M S hagi kohtutäitur K Mi, Pullimees OÜ, Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu, Politsei- ja Piirivalveameti kaudu), OÜ GS Core, PlusPlus Capital AS, Creditreform Eesti OÜ, ITM Inkasso OÜ, Aktiva Finants OÜ ja M T vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise ks täiteasjas nr 095/2021/73 ja omanikukande muutmise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
M S (isikukood xxx, elukoht: xxx )
Hageja esindaja:
Advokaat Laureana Telk, Meelis Masso Advokaadibüroo, e-post: [email protected]
Pullimees OÜ (registrikood 14268539, asukoht: Paide mnt 17, Tamsalu, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, e-post: [email protected] )
Kostja 3:
Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349, aadress: Lõõtsa tn 8a, Tallinn, epost: [email protected] , esindaja: P T, e-post:xxx )
Kostja 4:
OÜ GS Core (registrikood 16183586, asukoht: Jõe tn 2a, Tallinn, e-post: [email protected] , esindaja: R N, epost: xxx)
Kostja 5:
PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, e-post: [email protected] )
Kostja 6:
Creditreform Eesti OÜ (registrikood 10887820, e-post: [email protected] )
ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041, asukoht: Fr.R.Kreutzwaldi tn 4, Tallinn, esindaja: P M)
Kostja 8:
Aktiva Finants OÜ (registrikood 10746479, esindaja: A Ž, e-post: [email protected] )
Kostja 9:
Eesti Vabariik (Politseija Piirivalveameti kaudu, registrikood 70008747, aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, e-post: [email protected] , esindaja: A N) M T (isikukood xxx, elukoht: xxx)
Kostja 10:
RESOLUTSIOON
1.Jätta M S hagi rahuldamata.
2.Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 18.10.2022. a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Välja mõista M Slt K Mi kasuks menetluskulude katteks 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (475 eurolt) tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Välja mõista M Slt ITM Inkasso OÜ kasuks menetluskulude katteks 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGIAVALDUS
1.M S esitas Viru Maakohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamise ja kinnistusraamatus kande muutmise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt seisuga 04.01.2022. a oli kohtutäitur K Mi juures võlgnik M S osas täitmisel 10 täiteasja, millest 9 moodustasid avalik-õiguslikud nõuded Maksu- ja Tolliameti ees ja 1 eraõiguslik nõue (Bondora AS). Võlgnevuste kogusumma täiteasjades oli 7 230,65 eurot. Kohtutäitur K M kuulutas välja 04.01.2022. a enampakkumise võlgnikule kuuluva kinnistu, asukohaga xxx. Täitur saatis võlgnikule e-posti aadressil toimingust teatamise akti ja selle lisad. Kohtutäitur teavitas, et müüb avalikul elektroonilisel enampakkumisel kinnistu alghinnaga 20 000 eurot oksjonikeskkonnas, kuivõrd seisuga 21.12.2021. a on võlgnikul tasumata nõudeid summas 18 789,72 eurot. Kinnistu müüdi 77 700 euroga Pullimees OÜ-le ja kinnisasja müügist laekunud ostuhind jagati 21 täitemenetluses osalenud võlausaldaja vahel (ühinenud nõuete kogusumma 43 165,65 eurot). Võlgnik sai enampakkumise akti kätte 23.02.2022. a.
3.Hageja leiab, et kohtutäitur on rikkunud võlgniku õigusi õiglasele menetlusele, mh enampakkumise olulisi tingimusi. Täitur on teostanud ülearesti, mh vääralt kasutanud kaalutlusõigust võlgnikule kuuluvate kinnisasjade enampakkumise valikul, mille läbi on toimunud põhjendamatu võlgniku omandiõiguse riive.
