X ja Algallika Keskus OÜ hagi Tallinna HoiuLaenuühistu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2020/357
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.12.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X ja Algallika Keskus OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I X (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II Algallika Keskus OÜ (registrikood 12729456) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo Kostja Tallinna Hoiu-Laenuühistu (registrikood 11961369), lepinguline esindaja Marjana Hiie
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.12.2021 otsus.
2.Jätta rahuldamata Tallinna Hoiu-Laenuühistu taotlus tsiviilasja menetluse lõpetamiseks.
3.Algallika Keskus OÜ hagi Tallinna Hoiu-Laenuühistu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2020/357 jätta läbi vaatamata.
X hagi Tallinna Hoiu-Laenuühistu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2020/357 saata Harju Maakohtule uueks menetlemiseks eelmenetluse staadiumis.
5.Algallika Keskus OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Algallika Keskus OÜ nõude menetlemisega seotud maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Algallika Keskus OÜ kanda.
7.X hagi menetlemisega seotud menetluskulud jaotada hagi uuel menetlemisel.
2-20-13963 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X ja Algallika Keskus OÜ (hagejad) esitasid 24.09.2020 Harju Maakohtule hagi Tallinna Hoiu-Laenuühistu (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2020/357.
2.Hagiavalduse kohaselt esitasid hagejad tsiviilasjas nr 2-20-7443 22.05.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palusid tunnistada (osaliselt) lubamatuks sundtäitmised, millised alustati kostja 08.01.2020 täitmisavalduse alusel hageja I ja hageja II suhtes, vastavalt täitemenetlused nr 022/2020/357 ja nr 022/2020/358. Mõlemad täitemenetlused peatati hagi tagamise korras kuni tsiviilasjas nr 2-20-7443 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Täitemenetlustes nr 022/2020/357 ja nr 022/2020/358 olid täitedokumentideks kostja ja hagejate vahel 26.11.2018 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping, 27.06.2019 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja 30.10.2019 sõlmitud hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise kokkulepe. Hagejad palusid täitemenetlused tunnistada lubamatuks kostja poolt rakendatud ebamõistlikult kõrge viivise määra tõttu.
4.Hagejate ja kostja läbirääkimiste tulemusena saavutati tsiviilasjas nr 2-20-7443 kokkulepe vaidluse lahendamiseks kompromissiga, mille maakohus kinnitas 04.08.2020 määrusega.
5.Kompromissilepingu peamise tingimuse kohaselt kohustusid hagejad solidaarselt tasuma kompromissilepingu p-s 1.1 toodud võla kostjale hiljemalt 07.08.2020, sõlmides tagatiseks oleva vara võõrandamistehingu või hüpoteegi üleandmise tehingu hiljemalt 07.08.2020. Kompromissilepingu osalistest mittesõltuvatel asjaoludel lükkus viidatud tehingu sõlmimise aeg viie päeva võrra edasi, s.o 12.08.2020.
6.Kuivõrd kohtumenetlus oli lõppenud kompromissi sõlmimisega, siis tühistas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-7443 kohaldatud hagi tagamise abinõu (täitemenetluste peatamise).
7.Kohtutäitur uuendas 11.09.2020 täitemenetluse nr 022/2020/357 ja avaldas samal kuupäeval väljaandes Ametlikud Teadaanded kinnisasja enampakkumise teate, mille kohaselt müüb avalikul elektroonilisel enampakkumisel hagejale I kuuluvat vara – Tallinnas XXX asuvat korteriomandit (registriosa nr XXXXXXXX).
2-20-13963
8.Hagejale II kuuluv Tallinnas Männiku tee 111 asuv korteriomand müüdi 18.03.2020 ja hageja II on tasunud kostjale 67 500 eurot, mis kattis täielikult hageja II ja kostja vahel 21.06.2019 ja 16.06.2019 sõlmitud laenulepingute laenusummade jäägid ja intressid ülejäägiga 2402,74 eurot. Samas nõuab kostja hagejalt II 08.01.2020 täitmisavalduse kohaselt nimetatud kuupäeva seisuga veel viivist 22 182 eurot ja sissenõudmiskulusid 70 eurot.
9.Kostja 08.01.2020 täitmisavalduse kohaselt oli kostjal nimetatud kuupäeva seisuga nõue hageja I vastu 19 454,69 eurot tagastamata laenusumma, 809,88 eurot intresside, 255,61 eurot viivise ja 5 eurot sissenõudmiskulude välja nõudmiseks. Kohtutäitur märkis hagejale I 11.09.2020 täitetoimingu teates, et hüpoteegiga tagatud nõude suurus on hoopis 107 874,44 eurot ja esitatud hagejate vastu solidaarseks täitmiseks. Kui arvestada sellest summast maha hageja I laenujääk 19 454,69 eurot ja intressid 809,88 eurot, on kostja täiendav viivise nõue hagejate vastu 87 609,87 eurot.
