5.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-21-5818 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 13.04.2021 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palub: - tuvastada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXX teise jao omanikukande ebaõigsus ja kostja kohustus anda nõusolek kustutada omanikukanne ning asendada kostja nõusolek kohtuotsusega; - kohustada kostjat andma nõusolek omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu 1⁄2-suuruse kaasomandi omanikuna kostja asemel kinnistusraamatusse hageja ning asendada vastav kostja tahteavaldus kohtuotsusega; - kohustada kostjat andma notariaalne nõusolek asjaõiguslepingu sõlmimiseks tühise lepingu alusel omandatud kinnistu 1⁄2-suuruse kaasomandi tagastamiseks hagejale; - rahuldada hageja nõue tehingu tagasitäitmise korras kinnistu 1⁄2-suuruse kaasomandi tagasikandmiseks hagejale ning asendada kostja vastav tahteavaldus kohtuotsusega. - alternatiivselt, rahuldada nõue tehingu tagasitäitmise korras kinnistu nr XXXXXX 1⁄2 kostja kaasomandi tagasikandmiseks hagejale ning asendada kostja vastav tahteavaldus kohtuotsusega ning kohustada kostjat andma notariaalne nõusolek asjaõiguslepingu sõlmimiseks tühise lepingu alusel omandatud kinnistu nr XXXXXX 1⁄2 kaasomandi tagastamiseks kostjalt hagejale, asendada kostja vastav tahteavaldus kohtuotsusega.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.03.2015 kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale 1⁄2-suuruse mõttelise osa XXX asuvast kinnistust (registriosa nr XXXXXX). Pooled olid elukaaslased ja neil oli kokkulepe, et hageja võib kasutada kinnistut ja sellel asuvat maja oma elu lõpuni. Tegemist on hageja sünnikoduga, kinnistu teine pool kuulub hageja tütrele.
3.Pärast kinkelepingu täitmist näitas kostja hageja ja hageja tütre suhtes üles jämedat tänamatust, takistades kinnistu kasutamist, tungides hageja tütre valduses olevasse majaossa, solvates hagejat jms. Hageja taganes 24.04.2019 kinkelepingust, kuna kostja on näidanud tema suhtes üle jämedat tänamatust, mis seisneb järgnevas:
3.1.kostja ei võimaldanud hagejal saada sissekirjutust, kuigi tegemist on hageja koduga;
3.2.juulis 2018 viis kostja hageja isiklikud asjad prügikottidega hoovi vihma kätte ja võttis ära esiukse võtme;
3.3.kostja ei lase hagejat majja sisse, on keelanud eesukse kasutamise, endine ühine elutuba on lukustatud, 2019 aastavahetuse paiku müüs maha hageja süntesaatori ja rulluisud;
3.4.kostja ei tulnud hageja ema matustele ja pärast matuseid paari päeva jooksul olid kostjal külas sugulased, kellega kostja hageja ema asju põletas;
3.5.kostja on pidevalt hävitanud hageja isiklikke asju: passi, pangakaardid ja töötelefonid;
3.6.hageja magab nädala sees tööautos ja kui nädala lõpus tuleb tööriideid vahetama ja end pesema, siis ründab kostja teda koheselt ning alustab konflikti, ähvardab ning pesemise ajal üritab vaadata andmeid hageja telefonis;
2-21-5818
3.7.kostja pole tasunud ühtegi jooksvat kinnistu omamisega kaasnevat kommunaalmakset, hoolduskulu ja remondikulu need on tasunud hageja;
3.8.kostja on olnud hageja suhtes vägivaldne ja konfliktne.
4.Hageja peab kostja vastuväiteid hagile paljasõnalisteks. Hageja hakkas ema tihedamalt külastama 2014, kui emal diagnoositi vähk. 2015 tuli hageja Soomest tagasi Eestisse ja elas kinnistul asuvas elamus. Kostja käis hagejal Eestis külas. Hageja ema ja kostja suhted olid halvad. Kostja tuli hageja juurde elama 2018, siis läksid poolte suhted halvaks. Hageja tasub kinnistuga seotud arveid ja teeb seda tänaseni. Hagejal ei ole olnud teist elukaaslast. Kuna kostja tegi kooselu võimatuks, oli hageja sunnitud elama mujal. Kostja on hagejale pidevalt ja alusetult politseid kutsunud. Hageja tütar külastas kinnistut tihti oma lapsepõlves, ka 2015–2018, kuni kostja hakkas kinnistu kasutamist takistama. Hageja läbisaamine oma ema ja tütrega on olnud hea. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
6.Hageja ja kostja olid elukaaslased ja elasid 11 aastat Soomes. Hagejal olid alkoholiprobleemid, mistõttu kolis kostja 2018 elama XXX kinnistule. Hageja tuli Eestisse tagasi pärast kostjat. 2018 alguses sai kostja teada hageja uuest elukaaslasest, kelle juurde kolis hageja elama. Hageja hakkas kostjat kodust välja ajama. Kostja ei ole käitunud hageja poolt märgitud viisil. Hoopis hageja on käitunud kostja suhtes vägivaldselt ja häirivalt.
7.Hageja kinkis pool kinnistust kostjale tänutäheks kooselatud aastate ja hageja ema hoolitsemise eest. Kostja hoolitses hageja haige ema eest, tõi talle esemeid, tegi aiatöid ja hoidiseid. Hageja kinnistu vastu huvi ei tundnud. Poolte vahel ei olnud kokkulepet, et hageja võib kasutada kinnistut elu lõpuni.
8.Kostja ei ole üles näidanud jämedat tänamatust hageja tütre vastu, keda ta on näinud vaid 3 korda. Hageja tütar ei ole viibinud ka kinnistul ega soovi sellega seotud kulutusi kanda. Hageja ja tema tütre suhted olid pigem halvad. Maakohtu otsus
9.Maakohus rahuldas 03.03.2022 otsusega hagi ja tuvastas kostja kohustuse anda nõusolek kinnistusraamatu kannete tegemiseks ning asendas kostja tahteavalduse otsusega. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3415 eurot ja viivise.