4.Detsembris 2020. a pöördus võlgnik e-posti teel K Mi poole sõlmida maksegraafik Bondora AS-ile võlgnevuse tasumiseks. Tol hetkel oli innistu määratud enampakkumisele kohtutäitur Õ P menetluses. Välja kuulutatud enampakkumine tühistati, kuivõrd sissenõudja ja menetlusega ühinenud sissenõudjad saavutasid läbi täiturite võlgnikuga kokkulepped, mille alusel pidi võlgnik tasuma igakuiseid osamakseid maksegraafiku alusel (sh 280 eurot kuus Bondora AS võla tasumiseks). Kshjuks jäi võlgnik 2021. a veebruari osamaksega hiljaks, kuivõrd haigestus. Kohtutäitur K M ütles sõlmitud graafiku üles ja keeldus uut sõlmimast. Võlgnik tasus märtsis 2021. a nii võlgu oleva 280 eurot kui ka graafikujärgse makse 280 eurot ja EMTA võla tasumiseks 50 eurot, kokku 610 eurot. Võlgnikul olid kokkulepped ka teiste kohtutäituritega ning osamaksete summadeks erinevates täitemenetlustes oli kokku ca 900 eurot. Eeltoodu ilmestab, et võlgnikul oli reaalne soov ja ka võimalus tasuda osamakseid, kuid kahjuks tervis teatud ajahetkel vedas alt. Võlgniku ja tema leibkonna sissetulek on ca 3 000 eurot. Võlgnik tegi kokkuleppejärgseid makseid nii nagu suutis, kui jäi võlgu, siis otsis lahendusi ja teavitas täitureid, et tasub hilinemisega. Võlgniku eesmärk oli vältida kinnistu müüki. Võlgnik lahkus pensioni II sambast ning nii laekus 03.09.2021. a täitur Õ Ple 2 736,37 eurot, täitur K V 305,68 eurot, täitur R L 1 444,70 eurot, täitur I P 1 096,82 eurot ja täitur R P 2 287,24 eurot ehk kokku vähendas võlgnik enda kohustusi summas 7 870,81 eurot. 2021. aastal teostas võlgnik makseid kohtutäitur K Mile summas 2 770 eurot ning täiteasjade jääk seisuga 04.01.2022. a oli 7 230,65 eurot. Võlgnik jäi mõningate osamaksete tasumisega hiljaks ja aasta lõikes võlgnevusse 590 euroga. Selliselt oli ebaproportsionaalne panna oksjonile kinnistu, mille väärtus ületab võlgniku hinnangul vähemalt 2 korda võlgnevuse kogusummat, olukorras kus võlgnik aktiivselt vähendas võlga ja soovis sõlmida kokkuleppeid. Täitemenetluses ei ole kohtutäitur järginud proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt nõue tuleb rahuldada võlgnikut kõige vähem kahjustaval viisil. Samuti tuleb hoiduda realiseerimast kõige likviidsemat vara, vaid alustada tuleks varakogumist, mille väärtus on sarnane võlgnetava summaga (TMS § 53 lg 1).
5.Hageja märgib, et talle on kogu täitemenetluse kestel kuulunud korteriomand xxx, võlgnik on olnud selle müügiga nõus, kuna ei kasuta seda elukohana ning korteriomandi väärtus on 19 500 eurot, mis oli 2,5 korda suurem kui kohtutäitur K Mi menetletavad nõuded kokku. Selliselt oleks pidanud täitur eelkõige panema enampakkumisele korteriomandi.
6.Enampakkumisel müüdud kinnistu oluliseks osaks on ka sellel kasvav mets (metsamaad on 4,46 ha), kasvava metsa väärtus on ca 82 510 eurot. Kui kohandada seda summat veel allapoole, võttes maha metsa ülestöötamise kulud, oleks olnud võimalik realiseerida raieõigust vähemalt 50 000 euro suuruses summas. Kinnistu lõplikuks müügihinnaks avalikul enampakkumisel kujunes 77 700 eurot. Kohtutäitur ei ole kooskõlastanud kinnistu alghinda võlgnikuga, ega ei ole selgitanud, kuidas on täitur leidnud alghinna. Võlgnikule teadaolevalt ei ole täitur lasknud kinnistut hinnata eksperdil.
