Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2023. a, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-22-17324 A S avaldus täitemenetluse aegumisegalõpetamiseks (täiteasi nr xxx)
Menetlustoiming
Asja sisuline lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: A S (isikukood xxx, e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Sissenõudja: AS H (reg.kood xxx, e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta avaldus rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud A S kanda.
3.Kuna AS H ei ole palunud määrata kindlaks temale hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, siis jätab kohus hüvitatavate kulude suuruse kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisest määruse tegemisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.A S esitas 12.11.2022 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu täiteasjas xxx (edaspidi täitemenetlus). Täitemenetluses on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 17.06.2010 määrus tsiviilasjas nr xxx (edaspidi täitedokument). Avaldaja palub lõpetada täitemenetlus kuna sissenõudja nõue on aegunud lähtuvalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 punktist 153 tulenevalt lahendab kohus käesolevat vaidlust hagita menetluses. TsMS § 477 lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama sätte seitsmenda lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lg 5).
2.Vastuseks avaldaja väitele (dtl 72), et avaldus tuleks rahuldada, kuna AS H on avaldanud seisukohta, et tema nõue on aegunud, märgib kohus järgmist. Kuna hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte, siis ei ole kohus seotud puudutatud isiku poolt avalduse õigeksvõtuga. Pealegi on AS H jätnud oma vastuses tähelepanuta, et tema nõude aegumine on peatunud kolmel korral. Seega põhines AS H avalduse õigeksvõtt ebaõigel ettekujutusel tegelikest asjaoludest. Kuna tsiviilkohtumenetluse eesmärk on lahendada asi eelkõige õigesti (TsMS § 2) ning hagita menetluses tuleb kohtul endal kontrollida avalduse põhjendatust, ei saa kohus asja lahendust rajada AS-i H õigeksvõtule.
3.Käesoleva vaidluse lahendamisel on kesksel kohal täitemenetluse sedustiku (TMS) § 2231 lg 1, mis sätestab järgmist: „Võlgnik võib esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 sätestatud tähtaeg. Kohus vaatab võlgniku avalduse läbi hagita menetluses.“ Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lõike 1 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lõike 4 kohaselt hakkas kõnealune aegumistähtaeg kulgema 05.04.2011. Sellise tõlgenduse on VÕSRS § 9 lõikele 4 andnud Riigikohus 17. oktoobri 2013. a tehtud otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13 (punktid 11–13).
4.Eelnevast tuleneb ning menetlusosalised ei vaidle selle üle, et täiteasja nr xxx raames täidetavast kohtulahendist tulenevad nõuded oleks aegunud 05.04.2021, kui nõuete aegumine ei oleks kordagi peatunud. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kui pikalt oli nõuete täitmise aegumine peatunud ning millal nõuetetäitmine aegus.
2-22-17324
5.TsÜS § 160 lõike 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama sätte 05.04.2011 kuni 30.06.2022 kehtinud lõike 2 punkti 31 kohaselt oli hagi esitamisega võrdustatud võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine. TsÜS § 160 lg 3 sätestab, et nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega.
6.Asja lahendamisel tuleb arvestada sellega, et nõuete aegumine oli kolmel korral võlgade ümberkujundamise avalduse esitamise tõttu peatunud kokku 820 päeva. Sellest tulenevalt aeguvad sissenõudja nõuded alles 04.07.2023 (05.04.2021 + 820 päeva). Aegumistähtaegade arvestamisel tuleb lähtuda muuhulgas TsMS §-st 362, mille esimene lõige sätestab, et hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt kohaldatakse selle paragrahvi lõikes 1 sätestatut hagi esitamisega seotud materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel, muu hulgas tähtaja peatumise hindamisel. Täpsemad põhjendused nõuete peatumise kohta on toodud otsuse punktides 7-9.
7.Täitedokumendiga tunnustatud AS-i H nõude aegumine oli peatunud tsiviilasja nr xxx menetluse tõttu 280 päeva (06.04.2016-11.01.2017). Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et tsiviilasja nr xxx menetluse esemeks olid muuhulgas AS-i H täitedokumendist tulenevad nõuded. Pärnu Maakohtu määrusest tsiviilasjas nr xxx (dtl 39) nähtub, et avaldaja esitas võlgade ümberkujundamise avalduse kohtule 06.04.2016. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et selle tsiviilasja menetlus lõppes 11.01.2017.
8.Täitedokumendiga tunnustatud AS-i H nõude aegumine oli peatunud tsiviilasja nr xxx menetluse tõttu 321 päeva (21.02.2017-08.01.2018). Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et tsiviilasja nr xxx menetluse esemeks olid muuhulgas AS-i H täitedokumendist tulenevad nõuded. Pärnu Maakohtu määrusest tsiviilasjas nr xxx (dtl 65) nähtub, et avaldaja esitas võlgade ümberkujundamise avalduse kohtule 21.02.2017. Pooled ei vaidle selle üle, et kõnealune menetlus lõppes Riigikohtu 08.01.2018 määrusega.
9.Täitedokumendiga tunnustatud AS-i H nõude aegumine oli peatunud tsiviilasja nr 2-181427 menetluse tõttu 219 päeva (29.01.2018-05.09.2018). A S poolt Pärnu Maakohtule 29.01.2018 esitatud avaldusest (dtl 89) ning avaldusele lisatud võlanimekirjast (dtl 99) nähtub, et menetluse esemeks olid muuhulgas AS-i H täitedokumendist tulenevad nõuded. 05.06.2018 tsiviilasjas nr 2-18-1427 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu määrusest (dtl 107) nähtub, et avaldaja esitas võlgade ümberkujundamise avalduse kohtule 29.01.2018. Menetlus lõppes 05.09.2018 tehtud Riigikohtu määrusega (dtl 114).
10.Kohus leiab, et aegumise peatumist ei välista asjaolu, et tsiviilasja nr 2-18-1427 menetluses keeldus kohus avaldust menetlusse võtmast ja see lahend jäi jõusse vaatamata määruskaebuste esitamisele. TsMS § 362 esimese lõike kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt lähtutakse esimeses lõikes sätestatust ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel, muu hulgas tähtaja kulgemise peatumise hindamisel. Tulenevalt TsMS § 477 lõikest 1 kohaldub eelnev ka hagita asjade menetluses. 05.06.2018 tsiviilasjas nr 2-18-1427 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu määruse punktist 2 (dtl 108) nähtub, et avaldaja avaldus oli AS-le H kätte toimetatud, sest viimane oli esitanud oma seisukoha avalduse kohta. Eeltoodu tõttu
2-22-17324 tuleb lugeda nõude täitmise aegumine peatunuks sõltumata avalduse menetlusse võtmise keeldumisest, kuna avaldus tsiviilasjas nr 2-18-1427 toimetati kätte AS-le H. Selliselt on TsMS § 362 lõiget 3 tõlgendanud ka Riigikohus1.
11.Avaldaja on 18.01.2023 menetlusdokumendis esitanud taotluse TsÜS § 160 lg 2 punkti 31 kohaldamata jätmiseks käesoleva tsiviilasja läbivaatamisel, selle sätte vastuolu tõttu Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §§-ga 10, 11 ja 13 ning palunud algatada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse Riigikohtus. Avaldaja ei ole põhjendanud, milles võiks seisneda TsÜS § 160 lg 2 punkti 31 vastuolu konkreetsete põhiseaduse sätetega. Avaldaja väidetest jääb mulje, et ta peab TsÜS § 160 lg 2 punkti 31 põhiseadusvastaseks üksnes olukorras, kus kohtutäitur võlgade ümberkujundamise menetluse ajaks ei ole täitemenetlust peatanud. Kuigi kohus ei ole vaidluse lahendamisel seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7) ja maakohus ei pea vastama menetlusosaliste õiguslikele väidetele (TsMS § 442 lg 8), märgib kohus lühidalt, miks ta avaldaja taotlust TsÜS § 160 lg 2 punkti 31 kohaldamata jätmiseks ei rahulda.
12.Kuni 30.06.2022 kehtinud TsÜS § 160 lg 2 p 31 sätestas, et hagi esitamisega on võrdustatud võlgniku saneerimisavalduse või võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine. Avaldaja on TsÜS § 160 lg 2 p 31 põhiseadusvastasust põhjendanud sisuliselt sellega, et kohtutäituri poolt täitemenetluse peatamata jätmine võlgade ümberkujundamise avalduse menetluse ajaks, on tema suhtes ebaõiglane. Kohus avaldajaga ei nõustu. Kuni 30.06.2022 kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 20 lg 3 sätestas, et võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisel peatab kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse (või sundtäitmise) raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kuna seadusega oli sätestatud kohtule kohustus võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisel peatada täitemenetlused, siis sellega keelas seadusandja täitemenetluse läbi viimise võlgade ümberkujundamise menetluse ajal. Kuna täitemenetluse peatamise kohustus on pandud kohtule, siis ei oma tähtsust see, kas kohtutäitur kohtuga sarnase otsustuse täitemenetluse peatamise kohta tegi. Seega ei saa olla põhiseadusega vastuolus TsÜS § 160 lg 2 p 31.
