X hagi Aktsiaseltsi Intrum Estonia vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2012/2309
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 17.10.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 10.11.2022 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja Aktsiaselts Intrum Estonia (registrikood 10036074), lepinguline esindaja RT
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 17.10.2022 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada X määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 372 lg 5). Asjaolud
1.X (hageja) esitas 17.11.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Aktsiaseltsi Intrum Estonia (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja palub lõpetada täiteasi 176/2012/2309. Harju Maakohus edastas 06.12.2021 asja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtule. Hagi asjaolude kohaselt on täiteasjas nr 176/2008/1544 juba nõue rahuldatud. Kostja on algatanud sama nõude alusel täitemenetluse täiteasjas nr 176/2012/2309. Tegelik sissenõudja oli
Nordea Bank Finland PLC Eesti Filiaal, kes loovutas nõude Luminor Bank AS-ile, kes loovutas nõude omakorda Intrum Debt Finance AG-le. Nõude edasiloovutamise õigust kostjale asja materjalidest ei nähtu. Kostja soovis 15.09.2021 tsiviilasjas nr 2-11-5266 Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamist Soome täitemenetluse jaoks. Hageja esitas 10.10.2021 avalduse tõendi tühistamiseks. Kostja nõuab raha sisse topelt. Laenusumma koos hüpoteegiga oli kokku 342 124,93 eurot ehk 5 337 148,35 EEK-i. Kostja peab tõendama nõude esitamise õigust ja esitama laenu kohta väljavõtte. Hageja on viibinud 13 aastat Soomes ja ta pole isiklikult tsiviilasjas nr 2-11-5266 menetlusdokumente kätte saanud.
2.Maakohus jättis hagiavalduse 19.01.2022 määrusega käiguta ning kohustas hagejat selgitama, kes on täiteasjas nr 176/2012/2309 sissenõudjaks; põhjendama seisukohta, et kostja nõue täiteasjas nr 176/2012/2309 on sama, mis juba täiteasjas nr 176/2008/1544 rahuldatud; selgitama, millised täitedokumendid olid täiteasjade nr 176/2012/2309 ja nr 176/2008/1544 aluseks. Ühtlasi kohustas maakohus tasuma hagejat täiendavalt riigilõivu 125 eurot.
3.Hageja tõi 28.01.2022 avalduses välja, et täitemenetluse registri andmete kohaselt on täiteasjas nr 176/2012/2309 sissenõudjaks Nordea Bank Finland PLC Eesti Filiaal, kes oli ühtlasi sissenõudjaks ka täiteasjas nr 176/2008/1544. See täiteasi on lõpetatud hageja vara müügiga. Täiteasjas nr 176/2012/2309 on täitedokumendiks 05.10.2011 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-115266. Täiteasja nr 176/2008/1544 kohta pole hagejal võimalik täitedokumenti esitada, sest kostja pole teabenõudele vastanud ja kohtutäitur Rocki Alberti vastuse kohaselt on toimik arhiivis. Hageja leiab, et täiteasjas nr 176/2008/1544 rahuldati sissenõudja nõue täies ulatuses. Hageja tasus riigilõivu 125 eurot. Maakohtu määrus
4.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel, leides, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Maakohus viitas, et hageja kinnitusel on täiteasjas nr 176/2012/2309 sissenõudjaks Nordea Bank Finland PLC Eesti Filiaal, samas hagiavaldus on esitatud Aktsiaselts Intrum Eesti vastu. Seega on hagiavaldus esitatud isiku vastu, kes ei ole hageja väitel sissenõudja. Maakohus leidis, et hagiavalduses pole välja toodud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on kindel, et täiteasja nr 176/2012/2309 ese on sama mis täiteasjas nr 176/2008/1544. Hageja ei ole selgitanud, miks ta nii arvab. Täiteasjas nr 176/2012/2309 toimub täitemenetlus tsiviilasjas nr 2-11-5266 05.10.2011 tehtud kohtuotsuse alusel. Hageja ei ole selgitanud, millise täitedokumendi alusel toimus täiteasjas nr 176/2008/1544 täitmine. Samas on selge, et täiteasjas nr 176/2008/1544 ei saanud täitedokumendiks olla 05.10.2011 kohtuotsus. Kohus ega kostja ei pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise tooma selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab. Hagi aluseks olevate asjaolude ammendav esitamine on hageja ülesanne ning kõik hagi aluseks olevad asjaolud peavad selguma hagiavaldusest. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna hüvitatavaid menetluskulusid polnud, jättis maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
Määruskaebus
