne seda, 1991. a augustis viibis isik ravil Moskvas Botkini nimelises haiglas, kus tal diagnoositi paranoidne skisofreenia. Seejärel olevat isik umbes 15 aastat tagasi ravinud ennast Tartu psühhiaatriakliinikus, kuid digiloos pole selle kohta andmeid. Valvepsühhiaatri epikriisist pärineva info järgi oli puudutatud isikul diagnoositud diferentseerimata skisofreenia. Puudutatud isik viidi 17. märtsil 2023 kiirabiga Tartu Ülikooli Kliiniku psühhiaatriakliinikusse valvepsühhiaatri vastuvõtule. Kiirabi kutsus puudutatud isiku elukaaslane, kuna isiku seisund oli viimase nädala vältel muutunud, oli kaasnenud erinevaid veidrusi ning ettearvamatut ja ohtlikku käitumist. Näiteks hakkas isik kodus putru keetma, keeras tule maksimumi peale ja läks magama, tuba oli suitsu täis. Isik ei maganud öösiti, rääkis iseendaga seosetut juttu, ennustas lähedaste surma, et bussis plahvatab pomm. Tema tuba oli segamini, ta tõstis riiuli toaukse ette, et keegi sinna sisse ei pääseks. Ükskord ei tundnud oma last ära. Rääkis ka infralainetest. Elukaaslase sõnul väljendas isik paranoilisi mõtteid jälgimisest ning kartust kaamerate ees. Isik oli 16. märtsil 2023 läinud lähedasi teavitamata linna peale, telefoni kaasas ei olnud, teda otsis politsei. Puudutatud isik kirjeldas ise, et tagaotsimise päeval lahkus kodust 2 (8)
2-23-4449 hommikul, pöördus psühhiaatriakliinikusse, istus registratuuri juures mõnda aega ning lahkus. Seejärel läks Lõunakeskusesse poodidesse, hiljem Tiigi tänava turvakodusse. Leidis, et turvakodu pole siiski talle sobilik ning siirdus kesklinna poodlema. Seal leidis elukaaslane ta üles. Isik kaebas, et elukaaslasega on viimasel ajal palju konflikte, eelkõige isiku dieedi ning rahakasutuse tõttu. Tol korral isikut ei hospitaliseeritud ning ta pidi 21. märtsil 2023 minema Tartus vaimse tervise õe vastuvõtule ambulatoorselt, kuid viibis sel ajal hoopis Tallinnas. Puudutatud isik toodi kiirabiga Sõpruse puiesteelt tanklast, kus patsient viibis pesuväel, karjus tänaval, et sureb sinna ära, et keegi ei aita. Ta avaldas kiirabile, et ema piinab teda infralainetega. Valvepsühhiaatrile avaldas isik, et ema viskas ta tänavale Sõpruse puiestee korterist. Isik rääkis seosetut juttu tüli kohta emaga kinnisvara, raha ja päranduse teemadel. Kiirabi oli isikule välja kutsutud ka 20. märtsil, sest isik viibis pikemat aega õues vihma käes, kuid siis suundus ikkagi koju. Valvetoas oli puudutatud isik hooldamata välimusega, impulsiivse ja püsimatu käitumisega, ootas kedagi tuttavat, kes kohe kuhugi tulemas, et selgitaks talle päranduse asja. Tema mõttekäik oli hüplik, ebaloogiline, kohati ataktiline ja seosetu, ema ja elukaaslast süüdistav. Lisaks kartis ta avaldada mingeid andmeid. Esines kahtlus tajuhäirete ja luulumõtete olemasolust. Segase ja impulsiivse käitumise tõttu hospitaliseeriti puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega 21. märtsil 2023 kell 20.09. Puudutatud isik on desorienteeritud situatsioonis, tal puudub täielikult haiguskriitika. Tema mõttekäik on kohati seosetu ja arusaamatu, ta avaldab paranoilisi luulumõtteid ema trepikojas toimuvatest kahtlastest asjadest, tema telefoni olevat sisse häkitud. Tervise osas kaebas vaid seda, et ei saanud ema juures selleri mahla juua. Ta rääkis ka sellest, et tänaval on ohtlik, mainis midagi autode liikumise süsteemist. Puudutatud isiku ema sõnul oli isik kodus ettearvamatu käitumisega, rääkis omaette, kõndis tänaval sõiduteel autode vahel, oli emale kallale läinud ja tahtnud temalt käekotti ära võtta, ei söönud korralikult, sest umbes kuu aega tagasi hakkas