Määruse tegemise aeg ja koht 22.05.2023 Tallinn Kohtuasja number
2-23-5696
Kohtuasi
Sihtasutuse Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku juhataja taotlus XX suhtes esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest olenematu ravi pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Pärnu Maakohtu 07.04.2023 määrus (esialgse õiguskaitse pikendamine)
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Sihtasutuse Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku juhataja kohusetäitja Ivo Tatar Puudutatud isik XX, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Toomas Metsma Eestkosteasutus Xxxxxxx vald (Xxxxxxx Vallavalitsuse kaudu), seaduslik esindaja vallavanem YY
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Sihtasutuse Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku juhataja (avaldaja) esitas 14.04.2023 Pärnu Maakohtule taotluse kohaldada XX (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi neljaks päevaks ja pikendada esialgset õiguskaitset 40 päevani.
2.Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 13.04.2023 kell 16.10 ja samast ajast rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi. Puudutatud isik avaldab intensiivset ja süsteemset paranoilist luulu jälgimisest, jälitamisest, kahjustamisest, tagakiusamisest ning mürgitamisest. Välistada ei saa, et puudutatud isikul esinevad ka meelepettelised elamused. Puudutatud isik on enda sõnul vaimselt ja füüsiliselt terve ning haiglaravi vajadust ta ei näe. Puudutatud isik soovib kategooriliselt koju ega nõustu haiglaraviga. Anamnees ja puudutatud isiku seisund viitavad psühhootilisele paranoilisele häirele, mis vajab haiglaravi ja täpsustamist – esialgne diagnoos on psühhootiline häire (F29). Puudutatud isikul on paranoiline psühhootiline sündroom ja see seisund püsib. Puudutatud isikul puudub täielikult haigusteadvus. Haiglaravita jäämisel on oodata puudutatud isiku psühhootilise sihipäratu käitumise süvenemist, mille käigus paneb ta veelgi enam ohtu enda elu ja turvalisuse, ning võib segasusseisundist tulenevalt ka ümbritsevate suhtes agressiivselt meelestatud olla. Puudutatud isiku maailmapilt ei vasta ümbritsevate tajule reaalsusest. Seetõttu vajab puudutatud isik spetsiifilist psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega ja turvalist kontrollitud ravikeskkonda kuni psühhoosi leevenemiseni. Kuna olemasolevate andmete alusel on psüühikahäire alanud ja süvenenud viimaste aastate jooksul ning puudutatud isiku käitumise ebaadekvaatsus on ajas süvenenud, siis on psühhiaatrilistest eriteadmistest lähtuvalt ilmne, et häire ei möödu nelja päevaga ja on ette näha, et puudutatud isiku seisundist tuleneva haiglaravi vajadus ületab nelja päeva. Haiglaravita jäämisel ohustab puudutatud isik tal esineva psüühikahäire tõttu peamiselt iseenda, aga seisundi süvenemisel ka teiste elu, tervist ja julgeolekut. Psühhiaatri KK 14.04.2023 arvamuse (psühhiaatri arvamus) kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire. Puudutatud isik avaldab paranoiliselt, et tema kallal on kestnud aastaid süstematiseeritud kahjustamine ja jälgimine kriminaalpolitsei poolt, kes püüavad teda oma erialalt eemale sundida ebaselgel põhjusel tüli järgselt kõrgkooli dekaaniga. Puudutatud isiku mõttekäik on hüplik ja kohati raskesti jälgitav. Puudutatud isik on äärmiselt luululine, väidab, et tema kodus käiakse öösiti pidevalt sees, teda uimastatakse mingi ainega, mille järgselt ta kaotab teadvuse, teda lüüakse, kägistatakse ja hoitakse kinni. Samuti piinatakse puudutatud isikut seksuaalselt (torgatakse anaalpiirkonda piklikku eset). Puudutatud isik olevat seda püüdnud ka tõestada, kuid teda ei võeta kuulda ja osundatud tegevustega jätkatakse. Puudutatud isik arvab, et teda jälgitakse seadmetest. Tema endine naine on mestis ametivõimudega ja püüab samuti puudutatud isikut kahjustada. Puudutatud isik on kaasanud ka oma lapsed ja neile sündmustest rääkinud. Puudutatud isik on täielikult kriitikata oma seisundi üle, haiglaravi vajadust ei näe ja peab ennast terveks. Puudutatud isiku anamneesi, sümptomite ja seisundi foonil esineb tal psühhootiline häire, mistõttu vajab ta statsionaarset haiglaravi, seisundi täpsustamist ja ravi. Puudutatud isik viibib Pärnu Haiga psühhiaatriakliinikus esimest korda. Alates 2018. aastast on puudutatud isik muutunud äärmiselt paranoiliseks, kahtlustavaks ja süüdistavaks. Pärnu Maakohtu 14.04.2023 määrus
3.Pärnu Maakohus kohaldas 14.04.2023 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi alates 13.04.2023 kell 16.10 kuni 17.04.2023 kell 16.10, andes loa kasutada ravi antipsühhootikumidega.