10.Hageja I hinnangul on tema suhtes toimuv täitemenetlus lubamatu. Kohtutäitur on põhjendamatult jätkanud täitemenetlust nr 022/2020/357 olukorras, kus täitemenetluse algatamise aluseks olevaks täitedokumentideks ei saa enam olla notariaalselt tõestatud hüpoteekide seadmise lepingud, kuivõrd need ei oma enam juriidilist jõudu. Viidatud kokkulepete alusel tekkinud pooltevahelised õigussuhted on ümber kujundatud 04.08.2020 kompromisslepinguga.
11.Täitemenetlus ei ole õiguspärane ka põhjusel, et täitedokumendiks olev kompromissleping on tühine – 04.08.2020 määruse resolutsiooni p-s 1.9 toodud kokkulepe on vastuolus heade kommetega, kuna nõue, millest suurema osa moodustab viivis (ületab kolmekordselt põhinõuet), on õigusvastane. Kostja vastuväited
12.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
13.Pooled sõlmisid tsiviilasjas 2-20-7443 kompromissi, millega hagejad mh loobusid esitatud hagiavaldusest ning mille kohaselt loetakse kompromissi kohasel täitmisel tasutuks kostja 08.01.2020 täitmisavalduses esitatud nõue täitemenetluses nr 022/2020/357. Poolte eesmärk ei olnud täitemenetluse lõpetamine kompromissiga, vaid üksnes täitemenetluse lõpetamine kompromissi kohasel täitmisel ning täitemenetluse lõpetamise kulude tasumisel hagejate poolt. Eeltoodust tulenevalt ei ole tsiviilasjas 2-20-7443 kinnitatud kompromissiga kõrvaldatud täitmisavalduse aluseks oleva notariaalakti täidetavust.
14.Kompromissiga ei ole ümberkujundatud hüpoteeki ega tühistatud hüpoteegi seadmise või muutmise kokkuleppeid, millest tulenevalt on meelevaldsed hagejate seisukohad, justkui puuduks alus täitedokumendiks oleva notariaalse kokkuleppe sundtäitmiseks.
15.Kompromissi täitmine on toimunud kostja poolt kooskõlas hea usu põhimõttega. Olukorras, kus hagejad järjekindlalt viivitasid enda kohustuste täitmisega, kompromissi sõlmimise ning täitmisega, tehinguandmete edastamisega, ei saa nõustuda, et kostja on see osapool, kes on rikkunud hea usu põhimõtet. Olukorras, kus kompromiss iseenesest on hagejate poole kaldu, ei saa kostjalt eeldada lõputuid vastutulekuid, mis õigustaksid hagejate järjekindlat viivitamist ning tühistaksid selle tagajärjel tekkida võivad õiguskaitsevahendid.
16.Harju Maakohtu 04.08.2020 määrusega kinnitatud kompromiss ei ole tühine. Määrusest nähtub, et pooled leppisid kokku selles, et hagejad tasuvad kostjale kompromissi kohaselt enam
2-20-13963 kui kolmekordselt väiksema summa hiljemalt 07.08.2020. Seega tegi kostja ulatuslikke järeleandmisi õigusvaidluse lõpetamiseks. Kompromissis olid kokkulepitud sanktsioonid juhuks, kui hagejad kompromissi kohaselt ei täida. Puudub vaidlus, et hagejad oleksid kompromissi kohaselt täitnud.
17.Üldjuhul ei saa lepingust tulenevate sanktsioonide kohaldamise võimalus lepingu rikkumise puhul tuua kaasa lepingu heade kommetega vastuolu, kuna sanktsioonid on ette nähtud juhuks, mis sõltus otseselt hagejatest endist, ning mille näol on tegemist esmajoones tagatisega kostjale. Isegi kui lugeda selliseid kokkuleppeid ebaproportsionaalseks, ei tooks need kaasa ülejäänud lepingu tühisust, vaid hageja võib taotleda kohtult nt ebamõistlikult kõrge leppetrahvi või viivise alandamist (RKTKo 24.04.2006, 3-2-1-21-06, p 20). Samuti on Riigikohus märkinud, et viivise rakendamine sõltub põhimõtteliselt võlgnikust endast ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada.
18.Kompromissi tühisus ei saa tuleneda võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, kuivõrd kompromissilepingus kokkulepitud viivisemäära ei saa lugeda tüüptingimuseks. Osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted.