10.Pooled vaidlesid selle üle, kas kinkelepingust on kehtivalt taganetud ning kas sellest tulenevalt on kinnistusraamatu omanikukanne ebaõige või mitte.
11.Taganemisavalduse formaalsed eeldused olid täidetud. Hageja on taganenud notariaalses vormis sõlmitud lepingust lihtkirjalikus vormis taganemisavaldusega, mille kostja on kätte saanud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1). Hageja on kinkelepingust taganenud 24.04.2019 samal ja eelmisel aastal aset leidnud sündmuste pinnalt. Puudus vaidlus, et taganetud oleks hilinenult (võlaõigusseaduse (VÕS) § 270 lg 1).
12.Maakohtu hinnangul leidsid tõendamist järgmised taganemisavalduses toodud asjaolud.
2-21-5818
12.1.Kostja ei võimaldanud hagejal saada kinnistule elukoha kannet. Tunnistaja C ütluste kohaselt avaldas hageja talle, et ei saa perearsti seetõttu, et tal puudub sissekirjutus ja sissekirjutuse vastu oli kostja. Hageja ei saanud teha enda elukoha kannet ka enne kinkimist, s.o kui ta veel oli omanik, sest sel ajal elasid pooled Soomes ning nimetatud kinnistu ei olnud tema alaline elukoht. Arvestades, et kinnistu teine omanik oli hageja tütar, siis sai ainus takistus elukoha kande tegemiseks tulla kostjalt. Kuigi tõendamist ei leidnud poolte kokkulepe, et hageja võib elamut kasutada, pidanuks kostja lubama hagejale seda teha ja elukoha kannet registreerida. Seda põhjusel, et pool kinnistust kuulus hageja tütrele, kes lubas hagejal seal elada. Samuti tuli arvestada, et tegemist on hageja sünnikoduga.
12.2.Juulis 2018 viis kostja hageja isiklikud asjad prügikottidega hoovi vihma kätte ja võttis ära esiukse võtme ning hageja oli sunnitud ööbima autos. Eeltoodu on tõendatud tunnistajate C, Q, S, D ja M ütlustega.
12.3.Asjaolu, et kostja ei tulnud hageja ema matustele, tõendasid tunnistajate D, Q ja Z ütlused. Viimane oli hageja ema hooldaja, kes tema palvel korraldas ka matused.
13.See, et kostja müüs maha hageja süntesaatori ja rulluisud, tõendamist ei leidnud. Tõendamata jäi ka väide, et kostja põletas paar päeva pärast hageja ema matuseid hageja ema asju. Tõendeid ei esitatud ka selle kohta, et kostja hävitas hageja passi ja pangakaardid. Tunnistaja K andis ütlusi, mille kohaselt võttis kostja hagejalt ära tema telefoni, kuhu hageja salvestas konflikte.
14.Maakohus jättis kõrvale taganemisavalduses esitatud väited, et kostja pole tasunud ühtegi kinnistu omamisega kaasnevat kommunaalmakset, hoolduskulu ja remondikulu, sest see ei ole käsitatav VÕS § 267 lg 1 p 1 mõttes jämeda tänamatusena. Kinnistu kulude kandmine on kinnistu omaniku kohustus, mitte suhe kinkijaga. Kinnistu kulude kandmine võiks tulla kõne alla juhul, kui see oleks märgitud kinkelepingu eesmärgina või kingisaaja kohustusena. Antud juhul see nii ei ole.
15.Kõik tunnistajad kinnitasid hageja ja kostja halbu suhteid pärast seda, kui pooled kolisid Eestisse elama. Tunnistajad tõid välja ebatsensuursete väljendite kasutamist ja politsei sekkumist. Kohus luges tõendatuks, et poolte vahel esinesid konfliktid ning pidas usutavaks, et sõnavahetused võisid minna üle ka füüsiliseks. Vägivaldsus ei ole õigustatav kummagi poole poolt. Kui kinkija muutub kingisaaja suhtes vägivaldseks, saab kingisaaja kaitsta ennast tavapäraste õiguskaitsevahenditega, s.o pöörduda politseisse. Kostja seda ka tegi. Kingisaajal on kahtlemata õigus hädakaitsele TsÜS § 140 mõttes, kuid kohtu ette ei toodud konkreetset hageja rünnakut kostja vastu. Samuti arvestas kohus seda, et hageja oli see, kes on pidanud otsima korduvalt mujalt öömaja. Maakohtul puudus võimalus tuvastada, kes tarvitas kelle kallal ja mil moel vägivalda, sest puuduvad sellekohased konkreetsed väited ja tõendid. Samas on jäme tänamatus kaetud juba ka verbaalse konflikti ja muu agressiivse käitumisega. Viisakate suhete hoidmine on kohtu hinnangul mh ka kingisaaja kohustus ning ka verbaalsed konfliktid võivad tähendada jämedat tänamatust.
15.1.Tunnistajate ütlustest nähtuvalt tarvitasid mõlemad pooled alkoholi. Kohtu hinnangul ei ole alkoholi tarvitamine või kuritarvitamine iseenesest oluline. See oleks oluline juhul, kui see oleks seoses jämeda tänamatusega. Kohus sellist seost ei tuvastanud. Samuti ei oma tähtsust kas hageja või kostja töötab või on töötu.
2-21-5818
16.Kostja eitas kõiki kinkelepingust taganemise aluseks olevaid asjaolusid viitega, et hageja on ise ennast viidatud olukorda viinud (näiteks mitte leides maja varuvõtit, vabatahtlikult magades autos jms). Kohus ei pidanud usutavaks, et hageja on kõik need asjaolud fabritseerinud. See ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega ega eluliselt usutav. Kuigi enamus ülekuulatud tunnistajaid on hageja perekonnaliikmed (kostja tunnistaja oli kostja perekonnaliige), on hageja poolel üle kuulatud ka naaber, kelle ütlustele võib omistada suurema objektiivsuse ning kelle ütlused toetasid hageja positsiooni. Eluliselt ei ole usutav, et hageja ööbis autos või teiste inimeste juures olukorras, kus tal oleks võimalik ööbida kodus. Hageja positsioon oli seetõttu kohtule usutavam.
17.Kohtu hinnangul leidsid tõendamist enamus taganemisavalduses esitatud asjaoludest. Need asjaolud on piisavad, et anda hinnang, kas kostja käitumises esines jäme tänamatus hageja suhtes.
18.Jämedat tänamatust tuleb hinnata lähtudes kinkelepingu eesmärgist. Hageja väidete kohaselt oli kinkelepingu eesmärgiks kodurahu säilitamine. Pooled olid elukaaslased, kuid ei saanud abielluda, sest hageja oli veel abielus. Hageja ei soovinud elukaaslasega tülli minna ja kostja enesetunde parandamiseks kinkis oma kaasomandi osa kostjale. Kostja väitel oli kinge tänu kooselatud aastate eest ja selle eest, et kostja hooldas hageja ema.
19.Kinkelepingu eesmärk ei nähtu lepingu tekstist. Mõlema poole väited lepingu eesmärgist jäid tõendamata. Seejuures pidas kohus väheusutavaks kostja väidet, et tegemist oli tänuga hageja ema eest hoolitsemisel, sest hageja ema hooldas hageja endine abikaasa Z ning kostja ja hageja ema väidetavate lähedaste suhetega ei lähe kokku fakt, et kostja ei viibinud hageja ema matustel. Samas ei ole tõendatud ka hageja väidetud kokkulepe, et hageja saab kinnistut kasutada elu lõpuni. Kohtu jaoks oli tõenäolisem, et hageja seda õigust eeldas ning arvestades, et kinnistu teine kaasomanik on tema tütar, ei pidanud kokkuleppe sõlmimist vajalikuks. Kohtu hinnangul võivad kinkelepingud olla sõlmitud ka ilma suurema eesmärgita, nn heast tahtest, emotsiooni ajel vms. Eesmärgi olemasolu ei ole selle lepingu sõlmimise kohustuslik element. Käesoleval juhul ei ole kohtul seega põhjust analüüsida kostja käitumise vastavust lepingu eesmärgiga. Kohus märkis, et kinkelepingust saab seaduse järgi taganeda ka siis, kui kingisaaja kinkelepingut (selle eesmärki) ei riku, sest kingisaajale on VÕS § 267 ja 270 järgi antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta oli "kingi vääriline" (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-129-05).
20.Maakohus leidis, et tuvastatud asjaolusid – elamusse pääsemise takistamist, mille tulemusena pidi hageja ööbima autos ja teiste inimeste juures; elukoha kande tegemisest keeldumist, mille tulemusena ei saanud hageja panna end perearsti nimekirja; konflikte, mis takistasid majas koos elamast; hageja asjade prügikottidega majast väljaviimist – tuleb pidada kostja poolt jämedaks tänamatuseks hageja suhtes. Tunnistaja K kinnitas, et ta kuulis kostjat ütlevat, et kostja sööb hageja kinnistult välja. See viitab kostja teadlikule ja süsteemsele käitumisele ning on käsitatav jämeda tänamatusena. Hageja tütar lubas hagejal elada vaidlusaluses majas. Asjaolu, et kostja takistas seda, on käsitatav ka jämeda tänamatusena kinkija perekonnaliikme vastu.
21.Eeltoodu tulemusena järeldas maakohus, et kinkeleping oli üles öeldud seaduspäraselt. Seega on kinkeleping kehtetu. Kostja on saanud kinnistu 1⁄2-suuruse mõttelise osa omandi, kuid omandamise õiguslik alus on kinkelepingu tühisuse tõttu ära langenud ja hagejal on nõue omandi tagasikandmisele.
2-21-5818 Apellatsioonkaebus
22.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
23.Maakohus rikkus menetlusnorme, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, käitus vastuoluliselt ja tegi üllatava, ebaõige ja kostja õigusi rikkuva lahendi. Maakohus ei uurinud, hinnanud ega analüüsinud kõiki tõendeid. Kohus jättis toimikusse võtmata kostja 03.06.2021 esitatud dokumentaalsed tõendid. Otsuses puudub põhjendus, miks kohus neid tõendeid ei analüüsinud ega arvestanud.
24.Kinkelepingust taganemise formaalsed eeldused on kontrollimata, sest ei ole teada, millal konkreetselt etteheidetavad kostja teod (jäme tänamatus) toimusid. Maakohus tuvastas ebaõigesti asjaolu, et puudub vaidlus, et taganetud oleks hilinenult. Kostja tugines sellele, mistõttu pidi kohus seda taganemisavalduse kehtivuse eeldust ka põhjendama. Hageja ei ole taganemisavalduses välja toonud ühtegi konkreetset kuupäeva ega kellaaega, millal väidetav jäme tänamatus kostja poolt toime pandi. Samuti ükski hageja tunnistaja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset kuupäeva ega kellaaega, millal taoline väidetav asjaolu võis aset leida.
25.Kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused ei olnud täidetud.
26.Hageja ei pöördunud kordagi kostja poole probleemidega, et tal on vaja saada sissekirjutust, et tal on õigus kinnistut kasutada, et tal pole võtit (sisenemiseks Q majapoolele), et tal on takistus kinnistule pääsemiseks jms. Kuna tema ega teine kaasomanik seda ei teinud, siis ei ole usutav, et kõik need kostjale etteheidetavad tegevused on aset leidnud. Taganemisavalduses ei ole välja toodud viidet tunnistajate olemasolule. VÕS § 6 lg 1 ja TsÜS § 138 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohus ei ole neid materiaalõiguse norme asjas kohaldanud ega analüüsinud hageja hea usu põhimõtte vastast käitumist.
27.Istungil selgitatuga võrreldes käitus kohus otsuse tegemisel vastuoluliselt ja üllatavalt. 13.10.2021 kohtuistungil selgitas kohus, et oluline on kinkelepingu eesmärk. Otsuses leidis kohus, et mõlema poole väited lepingu eesmärgi kohta jäid tõendamata. Kohus tegi meelevaldse järelduse kinkelepingu eesmärgi kohta, mis ei vasta kummagi poole seisukohale ega ühelegi asjas esitatud tõendile.
28.Ebaselgeks jääb, millise tõendi põhjal pidas kohus väheusutavaks kostja väidet, et tegemist on tänuga hageja ema eest hoolitsemisel (see oli üks väiksemaid kostja välja toodud eesmärke – peamine eesmärk oli see, et kostja oli kõik hageja kulud kandnud nende kooselu ajal ja kostja ei soovinud ema majale kulutusi teha, tal ei olnud raha, ainult võlad Soomes). Tunnistaja Z kinnitas, et tal ei olnud kostjaga otseseid suhteid ja ta ei käinud iga päev haiglas hageja ema vaatamas. Vaidlust ei ole selles, et Z ei elanud hageja ema juures XXX, kus hageja ja kostja korduvalt Eestis käies viibisid. Järelikult ei näinud ta ka pealt kostja ja hageja ema häid suhteid, mil kostja hageja ema aitas, aiasaadusi sisse tehes, sünnipäevi korraldades, külas ja haiglas teda vaatamas käies ning hagejaga koos hageja ema urni mattes. Z ei tea neid asjaolusid. Seega ei saa tema ütluste järgi teha eeltoodud järeldusi. Kohus tuvastas asjaolud ebaõigesti. Kohus ei põhjenda, miks ta jätab tähelepanuta kostja mitmed väited matuste asjaolude kohta, kus hageja ei soovinud kostjat matustele ja pooled koos matsid urni, millele hageja ei ole vastu vaielnud.
2-21-5818
29.Samas ei saa olla asja lahendamisel olulised asjaolud enne kinkelepingu sõlmimist, hageja ema suri 21.07.2014. Hageja ise tugineb hagis perioodile 24.04.2018–24.04.2019. Kohus rajas otsuse hagivälisele perioodile, väljudes hagi raamest.
30.Kohus ei viita ühelegi tõendile, mille alusel on tuvastatud, et tegemist on hageja sünnikoduga. Kohus selgitas kohtuistungil, et see ei ole oluline ega arvestatav argument, kuid vastuoluliselt tugines sellele asja lahendamisel.
31.Kinnistu kasutusõigus hageja poolt ei ole asjas tõendatud. Isegi, kui asuda seisukohale, et hagejal oli õigus kasutada tütre poolt elamust, ei ole kostja teinud selleks ühtegi takistust. Ebaõige on kohtu põhjendus, et kostja on teinud hagejale majja sisenemiseks takistusi. Kohus väljus taganemisavalduse raamidest ja arvestas etteheidet, mida ette ei heideta.
32.Kostja teadlik ja süsteemne käitumine on tõendamata. Kostja jääb oma väidete juurde, et hagejal oli võimalus kinnistul viibida ning hoopis hageja soovis kättemaksu ja saada kostjalt kinnistu tagasi. Tulenevalt asjaolust, et hageja siiski viibis kinnistul, oli vajalik asjas tuvastada, millistel konkreetsetel kuupäevadel ja kellaaegadel väidetavalt takistas kostja hagejale sissepääsu. Maakohus seda ei teinud.
33.Hageja ei ole pöördunud kostja ega valla poole sissekirjutuse küsimuses. Kohus tuvastas ebaõigesti tunnistaja ütluste alusel asjaolu, et kostja ei võimaldanud hagejal saada sissekirjutust. Tunnistaja K ei näinud pealt, et kostja ei võimaldanud hagejal saada sissekirjutust. Järelikult ei saanud ta seda ka kinnitada. Lisaks ei kinnitanud ta, millal see asjaolu aset leidis. Hagiavalduses taotles hageja tunnistajana C ülekuulamist tõendamaks, et kostja ei lasknud 2015. aastal hagejal ennast kinnistul asuvasse majja sisse kirjutada. 2015. aastal toimunud sündmused ei ole asjakohased ega ei saaks olla taganemise aluseks VÕS § 270 lg 1 järgi.
34.Kohus tuvastas ebaõigesti tunnistajate ütluste alusel asjaolu, et juulis 2018 viis kostja hageja isiklikud asjad prügikottidega hoovi vihma kätte ja võttis ära esiukse võtme ning hageja oli sunnitud ööbima autos. Ükski tunnistaja peale M ei ole näinud, et kostja viis prügikotid õue murule. Hageja tunnistajad ei osanud öelda, mis kuupäeval ja kellaajal nad neid kotte nägid. Ükski hageja tunnistaja ei ole naaber, nagu kohus ebaõigesti tuvastas. Tunnistajad ei teadnud ega näinud või kuulnud pealt, mis põhjusel võisid need prügikotid seal seista. Jääb arusaamatuks, kuidas sai kohus lugeda hageja palvel kokku pakitud asjade majast väljaviimise kostja jämeda tänamatuse teoks.
35.Kohus jättis tähelepanuta tunnistaja M ütlused, mis kinnitavad kostja seisukohti selle kohta, et hageja on patoloogiline valetaja, lisaks sellele, et hageja on haiglaselt armukade ja vägivaldne.
36.Autos magamise põhjust ja selle seotust kostjaga ei tea ega ole pealt kuulnud ükski tunnistaja. Hageja tunnistajad andsid ütlusi selle kohta, mida hageja neile ütles. Kohus tugines tunnistaja Q ütlustele, kes kinnitas, et kostja vahetas 2015 lukud, hagejal ei ole kinnistu võtit ja et seetõttu magas ta autos. Kui see toimus 2015, siis ei puuduta see hagis toodud perioodi ja taganemine sellel alusel oleks selgelt hilinenud.
37.Asjaolu, et hoopis hageja terroriseeris hagis esile toodud perioodil kostjat, on tõendatud hageja esitatud dokumentaalsete tõenditega, mida kohus asja lahendamisel ei analüüsinud. Nii on Politsei- ja Piirivalveameti tõendiga kinnitatud, et perioodil 24.02.2018–23.03.2019 toimusid kinnistul konfliktid ja hageja viidi mitmel korral kainenema.
