lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-6534/2

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 03.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-6534/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
883
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtujurist

K. K.

Määruse tegemise aeg ja koht

3. mai 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-6534

Tsiviilasi

R. M. hagi H. M. vastu elatise vähendamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja R. M. (ik XXX)

Gerty Pau

Kostja H. M. (ik XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta menetlusse võtmata R. M. hagi H. M. vastu elatise vähendamiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada määrus kätte hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.R. M. esitas 03.05.2023 Tartu Maakohtule H. M. vastu hagi, milles palus vähendada 18.08.2014 poolte vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel hagejalt poolte ühisele alaealisele lapsele makstavat elatise suurust. Hageja palub vähendada enda poolt lapsele makstava elatise kuni 2023.a novembrini summani 130 eurot kuus, sealt edasi 185 eurot kuus. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, paludes vähendada menetluse ajaks hageja poolt lapsele makstavat elatist, et kostja ei algataks kokkuleppe alusel elatise nõude sundtäitmist kohtutäituri juures.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTU SEISUKOHT

2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
3.Kohus leiab, et kuna hagiga soovitavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata.
4.Esitatust nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 18.08.2014 notariaalselt tõestatud ühisvara jagamise lepingu ning lepingu elatise maksmise kohta. Vastavalt lepingule (p 8.2-8.5) maksab hageja poolte ühise lapse L. E. M. ülalpidamiseks kostja kontole igakuiselt elatist poole miinimumpalga ulatuses kuni L. E. M. täisealiseks saamiseni või juhul kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, ka pärast täisealiseks saamist, kuid mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni ning kohustub alluma kohesele sundtäitmisele elatise maksmise kokkuleppest tulenevate nõuete täitmiseks.
5.Hagejalt ei ole elatist kohtuotsusega välja mõistetud ning tegemist ei ole ka kohtu kinnitatud kompromissi alusel tasutava elatisega. Seega ei saa hageja esitada hagi perioodiliste maksete suuruse muutmiseks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui kohtulahendiga ei ole elatist välja mõistetud, ei saa esitada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi hagi perioodiliste maksete suuruse muutmiseks (vt nt Riigikohtu 01.11.2017 määrus kohtuasjas nr 2-17-2426, p 11.2).
6.Kohus märgib, et hageja ja kostja sõlmitud leping on olemuselt leping hageja seadusest tuleneva lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kohta perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 3 I lause mõttes. Sellega seoses juhib kohus hageja tähelepanu Riigikohtu seisukohtadele 23.02.2016 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-101-15. Mh leidis Riigikohus nimetatud lahendis järgmist. Sellist vanemate kokkulepet, kus vanemad lepivad kokku, et lapsest lahus elav vanem kohustub maksma lapsega kooselavale vanemale lapse ülalpidamiseks iga kuu kindla suurusega rahasumma, saab üldjuhul pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes. Sellise kokkuleppe pooleks on vanemad kui lapse ülalpidamise kohustust samal ajal täitma kohustatud osavõlgnikud PKS § 105 lg 3 mõttes, mitte aga laps. Seetõttu tulenevad sellisest lepingust õigused ja kohustused üldjuhul üksnes vanematele. Vanemate ülalpidamiskokkulepe võib olla käsitatav ka lapse kui kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 mõttes. Kui vanemad on sõlminud elatise maksmise kohta kokkuleppe ja kokkulepitud elatis ei kata lapse vajadusi, võib vanem esitada lapse nimel teise vanema vastu hagi elatise väljamõistmiseks, mida kinnitab ka PKS § 100 lg 3 II lause, st selleks ei ole vaja vanemal esitada hagi VÕS § 97 alusel kokkuleppe muutmiseks elatise suurendamise eesmärgil. Ka kokkulepitud elatise vähendamise eesmärgil ei ole vähemasti üldjuhul kohaseks õiguskaitsevahendiks VÕS § 97 alusel ülalpidamiskokkuleppe muutmise nõue. Olukorras, kus vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda ülalpidamiskokkulepe kui kestvusleping VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt üles mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Seejuures võib elatise suurust mõjutavate asjaolude muutumine anda alust öelda leping üles ka üksnes osaliselt, s.o osas, milles elatist maksma kohustatud vanemalt ei saa kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult nõuda ülalpidamiskokkuleppe täitmist kokkulepitud suuruses kokkulepitud tähtpäevani, s.o üldjuhul lapse täisealiseks saamiseni. Vanematevahelise ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks ei pea ülalpidamist andma kohustatud vanem pöörduma kohtu poole, vaid saab seda VÕS § 195 lg 1 järgi teha ülesütlemisavalduse esitamisega teisele vanemale.

Ülalpidamiskokkuleppe olemust ei muuda iseenesest see, et kokkulepe on sõlmitud kohese sundtäitmise tingimusega, mistõttu on kokkulepe ühtlasi täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 181 mõttes. Ka sellise tingimusega ülalpidamiskokkulepet saavad vanemad VÕS § 13 lg 1 järgi kokkuleppel muuta või lõpetada, samuti saab vanem mõjuval põhjusel sellise ülalpidamiskokkuleppe VÕS § 196 lg 1 alusel kohtuväliselt erakorraliselt üles öelda, mh osaliselt. Kui sellise kokkuleppe alusel on alustatud täitemenetlust, saab kohustatud vanem (võlgnik) esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 kohaselt, tuginedes ülalpidamiskokkuleppe osalisele või täielikule ülesütlemisele. TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamine ei ole välistatud ka enne täitemenetluse alustamist, kui seda võib lähitulevikus eeldada. Vaidluse korral täitedokumendi sisu üle võib selle selgitamiseks esitada hagi TsMS § 368 lg 2 alusel.

7.TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
8.Hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Tagastamise taotluses tuleb mh märkida riigilõivu tagastamise koht (kontonumber, konto omaniku nimi ja isikukood).

/allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium