Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
27.04.2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-1638
Tsiviilasi
X avaldus täisealisele isikule Y-le seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.04.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Q määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I Y (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Lusmägi Puudutatud isik II Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis Puudutatud isik III F (isikukood XXXXXXXXXXX) Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja ML
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
eestkoste
RESOLUTSIOON
1.Keelduda vastu võtmast täiendavate tõenditena määruskaebuse lisasid 1-5.
2.Võtta täiendavate tõenditena vastu Q poolt 05.04.2023 ja 17.04.2023 esitatud telefonikõne ning kohtumise lindistused.
3.Harju Maakohtu 07.04.2022 määrus jätta eestkostja isiku osas muutmata. Muus osas on maakohtu määrus jõustunud.
5.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta kaebaja kanda, välja arvatud Y-le riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu, mis jääb riigi kanda.
6.Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud määruskaebemenetluses puuduvad, välja arvatud Y-le riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu ja kulud, mille kohus määran rahaliselt kindlaks eraldi määruses. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
Avaldus, asjaolud ja seisukohad
1.X (avaldaja, HS) esitas 31.01.2022 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule Yle (TS, HS-i abikaasa) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks.
2.Avaldaja abikaasa ei ole tervisliku seisundi tõttu enam käitumiselt adekvaatne, võib olla kergesti mõjutatav. Mõned aastad tagasi diagnoositi tal süvenev psüühikahäire. Tervisliku olukorra suhtes tal sisuline arusaamine puudub. Praeguseks on ilmnenud, et olukorda püüab ära kasutada abikaasa poeg Q (MS), kes viis isa notari juurde testamenti muutma. Avaldaja ja TS sõlmisid 07.03.2013 abikaasade vastastikuse testamendi, milles määrasid vara ainupärijaks avaldaja poja U (JA), keda TS aastaid kasvatas. Oma lastega TS-il lähedane side puudub. Õiguste ja huvide kaitseks vajab TS eestkostet.
3.Avaldaja on nõus hakkama abikaasale eestkostjaks. Nad on olnud abielus 36 aastat ja elavad koos. Ka TS-i enda soov on, et ta oleks abikaasa või JA hoole all. Avaldaja on teadlik perekonnaseaduses (PKS-s) sätestatud eestkoste sisust, eestkostja ülesannetest ja vastutusest, samuti iga-aastasest kirjalikust aruandekohustusest ja kohtu järelevalvest eestkostja tegevuse üle.
4.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 07.02.2022 aktist nr 7.1-3/80 nähtub, et TS-il on täpsustamata dementsus kaasuvate hallutsinatsioonidega ja kognitiivsete funktsioonide häired alates aastast 2019. Dementsus kaasuvate hallutsinatsioonidega piirab kestvalt tema arusaamise ja käitumise juhtimise võimet, sh menetlustoimingutel. Psüühiline seisund piirab kestvalt võimet saada adekvaatselt aru keerukamate sotsiaalsete suhete tähendusest. Isik ei tule iseseisvalt toime oma sotsiaalse turvalisuse tagamisega. Vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid, teostada valimisõigust. Isik ei ole võimeline oma tegudest adekvaatselt aru saama või neid juhtima, suutmatus on kestev. Ülekuulamisest kohtu poolt võivad TS-i tervisele tuleneda kahjulikud tagajärjed (emotsionaalse labiilsuse ja ärevuse suurenemine, hallutsinatsioonide aktiveerumine). Vaimne seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil. Isikut on
vajadusel võimalik ära kuulata tema tavalises keskkonnas, et see ei tekitaks tervisele kahjulikke tagajärgi. Isikule on vajalik määrata eestkostja. Vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise osas (kõrvalabi vajadust isik osaliselt adub). Eestkostja isiku osas ei oska vastata. Abikaasaga on koos elatud 36 aastat. Abikaasa on senini ekspertiisialust vajaduste piires abistanud, juhtinud, lahendanud sotsiaalseid küsimusi, eestkoste valdkonna probleeme. Eestkostja ülesannete ringi peavad kuuluma eestkostetava varalise ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmisega, tema tervislike, majanduslike ning õiguslike huvide eest seismine. Eeldatav eestkoste aeg, mille kestel TS eestkostet vajab, on viis aastat.
5.Riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamuse kohaselt kohtus esindaja TS-iga 08.02.2022 tema kodus ja selgitas talle menetluse kulgu. TS teatas, et poes saab sisseostude tegemisega ise hakkama, aga viis aastat ei ole seal käinud. Valimistest võtab osa. On nõus abikaasa määramisega eestkostjaks. Vahetu mulje kinnitas, et abikaasade suhted on soojad ja südamlikud. Ekspert on diagnoosinud TS-il täpsustamata dementsuse kaasuvate hallutsinatsioonidega. TS ei ole raske psüühikahäire tõttu ilmselt kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Võib eksisteerida eestkoste vajadus kõigis elu valdkondades. Eestkostja ülesanneteks on sellisel juhul põhjendatud määrata eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, tema elu korraldamisel, talle inimväärsete elutingimuste loomisel ning toimetulekuks vajaliku kõrvalabi korraldamisel, sotsiaalteenuste ja ravi tagamisel. TS ei ole ilmselt võimeline saama aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. TS-i võib lugeda valimisõiguse tähenduses teovõimetuks, kui eestkoste seatakse tema kõigi asjade ajamiseks. TS-i huve ei saa kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Avaldaja on nõustunud eestkostjaks määramisega ja on igapäevaselt hoolitsenud TS-i eest.