13.Kohus leiab, et võlgniku õigus keelduda kohustuse täitmisest selle aegumise tõttu on õigus, mis on põhiseadusega kooskõlas ja vastab inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele (PS § 10). Samas ei ole see õigus piiramatu, vaid saab olla kooskõlas põhiseaduse mõtte ja eesmärgiga vaid siis, kui arvestab teiste isikute põhiõigustega (PS § 19). Arvestada tuleb sellega, et aegumise instituut riivab oluliselt võlausaldaja omandipõhiõigust (PS § 32), täpsemalt võlausaldaja õigust nõuda võlgnikult võlgnetava kohustuse täitmist. TsÜS § 160 teenib võlausaldaja omandipõhiõiguse riive vähendamise ning võlgniku ja võlausaldaja õiguste tasakaalustamise eesmärki. Seetõttu leiab kohus, et arvestades aegumise instituudist võlausaldajale tekkivat märkimisväärset omandipõhiõiguse riivet, on TsÜS § 160 lg 2 p 31
Riigikohtu 13.03.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-9-13 p 11 on märgitud: „TsMS § 362 lg 3 järgi kohaldatakse seda nii hagi esitamisega seotud menetlusõiguslike kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel. Seega on hagi esitatuks lugemisel ja sellega seoses nõude aegumise peatumisel oluline asjaolu, kas hagi on kostjale ka kätte toimetatud. Üldjuhul toimetatakse hagi TsMS § 393 lg 1 järgi kostjale kätte pärast selle menetlusse võtmist, kuid nõude aegumine peatub ka muudel juhtudel, kui hagi on kostjale kätte toimetatud, isegi kui kohus jätab selle menetlusse võtmata.“
2-22-17324 proportsionaalne sellest sättest võlgnikule tuleneva negatiivse tagajärjega ega ole vastuolus ühegi põhiseaduse sättega.
14.Avaldaja on pöördunud kohtusse nõudega täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Avaldaja on avalduses palunud enda vara arestist vabastamist (dtl 30). Kohus saab avaldajast aru selliselt, et tema vara arestist vabastamise nõuete näol on tegemist kohtulahendi täitmise korra kindlaks määramise taotlusega TsMS § 445 mõttes. Kuna kohus jätab avalduse rahuldamata, siis ei ole kohtul põhjust otsustada ka võlgniku vara arestist vabastamist ega sellega seotud toiminguid.
15.Avaldaja ei saa iseseisva nõudena, lahus täitemenetluse lõpetamise nõudest, vara arestist vabastamist kohtult nõuda, kuna võlgniku vara arestist vabastamine on kohtutäituri poolt tehtav toiming ega kuulu kohtu pädevusse. Muuhulgas sätestab TMS § 49 lg 1, et täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks.
16.Isegi, kui avaldaja oleks enda vara arestist vabastamise nõude esitanud iseseisva nõudena (eraldi täitemenetluse lõpetamise nõudest), siis kohus võlgniku vara arestist vabastamise nõuet käesoleva tsiviilasja raames lahendada ei saaks. TsMS § 477 lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 3 sätestab, et kohus ei võta hagi menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja ei ole tuginenud sellele, et kohtutäitur oleks jätnud rahuldamata tema kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vara arestist vabastamata jätmisel.
17.TsMS § 172 lg 1 esimene lause sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna kohtu poole on pöördunud avaldaja ning soovinud enda suhtes toimuva täitemenetluse lõpetamist, siis on käesoleva asja lahendamine toimunud avaldaja huvides. Seega tulev kõik menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kuna asjast puudutatud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul teatanud, et tal oleks käesolevas menetluses tekkinud hüvitatavaid kulusid ning selliseid kulusid ei nähtu ka kohtule esitatud dokumentidest, siis jätab kohus hüvitatavate kulude rahalise suuruse kindlaks määramata.