KOSTJATE VASTUSED
7.Kostja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata (tl 104-108). Kostja poolt teostatud täitetoimingud tulemust ei andnud, mistõttu sissenõudja edastas kohtutäiturile 08.01.2021. a avaldused hageja suhtes alustatud täitemenetlusega jätkamiseks (sissenõudja avalduste alusel oli avatud kokku 9 täiteasja). Kohtutäituri vahendusel ei ole sissenõudjale võlgnevuse katteks laekumisi toimunud, v.a. vara müügist saadud raha. Kohtutäitur ei ole sissenõudjat teavitanud sellest, et hageja oleks talle esitanud avalduse või avaldanud soovi tasuda sissenõudja võlgnevus osade kaupa. Kuna ligikaudu 9 kuud ei olnud kohtutäituri poolt läbi viidud täitemenetlus sissenõudja nõude
rahuldamise osas tulemust andnud, arestid kohtutäitur K M 28.10.2021. a hagejale kuulunud kinnistu. Sissenõudjale teadaolevalt ei avaldanud hageja kohtutäiturile ka pärast kinnistu arestimist ja enampakkumise teate väljakuulutamist, et sooviks tasuda sissenõudjale võlgnevust osade kaupa, eesmärgiga säilitada kohtutäituri poolt arestitud vara. Seega, kuivõrd ligikaudu aasta aega oli kostja nõuete osas kestnud kohtutäituri juures täitemenetlus, mis tulemust ei andnud (st laekumised puudusid), oli sissenõudja hinnangul kohtutäitur õigustatud arestima ja realiseerima hagejale kuulunud vara, et saadava tulemi arvelt rahuldada nõuded nii kostja kui ka teiste täitemenetlusega ühinenud võlausaldajate ees. Kohtutäitur ei saanud arestida ega müüa hageja korteriomandit, sest korteriomandile oli seatud käsutamise keelumärked korteriühistu ja ITM Inkasso OÜ kasuks. Olukorras, kus kohtutäituril on võimalik valida kahe kinnisasja vahel, millest ühe realiseerimisel õnnestuks võlausaldajate nõuded ja täituritasu rahuldada üksnes osaliselt, ei saa kohtutäiturile ette heita seda, et kohtutäitur on otsustanud esimese variandi kasuks. Kostjale ei ole teada, et hageja oleks täitemenetluse kestel raieõiguse müügisoovi kohtutäiturile avaldanud ning kohtutäitur oleks sellest keeldunud. Hageja ei ole vaidlustanud kohtutäituri poolt määratud vara alghinda.
8.Kostja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) taotles, et kohus jätaks hagi kostja suhtes läbi vaatamata, sest kostjal puuduvad nõudes hageja vastu (tl 120-121).
9.Kostja OÜ GS Core hagi ei tunnistanud (tl 126-129). Kostja märkis, et hageja ei ole hagis välja toonud, milles seisnevad enampakkumise oluliste tingimuste rikkumised. Hageja ei ole vaidlustanud kinnisasja arestimist (TMS § 217 lg 1). Hagist ei selgu, miks ei soostunud hageja varasemalt korraldama tema märgitud muu vara müüki, rahuldamaks müügist saadava varaga võlausaldajate nõudeid. Kuna hageja ei ole täitnud nõuetekohaselt temaga sõlmitud tasumiskokkulepet (mida hageja hagis ise tunnistab), ei saa kohtutäiturile ette heita sõlmitud kokkuleppe ülesütlemist ning uue kokkuleppe sõlmimisest keeldumist. Kinnistu müügihind kujunes enampakkumise käigus. Seega ei ole asjakohane arutlus sellest, milline on kinnistu tegelik turuhind (st kui selle määraks mõni eriteadmistega isik). Enampakkumine viidi läbi õiguspäraselt, mistõttu puudub alus selle kehtetuks tunnistamiseks.