6.15.02.2022 esitas Tallinna Linnavalitsus (eestkosteasutus) seisukoha, mille kohaselt sattus TS teadaolevalt 2019. a haiglasse segadusseisundi tõttu, mille järgselt leiti, et vaimse funktsiooni kõrvalekalded ei võimalda tal adekvaatselt asjadest aru saada ja neid juhtida. TS näeb hallutsinatsioone ja kohati ei tea, kus viibib. Ta näeb selgeid ja värvilisi pilte asjadest, mis ei ole tõesed. Ta ei suuda kohati situatsiooni tuvastada, on selles toimetulematu. On igapäevaelus osavõtmatu, kodus ei tegele millegagi, üksikutel kordadel kuulab raadiot. Teadaolevalt vajab mitmekülgset abi ja järelevalvet. TS ei ole suuteline iseseisvalt elu korraldama ja tegevusi juhtima ning vajab seadusliku esindaja abi kõikides tehingutes ja toimingutes. TS-i bioloogilised lapsed ei ole panustanud haigestumise perioodil isa iseseisva elu korraldamisse. Suhted on olnud pealiskaudsed. Abikaasa on korraldanud mitme aasta vältel TS-i hooldamise ja püüdnud tagada talle raviteenuste kättesaadavuse. Teadaolevalt on abikaasa kaitsnud TS-i huve, et vältida tema ärakasutamist. TS on teadlik eestkoste seadmise olemusest ja on nõus, et abikaasa saaks eestkostja ülesandeid täita. Eestkosteasutus on veendunud, et eestkoste on vajalik ja abikaasa on sobiv isik täitma eestkostja ülesandeid.
7.23.02.2022 esitas MS seisukoha, milles vaidleb avaldusele osaliselt vastu. Isa vajab eestkostet, aga eestkostjaks ei tohi määrata abikaasat. MS on TS-i täisealine laps ja soovib ise saada eestkostjaks. Ei ole alust väita, et ta ei sobiks eestkostjaks või et seadusest tulenevalt esineks mõni välistav asjaolu. TS-i teine täisealine laps F (ML) on nõus, et eestkostjaks saab MS. MS-il on isaga lähedane suhe ja ta on valmis võtma isa
enda juurde elama ning hoolitsema tema eest nii, et heaolu oleks tagatud ning õigused kaitstud. Sellisel viisil on TS-ile tagatud lähedane suhtlus ja kontakt laste ning lastelastega ja tema eest saaksid hoolt kanda lähedased inimesed. MS on varasemalt olnud TS-ile abiks, nt aitas oktoobrist 2020 kuni märtsini 2021 avaldajal ja TS-il nende elamu välisfassaadi renoveerida. Samuti on MS aidanud TS-il ajutiselt suuremaid kulusid kanda, mida TS on võimaluse tekkimisel soovinud MS-ile tagastada. MS on hoidnud isaga ühendust ning TS-il on lastelastega väga hea läbisaamine. Samuti on TS ja MS olnud ühenduses telefoni vahendusel. Juunis 2021 teatas isa MS-ile, et neil on abikaasaga konfliktid ning ta soovib testamenti muuta nii, et abikaasa sellest ei teaks. TS-i häälsõnum kinnitab, et ta ei usalda abikaasat. TS on kinnitanud MS-ile telefoni teel, et avaldaja piirab tal suhelda teistega ja nende vahel on suuri pingeid. TS-ile tehtud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi raames peetud vestlust helisalvestasid MS ning ekspert. Avaldaja ei sobi eestkostjaks, kuna on kasutanud TS-i vastu vägivalda ning on avaldanud, et soovib eestkostjaks hakata üksnes põhjusel, et saaks nende ühise kinnisvara võõrandada. Samuti kinnitas avaldaja korduvalt, et on kasutanud TS-i suhtes füüsilist vägivalda ning viimase aasta jooksul väga palju karjunud tema peale. Täiendavalt on avaldaja kinnitanud, et tegelikkuses ei soovi ta olla eestkostjaks, kuna see oleks temale üksnes koorem. Arvestades, et TS-ile määratud esindaja ja kohalik omavalitsus ei olnud arvamuste koostamisel teadlikud, et avaldaja ei käitu TS-i huvides ning kasutab tema suhtes vägivalda, taotleb MS määratud esindaja ja kohaliku omavalitsuse arvamuste arvestamata jätmist.
8.ML teatas 18.02.2022 avalduses, et ei ole nõus avaldaja määramisega eestkostjaks. ML toetab MS-i määramist.