19.Kompromissi tühisus ei saa tuleneda ka asjaolust, et lisanduv viivis võib ületada käenduslepingutest tulenevaid piirmäärasid, kuna piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivise- või menetluskulunõuete vastu, s.t need saab esitada ka piirsummat ületavas osas.
20.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 alusel saab esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks üksnes aja eest pärast kohtulahendi jõustumist ja seda vaid juhul, kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav. Pooltevahelises kompromissis on kokkulepitud viivise lõplik suurus võimalik välja arvutada. Maakohtu otsus
21.Maakohus jättis 10.12.2021 otsusega hagi rahuldamata ja tühistas hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis kohus solidaarselt hagejate kanda.
22.Pooled vaidlesid selle üle, kas sundtäitmine täiteasjas nr 022/2020/357 tuleb tunnistada lubamatuks lähtuvalt asjaolust, et kohtutäitur on jätkanud täitemenetlust olukorras, kus pooltevahelised õigussuhted on ümber kujundatud kohtumäärusega kinnitatud kompromissilepinguga, ning täitemenetlus ei ole õiguspärane põhjusel, et kohtu kinnitatud kompromiss on tühine vastuolu tõttu heade kommetega.
23.Maakohus asus seisukohale, et 04.08.2020 kompromissimääruse jõustumise ja 13.08.2020 hagi tagamise abinõu tühistamise määrusega langes ära täitemenetluse peatamise alus täiteasjades nr 022/2020/357 ja nr 022/2020/358. Täitemenetluse uuendamine oli õiguspärane, kuna TMS § 47 lg-st 2 nähtuvalt oli täitemenetluse peatamise tinginud asjaolu ära langenud.
24.Kompromissi sõlmimisega kujundasid pooled ümber pooltevahelise võlasuhte, kuid maakohus ei nõustunud hagejatega selles, et täitemenetluse algatamise aluseks olev täitedokument (Tallinna notar Sirje Velsbergi 26.11.2018 notariaalakt, notari ametitegevuse raamatu registri nr 2461) ei oma juriidilist jõudu pärast pooltevahelise kompromissi sõlmimist ja selle kohtulikku kinnitamist. Hageja ei tõendanud, et täitemenetluse algatamise aluseks olev
2-20-13963 täitedokument ei oleks kehtiv. Täiteasja nr 022/2020/357 täitedokument ei ole Harju Maakohtu 04.08.2020 määrus tsiviilasjas 2-20-7443. Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et kompromissis leppisid pooled kokku kostjal hagejate vastu oleva nõude rahuldamise tingimused ning et 04.08.2020 määrusega kinnitatud kompromissiga ei ole ümberkujundatud hüpoteeki ega tühistatud hüpoteegi seadmise või muutmise kokkuleppeid.
25.Hagejad tõid hagis esile nõude suuruse erineval ajal ning hagejate poolt rahuldatud nõuete osa, kuid ei tõendanud oma väiteid. Hagejad on lähtunud 11.09.2020 kohtutäituri saadetud täitmistoimingu teates välja toodud nõude suurusest, kuid on sellele tuginedes viivisenõude kujunemise osas lähtunud omapoolsetest arvutuskäikudest, mille kohta tõendeid kohtule esitatud ei ole.
26.Kohtutäitur pidi lähtuma täiteasjas algsest täitedokumendist ning poolte vahel sõlmitud kompromissist, kuid vaid selles ulatuses, milles pooled kujundasid ümber pooltevahelise võlasuhte. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et kohtutäitur seda ei teinud. Hagejad ei ole kohtu hinnangul toonud kohtu ette ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et kohtutäitur oleks täitemenetluses piire ületanud ja et täiteasjas oleks nõude täitmist läbi viidud lubatust suuremas ulatuses. Kohtutäitur on põhjendatult jätkanud täitemenetlust täiteasjas nr 022/2020/357 pärast tsiviilasjas nr 2-20-7443 hagi tagamise abinõude ära langemist.
27.Poolte vahel sõlmitud ja tsiviilasjas nr 2-20-7443 määrusega kinnitatud kompromissi näol ei ole tegemist tühise tehinguga. Ehkki kohus ei ole seotud teises tsiviilasjas antud õigusliku hinnanguga, on poolte vahel sõlmitud kompromiss läbinud tsiviilasjas nr 2-20-7443 kohtuliku kontrolli, sh on kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega ning leidnud, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi. Maakohus nõustus tsiviilasjas nr 2-20-7443 04.08.2020 määruses toodud seisukohaga.