10.Kostja ITM Inkasso OÜ hagi ei tunnistanud (tl 132-134). Vastuse kohaselt on kostjal nõue hageja vastu tulenevalt Pärnu Maakohtu 08.08.2017. a kohtumäärusest 2-17-109067. Hageja kohtulahendit ei täitnud, mistõttu nõue (1 635,48 eurot) esitati 11.08.2017. a täitmiseks kohtutäitur R P. Kostja ei nõustu hageja väitega nagu oleks võlgnik justkui otsinud lahendusi võlgade tasumiseks. Lahendused on võlgniku jaoks olnud määramata ajaks edasilükatud maksed, millised täitemenetluse kaudu lõpuks sisse nõuti. Võlgnik ei pidanud kinni kokkulepitud maksegraafikutest. Täitemenetluse käigus on kohtutäitur tegutsenud vastavalt seadusele ning ei ole rikkunud võlgniku poolt viidatud proportsionaalsuse põhimõtet. Kui võlgnik ei esita kaebust täituri tegevusele, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud kaebuses esitada.
11.Kohtutäitur K M hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses hagile (tl 144-149). Kohtutäituri vastuse kohaselt eelnevalt on xxx, registriosa nr xxx asuvat kinnisasja müünud kohtutäitur A K nii 2018 kui ka 2020. aastal alghinnaga 18 000 eurot. Kostjale teadaolevalt on kinnisasi arestitud 10.09.2020. a kohtutäitur Õ P poolt hinnaga 20 000 eurot ning hageja ei ole vaidlustanud arestimisaktis toodud kinnisasja hinda. Täiteasja menetluses on kostja 27.09.2021. a teatanud hagejale kinnisasja arestimisest 28.10.2021. a ja vastav teade on hageja poolt kätte saadud. 28.10.2021. a arestis kostja kinnisasja, hinnates selle väärtuseks 20 000 eurot (nagu oli ka eelnevalt hinnatud kohtutäitur Õ P poolt) ja edastas korduvalt (eelnevalt hageja ei kinnitanud kättesaamist) 04.01.2022. a hageja e-postile xxx nii kinnisasja arestimise akti, kinnisasja
enampakkumise teate ja ka informatsiooni hageja vastu olevate nõuete kohta arvestades ühinenud sissenõudjaid. Kokku oli hageja võlgnevus seisuga 21.12.2021. a summas 18 789,72 eurot (sisaldab ühinenud nõudeid). 04.01-09.02.2022. a suhtlesid hageja ja kostja e-kirja teel, millest nähtuvalt hageja võlgnevus (arvestades kõiki ühinenud sissenõudjate nõudeid) oli juba 38 949,90 eurot. Nimetatud e-kirjavahetuses teatas ka kostja hagejale üheselt, et kogu eelnimetatud võlgnevus tuleb kinnisasja enampakkumise tühistamiseks tasuda hiljemalt 09.02.2022.a. Juba 13.01.2021. a teatas sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kostjale järgnevat: „Võlgnik ei ole asunud vabatahtlikult võlga ka osade kaupa vähendama. Maksuvõlg on pikaajaline. Viimane tasumine maksuvõla katteks toimus 15.10.2019. Arvan, et siin ei ole enam midagi venitada. Soovime küll sissenõuet pöörata võlgniku kinnisasjale“. 09.02.2022. a vara enampakkumise akti kohaselt müüdi kinnisasi hinnaga 77 700 eurot kostjale Pullimees OÜ. Hagile lisatud hageja konto väljavõtted ei oma puutumist hagi nõudesse. Pigem ilmestavad need koos vastusele lisatud ning hagis esile toodud asjaoludega hageja korduvaid rikkumisi hageja maksekohustuse täitmisel. Hageja ei täida oma maksekohustusi pikaaegselt. Täiteasjaga on ühinenud 21 täitetoimikut (sissenõudjate nõuded), millest nähtuvalt on hagejal pikaaegsed probleemid maksekohustuste täitmisega. Ka kostja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagivastusest nähtub, et hageja võlgnevus on pikaaegselt tasumata. TMS § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Hagejale oli edastatud arestimise akt ja vaidlust ses osas ei ole. Hageja ei ole arestimise aktis toodud kinnistu hinda vaidlustanud. Faktiliselt ei ole hageja vaidlustanud mitte ühtega täiteasjas tehtud kostja otsust või tegevust peale vaidlusaluse