Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

2-23-4262

2-23-4262 PärS § 112 lg 1 kohaselt pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse § 138–141. Avaldaja, Tallinn, P 33 korteriühistu on esitanud kohtule avalduse V M pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandi hooldaja määramiseks. V M suri xxx. Pärimisregistri andmetel pärimismenetlust algatatud ei ole. Kohus on kindlaks teinud, et KÜ Palasti 33 on pärandaja võlausaldaja ja pärandvara suhtes nõuet omav isik. Kuivõrd korterit ei ole keegi majandanud, siis ajavahemikul märts 2022 kuni jaanuar 2023 on majandamiskulud täiel määral tasumata ning ainuüksi põhivõlgnevus avaldaja ees seisuga veebruar 2023 moodustab 807 eurot. Kui pärandvara hoiumeetmeid ei rakendata, võib vara väärtus väheneda. Kohus leiab, et kuivõrd pärandi vastuvõtmine V M võimalike pärijate poolt on ebaselge, esinevad PärS § 110 lg 1 p-de 1-3 kohased eeldused, mis lubavad kohtul rakendada pärandi hoiumeetmeid. PärS § 111 lg 1 kohaselt võib pärandvara hoiumeetmeid üldjuhul rakendada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt. PärS § 111 lg 3 ja 5 kohaselt võib kohus pärandaja võlausaldaja või muu pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel rakendada hoiumeetmeid ka pärast pärandi vastuvõtmist pärijate poolt, kui on täidetud alltoodud tingimused: 1) hoiumeetmete rakendamata jätmine võib ohustada sellele isikule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel; 2) pärija tegevus või varaline olukord võib seada ohtu pärandvara säilimise ja nõuete rahuldamise pärandvara arvel. Vastavalt PärS § 112 lg-le 1 nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. PärS § 112 lg 2 kohaselt võib hooldajaks olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada. PärS § 112 lg-st 3 tulenevalt on hooldaja kohustatud: 1) vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; 2) andma pärandvara arvel ülalpidamist PärS §-s 132 nimetatud isikule; 3) täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; 4) aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; 5) võtma PärS § 111 lg-s 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast; 6) esitama vajaduse korral pärimismenetluse algatamise avalduse notarile või kui Eesti notar ei ole pädev pärimismenetlust läbi viima, siis rakendama muid meetmeid pärija isiku väljaselgitamiseks. Avaldaja taotleb enda nimetamist pärandi hooldajaks. Teisi hooldaja kandidaate kohtule esitatud ei ole. Kohus määrab Tallinn, P 33 korteriühistu V M pärandvara hooldajaks. TsMS § 590 lg 3 järgi kui pärandi hooldamise alused on ära langenud, lõpetab kohus määrusega pärandvara valitsemise ja vabastab pärandi hooldaja ametist. PärS § 112 lg 1 teise lause kohaselt koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt sama seaduse § 138-141. PärS § 138 esimese lause järgi määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri. PärS § 139 lg-tes 1-7 on

2-23-4262 sätestatud, et inventuuri nõude esitaja esitab inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest. Inventuuri tegija võib anda inventuuri nõude esitajale tähtaja esitatud nimekirja täiendamiseks. Notar esitab inventuuri tegijale talle teada olevad andmed, mis on vajalikud inventuuri tegemiseks. Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri tegemiseks annab notar tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud. Notar võib inventuuri tähtaega kaalukal põhjusel pikendada. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Kui inventuur on tehtud pärandvara hoiumeetme rakendamise ajal, ei ole olulise põhjuseta vaja pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. Kui inventuur on ühe pärija nõudel tehtud, kehtivad PärS §-s 143 nimetatud tagajärjed kõigi pärijate suhtes, kes on nõudnud pärandi inventuuri. Sellisel juhul ei ole olulise põhjuseta vaja teise pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. PärS § 139 lg 8 järgi inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel. PärS § 140 lg 1 kohaselt tuleb pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Üleskutsemenetluse läbiviimine on sätestatud PärS § 140 lg-tes 2-3. PärS § 141 lg-te 1 ja 2 järgi kantakse pärandvara nimekirja pärandvara hulka kuuluvad esemed, üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud nõuded ja sama seaduse § 140 lg-s 3 nimetatud nõuded. Nimekirja kantakse ka pärandaja võlausaldajate nõuded, mis on inventuuri tegijale teada. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist loetakse inventuur lõppenuks. Kui inventuuri tegija süüliselt ei kanna pärandvara nimekirja pärandi hulka kuuluvat asja või õigust või kannab pärandvara nimekirja olematu kohustuse selleks, et kahjustada võlausaldaja või teiste pärandist kasu saama õigustatud isikute huve, vastutab ta tekitatud kahju eest kohtutäituri seaduse alusel (PärS § 145). Kohus määrab V M pärandi inventuuri tegijaks kohtutäitur Priit Petter ́i, kellele kohus annab pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks PärS §-s 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ning kohtule PärS §-s 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks tähtaja pikkusega kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 478 lg 4). TsMS § 586 lg 2 kohaselt jõustub hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus selle kättetoimetamisega hooldajale. Määrus tehakse teatavaks ka avaldajale, pärijatele, annakusaajatele ja pärandaja võlausaldajatele ning testamenditäitjale. Määruse peale võivad avaldaja või muu TsMS § 586 lg-s 3 nimetatud isik esitada määruskaebuse TsMS § 661 sätete kohaselt. Juhindudes TsMS § 586 lg-st 6 teeb kohus pärandi hoiumeetmete rakendamise, muutmise ja lõpetamise kohta pärimisregistrisse kande. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

2-23-4262 kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 172 lg 4 alusel hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. Käesoleva määrusega kohus rakendab pärandvara hoiumeetmeid, kuid pärandvara hoiumeetmete rakendamisest tekkivad kulud, s.o kohtutäituri tasu, pärimismenetluse kulud, hooldaja tasu, on võimalik hüvitada V M pärandvarast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.