2-21-5818
38.Kostja käitumine hageja suhtes oli tingitud hädakaitsest, kui kostja püüdis teda tõrjuda oma eluruumist, kuhu hageja tungis. Analüüsimata ja hindamata tõendite tõttu tegi kohus ebaõiged järeldused, et kohtu ette ei toodud konkreetset hageja rünnakut kostja vastu. Need tõendid olid kostja 03.06.2021 menetlusdokumendi lisad nr 2–4.
39.Taganemisavalduses ei ole etteheidet (alust), et kostja näitas üles jämedat tänamatust hageja tütre suhtes, nagu hagis on toodud. Q ei tunnistanud hagejat isana, tema suhted isaga ei olnud lähedased, nad ei käinud läbi. Vastustaja seisukoht
40.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja väitel on maakohus tuvastanud osaliselt asjaolud ebaõigesti. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et osaliselt on jämeda tänamatuse aluseks olevad asjaolud tõendamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
41.Ringkonnakohus, ära kuulanud pooled ja tunnistaja ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada, ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud menetlusõiguse norme ning seetõttu teinud ebaõige otsuse.
42.Maakohus on rikkunud TsMS §-s 56 sätestatut, jättes toimikusse lisamata kostja 03.06.2021 esitatud dokumentaalsed tõendid. E-toimikus on tõendid olemas. Otsuse sisust nähtuvalt pole neid tõendeid ka hinnatud. Ringkonnakohus lisas esitatud tõendid toimikusse ja hindab neid käesolevas otsuses.
43.Pooled olid pikaaegsed elukaaslased, 09.03.2015 sõlmitud kinkelepinguga kinkis hageja kostjale 1⁄2 mõttelist osa XXX asuvast kinnistust ja hageja taganes 24.04.2019 taganemisavaldusega kinkelepingust põhjusel, et kostja oli hageja suhtes jämedalt tänamatu. Nende asjaolude üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle ning ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p-st 1 ja lg-st 5 lähtudes aluseks apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel.
44.Kinkelepingust taganemiseks peavad olema täidetud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Formaalseks eelduseks on vastav avaldus kingisaajale, mis hakkab kehtima alates adressaadini jõudmisest (VÕS § 188 lg 1 ja TsÜS § 69 lg 1). Pooled ei vaielnud, et avaldus kinkelepingust taganemiseks on tehtud, kuid kostja väitis apellatsioonkaebuses, et hageja ei ole tõendanud selle kostjale saatmist ja kostja poolt kättesaamist. Ringkonnakohtu istungil ei osanud hageja täpsustada, millal ta avalduse kostjale saatis ja kostja ei mäletanud ka täpselt avalduse kättesaamise kuupäeva. Samas on kostja vastanud hageja taganemisavaldusele 08.05.2019, millest ringkonnakohus järeldab, et selleks ajaks oli kostja avalduse igal juhul kätte saanud.
45.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas taganemise materiaalsed eeldused olid täidetud. VÕS § 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija VÕS § 267 p-des 1–3 ettenähtud juhtudel lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda. VÕS § 267 p 1 järgi võib kinkija lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. VÕS § 270 lg 1 näeb ette, et kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul
2-21-5818 alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga.
46.Käesolevas asjas rahuldas maakohus hagi ja tuvastas kostja kohustuse anda nõusolek kustutada registriosa nr XXXXXX teisest jaost kostja kohta tehtud omanikukanne ja kanda omanikuna registriossa hageja. Hageja on maakohtule esitanud mitu nõuet, sh nõuded tuvastada omanikukande ebaõigsus, kohustada kostjat andma notariaalne nõusolek asjaõiguslepingu sõlmimiseks kinnistu 1⁄2 mõttelise osa hagejale tagastamiseks ja asendada kostja vastav tahteavaldus kohtuotsusega ning alternatiivselt palunud tagasitäitmise korras kinnistu omand tagasi kanda hagejale. Nõudeid on hageja esitanud viisil, kus need kordavad ja dubleerivad üksteist. Maakohus ei ole eelmenetluses selgitanud hagejale vajadust sõnastada oma nõuded selgelt ja üheti mõistetavalt. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nõude lahendamisel kohaldanud ebaõigesti seadust ja jätnud sõnaselgelt lahendamata hageja nõude kinnistu mõttelise osa ülendamiseks hagejale.
47.Hagejal on kinkelepingust taganemisel võlaõiguslik nõue kostja vastu, et viimane kannaks omandi tagasi hagejale. Riigikohus on selgitanud, et hageja nõuet ei saa pidada AÕS § 65 järgseks nõudeks ebaõige kande kinnistusraamatust kustutamiseks. Kinnistusraamat ei ole ebaõige, kuna kinnisomandi ülekandmise asjaõigusleping ei lõpe kinkelepingust taganemisega. Hageja nõue on suunatud omandi tagasikandmisele, s.t sisuliselt asjaõiguslepingu sõlmimisele AÕS § 641 järgi. Tegemist on võlaõigusliku nõudega. Selline nõudeõigus on hagejal kinkelepingust taganemise korral VÕS § 268 lg 1 ja § 1028 lg 1 järgi. Kostja nõusoleku kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks saab TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada kohtuotsusega. Seega saaks hagi rahuldava kohtuotsuse resolutsiooniga lugeda kostja omanikukande muutmisega nõustunuks. Eelnevalt tuleb aga tuvastada, kas hagejal on võlaõiguslik nõue omandi tagasikandmiseks (RKTKo, 01.12.2005, 3-2-1-129-05, p 18). Kuna hageja on muude nõuete hulgas esitanud ka nõude omandi tagasikandmiseks, siis maakohtu menetluslik minetus ei takista ringkonnakohtul asja lahedamist. Hagi rahuldamise tingimusena tuleb tuvastada, kas eeldused omandi tagasikandmiseks on VÕS § 268 lg 1 ja § 1028 lg 1 järgi olemas, s.t kas kinkeleping on taganemisega lõppenud.
48.Taganemisavalduses on hageja esile toonud järgmised kostja tegevused, mida hageja käsitab jämeda tänamatusena:
1.Kuigi tegemist on hageja koduga, ei ole kostja võimaldanud hagejale sinna sissekirjutust.