enampakkumise. Võlgniku soov sõlmida mingeid kokkuleppeid, mida ta reaalselt ei täida, ei välista täiteasjas TMS kohast kinnisasja enampakkumise läbiviimist. Kinnistu enampakkumise toimumise ajaks oli hagejal võlgnevusi summas vähemalt 38 949,90 eurot. Hagi punktis 6 toodud jaotuskavast nähtuvalt jaotati sissenõudjate ja kohtutäituri vahel kinnisasja enampakkumise tulemist 43 156,65 eurot. Ilmselgelt ületavad hageja kohustused kinnistu müügi alghinna summas 20 000 eurot. Väär ja tõendamata on ka hageja seisukoht, et kinnisasja väärtus selle arestimisel ületas vähemalt 2 korda võlgnevuste kogusummat. TMS § 82 lg 1 kohaselt asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. Arestimise aktis toodud kinnisasja hinda ei ole hageja vaidlustanud ja seega kinnisasja enampakkumisel on selle alghind määratud kostja poolt õigesti. Kinnisasja turuväärtus selgubki enampakkumisel. TMS § 53 lg 1 sätestab, et arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. TMS § 53 lg 3 sätestab, et vara arestimise järjekorra määrab kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. Järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada. Hageja on ekslikul seisukohal, et eelnevalt oleks kostja pidanud müüma hageja korteriomandi asukohaga xxx. Kinnisasja enampakkumise toimumise ajaks oli hageja vastu nõudeid juba summas 38 949,90 eurot. Hagist nähtuvalt hindab hageja korteriomandi väärtuseks 19 500 eurot. Isegi kui arvestada sellega, et kinnisasja arestimise ajal oli hageja vastu nõudeid summas 18 789,72 eurot, siis sellele lisanduvad veel täitekulud ning kogumis ei kataks ka arvestuslik korteriomandi müügihind ära võlgniku kohustuste summat. Lisaks märgib kostja, et hagile lisatud korteriomandit puudutava kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on korteriomandile seatud käsutamise keelumärge ja seega ei saanud ka seda hüpoteetiliselt võõrandada täiteasja raames. Kui hageja oleks tõepoolest olnud huvitatud kinnisasja omandi säilimisest või parema
tulemi saamisest, siis oleks ta ise pidanud täitma oma kohustusi (sh kokkuleppeid sissenõudjatega) kohaselt. Samuti märgib kostja, et kui hageja oleks soovinud saada kinnisasja müügist paremat tulemit, siis oli hagejal ka võimalus taotleda täiteasja menetluses TMS § 102 kohaselt kinnisasja müüki kohtutäituri kontrolli all. Vastavat sõnaselget taotlust ei ole hageja kunagi kostjale esitanud. Käesoleva vastuse lisas 4 toodud hageja viide sellele, et on olemas mingi OÜ, milline on valmis kinnisasja ära ostma, ei ole tõsiseltvõetav ja on paljasõnaline. TMS § 147 lg 1 sätestab muuhulgas, et arestitud kinnisasi jäetakse võlgniku valdusse ning korrapärase majandamise piires võlgniku valitseda ja kasutada. Juhul, kui hageja oleks soovinud kinnisasja korrapäraselt majandada, siis vastavat keeldu kostja poolt seatud ei olnud. Kostja nõustub, et kinnisasja korrapärast majandamist hõlmab ka metsa raiumine olemasoleva metsamajanduskava ja metsa majandamise soovituste alusel, kui see on kooskõlastatud kohtutäituriga ja selle eesmärgiks on sissenõuete rahuldamine. Midagi sellist Täiteasja menetluses hageja ette ei võtnud. Hageja paljasõnalised väited võimaliku metsaraie tulemi saamise ja selle arvelt sissenõudjate nõuete rahuldamise kohta on paljasõnalised. Samuti puudub kinnistul metsamajanduskava (vähemalt täiteasja menetluses ei ole seda esitatud) ja ka kostja poole ei ole hageja kordagi metsaraiega seonduvalt pöördunud. Arestimise akti kohaselt on kinnisasja hind 20 000 eurot. TMS § 82 lg 1 kohaselt asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. Arestimise