9.Avaldaja vaidles MS-i eestkostjaks määramisele vastu. Vestlusi salaja salvestades ja neid suvaliselt interpreteerides püüab MS jätta isa elust koos abikaasaga täiesti väära mulje. TS-i soov oli ja on, et tema eest kannaks hoolt abikaasa ja et ta saaks elada oma kodus. HS on seda abikaasale lubanud ja teeb kõik endast oleneva, et hooldada teda seni, kuni suudab. Tihedam suhtluse soov tekkis TS-i pojal eelmisel suvel, kui ta soovis, et TS oma varasemat testamenti muudaks, kuid notari juurde viiduna TS keeldus seda tegemast. On õige, et MS asus omal initsiatiivil isale abiks poolelioleva maja ehitustööde korraldamisel. Poja rahalisi vahendeid ei ole TS kasutanud. Poja tõlgendus nende abielulistest suhetest on meelevaldne. Pikas kooselus ei ole olnud suuremaid konflikte, rääkimata vägivallast. TS oli mõistev ja hooliv kaaslane. Seda raskem oli avaldajal alguses mõista kujunenud olukorra tõsidust ja leppida, et seda inimest tal enam kõrval ei ole. Väga keeruline oli alguses ka seetõttu, et abikaasal oli selgemaid hetki, mil ta tajus ümbritsevat paremini. Tema vaimse seisundi muutlikkusest tulenevalt oli raske jääda rahulikuks. Mitmel korral kaotas avaldaja enesevalitsuse ja tõstis häält. Viimane poolteist aastat on olnud väga raske. Nüüdseks on avaldaja liitunud dementsete haigete lähedaste tugirühmaga ja mõistnud, et ei ole selles osas erand – kõigil on analoogsed raskused. Isa ja poja kaootilistele ja pingelistele suhetele annavad olulise värvingu ärakirjad TS-i avaldustest politseile 2013. a MS-i relvaloa tühistamiseks. MS-i ebaadekvaatne käitumine ja relvaga ähvardamine oma naise ja naise isa suhtes tingis vajaduse paluda abi. MS-i teatud paranoilisele kalduvusele viitab see, et kõik vähegi võimalikud vestlused (tema oma sõnade kohaselt) ta salvestab, et neid vajadusel kasutada. Tema vaimset ebastabiilsust näitab ka see, milliste räigete sõnadega on ta avaldajat, tema poega ja poja perekonda praeguse menetluse käigus ähvardanud (neid kõnelusi salvestatud ei ole). Isa ja poja omavahelised suhted ei ole pikki aastaid olnud normaalsed ja perekondlikud
läbikäimised praktiliselt puudusid. Üksnes praegu, kasutades ära isa vaimset seisundit, püüab poeg läheneda ja manipuleerida. TS vajab hooldust ööpäevaringselt, mida poeg pakkuda ei suuda ega kavatsegi. Ka elukoha vahetus oleks abikaasa tervisele ettenägematute tagajärgedega. Ka tütrega ei ole TS-il lähedasi suhteid, nad ei ole aastaid kohtunud, üksnes tähtpäevade puhul telefonitsi vestelnud.
10.23.03.2022 kuulas kohus eraldi ära TS-i ja seejärel ülejäänud menetlusosalised. Esimese astme kohtu määrus
11.Harju Maakohus rahuldas avalduse ja seadis täisealisele isikule TS-ile tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ning määras eestkostjaks avaldaja kuni 07.04.2027. Riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest jättis kohus riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isikute kanda.
12.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on PKS § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
13.Kohus, tutvunud avaldusega, Tallinna Linnavalitsuse seisukohaga, ekspertarvamusega, MS-i seisukohaga, ML-i avaldusega, TS-ile määratud esindaja arvamusega ja arvestades menetlusosaliste poolt ärakuulamisel avaldatuga, leiab, et on põhjendatud seada TS-i üle eestkoste. TS-il on dementsus – täpsustamata dementsus kaasuvate hallutsinatsioonidega ja kognitiivsete funktsioonide häired alates aastast 2019. Dementsus kaasuvate hallutsinatsioonidega piirab kestvalt tema arusaamise ja käitumise juhtimise võimet, sh menetlustoimingutel. TS ei tule iseseisvalt toime oma sotsiaalse turvalisuse tagamisega. TS vajab kõrvalabi ning juhendamist. Juriidilise esindamise või tehingute tegemisega TS hakkama ei saa. Kohus leiab, et TS ei ole võimeline tegema ka pisitehinguid. Arvestades tema psüühilist seisundit, leiab kohus, et TS-il esineb eestkoste vajadus. Eestkoste seadmine ja eestkostja määramine on vajalik TS-i elu korraldamiseks, tema sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, eelkõige tema hoolduse, ravi ja järelevalve tagamiseks, tema esindamiseks erinevates ametiasutustes, dokumentide vormistamiseks ning rahaliste vahendite käsutamiseks. Eeltoodust tulenevalt on TS TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik tema huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. Kohus leiab, et vajalik on TS-ile eestkoste seadmine ja eestkostja määramine. Eestkostja saaks TS-ile korraldada vajaliku ravi ja hoolduse. Kohus on seisukohal, et avaldus TS-ile eestkoste seadmiseks on põhjendatud.
14.PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohus
selgitab, et seejuures on füüsilise isiku kui eestkostja sobivuse hindamisel oluline, et isik soovib ja suudab eestkostetava huve kaitsta, lähtub tegevuses üksnes eestkostetava huvidest ning mõistab eestkostjaks hakkamisega kaasnevaid kohustusi ja tagajärgi. Kohus peab eestkostja määramisel kaaluma, kas konkreetne isik on võimeline eestkostja ülesandeid täitma ning eestkostetava õiguste ja huvide eest seisma. Eestkostja peab olema teadlik eestkostetava tervislikust seisundist ja rahalistest võimetest ning mõistma, milleks on eestkostjat vaja ja millised on eestkostja kohustused.
