Välja mõista S OÜ-lt K T kasuks menetluskulud 70 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
2-22-4306
1.Hageja (töötaja) esitas 9.12.2021 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse S OÜ (tööandja, kostja) vastu töötasu 1129,40 eurot ja puhkusehüvitise kokku 1504 eurot nõudes.
2.TVK rahuldas 22.02.2022 otsusega avalduse osaliselt ning mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja puhkusehüvitise 1504 eurot ja jättis rahuldamata töötaja töötasu nõude.
3.Kostja (tööandja) esitas 23.03.2022 kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras.
4.Hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 13.05.2020 tähtajatu tööleping, mille alusel hageja asus tööle treenerina 13.05.2020. Hageja töötas täistööajaga ja töötasuga 1167 eurot kuus. Hageja oli haiguslehel 03.05.2021 08.09.2021. Tööandjal on maksmata ajavahemikul 09.09.2021 - 07.10.2021 töö eest tehtud töötasu. 28.09.2021 saatis hageja tööandjale töölepingu ülesütlemisavalduse ja ütles töölepingu üles 28.10.2021 töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 85 lg 1 alusel. Tööandja ei ole maksnud puhkusehüvitist töölepingu lõppemisel. Hageja oli uuesti haiguslehel ajavahemikul 08.10.2021 - 28.10.2021. Seega palus hageja tööandjalt välja mõista: 1) töötasu ajavahemiku 09.09.2021 07.10.2021 eest summas 1129,40 eurot (bruto) TLS § 35 alusel; 2) puhkusehüvitise 2020. aasta eest summas 639,20 eurot ja 2021. aasta eest summas 864,80 eurot. Hageja kinnitas TVK istungil täiendavalt, et ta ei kasutanud puhkust töösuhte jooksul.
5.Maakohtu 28.03.2022 määrusega määrati hagejale tähtaeg hagiavalduse esitamiseks ning kuna hageja hagiavaldust tähtaegselt ei esitanud, jäeti 20.04.2022 määrusega K T hagi läbi vaatamata. Maakohtu 5.07.2022 määrusega rahuldati K T 3.05.2022 määruskaebus 20.04.2022 määruse peale ja tühistati Pärnu Maakohtu 20.04.2022 määrus (jõustus 10.10.2022). 22.11.2022 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus selgitas, et menetleb asjas üksnes nõuet, mille TVK rahuldas (puhkusehüvitise nõue).
6.ITVS § 25 lg 1 teine lause sätestab, et töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. ITVS § 25 lg 1 kolmas lause sätestab, et kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Praegusel juhul ei ole hageja esitanud ITVS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul maakohtusse hagi TVK otsusega välja mõistmata jäetud töötasu 1129,40 euro saamiseks ning järelikult jõustus TVK otsus ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi osas, millega TVK jättis hageja nõude rahuldamata. Hageja TVK-le esitatud avaldust on võimalik hagimenetluses seega menetleda vaid osas, millega TVK otsusega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks puhkusehüvitis 1504 eurot. Kostja seisukoht
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt oli kogu kostja tegevuse kontroll hageja käes. Hagejal ja M Ll (kostja seaduslik esindaja) oli ühine mittetulundusühing S, mille all tegutseti põhiliselt ccccccctrennide andmise ja otseülekannete lahenduste väljatöötamisega. Palga maksmiseks loodi 16.04.2020 äriühing S OÜ (kostja) selleks, et palgatoetuse nõuetele kvalifitseeruda. Töötukassa lisanõudeks oli töölepingu olemasolu. 13.05.2020 sõlmiti hagejaga palgatoetuse saamiseks tööleping. Seejuures, kogu ettevõtte juhtimist ja raamatupidamist organiseeris hageja isiklikult – kostja raamatupidamise lepingu sõlmis hageja, samuti palga maksmise suuruse ja maksetega tegeles hageja ise.