aktis toodud kinnisasja hinda ei ole hageja vaidlustanud TMS § 74 lg 7 kohaselt. Eelnevalt oli kinnisasja hinnaks määratud nii 18 000 eurot kui ka 20 000 eurot. TMS § 74 lg 6 sätestab, et kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. Täiteasja menetluses puudusid asjaolud, milliste kohaselt oleks kinnisasja hindamine osutunud raskeks. Kinnisasi oli juba eelnevalt teiste kohtutäiturite poolt hinnatud ja kostjale teadaolevalt hageja ei vaidlustanud ka eelnevates menetlustes kinnisasja hinda. Kokkuvõtvalt ei ole hagis ega sellele lisatud tõendites toodud esile ühtegi asjaolu, milliste kohaselt oleks kostja rikkunud kinnisasja enampakkumise läbiviimisel enampakkumise olulisi tingimusi. Kostja on kinnisasja müünud TMS-s sätestatu kohaselt ja ei ole kinnisasja enampakkumise läbiviimisel rikkunud ei olulisi ega ka mitteolulisi tingimusi.
12.Aktiva Finants OÜ hagi ei tunnistanud (tl 179-183). Vastuse kohaselt kostjal on hageja suhtes nõuded, mis tulenevad tsiviilasjadest nr 2-20-104420 ja 2-21- 105844 ning kuna hageja tsiviilasjades kohtuotsusega väljamõistetud nõudeid ei täinud, oli kostja sunnitud edastama nõuded täitmisele kohtutäiturile. Kostja on edastanud oma nõuded täitmisele kohtutäiturile A K. Tsiviilasjast nr 2- 20-104420 tuleneva võlgnevuse alusel algatas kohtutäitur täitemenetluse nr 066/2020/1815 ja tsiviilasjast nr 2-21-105844 tuleneva võlgnevuse alusel algatas kohtutäitur täitemenetluse nr 066/2021/1732. Ei vasta tõele hageja väide, et ta on otsinud lahendusi võla tasumiseks ja soovinud võlgnevusi tasuda. Kostja on korduvalt võtnud hagejaga ühendust nii telefonitsi, kui ka kirjalikult, korduvalt pakkunud erinevaid lahendusi võla tasumiseks, kuid hageja tegevusetuse tõttu on kokkulepped jäänud sõlmimata ja võlad tasumata. Ka täitemenetluste raames on võlgnevuste katteks laekumised toimunud aresti kaudu, mitte hageja poolt vabatahtlikult tehtavate maksete kaudu. Hageja poolt kohtutäiturile toimunud maksed on olnud minimaalses ulatuses ja ebakorrapärased. Hageja ei ole võlgnevusi vabatahtlikult tasunud, seega oli kohtutäitur sunnitud kohaldama sundmeetmeid. Täitemenetlus on olemuslikult suunatud sissenõudja(te) nõuete võimalikult kiirele rahuldamisele ( TMS § 8 lg 1). Kuna hagejal on vara, mida on võimalik täitemenetluses realiseerida ja selliselt kiirelt sissenõudja nõuet rahuldada, on hageja vara realiseerimine põhjendatud. Hageja on kohtutäituri poolt edastatud teated kätte saanud ega ole neid vaidlustanud. TMS § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest,
kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Hageja on alles peale vara müüki otsustanud enampakkumist vaidlustada, mis ei ole ilmselgelt põhjendatud. Hageja oleks pidanud täitemenetluse raames s.o enne enampakkumist olema aktiivne ning tegema kõik endast oleneva, et enampakkumine ära hoida ja sissenõudja nõuded saaks rahuldatud. Samuti oli hagejal võimalik endal vara realiseerida kohtutäituri kontrolli all ja saadud rahast võlausaldajate nõudeid täita. Hageja seda teinud ei ole. Kinnistu tegelik väärtus kujuneb selle müügiga, mis on tegelik turuhind. Seega on alusetu hageja väide, et väidetavalt vara hind ca 100 000 eurot. TMS § 82 lg 1 kohaselt asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. Kinnisasja turuväärtus selgubki enampakkumisel. Ometigi ei olnud hageja arestimisaktis toodud kinnistu hinda vaidlustanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Mitte ükski hagis toodud seisukoht väidetavate enampakkumise olulise tingimuste rikkumise kohta ei ole põhjendatud.