28.Hageja I on hageja II ainuosanik ja juhatuse liige. Hageja I allkirjastas käenduslepingu majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna. Hageja I ei ole tõendanud, et ta sõlmis käenduslepingud tarbijana. Seega ei laiene hagejale I kui äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele võlaõigusseaduse tarbijakaitsesätted. Hageja I vastutus on piiratud käenduslepingutes märgitud maksimumsummaga, s.o kokku 127 600 euroga, mis ei ületa täiteasjas nr 022/2020/357 nõude suurust.
29.Ainuüksi viivisemäär ei saa kaasa tuua kompromissilepingu vastuolu heade kommetega. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Sama lõige täpsustab, et käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise tasumise eest. Seega tagas käendusleping laenulepingutest tulenevat viivise nõuet. Kuna nii laenulepingutes kui kompromisslepingus on kokku lepitud viivisemääras 1% päevas, ei saa asuda seisukohale, et hagejad on kompromisslepingu sõlmimisel sattunud kehvemasse olukorda, leping on sõlmitud hagejate jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või poolte kohustuste vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses. Viivisemäär tuleneb pooltevahelisest kokkuleppest ja on piiratud ajaliselt 1-aastase maksimaalse perioodiga. Kuivõrd viivisel on kohustust täitma sundiv iseloom, siis pidid hagejad vastavat kokkulepet sõlmides arvestama sellega, et hagejatel tekib oluliselt suurema viivise maksmise kohustus siis, kui kostja ütleb õiguspäraselt laenulepingu üles ja kui hagejad õigel ajal rahalist kohustust ei täida. Hagejad sõlmisid teadlikult lepingu, mis motiveeris neid rahalisi kohustusi õigel ajal täitma.
30.Kompromissi puhul jääb eelduslikult kestma ka kompromissi aluseks olev võlasuhe. Seega oleks hagejal I ka ilma kompromisslepinguta käenduslepingu alusel kohustus tasuda kostja
2-20-13963 nõutud viivist. Hageja I on nõustunud kompromissi sõlmimisega selles toodud tingimustel ja menetluses esitatud pooltevahelise kirjavahetusega on tõendatud, et hagejatel oli võimalik rääkida kompromissi tingimustes kaasa ja neid kujundada. Hagejad ei toonud välja ega tõendanud TsÜS § 86 lg-s 2 sätestatud asjaolude ilmnemist, sh seda, et hagejad oleksid sõlminud kompromissi tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Põhjendatud ei ole lähtuda ka TsÜS § 86 lg-st 3, sest hagejad on leidnud, et kompromissleping on tühine selle p-s 1.9 sisalduva ebamõistlikult suure viivisemäära tõttu, kuid tegemist on sama viivisemääraga, mille on hagejad laenu- ja käenduslepinguid sõlmides aktsepteerinud ja mille tühisusele hagejad tuginenud ei ole.
31.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitatud viivise vähendamise taotlus tuleb lahendada VÕS § 162 alusel. Maakohtu hinnangul ei ole põhjendatud käesolevas asjas lähtuda kohtupraktikast ja regulatsioonist, mis käsitab viivisemäära vähendamist tüüptingimustega lepingute puhul, kuivõrd hagejad paluvad tühiseks tunnistada hagejate ja kostja vahel sõlmitud kompromisslepingu, milles ei ole sätestatud tüüptingimusi ning mis on sõlmitud hageja I pakutud tingimustel.
32.TMS § 221 alusel saab esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks üksnes aja eest pärast kohtulahendi jõustumist. Seda aga vaid juhul, kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani). Pooltevahelises kompromissis kokkulepitud viivise lõplik suurus on võimalik välja arvutada, kuivõrd võimaldab kostjal nõuda viivist perioodi 11.07.2020 – 11.07.2021 eest. Seega ei ole tegemist sellise erakordse asjaolu esinemisega, mille esinemisel Riigikohus on jaatanud jõustunud kohtulahendi toime kõrvaldamist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga (RKTKm 17.06.2009, 3-2-1-64-09, p 9; RKTKo 28.06.2017, 3-2-1-64-17, p 10).
33.Kompromiss ei ole vastuolus ka hea usu põhimõttega. Hagejad on tuginenud hagiavalduses asjaolule, et kompromissis sätestatud tingimusi ei olnud hagejatel võimalik täita neist mitteolenevatel põhjustel ning kostja keeldus tehinguteks kokkulepitud aega edasi lükkamast. Kostja on menetluses välja toonud, et vähendas kompromissis nõuet olulises ulatuses ning on hagejatele korduvalt vastu tulnud, kuid hagejad on ise olnud pidevalt viivituses. Kostja poolt toodut kinnitab ka tõendina esitatud pooltevaheline kirjavahetus. Apellatsioonkaebus
34.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
35.Täiteasja nr 022/2020/357 ei saa jätkata hüpoteegi seadmise lepingute ja kohese sundtäitmise kokkulepete alusel. Täitedokumendiks saab olla üksnes tsiviilasjas nr 2-20-7443 kinnitatud kompromiss.