2-23-5696 Maakohus tuvastas avaldaja taotluse ja psühhiaatri arvamuse põhjal, et puudutatud isikul esineb psühhootiline häire (F29). Puudutatud isik avaldab intensiivset ja süsteemset paranoilist luulu jälgimisest, jälitamisest, kahjustamisest, tagakiusamisest ning mürgitamisest. Puudutatud isik teeb pidevalt põhjuseta avaldusi/väljakutsed sissemurdmiste ja isikuvastaste kuritegude kohta, samuti on puudutatud isik paranoiliste kaebuste foonil pöördunud korduvalt erakorralise meditsiini osakonna poole. Puudutatud isik süüdistab paranoiliselt ametivõime enda pidevas jälitamises, jälgimises, kahjustamises, mõjutamises, elukohta öösiti sissemurdmistes ning tema kallal vägivallatsemises. Lisaks on puudutatud isiku luulusüsteemi haaratud ka laste ema ja muud isikud, keda on puudutatud isiku sõnul ametivõimude poolt mõjutatud. Puudutatud isik on haigusseisundist tulenevalt ja ravita jätmise korral ohtlik peamiselt iseendale, aga ka temaga kokku puutuvatele isikutele, sest avaldab intensiivset ja süsteemset paranoilist luulu jälgimisest, jälitamisest, kahjustamisest, tagakiusamisest ja mürgitamisest. Puudutatud isikul puudub täielikult haigusteadvus. Haiglaravita jäämisel on oodata tema psühhootilise sihipäratu käitumise süvenemist ja seeläbi paneb puudutatud isik veelgi enam ohtu enda elu ja turvalisuse. Kuna puudutatud isiku maailmapilt ei vasta ümbritsevate tajule reaalsusest, võib ta segasusseisundist tulenevalt olla ka ümbritsevate suhtes agressiivselt meelestatud. Olemasolevate andmete alusel on puudutatud isiku psüühikahäire alanud ja süvenenud viimaste aastate jooksul ning tema käitumise ebaadekvaatsus on ajas süvenenud. Puudutatud isik vajab spetsiifilist psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega ja turvalist kontrollitud ravikeskkonda kuni psühhoosi leevenemiseni. Kuna vabatahtlik ravisoostumus puudub, ei saa puudutatud isikuga ravi suhtes kokkuleppeid sõlmida. Puudutatud isik ei ole praegu suuteline andma nõusolekut raviks, samuti ei ole võimalik ambulatoorne ravi tema terviseseisundi ja puuduva ravisoostumuse tõttu. Menetluse edasine käik
4.Puudutatud isiku esindaja esitas 15.04.2023 (maakohtu 17.04.2023 määruses on ekslikult märgitud kuupäevana 17.04.2023 – ringkonnakohtu märkus) kohtule arvamuse, milles leiab, et arvestades kõiki asjaolusid, sh arsti selgitusi ja vahetut kogemust puudutatud isikuga suhtlemisel, vajab puudutatud isik ravitähtaja pikendamist. Puudutatud isik on paranoiline ja tal esinevad luululised mõtted. Puudutatud isik kahtlustab kõike, mis temaga seondub – jälgimist, jälitamist, mürgitamist, peksmist jne. Vestluses avaldatud mõtted on ebareaalsed ja luululised. Puudutatud isik ei mõista ravi vajalikkust. Ta on veendunud, et on täiesti terve, tal ei ole psüühikahäiret ega nõustu raviga.