2-22-4306 Hageja väidab, et temale on tasumata 2020. a eest puhkusetasu summas 639,20 eurot (17 välja võtmata puhkuspäeva eest) ning 2021. a eest tasumata puhkusetasu summas 864,80 eurot (23 välja võtmata puhkusepäeva eest). Hageja lisas TVK avaldusele dokumentaalsed tõendid, millest nähtub, et hageja viibis keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekkele eelnenud (arvutamise vajadus tekkis 28.10.2021 ehk nn lõpparve tasumise kuupäeval) viiel kuul (s.o al 03.05.2021 kuni 28.10.2021) haiguslehel. Töölepingu kohaselt asus hageja kostja juures tööle treenerina ning töö sisuks oli spordi juhendamine. Kui aga hageja oleks reaalselt tööl käinud, siis oleks sellest pidanud jääma jälg maha vähemalt Saarema valla huviregistris ja kodulehe (S.eu) registris, et treenimine ja spordi juhendamine (töö tegemine) on toimunud. Kostja esitas TVK-le aga tõendid, millest I puhul (Saarema valla huviregister, kostja vastus TVK avaldusele lisa 1) nähtub, et pärast 30. juunit 2021 pole hageja registrisse mingeid kandeid teinud, s.o kedagi pole treenitud ega spordialaselt juhendatud ning II puhul (S.eu registri väljavõte, kostja vastuse TVK avaldusele lisa 2) nähtub samuti, et pärast 18.08.2021 pole mingit tegevust toimunud. 23.08.2021 sulges hageja ka S.eu kodulehe, mistõttu pole uutel huviliselt olnud võimalik trennile registreeruda ning hagejal kedagi ka treenida (tööd teha). Kostja ei teadnud isegi seda, et avaldaja võttis alates 30.08.2021 haiguslehe (hageja ei öelnud seda kostjale). Seda, et hageja haigusleht lõppes 08.09.2021, hageja kostjat ei teavitanud. Samuti polnud hagejat näha töökoha aadressil. Kostja eeldas seega, et hageja on töölt lahkunud. Hiljem üllatas hageja kostjat aga erinevate hüvitisnõuetega. Eelneva põhjal tuleb asuda seisukohale, et kuna sisuliselt tegeles kogu kostja tegevusega (sh palkade maksmise, raamatupidamisega jne), siis on vaidlusalune puhkusehüvitise nõue ilmselgelt pahatahtlik ning hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja ja kostja vahelises töölepingus on märgitud, et tööaeg on töötajal 40h nädalas. Tegelikkuses aga töötas hageja ca 8 tundi nädalas ehk osutati trenne samas koguses edasi, mida tehti eelnevalt enne kostja loomist. Töötaja palk ja töötatud tunnid ei olnud proportsioonis töötasuga. Seega loogiline oli kokkulepe, et puhkuse osas mingisuguseid tasumisi ega puhkusevõtmisi, kui sellist ei ole, sest töötati vaid 8h nädalas ning kogu ülejäänud aeg oli vaba. Hageja pole kostja loomisest alates pööranud tähelepanu puhkusetasudele ja puhkuse saamisele. Antud juhul on arusaamatu ja põhjendamatu hageja nõue just pärast seda, kui hageja ja M L vaheline suhe lahku läks (2021 august). On oluline märkida, et hageja nõuab kostja käest maksmata puhkuse tasu, kuid samal ajal viibis töö ajast 12.09.21-19.09.21 Xs puhkusereisil (lisad 9-10). Puhkust aga välja ei võetud ning tööandjat sellest ei teavitatud. Antud juhul on väga alatu rikkuda teadlikult töölepingut ning lavastada tööandja kõiges süüdi. Hageja oleks saanud võtta välja puhkuse, kuid tema eesmärk oli teadlikult M L ettevõte põhja viia ja nõuetega üle koormata. Siinkohal tuleb ka rõhutada, et töölepingu p 2.9 kohaselt oli töölt puudumine tööajal isiklikes asjus lubatud ainult tööandja loal. Seejuures sunnitud põhjustel tööle mitteilmumisest (töötaja ajutine töövõimetus, nt. haigus või vigastus, lähedase isiku haigus või surm vms) ning selle eelduslikust kestusest oli lepingu p 2.9 kohaselt töötaja kohustatud teatama tööandjale esimesel võimalusel. Seega on hageja ilmselgelt rikkunud töölepingut. Lisaks ei ole hageja teavitanud alates 30.08.2021-08.09.2021 ja 08.10.2021-28.10.2021 haiguslehtedest ja haigestumisest. Algselt oli võetud viimane haigusleht 08.10.2021-22.10.2021 perioodiks, siis detsembris hageja väljavõtte peal oli juba haigusleht järsku pikemaks muutunud (lõpukuupäevaks juba 28.10.2021). Hageja tööleping lõppes oktoobris, kuid haiguslehte on pikendatud järsku detsembri kuus, mil hageja ettevõttes ei töötanudki. Haigekassa menetluse hinnangul selgus, et hageja oli töövõimeline kõikide haiguslehtede perioodide vältel. Nimelt manipuleeris hageja omakasupüüdlikult perearstiga, ning seeläbi perearst usaldas enda patsienti ega kontrollinud piisava hoolsusega hageja tegelikku seisundit. Lisaks, haiguslehtede kõikidel perioodidel võttis hageja pidevalt osa cccccccvõistlustelt, treeningutelt ning muudest tegevustest, mis viitab järjekordsele tööandja ja
2-22-4306 perearsti manipuleerimisele. Töölepingu p 5.3 kohaselt ei või töötaja ilma tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta töötada lepingu kehtivuse ajal tööandja konkurendi juures, täita tööandja konkurendi käsundit või konkureerida tööandjaga iseseisvalt. Ka antud lepingus sätestatud kohustust on hageja rikkunud. Nimelt, pärast seda, kui M Lei olnud nõus MTÜ Sst ähvarduste saatel tagasi astuma, lõi hageja endale 12.10.2021 uue mittetulundusühingu V MTÜ ning võttis tagaselja üle kõik MTÜ S ja kostja kliendid. Väärib seejuures rõhutamist, et samal ajal oli tööleping kostja ja hageja vahel kehtiv. M Ljuhatuse liikmena ei andnud aga kirjalikku ega suulist nõusolekut hagejale võtta üle kliendid ning töölepingu kehtivuse ajal olla iseenda ettevõttega konkurendiks. Lisaks eelnevale, hageja nõudis läbi TVK kostjalt puhkusehüvitist ja töötasu aja eest, mil ta ise tegelikkuses lasi MTÜ S tulu ümber kirjutada iseenda ettevõtte arvele (SS OÜ). Hageja lasi juba aprillis 2021 ccccccctrennide arved enda ettevõttesse osaliselt kirjutada. Kostja juhatuse liige sellest teadlik ei olnud, sest vestlus käis tagaselja otse raamatupidajaga. Kohtu põhjendused
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
9.Asja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel on sõlmitud 23.05.2020 kirjalik tähtajatu tööleping, mille kohaselt asus hageja 13.05.2020 kostja juures tööle treenerina, kelle töö sisuks oli spordi juhendamine. Lepingu p-s 3.1. lepiti kokku töötasu suurus 1167 eurot kuus. Lepingu p 4.1. kohaselt on töötajal õigus iga-aastasele põhipuhkusele kestvusega 28 kalendripäeva vastavalt tööandja kehtestatavale puhkuste ajakavale. Tööleping on poolte vahel lõppenud 28.10.2021.