36.Ekslik on maakohtu seisukoht, nagu ei oleks kohtu ette toodud asjaolusid ja tõendeid, millest nähtuks täitemenetluse algatamise vaidlustamine täiteasjas nr 022/2020/357. Vaidlust ei saa olla selles, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vaidlustasid hagejad nii tsiviilasjas nr 2-20-7443 kui ka käesolevas asjas just täitemenetluse algatamise täiteasjas nr 022/2020/357.
2-20-13963
37.Maakohus tuvastas, et kompromissi sõlmimisega kujundasid pooled ümber pooltevahelise võlasuhte, kuid tegi sellest ebaõige järelduse, nagu see asjaolu ei mõjuta täitemenetluse algatamise aluseks oleva täitedokumendi (notariaalakti) täidetavust.
38.Arvestades asjaoluga, et pärast tsiviilasjas nr 2-20-7443 poolte vahel kompromissi sõlmimist ja selle määrusega kinnitamist lõppesid kostja krediidilepingutest tulenevad nõuded, mis olid tagatud hüpoteegiga, ning uueks täitedokumendiks sai tsiviilasjas nr 2-20-7443 tehtud määrus, millest tulenevaid nõudeid hüpoteek ei taganud, siis puuduvad nõuded, mille suhtes hagejad kohustusid alluma kohesele sundtäitmisele ehk puudub TMS § 2 lg 1 p-s 19 toodud täitedokument täiteasjas nr 022/2020/357 ja sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks.
39.Maakohus asus üllatuslikult seisukohale, et kostja nõuded tulenevad ikka veel ka krediidilepingutest, kuna ainult sellisel juhul sai maakohus jõuda järelduseni, et täitemenetluse algatamise aluseks olev täitedokument (Tallinna notar Sirje Velsbergi 26.11.2018 notariaalakt) on ikka veel täidetav ehk on olemas notariaalaktis viidatud lepingutest tulenevad hüpoteegiga tagatud nõuded. Maakohus ei juhtinud menetluse ajal sellele võimalusele hagejate tähelepanu ning ei andnud võimalust oma seisukoha avaldamiseks.
40.Maakohus jagas valesti tõendamiskoormuse. Hagejad on korduvalt esitanud vastuväite, et neile ei ole aru saada ja kostja ei ole tõendanud, mille katteks on kostja hagejate tasutud summad arvestanud. Sellises olukorras lasub tõendamiskoormis kostjal. Kuni kostja ei ole seda teinud, ei ole hagejatel vajalik ega ka võimalik vastupidist tõendada. Hagejatele on jätkuvalt ka ebaselge, kuidas kostja kompromissilepingu p-s 1.9. viidatud viivise nõue on kujunenud ja milliste nõuete katteks on kostja arvestanud hageja II tagatisvara müügist laekunud summa. Maakohus jättis nimetatud väite asja lahendamisel täielikult tähelepanuta ja lahendamata.
41.Kompromissimääruse p-s 1.9 toodud kokkulepe on vastuolus heade kommetega (TsÜS § 86 lg 1) ja seega tühine. Viivis on ebamõistlikult suur. Juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et kostja võib hagejatelt nõuda viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras, siis taotlevad hagejad viivise vähendamist mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige hageja II kohustuse vabatahtliku täitmise ulatust (67 500 eurot), hageja I kohustuse täitmise valmidust, nõude tekkimise asjaolusid ja kostja õigustatud huvi. Hageja I on võtnud laenu füüsilise isikuna (tarbijana) tüüptingimustel. Liialt kõrge viivise määra rakendamine on vastuolus nii hea usu põhimõttega kui heade kommetega. See, kas ja millises ulatuses kostja omalt poolt kompromissi sõlmides hagejatele järeleandmisi tegi, ei välista võimalust pidada kompromissis märgitud viivise määra vastuolus olevaks heade kommetega. Kompromissi kinnitavast määrusest ei nähtu, kas maakohus tegelikult kontrollis ja hindas, kas kompromissi sisu, sh viivise määr, ei ole vastuolus heade kommetega.
42.Asjakohatu on maakohtu viide Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-148-11 p-le 13. Tähtsust ei oma asjaolu, et hageja I oli hageja II ainuosanik ja juhatuse liige. Hageja I sõlmis käenduslepingud tarbijana, kuna ta sõlmis käenduse füüsilise isikuna (VÕS § 143 lg 1). Seega laienevad hagejale I võlaõigusseaduse tarbijakaitsesätted ja kohaldub ka tarbijaid puudutav kohtupraktika seoses ebamõistlikult suure viivisega. Ka majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud laenulepingu puhul ei saa kostja nõuda tarbijakäenduslepingu alusel füüsilisest isikust käendajalt viivist, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära.