15.Avaldaja ja MS esitasid nõusolekud eestkostjaks hakkamise kohta. Ärakuulamisel jäid isikud nõusolekute juurde. TS-i täisealine tütar on kohtule esitanud kirjaliku seisukoha, milles on esile toonud, et tema hinnangul tuleks eestkostjaks määrata MS. TS-ile määratud esindaja ja Tallinna Linnavalitsuse esindaja on kirjalikes seisukohtades ja ärakuulamisel esile toonud, et eestkostjaks tuleks määrata abikaasa. Seega peab kohus otsustama, kas määrata eestkostjaks abikaasa või MS.
16.Kohus selgitab, et mis puudutab avaldaja esitatud tõendeid, siis nende pinnalt jääb selgusetuks, kuidas avaldused tõendavad MS-i eestkostjaks sobimatust aastal 2022, kui tõendid pärinevad aastast 2013. Lisaks on avaldused allkirjastatud 01.03.2022. Samuti ei nähtu, et need oleksid Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) edastatud. MS-i esitatud tõendite, mis seonduvad ehitustöödega ja tema poolt TS-iga seonduvate kulude kandmisega, osas ei ole avaldaja vastuväiteid esitanud. Avaldaja on selgitanud TS-i peale karjumise kohta, et nad on 37 aastat abielus olnud ning viimane poolteist aastat on olnud rasked seoses TS-i haigestumisega, mistõttu kaotas ta enesevalitsuse ja tõstis häält. Samas on abikaasa avaldanud, et on liitunud dementsete haigete lähedaste tugirühmaga ja mõistnud, et kõigil on analoogsed raskused ja probleemid. TS-i löömise osas selgitas avaldaja ärakuulamisel, et poolteist või rohkem aastaid tagasi sai TS tema käest ühe tutaka vastu selga sellepärast, et hakkas avaldaja käsi väänama. Avaldaja täpselt ei mäleta, aga ilmselt tahtis ta jälle telefoni võtta, et TS-ile kiirabi kutsuda, kuna ta ajas segast juttu. Jalgadega peksmise kohta märkis avaldaja ärakuulamisel, et ei ole selleks võimeline, kuna ta ei tea, kuidas jalgadega peksmine täpselt käib ja tema oma jalga üle 20 cm tõsta ei saa, sellepärast, et tal on puusaliigesed haiged. TS-i esindaja avaldas ärakuulamisel, et kui tema kohtus esindatavaga tema kodus, siis märkas, et suhted tema ja abikaasa vahel olid normaalsed, võiks öelda isegi, et soojad ja südamlikud. Esindaja arvamuse kohaselt oli abikaasa väidetavalt tõrjunud ootamatut käitumist ja et vaevalt ta oma meest nüpeldab, sellest oleks TS kohtule või esindajale teada andnud. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud abikaasa vägivallatsemine TS-i kallal.
17.Mis puudutab MS-i väiteid, et TS on talle avaldanud soovi muuta oma testamenti ja et abikaasa soovib eestkostjaks saades poolte ühist vara võõrandama hakata, selgitas abikaasa ärakuulamisel, et kui TS oleks soovinud seda teha selge peaga, oleks ta saanud seda teha, sest testament tehti juba 2013. a ja pärast seda oli TS veel 7 aastat täie mõistuse juures. Kohus märgib, et kinnisvara võõrandamise osas on MS ekspertiisil ise avaldanud, et ammu oleks tulnud maja ära realiseerida ja mõlemale korterid osta. Mis puudutab MS-i väidet, et abikaasa soovib paigutada TS-i hooldekodusse, millega MS nõus ei ole, siis selles osas on abikaasa ärakuulamisel selgitanud, et ei soovi TS-i hooldekodusse panna, kuna on talle alati lubanud, et hoolitseb tema eest nii kaua kui võimalik. Kohus selgitab, et eestkostja peab hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid
(PKS § 206 lõike 1 teine lause). Seega tulevikus tõusetuda võiv küsimus TS-i hooldekodusse paigutamisest ei välista käesoleval ajal abikaasa kui eestkostja kandidaadi sobilikkust. Lisaks võivad pereliikmed arutada TS-i hooldekodusse paigutamist koos, juhul kui see küsimus peaks tõusetuma.
18.Täiendavalt tõi MS esile, et TS kinnitas temale telefoni teel, et abikaasa piirab tal teistega suhtlemist. Eeltoodu osas selgitas HS ärakuulamisel, et ei ole TS-ilt kunagi vabadust võtnud ja ta on võinud minna, kuhu soovib. Nende majas on tavaline, et telefoni võtab vastu see, kes on lähemal. Probleeme ei ole sellega olnud. Igale poole on TS võinud helistada ja minna.