10.Hageja väitel ei ole maksnud kostja talle töölepingu lõppemisel puhkusehüvitist ja palub kostjalt välja mõista kasutamata põhipuhkuse hüvitise ajavahemiku 13.05.2020 – 28.10.2021 eest summas 1504 eurot (2020.aasta eest 17 päeva ulatuses - 639,20 eurot ja 2021.aasta eest 23 päeva ulatuses - 864,80 eurot). Kostja leiab, et hageja puhkusetasu nõue on alusetu, kuna hageja esitatud tõenditest nähtuvalt viibis ta keskmise töötasu arvutamise vajadusse tekkele eelnenud viiel kuul (so alates 03.05.2021 – 28.10.2021) haiguslehel. Hageja pole peale 30.06.2021 tööd teinud. Kostja märgib, et hageja viibis töö ajast 12.09.-19.09.2021 ka puhkusereisil ega ole tööandjat sellest teavitanud ega puhkust välja võtnud. Hageja on töölepingut rikkunud ning puhkusehüvitise nõue on kostja arvates pahatahtlik.
11.TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 71 järgi on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva. TLS § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. TLS § 68 lg 2 järgi põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatud vanemapuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg). TLS § 70 lg 1 sätestab, et töötajal on õigus saada sama seaduse § 29 lg-s 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. Kohtule pole esitatud tõendeid, et hageja töötamise perioodil oleks kostja töötajatele puhkuste ajakava koostanud, et hageja oleks kirjalikku puhkuseavalduse esitanud, et hageja oleks viibinud puhkusel või et oleks talle makstud puhkusetasu. Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale antud juhul hageja puhul ka ajutise töövõimetuse aeg perioodil 03.05.2021-8.09.2021 ja 8.10.2021-28.10.2021, mil hageja oli haiguslehel. Kuna kostja ei ole hagejale töölepingu lõppemisel puhkusehüvitist maksnud on
2-22-4306 hageja puhkusehüvitise nõue põhjendatud. Puhkusetasu arvutamise aluseks on keskmine töötasu. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 kehtestatud “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (21.07.2015 redaktsioon) § 2 lg 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral TLS § 19 alusel (ajutine töövõimetus) (korra § 3 lg 1). Käesolevas asjas ei ole hageja tööst keeldumist tuvastatud. Kohus võtab puhkusehüvitise arvutamisel aluseks hageja töötasu summas 1167 eurot (aprill 2021 - september 2021) ja arvestuse aluseks olevaid kalendripäevi on 28. Hageja teenis töötatud ajavahemiku 13.05.2020 - 28.10.2021 eest 40,96 puhkusepäeva (534 kp / 365 × 28). 1167 / 28 kp = 41,68 eurot - ühe puhkusepäeva tasu 40,96 kp × 41,68 eurot = 1707,21 eurot. Kohus rahuldab hagi hageja nõutud ulatuses ja mõistab kostjalt välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise summas 1504 eurot, kuna kohus ei saa ületada nõude piire.
12.Kohus jätab tähelepanuta kostja väited ja esitatud tõendid hageja väidetava töölepingu rikkumiste osas, samuti Eesti Töötukassale, Haigekassale ja perearstile väidetavate valeandmete esitamise osas, kuna kostja vastuhagi nt võimaliku kahju hüvitamiseks ei esitanud (vt II kd lk 25). Menetluskulud
13.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, kuid tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja kandnud menetluses kulusid 70 eurot, mis on 3.05.2022 määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ning mis on Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2022 määrusega jäetud kostja kanda (I kd tl 166). Kostjal tuleb nimetatud kulu hagejale hüvitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.