toortoitlaseks. Psühhiaatrite hinnangul esineb isikul raske psüühikahäire – diferentseerimata skisofreenia –, mis on ägenenud. Tema käitumine on psühhootilisest seisundist juhituna ettearvamatu ja ebaadekvaatne (eksles linnas ringi, jättis pliidi sisse lülitatuks, tahtis jõuga ema käest käekotti ära võtta, läks pesuväel tanklasse, muutus toortoitlaseks), mistõttu ta ohustab nii enda kui potentsiaalselt ka ümbritsevate turvalisust. Oma psüühikahäirest tulenevalt ei ole isik võimeline enda tervislikku seisundit, ravivajadust ega tegevuse tagajärgi adekvaatselt hindama. Isik oli tema kohtu poolt ärakuulamisel Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus
22.märtsil 2023 silmanähtavalt ilma haiguskriitikata. Rääkis, et tal on väikseid probleeme, suuri probleeme pole ja terviseprobleeme pole üldse. Siiski olevat mõnikord uneprobleemid ja kaaluprobleemid. Isik rääkis, et ravimitest võtab ta melatoniini ja D-vitamiini. Jutt, et tema oli pesuväel tanklas, on vale. Tal polnud üldse pesu, oli roheline mantel, teksad ja kaks kampsunit. See, et tema olevat rääkinud, et ema piinab teda infralainetega, on vale. Tegelikult olevat õues kuuldav ja mittekuuldav müra, mürataust muutub. See on tõsi, et puder läks pliidil kõrbema, aga pole probleemi, kuna ta tegi kohe uue pudru. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldas 22. märtsi 2023. a ärakuulamise järel arvamust, et tahtevastase ravi kohaldamine on vajalik. Puudutatud isiku raviarst A. Semjonova teatas 24. märtsil 2023 kohtule, et isiku seisund ei olnud muutunud.
3.3.Kohus tuvastas, et puudutatud isikul esines jätkuvalt raske psüühikahäire – diferentseerimata skisofreenia. Sellest tulenevalt ei suuda isik adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Tulenevalt oma seisundist on 3 (8)
2-23-4449 puudutatud isik võimetu otsustama ravi vajaduse üle. Puudutatud isiku mõtlemine ja käitumine on psühhootilised. Isik ei ole võimeline tegema adekvaatseid otsustusi. Kohtule on asjaoludest teada, et puudutatud isik toodi raviasutusse kiirabiga Sõpruse puiesteelt tanklast, kus isik viibis pesuväel, karjus tänaval, et sureb sinna ära, et keegi ei aita. Ta avaldas kiirabile, et ema piinab teda infralainetega. Kuna puudutatud isiku käitumine on psühhootilistest elamustest lähtuv, siis võib isik enda haigushoos ohtliku käitumisega jätkuvalt ohtu seada eelkõige tema enda ja teiste isikute turvalisuse.
3.4.Kohus rakendas esialgse õiguskaitse abinõusid neljaks ööpäevaks puudutatud isiku osas tahtest olenematu ravi alustamisest. Valvearsti arvamusest nähtub, et puudutatud isiku seisund ei ole paranenud ja ta vajab pikemat ravi. Arvestades arsti erialaseid teadmisi puudutatud isikul esineva psüühikahäire kohta, puudutatud isiku senist haiguskulgu ning hetkeseisundit, siis vajab isik pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes. Kohtu hinnangul esinesid asjaolud esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise pikendamiseks TsMS § 534 lg 5 alusel. Kohus määras pikendada esialgse õiguskaitse abinõusid 40 päevani alates puudutatud isiku osas tahtest olenematu ravi alustamisest, s.o alates 21. märtsist 2023 kell 20.09 kuni 30. aprillini 2023 kell 20.09. Kohus viitas TsMS § 539 lg-le 3 ja märkis, et loeb esialgse õiguskaitse korras puudutatud isiku paigutamise tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse ning tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise lõpetatuks mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Tahtevastase ravi kohaldamise eelduste äralangemise üle otsustab psühhiaater (valve- või raviarst).