19.Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud abikaasa või poja eestkostjaks mittesobimine. Pigem nähtub eeltoodust, et mõlemal on etteheiteid teise poole käitumisele. Ärakuulamisel avaldas MS, et ei soovi koos avaldajaga eestkostja ülesandeid täita. Seega ei ole mõistlik TS-ile ühiseid eestkostjaid määrata (PKS § 178 lõige 2). Kohus selgitab, et olenemata sellest, kes TS-i eestkostjaks määratakse, peab ta tegutsema eestkostetava huvides. Kui on vajadus eestkostetava vara võõrandada, siis selleks on vaja kohtu eelnevat nõusolekut (PKS § 187, § 188, § 202). Tehingu tegemiseks nõusoleku andmisel tuleb kohtul kontrollida konkreetse tehingu asjaolusid ja tagajärgi. Kohus saab nõusoleku anda eestkostetava varaga tehingute tegemiseks ainult konkreetsete tehingute osas, kuna kohtul peab nõusoleku andmisel olema võimalik kontrollida, kas tehtavad tehingud on eestkostetava huvides vajalikud ja põhjendatud. Kui tehingu tagajärjel laekub raha, tuleb see kanda eestkostetava pangakontole ja seda tuleb kasutada tema huvides (PKS § 186, § 202). Lisaks võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt infot tema ülesannete täitmise kohta (PKS § 194 lõige 1, § 202).
20.Kohus kuulas TS-i ära isiklikult. TS teadis, et tema abikaasaks on HS ja soovis, et eestkostjaks määratakse abikaasa. Praegu on TS-i heaolu garanteerinud tema abikaasa, kes lubas hoolitseda TS-i sõnade kohaselt tema eest kuni surmani. TS hindab abikaasa kohusetunnet ja pühendumust. TS-i sõnul on abikaasa imeline inimene. TS selgitas, et tal on probleeme pojaga ja ta ei soovi, et eestkostjaks saaks MS. Suhted abikaasaga on ideaalsed. Abikaasa on TS-i kunagi õrritanud, kuid suhted on TS-i arvates head ning abikaasa tema peale karjunud ei ole. Pika abielu jooksul on küll nügimisi ja nägelemisi olnud, kuid need on minimaalsed. Abikaasa ei ole TS-i löönud, ühe korra nügis ajalehe pakiga. Kubemepiirkonda, nagu ekspertiisis oli väidetud, TS-i sõnul abikaasa teda löönud ei ole. TS selgitas, et on abikaasast kaks korda suurem. TS-ile tuli ootamatult, et tal on Alzheimer ja dementsus. TS-i arvates väärib tema abikaasa elu. See, et abikaasa on teda löönud, on tema poja interpretatsioon. Kui keegi tõstab häält pika abielu kestel, ei saa seda tõsiselt võtta. Süstemaatilist karjumist ei ole olnud. Konflikte on abielu kestel olnud, kuna abikaasa nõuab korda.
21.Kohus leiab, et eestkostjaks tuleb määrata TS-i abikaasa, kes andis selleks kirjaliku nõusoleku ja kinnitanud soovi ärakuulamisel. Lisaks on nii TS, tema esindaja kui Tallinna Linnavalitsuse esindaja nõus sellega, et eestkostjaks saab avaldaja. TS ja HS on käesolevaks ajaks olnud abielus 36 aastat ja elavad koos. Abikaasa on TS-i eest siiani hoolt kandnud. TS kinnitas ärakuulamisel korduvalt, et soovib, et eestkostjaks määratakse abikaasa. Lisaks avaldas TS, et ei soovi, et eestkostjaks määratakse MS. Kohus on seisukohal, et olenemata TS-i teovõime piiratusest suutis isik ärakuulamisel adekvaatselt eestkostja valiku teemal kaasa rääkida ning kohus arvestab sellega.
Kohus leiab, et abikaasa on isikuomaduste ja võimete poolest sobilik täitma eestkostja ülesandeid ja tema eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
22.Lähtudes TsMS § 172 lõike 3 teises lauses sätestatust tuleb jätta TS-i riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isikute kanda. Määruskaebus
23.MS palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus määras eestkostjaks avaldaja ja teha uue määruse, millega määrata eestkostjaks MS. Ka palub kaebaja jaotada menetluskulud selliselt, et MS-i kulud jäävad avaldaja kanda.
24.Määruse põhjendustes on märgitud asjaolusid, mis ei vasta tegelikkusele. MS ei ole nõus, et on püüdnud ära kasutada isa seisukorda ja viis ta notari juurde testamenti muutma. 2013. a muutis TS testamenti üksnes avaldaja ja MS-i tolleaegse elukaaslase KH (KH) valeväidete tõttu ning et nende tegevuse tagajärjel said poja ja isa lähedased suhted ajutiselt kahjustada. 2015. a, kui MS-i ja KH perekonnavaidlus kohtus lõppes, lähedased suhted taastusid. TS on avaldanud, et soovib testamenti muuta. MS ei ole huvitatud TS-i varast, vaid tema sooviks on, et isa elaks talle sobivas elukeskkonnas.
25.HS on kohut teadlikult eksitanud. TS ei ole kunagi avaldaja poega kasvatanud ja tal puudub JA-ga lähedane suhe. Isal ja pojal on lähedane suhe, mida kinnitab asjaolu, et ca 4 aastat tagasi kinkis TS oma relva pojale.