43.Asjakohatu on maakohtu viide, et kompromissileping on väidetavalt sõlmitud hageja I poolt pakutud tingimustel. Hageja I poolt kompromissilepingus toodud tingimused puudutavad üksnes summa tasumise tingimusi (tehingu ja võla tasumise tähtaeg jms), kuid see ei puuduta kuidagi viivise määra. Samuti on alusetu maakohtu seisukoht, et hagejad on laenu- ja
2-20-13963 käenduslepinguid sõlmides igakordselt viivise määra aktsepteerinud ja ei ole selle tühisusele tuginenud. Hagejad on alati tuginenud viivise määra tühisusele.
44.Maakohus jättis tähelepanuta, et käesolevas asjas ei kuulu TMS § 221 lg 2 kohaldamisele. TsMS § 430 lg 8 puhul on tegemist erinormiga TMS § 221 lg 2 suhtes. TsMS § 430 lg 8 puhul ei vaidlusta võlgnik mitte kohtulahendit, s.o kompromissi kinnitavat määrust kui sellist, vaid kompromissi kui lepingut. Vastustaja seisukoht
45.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
46.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb hageja I hagi osas TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tühistada ja tsiviilasi saata hageja I hagi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja II hagis tehtud maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 4 järgi tühistada ja hageja II hagi jätta läbi vaatamata. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus hagi tagamise tühistamise ja menetluskulude jaotuse kohta.
47.Vastustaja esitas ringkonnakohtule taotluse, milles palub tsiviilasja menetluse lõpetada või jätta hagi läbi vaatamata, kuna hagejal II puudub menetluses kaitstav hüve ja hageja I suhtes ei ole kompromissi täitmiseks täitemenetlust alustatud ning tsiviilasjas nr 2-20-7443 tehtud jõustunud kohtulahend on samade poolte vahel, samadel alustel ja sama eseme suhtes.
48.Esmalt kontrollib ringkonnakohus, kas esinevad alused, et hagi menetlus lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. 22.05.2020 esitasid hagejad maakohtule kostja vastu hagi täiteasjades nr 022/2020/357 ja nr 022/2020/358 sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks seadusjärgset viivise määra ületava viivise osas (tsiviilasi nr 2-20-7443). Kohtumenetlus lõppes tsiviilasjas nr 2-20-7443 maakohtu 04.08.2020 määrusega, millega kohus kinnitas pooltevahelise kompromissi, milles pooled leppisid kokku tasumisele kuuluva võla ja viivise suuruses, ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Maakohtu kompromissi kinnitav määrus on jõustunud. Käesolevas asjas paluvad hagejad sundtäitmise tunnistada lubamatuks täiteasjas nr 022/2020/357 kogu täitmisele kuuluva nõude osas põhjusel, et sundtäidetav nõue on ümber kujundatud tsiviilasjas nr 2-20-7443 kinnitatud kompromissiga, mistõttu täitmisele esitatud täitedokumendi osas pole võimalik täitemenetlust läbi viia ja sundtäitmine on lubamatu. Ringkonnakohus leiab, et kuna käesoleva hagi aluseks on tsiviilasjas nr 2-20-7443 aluseks olnud asjaoludest erinevad asjaolud ning osaliselt on erinev ka ese, siis pole tegemist samadel alustel ja sama eseme suhtes esitatud hagiga ja TsMS § 428 lg 2 p 2 alusel tsiviilasja menetlust lõpetada pole alust.
49.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas hageja II hagi tuleb jätta läbi vaatamata, nagu taotles kostja. TsMS § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagejad esitasid kostja vastu hagi täiteasjas nr 022/2020/357 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja on hagis esile toonud, et hageja I suhtes toimub sundtäitmine täitemenetluses nr
2-20-13963 022/2020/357 ja hageja II suhtes täitemenetluses nr 022/2020/358. TMS § 221 lg 1 järgi võib hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitada võlgnik. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esiletoodud asjaolude õigsust eeldades ei ole hageja II täiteasjas nr 022/2020/357 võlgnik ja tema suhtes ei toimu eelviidatud täiteasjas kostja nõude sundtäitmist. Seega ei riku täitemenetluse nr 022/2020/357 läbiviimine hageja II õigusi. Eeltoodut arvestades tuleb hageja II hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2020/357 jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi läbi vaatamata ja maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis hageja II hagi rahuldamata ja jaotas hageja II menetluskulud, tühistada.