3.5.Kohus ei pidanud puudutatud isiku lähedaste isikute ärakuulamist vajalikuks. Arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi tuvastatud ning objektiivseid asjaolusid, ei aitaks lähedaste ärakuulamine asja lahendamisele kaasa (TsMS § 536 lg 21 p 3).
3.6.Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Puudutatud isik esitas ise määruskaebuse sooviga edasi kaevata tema suhtes tehtud määrus tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi rakendamiseks.
4.1.Puudutatud isikule on määrus arusaamatu. Puudutatud isikul puudub kriminaalne taust. Samamoodi puudub haigekassa kaart. Puudutatud isik on koduperenaine ning kasvatab koos elukaaslasega 2006. a-l sündinud ühist tütart, kes on XXX X klassi õpilane. Kuna tulemas on lapse kooli lõpetamine, siis on kõigile vähem traumeeriv, kui puudutatud isik saaks tegeleda tavapäraste asjadega. Lapsel on muidu raske keskenduda koolitööle. Kodune majapidamine on täielikult puudutatud isiku õlul.
4.2.Määruses märgitud puudutatud isiku elukoht XXX on vale. Puudutatud isiku alaline elukoht on TTT. Järelikult peaks puudutatud isik saama riigi õigusabi korras esindaja TTT vallas tasuta õigusabi korras. Puudutatud isikul on õigus keelduda vandeadvokaadist, kes ei ole määratud puudutatud isikule elukohajärgselt, ja seega nõuda sundravi peatamist.
4.3.Puudutatud isik käis ka koos elukaaslasega psühhiaatri vastuvõtul. Puudutatud isik soovib saada elukohajärgset ravi.
4.4.Konflikt sai alguse, kui puudutatud isiku ema keeldus puudutatud isikule andmast toitu, mis oli ostetud puudutatud isiku raha eest. Puudutatud isiku ema hakkas puudutatud isikule kehtestama ilma eelneva kokkuleppeta puudutatud isikule vastuvõetamatutel kellaaegadel söögiaegu. Näiteks hommikusöök kell 07.00. Puudutatud isik ei söö kunagi kell 07.00 4 (8)
2-23-4449 hommikust, pigem kella 11.00 kuni 12.00 vahel või ei söö üldse hommikust. Lisaks ei ostetud puudutatud isikule tema elukaaslase antud raha eest puudutatud isikule sobivat toitu. Puudutatud isikul ei olnud võimalik rääkida oma elukaaslasega otse. Puudutatud isiku elukaaslasega rääkis puudutatud isiku ema, kes kirjeldas puudutatud isiku vaimset seisundit. Puudutatud isikul oli psühholoogilist survet võimatu taluda. Puudutatud isik läks tänavale ja ta võttis temalt võtmed. On kahed võtmed ja ta väitis, et mõlemad võtmed on tema käes.