26.Määratud esindaja ei vestelnud TS-iga eraldiseisvalt, vaid see toimus HS-i, st isiku, kes kasutab TS-i suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda, juuresolekul. MS-i esindaja kinnitab, et nägi isiklikult pärast 23.03.2022 ärakuulamist, kuidas avaldaja kasutas TSi suhtes vaimset vägivalda, tehes endast kõik, et kahjustada TS-i ja tema poja suhet. Kohtusaalis viibis ka istungisekretär, kes nägi samuti avaldaja käitumist. Koheselt peale kohtuniku saalist lahkumist avaldas HS TS-ile, kuidas kohtumenetlus on tema poja süü ning kuidas poeg soovib nende raha ära võtta.
27.Avaldaja valelikku käitumist enne kohtumenetlust ja selle ajal kinnitavad kohtule avaldatud valeväited MS-i kohta. Kuna maakohus ei teinud dokumente MS-ile ja tema esindajale nähtavaks enne 23.03.2022 ärakuulamist, ei saanud MS omapoolseid vastuväiteid esitada. PPA 06.03.2013 teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta tõendab, et konfliktis endise elukaaslase isaga tegutses MS enesekaitseks. Tiit Trofimovi 20.11.2013 kinnituskiri tsiviilasjas nr 2-13-44291 tõendab, et HS on teadlikult kohut eksitanud väidetavate peretülide osas. HK, EK ja MS ühine 01.12.2013 kinnituskiri samas tsiviilasjas tõendab, et avaldaja poolt esitatud dokumendid ja väited on teadlikult valed. 19.12.2013 kriminaalasja lõpetamise määrusega on tõendatud, et MS ei käitunud vägivaldselt. 13.05.2014 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega on tõendatud, et MS ei käitunud vägivaldselt, vaid tema suhtes kasutati vägivalda.
28.Kohalik omavalitsus koostas arvamuse üksnes avaldaja väidete alusel. Arvamusest nähtub, justkui TS on isik, kes „vegeteerib“ ühes kohas ega ole elujõuline ning et tema bioloogilised lapsed ei ole teda toetanud. Samas esitas MS tõendid, mis lükkavad
need väited ümber. Kaevatavast määrusest ei nähtu, et maakohus oleks jätnud kohaliku omavalitsuse arvamuse arvestamata.
29.Kaevatav määrus on üllatuslik ning olulises ulatuses põhjendamata. Nii kohalik omavalitsus kui määratud esindaja esitasid avalduse osas seisukohad enne MS-i seisukohtade ja tõenditega tutvumist. Samuti ei tutvunud nad MS-i 23.02.2022 menetlusdokumendiga ega selle lisadega. Määratud esindaja avaldas ärakuulamisel, et perekonnas on normaalne mehe ja naise vaheline füüsiline vägivald ning see ei ole aluseks mitte määrata avaldajat eestkostjaks.
30.Isik, kes valetab ning eksitab kohut ei saa tegutseda eestkostjana kellegi teise huvides. Eriti veel, kui ta kasutab eestkostetava suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda. Kaevatavast määrusest ei nähtu ühtegi põhjendust selles osas, kuidas avaldaja tegutseb üksnes eestkostetava huvides ning seisab eestkostetava õiguste ja huvide eest olukorras, kus kohtumenetluse raames on ta kinnitanud, et kasutas TS-i suhtes füüsilist vägivalda. Samuti ei nähtu määrusest kohtu selgitusi kaebaja 23.02.2022 menetlusdokumendis esitatud väidete ja tõendite kohta. Lisaks märkis maakohus, et TS-i vaimse seisundi muutlikkusest tulenevalt oli HS-il raske jääda rahulikuks. Maakohus ei ole selgitanud, kuidas isik, kes kaotab enesevalitsuse ja karjub haige inimese peale, on sobiv eestkostjaks. Ka ei käsitanud maakohus asjaolu, et avaldaja on takistanud isal ja pojal ca poolteist kuud kohtuda ja suhelda. Haige inimese võõrandamine lastest ei saa olla TS-i huvides. Detsembris 2021 avaldas TS pojale ja HK-le, et ei soovi, et avaldaja oleks tema eestkostjaks, kuivõrd kardab, et sellisel juhul võtab avaldaja tema vabaduse ning kontrollib teda rohkem kui varasemalt.
31.Avaldaja avaldas 23.03.2022 ärakuulamisel, et tema jalad ei tõuse üle 20 cm. Määrusest ei nähtu, kuidas on avaldaja sobivaks eestkostjaks, kui ta ise ei suuda trepistki kõndida (kuidas suudab poes käia, abikaasat arsti juurde viia jne). Asjaolu, et inimesed on 36a koos elanud, ei saa olla aluseks eestkostjaks määramisele olukorras, kus isik ei tule ise toime, ei suuda haige inimese osas oma emotsioone kontrollida ning kasutab füüsilist ja vaimset vägivalda. Kaevatavas määruses puuduvad põhjendused, mis võimaldaksid saada aru, kas kohus analüüsis TS-i vajadusi ning avaldaja võimekust tema eest hoolitseda. Edasine menetlus
32.TS-ile määratud esindaja, HS ja eestkosteasutus vaidlevad määruskaebusele vastu. ML toetab kaebust.