50.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu poolt hageja I hagi lahendamist. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada rikkumisena mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta (RKTKo nr 3-2-1-131-14 p 17). Ringkonnakohus leiab, et hageja I hagi osas tehtud maakohtu otsus tuleb tühistada, kuna maakohus on tsiviilasja menetlemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mis on põhjustanud olulises osas otsuse põhjendamata jätmise, ja ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu rikkumist kõrvaldada ilma, et see riivaks olulises määras poolte kaebeõigust. Menetletavas asjas on maakohus jätnud otsuses olulised asjaolud tuvastamata ja rikkunud sellega otsuse põhjendamiskohustust. Samuti on rikkunud maakohus menetluse läbiviimisel selgitamiskohustust.
51.TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 järgi muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 p-des 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TsMS § 430 lg 8 järgi saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel, kuid seda saab teha üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.
52.TsMS § 363 lg 1 p-de 1-3 järgi tuleb hagiavalduses esitada hagejal selge nõue ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, tõendid, mis konkreetseid faktilisi asjaolusid kinnitavad, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga soovitakse tõendada. TsMS § 394 lg 2 p 3 kohaselt tuleb kostjal vastuses hagile esitada kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga faktilise väite tõendamiseks. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Seega kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad TsMS § 363 lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3 järgi esile tooma pooled. Kohus saab TsMS § 392 lg 3 järgi küsida pooltelt selgitusi (RKTKo 17.06.2020, 2-187948, p 16).
53.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks tuleb hagejal hagiavalduses määratleda, millise täitedokumendi täitmiseks täitemenetlus läbi viiakse. Hageja väitel toimub sundtäitmine täiteasjas nr 022/2020/357. Pooled ei ole täpselt esile toonud, millist täitedokumenti nimetatud täiteasjas täidetakse. Hagejad on kirjeldanud hagiavalduses tsiviilasjas nr 2-20-7443 esitatud nõudeid ja selles menetluses 04.08.2020 kinnitatud
2-20-13963 kompromissi, väites, et täiteasjas nr 022/2020/357 täidetakse kompromissi. Kostja on vastuses hagile loetlenud mitmeid poolte vahel sõlmitud laenulepinguid ja erinevatele kinnisasjadele nõuete tagamiseks seatud hüpoteeke, kuid poolte esitatust ei ole täpselt arusaadav, millist täitedokumenti täidetakse täiteasjas nr 022/2020/357. Kostja väitel ei ole kohtutäiturile avaldust tsiviilasjas nr 2-20-7443 04.08.2020 tehtud kompromissi täitmiseks esitatud ega täitemenetlust kompromissi täitmiseks alustatud (II kd, tl 21). Ringkonnakohus märgib, et kohtutäituri Elin Vilippuse poolt hagejale I 11.09.2020 saadetud täitetoimingust teatamise dokumendist nähtuvalt võiks täitedokumendiks täiteasjas nr 022/2020/357 olla 26.11.2018 notariaalne dokument nr 2461 ja täidetavaks nõudeks hüpoteegiga tagatud nõue 107 874,44 eurot (I kd, tl 20). Kuid pooled ei ole sellele sõnaselgelt tuginenud ja kohus ei saa asjaolusid, mida pole pooled kohtu ette toonud, esitatud tõendite põhjal ise tuvastada.
54.Kolleegium leiab, et eelmises lõigus kirjeldatud viisil esitatud hagi ja vastuväidete järgi asja menetlemist alustades ei täitnud maakohus kohaselt eelmenetluse ülesandeid TsMS § 392 lg 1 p-de 1-3 mõttes, kui jättis välja selgitamata, millist täitedokumenti täiteasjas nr 022/2020/357 täidetakse. Esitatud asjaoludest nähtuvalt oli kohtul võimalik teha pooltele ettepanek oma väiteid täpsustada ja vajadusel tõendada. Juhul, kui poolte vahel oli täiteasja nr 022/2020/357 täitedokumendi osas vaidlus, siis sai kohus pooltele teha ettepaneku esitada tõendeid, millest nähtuks, millist täitedokumenti täidetakse. Maakohus poolte esitatu ebaselgusele tähelepanu ei pööranud ega selgitanud pooltele vajadust hagi ja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid täpsustada.
55.Eeltoodu tõttu on tsiviilasja alates eelmenetluse läbiviimisest menetletud viisil, mis on tinginud ebapiisavalt ja kohati vastuoluliselt põhjendatud otsuse, milles on otsuse tegemiseks olulised asjaolud jäänud tuvastamata.