5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Isikul on diagnoositud raske psüühikahäire diferentseerimata skisofreenia (F20.03), mis on ägenenud. Isik on ägedalt psühhootiline, tugeva reaalsustajuhäirega ja psühhootilistest ajenditest lähtuva käitumisega. Isikul esinevad meelepetted, paranoiline luul jälgimisest ja jälitamisest. Luulu ajel on ta korduvalt käitunud ebaadekvaatselt, kõrvalseisjaile mõistetamatult: rääkinud iseendaga seosetut juttu, ennustanud lähedastele surma, et bussis plahvatab pomm jmt, kõnelnud infralainetest, kord ei tundnud oma last ära, barrikadeerinud end tuppa, tekitanud kodus tuleohtliku olukorra, ekselnud linna peal, viibinud pikemat aega õues vihma käes. Isik toodi 21. märtsil 2023 kiirabiga PERH psühhiaatriakliinikusse Sõpruse puiesteelt tanklast, kuhu isik läks küll üleriietes, kuid ilma aluspesuta, karjus tänaval, et sureb sinna ära, et keegi ei aita. Vastuvõtul haiglasse ta oma käitumist selgitada ei suutnud, rääkis seosetut juttu tüli kohta emaga kinnisvara, raha ja päranduse teemadel. Väitis, et ema viskas ta tänavale. Lisaks kartis ta avaldada mingisuguseid andmeid. Kogu tema mõttekäik oli luululine, jäi arusaamatuks. Isiku ema sõnul oli isik eelnevalt kodus rääkinud omaette, kõndinud tänaval sõiduteel autode vahel, emale kallale läinud ja tahtnud temalt käekotti ära võtta, ei söönud korralikult, umbes kuu aega tagasi hakkas toortoitlaseks. Psühhootilistest elamustest lähtuvalt on isik käitunud ohtlikult nii iseenda kui ka ümbritsevate suhtes: süüa tehes keeras tule maksimumi peale ja läks magama, kogu tuba oli suitsu täis, lahkus kodust, oli kadunud, otsiti politseiga taga, kõndis autode vahel, läks emale kallale. Isiku hooldada on alaealine laps, kelle suhtes ta on samuti ebaadekvaatselt käitunud, pole teda ära tundnud. Muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Elukaaslane kutsus puudutatud isikule 17. märtsil 2023 kiirabi ja ta viidi elukohajärgselt Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse. Valvepsühhiaater sedastas küll seisundi halvenemise, kuid isik keeldus haiglaravist, planeeriti abi ambulatoorselt. Määrati lähipäevil aeg psühhiaatriaõe vastuvõtule, kuhu ta ei läinud ja keeldus ravist. Psühhootilisest haigusseisundist tulenevalt puudus tal arusaamine oma haigusest ja ravivajadusest. Senised meetmed ei olnud piisavad, mistõttu tema ravimine väljaspool tugevdatud järelevalvega ravikeskkonda ei olnud võimalik.
6.Maakohus kaasas menetlusse Kambja valla, s.o puudutatud isiku elukohajärgse omavalitsusüksuse. Kambja vald tõi esile, et neil puudub varasem kokkupuude puudutatud isiku ja tema perega. Sotsiaalosakonna juhataja vestles 17. aprillil 2023 telefoni teel puudutatud isiku elukaaslase Y-ga. Elukaaslase sõnul on puudutatud isikul kodus hakkamasaamine keeruline, kuna kokkulepped raviplaani järgimise osas ei realiseeru. Elukaaslane selgitas, et puudutatud isiku kodus viibimine on pigem asjaolu, mille tõttu on lapse õppimine kodus olnud häiritud. Kambja vallal puuduvad erialased teadmised puudutatud isikul esineva psüühikahäire ravivõimaluste, senise ravi tulemuslikkuse ning tema hetkeseisundi kohta. Määruses on põhjalikult selgitatud ravi vajadust ning puudutatud isiku määruskaebuses nimetatud seisukohad ei ole pädevad. Kui isik võib jätkuvalt enda ohtliku käitumisega ohtu seada eelkõige tema enda ja teiste isikute turvalisuse, siis oli ja on ka tulevikus ravi kohaldamine põhjendatud.
5 (8)
2-23-4449
7.Puudutatud isikule määratud esindaja tõi esile, et isiku soovil kohtus määratud esindaja isikuga psühhiaatriakliinikus seoses tema kavatsusega esitada määruskaebus. Määratud esindajaga vesteldes oli isiku probleemiks asjaolu, et ta ei soovinud, et tema eestkostjaks määratakse tema ema. Kui määratud esindaja selgitas, et eestkoste küsimusega praegu kohus ei tegele, kaotas isik määratud esindaja vastu usalduse ja soovis vaid, et määratud esindaja selgitaks, kuhu ja kellele saab ta määruskaebuse esitada. Isik ravivajadust ei mõistnud ning jätkuvalt olid täidetud TsMS § 534 lg-s 1 sätestatud tingimused tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja selle jätkamiseks. Sama arvas ka isiku elukaaslane, kes määratud esindajaga telefoni teel ühendust võttis. Määruskaebuse rahuldamine ei vasta isiku huvidele.
8.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 tuleb osaliselt täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata ja määruskaebemenetluse kulud jäävad riigi kanda.
10.Kuigi määruskaebuse lahendamise ajaks on vaidlustatud määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse tähtaeg lõppenud, annab ringkonnakohus hinnangu maakohtu määruse seaduslikkusele ja põhjendatusele. TsMS § 543 lg 3 järgi saab kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse. Seega ei takista esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaja möödumine määruskaebuse lahendamist.