14.TMS § 223 lg 1 sätestab, et enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
15.Hageja peab enampakkumise oluliste tingimuste rikkumiseks seda, et kohtutäitur kasutas vääralt kaalutlusõigust võlgnikule kuuluvate kinnisomandite enampakkumise valikul, mille läbi on toimunud põhjendamatu võlgniku omandiõiguse riive.
16.Kohus hagejaga ei nõustu. xxx, registriosa nr xxx asuvat kinnisasja on müünud kohtutäitur A K nii 2018 kui ka 2020. aastal alghinnaga 18 000 eurot. Kinnisasi on arestitud 10.09.2020. a kohtutäitur Õ P poolt hinnaga 20 000 eurot ning hageja ei ole vaidlustanud arestimisaktis toodud kinnisasja hinda. TMS § 52 lg 1 kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik (TMS § 53 lg 1).
17.Vara arestimise järjekorra määrab kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. Järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada (TMS § 53 lg 3). TMS § 74 sätestab, et asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti (lg 1). Arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel (lg 3). Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur (lg 4). Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist (lg 5). Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil (lg 6). Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras (lg 7). Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult (lg 8). Kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on
vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud (lg 9). Asja materjalist tuleneb, et hageja ei ole arestitud vara hinda vaidlustanud.
18.Asja materjalidest nähtub, et kinnistu alghind enampakkumisel oli 20 000 eurot, ühinenud sissenõudjate kogunõuded olid võlgniku vastu 43 156,65 eurot. Kinnisasja müügihind 77 700 eurot kujunes enampakkumise käigus.
19.Kohus ei nõustu hagejaga, et kohtutäitur pidanuks esmalt müüma hageja korteriomandi ning sellest oleks piisanud võlausaldajate nõuete katteks. Enampakkumise ajaks oli ühinenud nõuete kogusumma 38 949,90 eurot. Hagejale kuuluvale korteriomandile oli seatud kaks käsutamiskeeldu ning korteriomandi väärtus oli hageja hinnangul 19 500 eurot. Esiteks, kohtutäituril ei olnud võõrandamiskeelu tõttu võimalik korteriomandit müüa, teiseks, korteriomandi väärtus ei oleks katnud võlausaldajate kogunõudeid ja täitekulusid.
20.Kohus ei nõustu hagejaga, et hageja otsis aktiivselt lahendusi ja maksis sissenõudjatele vastavalt kokkulepetele. Hageja on ise tunnistanud, et ta ei täitnud korrektselt võlausaldajate, kellega olid sõlmitud maksegraafikud. Kostjate Maksu- ja Tolliameti, GS Core OÜ, ITM Inkasso OÜ ja Aktiva Finants OÜ vastustest tuleneb, et hageja ei tasunud neile pika aja jooksul võlgnevust ning nimetatud kostjatega ei olnud sõlmitud ka maksegraafikuid.
21.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab hageja kostjate menetluskulud.
23.Kostja kohtutäitur K Mi menetluskulud on 475 eurot (õigusabikulud, 4 tundi ja 45 minutit).
24.Kostja ITM Inkasso OÜ menetluskulud on 144 eurot (õigusabikulud, 2 tundi).
25.Kohus leiab, et kostjate menetluskulud on põhjendatud.
26.Teiste kostjate menetluskulud jätab kohus rahaliselt kindlaks määramata, sest taotlusi menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohta kohtule ei esitatud.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 29.02.2024 kohtuotsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.