33.Maakohus jättis ringkonnakohtule.
määruskaebuse
rahuldamata
ja
edastas
lahendamiseks
Ringkonnakohtu seisukoht
34.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh määruskaebemenetluses kogutud täiendavate tõenditega, leiab, et Harju Maakohtu määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda.
35.TsMS § 651 lõike 1 ja § 659 koosmõjus kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praeguses asjas on kaevatud edasi vaid eestkostja isikut puudutav osa (resolutsiooni punkti 2 teine osa). Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 456 lõige 1).
36.TsMS § 442 lõike 5 alusel koosmõjus § 463 lõikega 2 lahendab kolleegium esmalt kaebaja taotlused määruskaebemenetluses täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Kolleegium on seisukohal, et taotlused kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Määruskaebuse lisadena 1-5 esitatud PPA teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta, TT 20.11.2013 kinnituskiri tsiviilasjas nr 2-13-44291, HK, EK ja MS 01.12.2013 kinnituskiri samas tsiviilasjas ning 19.12.2013 ja 13.05.2014 kriminaalmenetluse lõpetamise määrused ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust, kuna kajastavad elulisi asjaolusid 2014. aastal ja enne seda. Need asjaolud ei saa anda aastal 2022 / 2023 kohtule veendumust, kas TS-i eestkostjaks sobib paremini tema abikaasa või poeg. Ringkonnakohus keeldub dokumentide vastuvõtmisest TsMS § 238 lõike 1 esimese lause alusel. Aprillis 2023 esitatud lindistused võtab kohus täiendavate tõenditena vastu, kuna määruskaebemenetluses saab koguda täiendavaid tõendeid ja vähemalt eelduslikult võivad need olla ka asjakohased eestkostja isiku otsustamisel (TsMS § 238, § 662 lõige 3). Hinnangu täiendavate tõendite tõenduslikule väärtusele annab kolleegium määruses allpool.
37.Täisealisele isikule eestkostja määramine toimub vastavalt TsMS § 475 lõike 1 punktile 5 hagita menetluses. TsMS § 477 lõike 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama sätte lõike 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja selle tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. PKS § 203 lõike 1 ja § 204 alusel täisealisele isikule füüsilisest isikust eestkostja määramine on kohtu kaalutlusotsustus, mille kohtunik teeb oma siseveendumuse kohaselt, lähtudes eestkostevajadusest, eestkostja kohustusi täitma nõustunud isiku isikuomandustest ja võimetest ülesandeid täita, samuti eestkostetava ja eestkostja vahelistest suhetest (PKS § 203 lõige 2, § 204 lõiked 1, 4). Sellisesse otsustusse sekkub kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud kaalutluse piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus praeguses asjas kaalutluse piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus lähtus lahendi tegemisel seaduses ettenähtud asjaoludest ning on oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt sarnase asja lahendamisel on. Piiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas arvamuse.
38.PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse mh tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Füüsilise isiku kui eestkostja sobivuse hindamisel on oluline, et isik soovib ja suudab eestkostetava huve kaitsta, lähtub tegevuses üksnes eestkostetava huvidest ning mõistab eestkostjaks hakkamisega kaasnevaid kohustusi ja tagajärgi. Kohus peab eestkostja määramisel kaaluma, kas konkreetne isik on võimeline eestkostja ülesandeid täitma ning eestkostetava õiguste ja huvide eest seisma. Eestkostja peab
olema teadlik eestkostetava tervislikust seisundist ja rahalistest võimetest ning mõistma, milleks on eestkostjat vaja ja millised on eestkostja kohustused.
39.Praeguses asjas puudub vaidlus, et TS-ile on tulenevalt tema tervislikust seisundist vajalik eestkostja määramine. Maakohus leidis, et eestkostjaks sobiks nii TS-i abikaasa kui poeg, kuid kuna nad ei ole nõus ühiselt eestkostet teostama, tuleb kohtul neist üks määrata. Maakohus kuulas isikud, sh TS-i, isiklikult ära ja kujundas siseveendumuse, et eestkostjaks tuleb määrata abikaasa, kellega eestkostetav on koos elanud üle 36 aasta ja elab ka edasi nende ühises kodus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja on seisukohal, et ka määruskaebuse väited ega täiendavad tõendid ei tõenda poja väiteid selle kohta, et abikaasa ei ole sobivaks eestkostjaks.