2.Juulis 2018 viis kostja hageja isiklikud asjad prügikottidega hoovi vihma kätte ja võttis ära eesukse võtme.
3.Kostja ei lase hagejat majja sisse ja on keelanud tal eesukse kasutamise, endine ühine elutuba on lukustatud, mistõttu ei pääse hageja ligi poolte ühiselt soetatud asjadele ning kostja on maha müünud hagejale kuulunud süntesaatori ja rulluisud.
4.Kostja ei tulnud hageja ema matustele ja vaid mõni päev pärast matuseid põletas koos oma sugulastega ema asju.
5.Kostja on hävitanud hageja passi, pangakaardid ja töötelefoni.
6.Hageja on sunnitud magama nädala sees tööautos ja nädala lõpus, kui hageja tuleb majja, ründab kostja teda, ähvardab ja üritab vaadata andmeid hageja telefonis.
7.Kostja ei ole tasunud kinnistu omamisega seotud kulusid.
8.Kostja on olnud hageja suhtes vägivaldne ja poolte omavahelised suhted on muutunud konfliktseteks. Hagiavalduses on hageja loetlenud veel täiendavaid asjaolusid nii tema enda kui ka tema tütre suhtes, mida ta peab kostjapoolseks jämedaks tänamatuseks (I kd, tl 12-13).
2-21-5818
49.Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses, et tõendatud oli, et kostja takistas hageja elamusse pääsemist, mistõttu pidi hageja ööbima teiste isikute juures ja autos, kostja keeldus hagejale võimaldamast elukoha kannet, mistõttu ei saanud hageja panna ennast perearsti nimekirja, kostja viis konfliktide tõttu hageja asjad prügikottidega õue ja kostja on ähvardanud, et sööb hageja kinnistult välja, vaatamata sellele, et hageja tütar lubas hagejal majas elada. Eeltoodut on maakohus käsitanud jämeda tänamatusena, mis annab aluse kinkelepingust taganeda. Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et maakohus on jämeda tänamatuse kohta asjaolud ebaõigesti tuvastanud. Hageja väidab vastuses apellatsioonkaebusele, et ka ülejäänud kohtumenetluse jooksul esiletoodud asjaolud, millest järeldub kostja jäme tänamatus, on tõendatud ja maakohtu vastupidine järeldus on ebaõige.
50.VÕS § 268 lg 1 sätestatud taganemise aluste olemasolu peab tõendama kinkija. Kingisaaja saab esitada vastuväited ja neid tõendada. Tõendamiskoormuse on maakohus jaotanud TsMS § 230 lg 1 järgi õigesti.
51.Riigikohus on selgitanud, et jäme tänamatus VÕS § 267 p 1 mõttes on hinnanguline kategooria, mis peab avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase vastu. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (RKTKo, 22.05.2017, nr 3-2-1-40-17, p 15). Järgnevalt tuvastab ringkonnakohus, kas kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused olid täidetud.
52.Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et kinkelepingu sõlmimise eesmärgi osas on poolte seletused vastuolulised ja kummagi poolt esiletoodust ei saa järeldada, mis oli lepingu sõlmimise eesmärgiks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et poolte nägemused kinkelepingu eesmärgist on vastuolulised. Pooled ei ole tõendanud, millistel ajenditel nad kinkelepingu sõlmisid. Apellant on maakohtule ette heitnud, et maakohus ei ole põhjendanud oma järeldust, et kinkelepingu võib sõlmida ka ilma konkreetse eesmärgita, nn heast tahtest või emotsiooni ajel. Ringkonnakohus apellandi väitega ei nõustu. Kuna kinkelepingu eesmärki ei olnud pooled tõendanud ja nende vahel puudus selle osas üksmeel, siis on maakohtu järeldus tegelike asjaoludega vastavuses. Kostja ei ole tõendanud, et lepingu sõlmimise eesmärgiks oli hageja poolt kostjale tänu avaldamine seoses sellega, et kostja hoolitses hageja ema eest, käis hageja ema haiglas vaatamas, osales urni matmisel ja kandis majaga seonduvaid kulusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja eeltoodud väited on tõendamata ja tunnistajate Q, Z ja C ütlustest järeldub pigem see, et hageja ema ja kostja suhted ei olnud head. Samuti ei nähtu tunnistajate ütlusest, et kinkelepingu sõlmimise eesmärgiks oli hageja poolt väidetu, s.o poolte kodurahu säilitamine.
53.Ringkonnakohus märgib, et lepingust taganemise avalduses ei ole hageja esile toonud, millal täpselt on toimunud kostjale etteheidetavad tegevused, kuid hagiavalduses on hageja esile toonud täpsed ajad, millal vastavad asjaolud aset leidsid. Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et kostja ei ole väitnud, et taganemise avaldus on tehtud hilinenult.
54.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kostja on esitanud väite, et taganemisavaldus on tehtud osaliselt hilinemisega (II kd, tl 10). VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud kinkelepingust taganemise ajaline piirang on õigustlõpetav tähtaeg. Taganemise õigus lõpeb, kui möödub üks aasta ajast, kui kinkija sai või pidi saama teada taganemise õiguse tekkimisest. Iga taganemise aluse puhul kehtib iseseisev taganemise tähtaeg.
2-21-5818
55.Hageja on hagiavalduses esile toonud, et kostja ei lasknud tal 2015. aastal hagejat elamusse sisse kirjutada, mistõttu puudub hagejal perearst. Samuti on hageja väitnud, et kostja ei tulnud hageja ema matustele ja pärast matuseid põletas hageja ema asju. Vaidlust ei ole, et hageja ema suri juulis 2014. Arvestades hageja poolt esiletoodut, on eelviidatud asjaolud toimunud mitu aastat enne taganemisavalduse esitamist ja VÕS § 270 lg 1 järgi ei saa hageja neile asjaoludele kui jämedale tänamatusele kinkelepingust taganemisel tugineda.