5.Maakohus kuulas ära puudutatud isiku ja tema raviarsti dr PP ning tutvus ravilooga. Raviarst selgitas, et ravi pikendamine 40 päevani on vajalik. Luululised kujutlused on puudutatud isikul tekkinud pika aja vältel. Nende mõjul võib puudutatud isik olla ohtlik eelkõige iseenda elule ja tervisele üksi olles, kuna ta elab väga üle vägivalda ja alandamist, mida tajub luulude tõttu enda suhtes olevat toime pandud. Välistada ei saa ka puudutatud isiku ohtlikkust teistele isikutele, kui ta on luulude mõju all ega taju tegelikkust adekvaatselt. Kuigi puudutatud isikul puudub täielikult haiguskriitika, on ta praegu nõustunud medikamentoosse raviga ja on talle antud ravimeid tarvitanud. Haiglaravil ei soovi puudutatud isik viibida.
6.Xxxxxxx vald esitas 17.04.2023 kohtule seisukoha, milles leiab samuti, et puudutatud isik vajab tahtest olenematu ravi pikendamist üle nelja päeva tema kinnisesse asutusse paigutamisega 40 päevaks. Tuginedes avaldaja andmetele on puudutatud isikul raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida ning haiglaravita jätmisel ohustab ta esineva psüühikahäire tõttu peamiselt iseenda kui teiste elu, tervist ja julgeolekut.
2-23-5696 Pärnu Maakohtu 17.04.2023 määrus
7.Pärnu Maakohtu 17.04.2023 määrusega pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates 13.04.2023 kell 16.10 kuni 23.05.2023 kell 16.10. Samuti andis kohus loa ravida puudutatud isikut antipsühhootikumidega nii suu kaudu kui ka süstetena. Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda ja muud menetluskulud riigi kanda. Puudutatud isikul esineb psühhootiline häire (F29) ja seda psüühikahäiret saab hinnata raskeks. Tema käitumine on psühhoosist mõjustatud – puudutatud isik avaldab intensiivset ja süsteemset paranoilist luulu jälgimisest, jälitamisest, kahjustamisest, tagakiusamisest ning mürgitamisest. Lisaks ametivõimudele on luulusüsteemi haaratud ka laste ema ja muid isikuid, kes on ametivõimude poolt puudutatud isiku sõnul mõjutatud. Puudutatud isikul on hirmutunne oma elu pärast. Tal puudub täielikult haigusteadvus, ta soovib kategooriliselt koju ega nõustu haiglaraviga. Puudutatud isik on haigusseisundist tulenevalt ja ravita jätmise korral ohtlik eelkõige iseendale, aga ka temaga kokku puutuvatele kõrvalistele isikutele. Puudutatud isikul on paranoiline psühhootiline sündroom ja seisund püsib. Haiglaravita jäämisel on oodata psühhootilise sihipäratu käitumise süvenemist, mille käigus paneb puudutatud isik veelgi enam ohtu enda elu ja turvalisuse ning võib segadusseisundist tulenevalt ka ümbritsevate suhtes agressiivselt meelestatud olla. Puudutatud isiku maailmapilt ei vasta ümbritsevate tajule reaalsusest. Puudutatud isik vajab spetsiifilist psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega ja turvalist kontrollitud ravikeskkonda kuni psühhoosi leevenemiseni. Praegu ei ole puudutatud isik suuteline andma nõusolekut raviks, samuti ei ole ambulatoorne ravi isiku terviseseisundi ja puuduva ravisoostumuse tõttu võimalik. Seega ei ole muu psühhiaatriline abi võimalik ega küllaldane ning muu ravi peale statsionaarse ravi ei ole piisav ega kohaldatav. Muud võimalused puudutatud isik ravimiseks puuduvad, kuna temaga koostöö puudub ja ta ei ole suuteline ise oma käitumist kontrollima ega ohjama. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 17.04.2023 määruse (vaidlustatud määrus) ja jätta menetluskulud riigi kanda. Puudutatud isik ei ole vaidlustatud määrusega nõus, sest ravi pikendamiseks puudus alus. Puudutatud isiku ravile paigutamine oli vajalik, kuid ravil viibitud nelja päeva jooksul sai puudutatud isik vajaliku abi ning oli valmis tagasi ühiskonda minema ja iseseivalt hakkama saama. Ravi pikendamiseks oli täitmata psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 p 3 sätestatud tingimus. Puudutatud isik saab vajadusel enda psühholoogilise seisundi säilitamiseks ja ravimiseks pöörduda ise kliinikusse. Seega saab puudutatud isiku raviks kasutada muid kui isiku tahtest olenematule ravile paigutamise meetmeid.