11.Maakohus leidis kokkuvõttes õigesti, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lgs 1 ja TsMS § 534 lg-tes 1 ja 5 sätestatud tingimused esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamiseks kuni 40 päevani.
12.Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ning on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
13.Maakohus on õigesti tuvastanud, et puudutatud isikul oli raske psüühikahäire, mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (PsAS § 11 lg 1 p 1). Maakohus tugines lahendit tehes kinnisesse asutusse paigutamise taotlusele ja arstide arvamusele. Kolme arsti ühisarvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire diferentseerimata skisofreenia (F20.03). Arstid on puudutatud isiku rasket psüühikahäiret kirjeldanud. Arstide kirjelduse kohaselt toodi puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse kiirabiga. Isik oli hoolitsemata 6 (8)
2-23-4449 välimusega, impulsiivse, segase ja püsimatu käitumisega. Tema mõttekäik oli hüplik, ebaloogiline, ataktiline ja seosetu, mis viitas tajuhäirete ja luulumõtete olemasolule (dtl 9). Haiglas viibides puudutatud isiku psüühiline seisund oluliselt ei paranenud. Ta oli desorienteeritud situatsioonis ning tema mõttekäik oli paranoilistest luulumõtetest juhitud (dtl 9). Eeltoodust lähtudes hindasid arstid puudutatud isiku seisundist tulenevalt tema psüühikahäire raskeks. Asjas esile toodust seoses puudutatud isiku käitumisega võib järeldada, et ägedatest meele- ja luulupetetest tulenevalt ei mõistnud ta täielikult oma käitumist ega juhtinud seda. Eelnevat kinnitab ka maakohtu määrusest nähtuv ülevaade puudutatud isiku ärakuulamisest.
14.Ringkonnakohus märgib, et isiku tegelik ohtlikkus tuleb alati konkreetselt tuvastada. Ainuüksi isikule pandud psühhiaatriline diagnoos ei tähenda veel isiku ohtlikkust (Riigikohtu
10.oktoobri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-07, p 11). Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Ka eksperdiarvamuses ei või piirduda üldise konstateeringuga isiku ohtlikkuse kohta, iseäranis iseendale, vaid tuleb põhjendada, milles võib ohtlikkus väljenduda. Isiku ohtlikkuse tuvastamine ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada. Samas peab kohtutel olema konkreetsete asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et isik võib lähitulevikus seda pigem kindlasti kui tõenäoliselt teha (vt nt Riigikohtu 20. märtsi 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-10435, p 18; 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14; 19. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 39.2).
15.Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et kuna puudutatud isiku käitumine on psühhootilistest elamustest lähtuv, siis võib isik enda haigushoos ohtliku käitumisega jätkuvalt ohtu seada eelkõige tema enda ja teiste isikute turvalisuse. Selliselt ei ole maakohus aga konkreetselt tuvastanud, milles isiku ohtlikkus võib väljenduda. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi sellest, et puudutatud isiku käitumine on „psühhootilistest elamustest lähtuv“, ei saa järeldada isiku ohtlikkust PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määruse põhjendusi puudutatud isiku ohtlikkuse osas täiendada.