56.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas hageja väide, et kostja takistas tal kinnistut kasutada, on käsitatav jämeda tänamatusena. Kinnistu kasutamise takistamine on hageja väitel toimunud sellega, et kostja on vahetanud elamu lukud, pole andnud võtmeid hagejale ning kostja on ajanud hagejat kinnistult minema ja ähvardanud, et ta „sööb hageja välja“. Hageja väitel oli pooltel kokkulepe, et hageja võib kinnistut kasutada. Hageja tõi esile, et tegemist on tema sünnikoduga ja kostja on takistanud tal kasutada kogu elamut, sh ka teise kaasomaniku Q kasutuses olevaid ruume. Kinnistu kasutuskord kaasomanike vahel oli kokku lepitud 05.01.2015 koostatud notariaalses lepingus ja kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXX on kantud kasutuskorra kohta märkus (II kd, tl 191-193).
57.Kinkelepingu p-s 2.2. on pooled kokku leppinud, et lepinguese jääb kingisaaja ainuvaldusse ja p-st 2.3. nähtub, et notar on pooltele selgitanud lepingu esemele isikliku kasutusõiguse seadmise võimalikkust kinkija suhtes. Seega ei ole kinkelepingus pooled kokku leppinud, et hageja võis kostjale kingitud kinnistu mõttelist osa kasutada. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et vastava kokkuleppe sõlmimist saab tunnistada Q (I kd, tl 22), kuid Q ei ole tunnistajana antud ütlustes avaldanud, et poole vahel oleks olnud hageja väidetud kokkulepe (II kd, tl 28). Samuti ei tulene teiste tunnistajate ütlustest ega muudest tõenditest, et poolte vahel oleks sõlmitud kokkulepe kinnistu ja elamu kasutamiseks. Kostja ei ole eitanud, et ajal, kui poolte suhted olid normaalsed, on nad kasutanud kinnistut koos, millest saab järeldada, et ajal, kui poolte vahel polnud konflikte, olid pooled vaikivalt kokku leppinud kinnistu ühises kasutamises.
58.Maakohus on tunnistajate ütluste põhjal tuvastanud, et kostja vahetas 2015. aastal elamu lukud, millega takistas kostjal elamusse pääsemist ja hageja on maganud autos, veebruaris 2019 oli hagejal olemas küll tagumise ukse võti, kuid kostja oli blokeerinud ukse. Kostja väitel on hageja tegelikult elama asunud mujale. Kostja ei ole eitanud, et tal on olnud kostjaga konflikte seonduvalt elamu kasutamisega, kuna hageja on elamusse tulnud alati alkoholijoobes ja käitunud agressiivselt ning rünnanud kostjat verbaalselt ja füüsiliselt. Maakohus ei ole otsuse tegemisel hinnanud hageja käitumise kohta kostja poolt esile toodud asjaolusid ega kostja esitatud tõendeid.
59.Kostja selgitas, et ta tuli püsivalt Soomest Eestisse elama 2018. aastal ja asus alaliselt elama XXX paiknevasse elamusse ning soovis kasutada tema ainukasutuses olevaid ruume ise. Enne seda oli hageja käinud Eestis tihti ja viibinud XXX elamus. Hageja oli asunud alaliselt Eestisse elama varem. Õige on see, et tunnistajate S, Q, C ja D ütluste kohaselt on kostja teinud hagejale elamu kasutamisel takistusi, vahetanud lukud ja ajanud hageja elamust välja, hageja on palunud peavarju tunnistajate juures ja ööbinud autos. Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud aga tuvastamata, millal täpselt need asjaolud toimusid ja mis sellise kostja käitumise tingis. Ringkonnakohus märgib, et tunnistajate ütlused on mõneti vastuolulised, kuid maakohus sellele tähelepanu tõendite hindamisel pole pööranud. Tunnistaja Q ütluste järgi vahetati lukud 2015 ja pärast seda ei saanud tunnistaja ega hageja elamusse, hageja ei pääse ka kasutuskorra järgi tunnistaja kasutuses olevatesse ruumidesse, kuid samas avaldas, et ta teab, et varuvõtmed on garaažis (II kd, tl 28). Tunnistaja C ütlustest nähtub, et ta on näinud 2018. aastal, et hageja
2-21-5818 magas autos ning hagejal ja Q-l polnud maja välisukse võtit, kuna hageja sõnul võttis kostja hagejalt võtme ära. Samas on tunnistaja selgitanud, et 2019 sai hageja sisse tagauksest ja tal oli selle võti (II kd, tl 30-31). Eeltoodust saab järeldada, et vaatamata lukkude vahetamisele, mis toimus 2015. aastal, oli hagejal olemas pääs elamusse vähemalt tagaukse kaudu. Lukkude vahetamine 2015. aastal toimus mitu aastat enne taganemisavalduse esitamist ja sellele ei saa hageja VÕS § 270 lg 1 järgi kinkelepingust taganemisel tugineda. Elamu kasutamisega seonduvalt ei saa tunnistajate ütlustest järeldada, et hagejal puudus perioodil mai 2018 kuni aprill 2019 juurdepääs kasutuskorra järgi teise kaasomaniku (Q) kasutuses olevatesse ruumidesse, kuna hagejal oli olemas tagaukse võti. Kostja kasutuses olevate ruumide osas leiab kolleegium, et neid oleks saanud hageja kasutada ainult kokkuleppel kostjaga, mis eeldatavalt oli olemas kuni suhete pingestumiseni.