9.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Puudutatud isikul on diagnoositud paranoidne skisofreenia ning tegemist on aastaid kestnud ja süvenenud psühhoosiga, mille tõttu on puudutatud isiku igapäevaelus toimetuleku võime langenud. Haigusspetsiifilise ravita jäämisel on prognoositav puudutatud isikul mh täieliku töövõimetuse kujunemine ning uuringutest keeldumisel ohtlikud intsidendid kehalise tervise osas (südamerütmihäire ravi ei saa rakendada, kuna pole täpset infot häire olemusest-sagedusest). Puudutatud isikul esinevale raskele psüühikahäirele on mh iseloomulik haigusteadvuse ja ravisoostumuse puudumine. Puudutatud isiku psüühilises seisundis ei ole toimunud muutusi, mis võimaldaks tal esineva raske psüühikahäire ravi jätkata teadva nõusoleku alusel.
2-23-5696
10.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
11.Pärnu Maakohtu 12.05.2023 määrusega lõpetati avaldaja taotluse alusel puudutatud isiku suhtes kohaldatud tahtest olenematu ravi. Puudutatud isiku tervislik seisund on sedavõrd paranenud, et ta on võimeline oma käitumisest aru saama ja seda juhtima, ning ta ei ohusta enam iseenda ja teiste elu, tervist ja julgeolekut ning on andnud nõusoleku ravi ambulatoorselt jätkata. Seega on puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamise alused ära langenud ja kinnises asutuses tahtest olenematul ravil viibimine tuleb lõpetada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata.
13.Vaatamata asjaolule, et praeguse lahendi tegemise ajaks on puudutatud isiku tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi lõpetatud (digitoimiku leht (dtl) 114–115), annab ringkonnakohus hinnangu maakohtu määruste seaduslikkusele. TsMS § 543 lg 3 alusel saab kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi et avaldust ei saa enam uuesti lahendada (Riigikohtu 19.02.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 19). Seega ei takista puudutatud isiku ravi lõppemine määruskaebuse lahendamist.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus TsMS § 534 lg 1 ja PsAS § 11 lg 1 kohaldamisel, kui pikendas esialgse õiguskaitse korras puudutatud isikule tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 § lg 6 koosmõjus §-ga 659).
15.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et kolleegiumil ei ole alust arvata, et puudutatud isikule olnuks piisav muu psühhiaatriline abi. Psühhiaatri arvamuse järgi ei ole puudutatud isikul haiguskriitikat. Puudutatud isik on enda sõnul vaimselt ja füüsiliselt terve ja haiglaravi vajadust ei näe (dtl 8, kolmas lõik). Ärakuulamisel avaldas puudutatud isik maakohtule, et ta ei peaks ravil olema ega nõustunud raviga (dtl 70, kolmas lõik). Puudutatid isiku raviarst dr PP märkis ärakuulamisel, et puudutatud isikul puudub täielikult haiguskriitika ninig ta ei soovi haiglaravil viibida (dtl 70, p 8). Määruskaebemenetluses tõi avaldaja esile, et puudutatud isikul on praeguseks diagnoositud paranoidne skisofreenia ja tal esinevale raskele psüühikahäirele on mh iseloomulik haigusteadvuse ja ravisoostumuse puudumine (dtl 91). Eelnevast tulenevalt ei ole alust arvata, et puudutatud isikule olnuks piisav muu psühhiaatriline abi PsAS § 11 lg 1 p 3 tähenduses.
16.Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi pikendamise eeldused olid täidetud.
17.Määruskaebusest nähtuvalt ei ole puudutatud isikul maakohtu määrustele muid vastuväiteid. Ülaltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
18.Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel Eesti Vabariigi kanda.
2-23-5696
19.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 543 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.