16.Ringkonnakohus leiab, et PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus tahtest olenematu ravi kohaldamiseks oli täidetud. Praegusel juhul lähtus puudutatud isiku ohtlikkus täielikust haiguskriitika ja ravisoostumuse puudumisest. Puudutatud isik käitus meelepetetest juhituna ettearvamatult, impulsiivselt ja ebaadekvaatselt, millega ta seadis ohtu nii iseenda kui ka lähedaste füüsilise turvalisuse. Psühhiaatrite 22. märtsi 2023. a arvamusest nähtub, et puudutatud isiku seisund halvenes oluliselt märtsi keskpaigas ning loetud päevade jooksul esines erinevaid olukordi, kus ta oli ohtlik nii teistele (pliidi maksimumkuumusel järelevalveta jätmine; ema ründamine (ehkki pole teada, kui tõsine see rünne oli)) kui ka iseendale (linna peale ekslema minek; pikalt vihma käes olek, mis tingis kiirabi kutsumise; autode vahel kõndimine; ebaadekvaatses seisus kodukohast eemal Tallinna tanklas karjumine). Seejuures kutsuti puudutatud isikule ajavahemikul 17. märts 2023 kuni 21. märts 2023 kolmel korral kiirabi seoses tema ebaadekvaatse ja ohtu eirava käitumisega. Samuti väljendus puudutatud isiku ohtlikkus selles, et ta ei maganud öösiti ja ei söönud korralikult, takistas teiste sissepääsu oma toale (tõstes riiuli toaukse ette) ning väljendas paranoilisi mõtteid (sh ennustas lähedaste surma ja avaldas, et teda piinatakse infralainetega). Ringkonnakohus on veendumusel, et haiglaravita jäämisel oli tõenäoline, et puudutatud isiku meelepettelised elamused ning ettearvamatu ja ohutunde puudumist näitav käitumine oleksid veelgi süvenenud. Ehkki puudutatud isiku hospitaliseerimise ajaks ei olnud veel toimunud väga tõsiseid intsidente, oli 7 (8)
2-23-4449 puudutatud isiku ohtlikkus enda või teiste elule ja tervisele lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline.
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks muu psühhiaatriline abi olnud kirjeldatud olukorras küllaldane (PsAS § 11 lg 1 p 3). Ringkonnakohus täiendab ka selles osas maakohtu määruse põhjendusi.
17.1.Puudutatud isik ei mõistnud määruskaebusest, ärakuulamisel esitatud väidetest ning psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt seda, et ta vajas ravi terviseseisundi stabiliseerimiseks. Arvestades puudutatud isiku seisundit, käitumist ja psühhiaatrite arvamust, ei nähtu ringkonnakohtule, et puudutatud isik oleks teinud ravi saamiseks koostööd või enda ravimisega ise toime tulnud. Vastupidi, puudutatud isik avaldas ise maakohtus ärakuulamisel, et tal ei ole terviseprobleeme (dtl 17), ning kaebas oma tervise osas vaid seda, et ta ei saanud ema juures selleri mahla juua (dtl 9). Seega puudus puudutatud isikul haiguskriitika. Ka puudutatud isikule määratud esindaja, kes kohtus isikuga psühhiaatriakliinikus seoses määruskaebuse esitamisega, avaldas, et tema hinnangul ei mõistnud puudutatud isik ravivajadust (dtl 71).
17.2.Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik viidi 17. märtsil 2023 kiirabiga Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikusse valvearsti vastuvõtule, kus sedastati tema tervise halvenemine, kuid kuna puudutatud isik keeldus haiglaravist, ei paigutatud teda haiglasse ravile, vaid planeeriti ravi ambulatoorselt. 21. märtsil 2023 planeeritud vastuvõtule Tartu vaimse tervise õe juures puudutatud isik ei saabunud. Sel ajal viibis puudutatud isik hoopis Tallinnas (dtl 9), kus talle kutsuti korduvalt kiirabi, mis päädis tema paigutamisega haiglasse tahtevastase ravi kohaldamiseks. Seega oli ambulatoorset ravi küll proovitud, kuid puudutatud isiku koostöö puudumise tõttu see ei toiminud. Ka puudutatud isiku elukaaslane avaldas, et puudutatud isiku probleemid on tekkinud sellest, et ta ei järgi talle määratud raviplaani (dtl 68).
17.3.Arvestades ühelt poolt, et puudutatud isik ei olnud järginud talle antud ravisoovitusi ja kasutanud ambulatoorse ravi võimalusi, ta ei saanud aru ravivajadusest ja tal puudus haiguskriitika, ning teiselt poolt, et ravita jäämisel esines oht puudutatud isiku enda ja teda ümbritsevate isikute elule ja tervisele, siis ei olnud ringkonnakohtu hinnangul muu psühhiaatriline abi küllaldane ega võimalik. Seega oli täidetud ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus.
18.Eelnevast tulenevalt olid vaidlustatud määruse tegemise ajal täidetud tingimused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamise korras tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamiseks kuni 40 päevani. Menetluskulude jaotus
19.Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 3 alusel jätta riigi kanda.
20.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 543 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.(allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.