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Hageja tõi välja, et täiteasjas nr 176/2012/2309 täidetav nõue on juba rahuldatud täiteasjas nr 176/2008/1544. Täiteasjas nr 176/2008/1544 oli nõude suuruseks 156 524,35 eurot. Täiteasjas nr 176/2012/2309 on nõude suurus 185 600,58 eurot ja täitedokument on otsus tsiviilasjas nr 211-5266. Nimetatud tsiviilasja menetluses hageja ei osalenud, sest tagaseljaotsus toimetati kätte tema endisele elukaaslasele ning kaja esitamise võimalus hagejal puudus. Tegemist on topelt nõudega. Sissenõudja ei ole tõendanud, et hageja oleks saanud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalist laenu 343 828,47 eurot. Hagejale on teatavaks saanud, et uueks võlausaldajaks on kostja, kes on esitanud ka Pärnu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-11-5266 taotluse Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks. Hageja on esitanud avalduse selle tühistamiseks. Kostja on Soomes täitemenetluse juba algatanud. Maakohus ei ole nimetatud asjaolusid käsitlenud ning on jätnud hageja õigused kaitseta. Kostja seisukoht
6.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta. Menetluse edasine käik
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asja menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
9.Maakohus tugines hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 2 p-le 1, mille järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Õiguskaitsevajadus puudub, kui esitatakse objektiivselt täiesti kasutu hagi, nii et hagejal ei saa taotletava kohtuotsuse suhtes olla mingisugust kaitsmisväärset huvi. Sellest saab rääkida üksnes väga erandlikel asjaoludel, sest põhimõtteliselt on igal isikul subjektiivne õigus nõuda, et õigusliku küsimuse tekkimisel kohus seda kontrolliks ja selle kohta seisukoha võtaks (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande II osa, TsMS § 371 lg 2 kommentaarid p 3.4.5.2). Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10).
10.Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 alusel. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Esmalt leidis maakohus, et hagiavaldus on esitatud isiku vastu, kes ei ole hageja väitel sissenõudja. Tegemist ei ole põhjusega hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et algne sissenõudja oli Nordea Bank Finland PLC Eesti Filiaal, kes loovutas nõude Luminor Bank AS-ile ja kes loovutas nõude omakorda Intrum Debt Finance AGle. Hageja sõnul ei nähtu edasiloovutamise õigust kostjale ning kostjal tuleb oma nõudeõigust tõendada. Puuduste kõrvaldamise avalduses selgitas hageja, et just kostja esitas maakohtule taotluse tsiviilasjas nr 2-11-5266 tehtud lahendi täitmiseks Soomes. See lahend on ühtlasi vaidlustatava täitemenetluse täitedokumendiks. Sellest tulenevalt on hagejale teadaolevalt uueks sissenõudjaks kostja. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine TMS § 221 lg 1 alusel on iseenesest lubatav ka olukorras, mil pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist on õige sissenõudjaga. Sellisel juhul esitab hageja materiaalõiguslikke vastuväiteid täitedokumendist tulenevale nõudele (RKTKo 02.06.2021, 2-19-12266, p 12). Kui hageja leiab, et kostja ei ole täitemenetluses sissenõutavat nõuet omandanud, on tal õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kostja vastu.
11.Hageja ei ole väitnud, et täiteasjas nr 176/2008/1544 oli täitedokumendiks 05.10.2011 kohtuotsus. Hageja leiab, et tsiviilasjas nr 2-11-5266 nõudis hageja sisse võlga, mis oli juba täitemenetluses nr 176/2008/1544 rahuldatud. Seega tugineb hageja oma nõude esitamisel TMS § 221 lg-s 1 sätestatud alusele, mille kohaselt on sundtäitmise aluseks olev nõue rahuldatud.
12.Kolleegiumi hinnangul on hagi aluseks olevad asjaolud toodud välja piisava täpsusega selleks, et hagi saaks menetlusse võtta, ning hagi menetlusse võtmise korral on hagejal menetluse käigus võimalik neid asjaolusid ka täpsustada ja täiendavalt tõendada. Eeltoodust tulenevalt on maakohus ebaõigesti keeldunud TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest.
13.TMS § 221 lg 2 järgi on lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus poolte vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluses piiratud. TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg-st 2 tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel (st menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi (RKTKm 04.05.2021, 2-19-13236, p 10.1).
Hagi asjaolude kohaselt on täiteasjas nr 176/2012/2309 täitedokumendiks 05.10.2011 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-11-5266. Lahend on jõustunud ja täidetav. Hageja ei ole tsiviilasjas nr 2-11-5266 kohtule hagi osas vastuväiteid esitanud, samuti ei ole hageja enda sõnul esitanud tagaseljaotsuse peale ka kaja. Maakohtul tuleks hagi menetlusse võtmise otsustamisel muuhulgas hinnata, kas hagejal on võimalik TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada sissenõutava võlgnevuse osas vastuväiteid, kui võlgnevus tuleneb jõustunud kohtulahendist.
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
15.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.