40.Puuduvad mistahes usaldusväärsed tõendid, et abikaasa käituks TS-i suhtes selliselt, mida saaks tuvastada kui füüsilist või vaimset vägivalda. Kolleegiumi arvates selgitas abikaasa maakohtus eluliselt mõistetavalt ja usutavalt, miks tekitas TS-i muutuv käitumine temas algusajal arusaamatust ja närvilisust, kuid saades aru kaaslase tervislikust seisundist, ühines ta dementsete haigete lähedaste tugirühmaga. Pojaga kohtumised (nii need, mida tõi MS esile maakohtus ja mida kinnitas HS kui see, mida tõendab 05.04.2023 esitatud salvestus) tõendavad, et HS ei ole võtnud abikaasalt vabadust ega tee takistusi pojaga kohtumistele. MS ei ole toonud kohtu ette konkreetseid väiteid, millal on HS teinud takistusi tema ja isa kohtumistele. Arvestades TS-i tervislikku seisundit (täpsustamata dementsus kaasuvate hallutsinatsiooniga) ja seda, et dementsus on kroonilise ja progresseeruva iseloomuga psüühikahäire, mis takistab mh adekvaatselt asjaoludest arusaamist (ekspertiisiakt tl 23-25), ei saa TS-i väidete alusel eluliselt usutavalt tuvastada, et HS on tema suhtes füüsiliselt vägivaldne. Kui poeg kohtub isaga regulaarselt ja isa väidab talle, et abikaasa lööb teda jalaga näkku, tuhvliga kaela peale (nagu on kuulda esitatud 05.04.2023 lindistuselt), siis peaks pojale olema näha füüsilise vägivalla jälgi isal, kuid sellist väidet kaebaja ei esita. Samuti oleks loogiline, et poeg pöördub sellises olukorras isa kaitseks politsei poole, kuid ka sellist väidet ei ole kaebaja esitanud. Maakohtule kinnitas TS ärakuulamisel korduvalt, et soovib, et eestkostjaks määratakse abikaasa. Maakohus asus vahetu mulje alusel seisukohale, et olenemata teovõime piiratusest suutis TS ärakuulamisel adekvaatselt eestkostja valiku teemal kaasa rääkida ning kohus arvestas sellega.
41.Ringkonnakohus on seisukohal, et ka täiendavalt vastuvõetud lindistused ei tõenda, et abikaasa ei oleks TS-ile kohane eestkostja. HS on oma seisukohas toonud esile, et tema aitas abikaasal poja telefoninumbrit valida, kuna TS ei ole selleks enam võimeline. Kohtul puudub alus väites kahelda. Lindistuselt kuuldub, kuidas TS muretseb lindistuse alguses abikaasa pärast. TS-i jutt on kogu lindistuse aja suhteliselt seosetu, mõte katkeb, kuid aru ei ole saada, et TS oleks abikaasat kartnud. TS-i jutust on aru saada, et ta ei tee vahet, kas pension on 600 või 6000, kas maja võiks olla 24m2 või 240m2, ka ei mäleta ta, et poeg ei ela enam koos Kristiga, vaid pojal on uus naine ja laps. Lindistuselt on kuulda, et isa soovib rääkida rahast (sularaha, vaba raha), kuid mis on selle jutu eesmärk, isa jutust ei selgugi. Alles siis, kui poeg suunab isa jutu Kakumäele elama tulemisele ja tema krundile teise maja ehitamisele, haakub isa selle jutuga niivõrd-kuivõrd. Kohus märgib, et poja juurde Kakumäele elama tulemisest räägib esimesena poeg, mitte isa. Samuti, et lindistuselt jääb arusaam, et poeg ei ole isa tervislikust seisundist lõpuni aru saanud, sest suunab isa uuesti ja uuesti rääkima rahast, maja ehitusest, kuigi isa ilmselt ei ole suuteline asjadest aru saama ega ennast
selgelt väljendama. Samuti ei kontrollinud poeg, kas isa pani lukku maja ukse, kui läks pojaga autoga sõitma. Eeltoodust tulenevalt ei tõenda täiendavad tõendid, et HS oleks isikuomadustelt ebasobiv olema abikaasa eestkostjaks. TS elab oma harjumuspärases keskkonnas (majas, kus on elatud aastakümneid ja inimesega, kellega on elanud aastakümneid) ja puuduvad mõjuvad asjaolud, mis annaksid aluse seda olukorda muuta.
42.Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks korrata maakohtu selgitust selle kohta, et olenemata sellest, kes on eestkostjaks määratud, peab ta tegutsema eestkostetava huvides. Kui on vajadus eestkostetava vara võõrandada, siis selleks on vaja kohtu eelnevat nõusolekut (PKS §-d 187, 188, 202). Tehingu tegemiseks nõusoleku andmisel tuleb kohtul kontrollida konkreetse tehingu asjaolusid ja tagajärgi. Kohus saab nõusoleku anda eestkostetava varaga tehingute tegemiseks ainult konkreetsete tehingute osas, kuna kohtul peab nõusoleku andmisel olema võimalik kontrollida, kas tehtavad tehingud on eestkostetava huvides vajalikud ja põhjendatud. Kui tehingu tagajärjel laekub raha, tuleb see kanda eestkostetava pangakontole ja seda tuleb kasutada tema huvides (PKS §-d 186, 202). Lisaks võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt infot tema ülesannete täitmise kohta (PKS § 194 lõige 1, § 202).
43.Eelpool käsitama määruskaebuse väited asja lahendamisel tähtsust ei oma ja kohus jätab need menetlusökonoomia põhimõtte alusel tähelepanuta.
44.Kuna maakohtu määrus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotus
45.TsMS § 171 lõike alusel jäävad menetluskulud määruskaebemenetluses kaebaja kanda, välja arvatud eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu, mis jääb riigi kanda. Kuna peale kaebaja teised menetlusosalised ei ole kulude nimekirju esitanud, puuduvad määruskaebemenetluses rahaliselt kindlaksmääratavad kulud, välja arvatud riigi õigusabi tasu, mille määrab kohus kindlaks eraldi määrusega taotluse esitamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.