56.Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 23 lg 1 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Täitemenetluses ei ole võimalik ilma sissenõudja avalduseta asendada sama täiteasja käigus täitmisel olevat täitedokumenti teisega. Nii kohtumäärusega kinnitatud kompromiss kui hüpoteegi seadmise leping on TMS § 1 lg 1 p-de 1 ja 19 järgi täitedokumentideks, kuid selleks, et kohtutäitur saaks läbi viia täitemenetlust, peab olema võlausaldaja esitanud täitedokumendi täitmiseks täitmisavalduse. Täitemenetluse alustamise kohta toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate (TMS § 24). Eeltoodut arvestades, kui hageja väidab, et täitedokumenti on täitemenetluses muudetud, siis tuleb tal selle kohta esile tuua täpsed asjaolud, s.t, et kostja on esitanud kompromissi täitmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse ja kohtutäitur on alustanud täitemenetlust. Ringkonnakohus selgitab, et formaliseerituse printsiibi järgi saab kohtutäitur sundtäita üksnes talle võlausaldaja poolt täitmiseks esitatud seaduse nõuetele vastavat täitedokumenti ja täitur ei saa viia läbi täitemenetlust dokumendi osas, mille osas pole sissenõudja talle täitmisavaldust esitanud. Seega saaks kohtulikku kompromissi täita ainult juhul, kui selle täitmiseks oleks esitatud kostja poolt kohtutäiturile täitmisavaldus.
57.Eeltoodut arvestades on maakohus vastuoluliselt tuvastanud, et täiteasjas nr 022/2020/357 jätkatakse 26.11.2018 notariaalakti täitmist, kuid täidetakse 04.08.2020 kinnitatud kompromissi, jättes tuvastamata, kas kompromissi täitmiseks on alustatud täitemenetlust.
58.Lisaks leiab ringkonnakohus, et maakohus on puuduliku eelmenetluse läbiviimise tõttu ebaõigesti määranud tõendamiskoormuse. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole hageja tõendanud, millises osas on kostja nõue, sh viivise nõue, täitemenetluses täidetud. Riigikohus on selgitanud, et lepingu alusel tekkinud nõude sundtäitmise puhul saab TsMS § 230 lg 1 esimese
2-20-13963 lause järgi panna hagejale tõendamiskoormuse üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on hagejal piiratud. Seetõttu piisab hagejale enda tõendamiskoormise täitmiseks, et ta põhistab (teeb usutavaks TsMS § 235 mõttes), et sissenõudjal ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust korraldada. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormist täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (RKTKo 24.03.2015, 3-2-1-177-14, p 11). Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjal tõendada, et tal on hageja vastu sundtäidetav nõue. Asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul selgitada pooltele vajadust esitada sundtäidetava nõude suuruse kohta selged asjaolud ja neid tõendada.
59.Kuivõrd pooled ei ole esile toonud ega tõendanud, et täitedokumendiks on 04.08.2020 kinnitatud kompromiss, siis on maakohus ennatlikult asunud kohtuotsuses hindama kompromissi kehtivust. Samuti ei ole pooled esile toonud, et täiteasjas nr 022/2020/357 toimub sundtäitmine hageja I poolt hageja II kohustuse täitmise tagamiseks antud käenduslepingu alusel. Vaatamata sellele on maakohus asunud hindama käenduslepingu kehtivust, tuvastades sealjuures ebaõigesti, et hageja I antud käendus ei ole tarbijakäendus. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu sellele, et alates 05.04.2011 kehtiva VÕS § 143 lg 1 redaktsiooni järgi on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik, ja seda olenemata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega või mitte.
60.Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi hageja I hagi osas saata uueks menetlemiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis. Maakohtul tuleb teha pooltele ettepanek tuua esile ja tõendada, millist täitedokumenti täiteasjas nr 022/2020/357 täidetakse ja milline on täitmata nõue, sh eraldi põhivõlg ja kõrvalnõuded. Selgitada tuleb pooltele ka tõendamiskoormust. Alles seejärel saab kohus otsustada, kas sundtäitmine on lubatav või mitte.
61.Seoses hageja I hagi osas maakohtu otsuse tühistamise ja uueks arutamiseks saatmisega tuleb maakohtu otsus hagi tagamise tühistamise kohta samuti tühistada, kuna hagi tagamiseks oli peatatud sundtäitmine täiteasjas nr 022/2020/357, milles on võlgnikuks hageja I ja mille menetlus maakohtus jätkub. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
62.Maakohtu otsus menetluskulude jaotamise kohta kuulub tühistamisele.
63.Hageja II hagi läbivaatamise kulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus tuleb TsMS § 168 lg 2 järgi jätta hageja II kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi pärast hageja II hagi osas tehtud otsustuse jõustumist.
64.Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hageja I hagi kohta ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb hageja I hagiga seotud menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6 kohaselt maakohtu otsustada.
65.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.