60.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostja käitumist tema kasutuses olevate ruumide kasutamise takistamisel pidada hageja suhtes jämedaks tänamatuseks. Politsei- ja Piirivalveameti 14.05.2021 teate kohaselt on perioodil 14.02.2018–23.03.2019 kostja seitsmel korral teatanud politseile hageja ründest, kahel korral on hageja teatanud kostja ründest. Hageja väljakutsetel on politsei tuvastanud, et vägivalda pole, kuid kostja väljakutsete järgselt on kahel korral alustatud hageja suhtes menetlust KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel. Neljal korral on hageja toimetatud kainenema ja ühel korral on nii hageja kui ka kostja olnud alkoholi tarvitanud (II kd, tl 158). Hageja on Harju Maakohtu 05.03.2020 otsusega süüdi tunnistatud 15.06.2018 ja 02.12.2018 toimunud rünnetega kostjale tervisekahjustuste tekitamise eest ja teda on karistatud vangistusega (II kd, tl 160). Tunnistaja M ütlustest nähtub, et hageja tarvitab tihti alkoholi (II kd, tl 33). Tunnistaja L ütluste kohaselt tuleb tunnistaja elamusse XXX siis, kui ta on alkoholijoobes, ja on ähvardanud maja põlema panna. Eeltoodud tõenditest teeb ringkonnakohus järelduse, et kostja on sunnitud ennast hageja vägivalla eest kaitsma ning hageja poolt elamu kasutamine ja seal viibimine olid kostjat ja tema lähikondseid ohustavad. Seega on hageja ise käitunud viisil, kus kostja enda, oma lähedaste ja vara kaitseks oli õigustatud takistama hagejal kostja kasutuses oleva elamu osa kasutada.
61.Hageja väitis, et kostja on takistanud tal kasutamast ka Q kasutuses oleva elamu osa ja on hõivanud Q kasutuses olevad ruumid. Ringkonnakohus leiab, et Q ruumide hõivamine kostja poolt on tõendamata. Lisaks juhul, kui hageja on hõivanud Q kasutuses olevad ruumid, on viimasel õigus esitada kostja vastu nõue valduse kaitseks. Tunnistaja Q ütlustest nähtub, et ta ei ole huvitatud tema kasutuses olevate ruumide kasutamisest ega kinnistuga seonduvate kulude kandmisest ja poolte poolt esiletoodust järeldub, et neid kasutab aeg-ajalt hageja.
62.Tõendatud on M ütlustega, et kostja pakkis juulis 2018 hageja asjad mustadesse prügikottidesse ja viis need elamust välja. Samuti nägi prügikotte tunnistaja D, kes ei täpsustanud, millal see oli. Kostja ei ole sellise sündmuse toimumist sõnaselgelt eitanud. Tunnistaja M selgitas, et asjad pakiti ja viidi välja pärast poolte riidu ja järgmisel päeval toodi kotid tagasi tuppa (II kd, tl 33). Eeltoodud sündmust ei saa poolte konfliktseid suhteid arvestades pidada jämedaks tänamatuseks. Lisaks on intsident päädinud sellega, et prügikotid riietega toodi tuppa tagasi.
63.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hävitanud tema dokumente ja isiklikke asju ega seda, et kostja oleks kasutanud hageja suhtes füüsilist vägivalda. Tunnistajate ütlustest tuleneb, et kostja on kasutanud hageja suhtes hagejat alandavaid sõnu, kuid ainuüksi see pole piisav, et lugeda kostja hageja suhtes jämedalt tänamatult käitunuks. Hageja on kostjat rünnanud mitte ainult verbaalselt, mida tõendavad
2-21-5818 tunnistajate L ja M ütlused, vaid on kasutanud kostja suhtes ka füüsilist vägivalda, mistõttu ei saa kostja poolt hageja sõimamist (verbaalset ründamist) pidada jämedaks tänamatuseks.
64.Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele heitnud maakohtu otsusele ette, et maakohus ei ole pidanud jämedaks tänamatuseks seda, et kostja väidetavalt ei tasu kinnistuga seonduvaid makseid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kinnistuga seonduvate maksete tasumine on AÕS § 75 järgi kaasomanike kohustus ja juhul, kui üks kaasomanikest on kandnud kulud, on tal teise kaasomaniku vastu kulude hüvitamise nõue. Juhul, kui hageja on kandnud kostja eest elamu kasutamisega seonduvaid kulusid, võib tal olla kulude hüvitamise nõue kostja vastu. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et ta on nõudnud kostjalt väidetavalt kantud kulude hüvitamist.
65.Hageja väitis, et moraalse õigustuse kinnistu kasutamiseks ja kostja käitumise jämedaks tänamatuseks lugemiseks annab talle see, et tegemist on tema sünni- või lapsepõlvekoduga. Ringkonnakohus märgib, et hageja subjektiivne hinnang sellele, kas tegemist on jämeda tänamatusega või mitte, on vaid üks asjaolu, mida kohus peab vaidluse lahendamisel arvesse võtma. Kohus peab tuvastama ka ülejäänud poolte poolt kohtu ette toodud asjaolude esinemise ja neist kogumis kujundama oma järelduse, kas tegemist on jämeda tänamatusega või mitte. Ringkonnakohtu arvates ei saa anda kinkija subjektiivsele hinnangule VÕS § 267 p 1 sisustamisel sellist kaalu, nagu seda on käesolevas asjas teinud maakohus. Arvestades, et hageja on pikka aega elanud Soomes ja XXX elamu ei ole olnud tema alaline elukoht, siis ainuüksi see, et tegemist on lapsepõlvekoduga ei anna alust hinnata kostja käitumist hageja suhtes jämeda tänamatusena.
66.Eeltoodut arvestades ei ole hageja poolt välja toodud asjaolud piisavad sisustamaks kingisaaja jämedat tänamatust VÕS § 267 p 1 ja kohtupraktika mõttes. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi rahuldamata.
67.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohus tagas 29.04.2021 määrusega hagi ja kandis registriossa nr XXXXXX hageja kasuks eelmärke kostjale kuuluvale kinnistu mõttelisele osale omandi üleandmise nõude tagamiseks, kuid kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu, kas hagi tagamine jääb tagama kohtuotsuse täitmist, mistõttu on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-s 5 sätestatut. Ringkonnakohus leiab, et kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb TsMS § 386 lg 4 järgi tühistada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
68.Seoses maakohtu otsuse tühistamise ja hagi rahuldamata jätmisega tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jaotas menetluskulud ja määras kindlaks nende rahalise suurusse.
69.Kuna hagi jääb rahuldamata, siis TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg te 3 ja 5 ning § 177 lg 2 järgi määrab kõik kulud rahaliselt kindlaks maakohus (RKTKo 20.04.2016, nr 3-2-1-142-15, p-d 21 ja 22).
70.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
2-21-5818 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.