lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-9356/13

Täitmine › Muud täitmisasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.04.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-9356/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Muud täitmisasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.04.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1714
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 372 lg 2, 3Hagi menetlusse võtmise otsustamineTMS § 158 lg 1Püsima jäävad õigusedTMS § 94 lg 1Makstava summa suurendamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 171Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Gea Lepik, Peeter Pällin

Tsiviilasja number

2-22-9356

Määruse tegemise aeg ja koht

25.04.2023, Tallinn

Tsiviilasi

X hagi Y ja C vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.08.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X 09.09.2022 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reet Vokk Kostja I Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II C (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 23.08.2022 määruse resolutsioon muutmata, täiendades selle põhjendusi.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist praeguses asjas. Asjaolud

1.X (hageja) esitas 27.06.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja I) ja C (kostja II) vastu võla nõudes. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja enda kasuks 124 627,72 eurot ning määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostjad on kohustatud nõutava summa hagejale hüvitama peale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr 8788602 kantud kinnistu (kinnistu) avalikul enampakkumisel müümist täiteasjades nr 034/2022/1213 ja 034/2022/1214. Kohtutäitur Urmas Tärno menetluses oli hageja suhtes alustatud täitemenetlus täiteasjas nr 052/2001/8354. U. Tärno koostas 16.09.2014 täiteasjas kinnisasja arestimise akti, millega arestis hagejale kuuluva 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinnistust. Kinnistu teiseks kaasomanikuks 1⁄2 mõttelises osas on hageja ema Q. Täitemenetluses määrati hageja kinnistu mõttelise osa väärtuseks 77 700 eurot. Hinna määramisel arvestati ka kinnistut koormavate õigustega. Arestitud mõttelise osa kinnistu hind on suurem kinnistut koormava hüpoteegi suuruse võrra. Kinnistut koormab Coop Pank AS kasuks hageja laenukohustuse täitmise tagamiseks seatud hüpoteek, mille summa on 1 950 000 krooni (124 627, 72 eurot). Kinnistu mõtteline osa müüdi täitemenetluses 11.11.2016 kostjatele 38 800 euroga. Kinnistut jäi koormama hüpoteek. Kostjate omandatud mõttelise osa kinnistu väärtuseks koos hüpoteegiga on 163 427,72 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-7283 lõpetati kostjate ja Q kaasomand kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel. Kohus määras, et müügist saadud raha kuulub jaotamisele 1⁄2 osas ühiselt kostjatele ning 1⁄2 osas Q-le. Q 11.04.2022 avalduse alusel algatati täitemenetlused täiteasjades nr 034/2022/1213 ja 034/2022/1214 kohtuotsuse täitmiseks ja kaasomandi lõpetamiseks. 01.06.2022 avaldati enampakkumise teade, millest nähtuvalt jääb peale müüki kinnistut koormama hüpoteek. Hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisel peab kinnistu igakordne omanik alluma sundtäitmisele. Seetõttu vastutab peale kinnistu müüki hüpoteegiga tagatud nõude eest uus omanik ja kostjate kohustus lõpeb. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 94 lg 1 järgi, kui pärast enampakkumist selgub, et alghinna määramisel arvestatud pandiõigus või muu õigus ei kehti või on lõppenud, peab ostja tasuma lisaks ostuhinnale ka alghinna määramisel arvestatud summa õiguse väärtuses. Kostjad on hageja arvel alusetult rikastunud, sest omandasid hagejale kuuluva osa kinnistust hüpoteegisumma võrra odavamalt. Kuna kostjate kohustus vastutada oma kinnisasjaga lõpeb, on

nad kohustatud tegema hagejale lisamakse hüpoteegisumma ulatuses, milline arvestati arestimise toimingu tegemisel 1⁄2 mõttelise osa väärtusest maha.

2.Maakohtu nõudmisel esitasid kostjad seisukoha hagi menetlusse võtmise osas. Kostjad leidsid, et hagi on perspektiivitu. Kinnistule seatud hüpoteek tagab hageja ja Q laenulepingust tulenevat kohustust. Hagi kohaselt täidab hageja kohustust jätkuvalt. Seega on hageja hüpoteegi seadmisest alates laenujäägist teadlik ning kui hageja arvates hindas kohtutäitur U. Tärno kinnistu väärtuse liiga madalaks, oleks ta seda vaidlustanud. TMS § 94 lg 1 eelduseks on, et võimalik pandiõiguse või muu õiguse mittekehtivus või lõppemine selgub alles pärast enampakkumist. Lisaks ei ole täidetud eeldus, mille kohaselt ostja teadis või pidi teadma pandiõiguse või muu õiguse mittekehtivusest või lõppemisest. Kostjad ei teadnud tegelikust laenujäägist. Lisaks on küsitav, kas üleüldse annab TMS § 94 lg 1 ühelegi võlgnikule aluse nõuda ostjalt raha tasumist endale. Maakohtu määrus
3.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Kinnistut koormab hüpoteek ja hagejal on laenukohustus aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (Coop Pank AS) ees. Seetõttu ei kohaldu asjas TMS § 94 lg 1. TMS § 158 lg 1 kohaselt jäävad kinnisasja täitemenetluses müügi korral püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Hagi asjaoludest ja kohtule esitatud Coop Pank AS 19.04.2022 tõendist nr 16-8/K-00549 nähtuvalt on hageja laenukohustuse eest tasunud enda arvelduskontodelt. Kui kostjatel õnnestus enampakkumisel kinnisasi turuhinnast (või hageja hinnangulisest kinnisasja hinnast) soodsamalt soetada, ei tähenda see, et kostjad peaksid asuma täitma hageja eest tema kohustusi. Hagejal tuleb võetud laenukohustus (s.h ka hüpoteegi realiseerimise korral) endal täita ja laenatud raha pangale tagastada. Enampakkumise tulemusena on kujunenud eeldatavalt kinnisasja õiglane hind selle võõrandamise hetkel, mis arvestas kinnisasjal lasuvat hüpoteeki. Täitemenetluses läbiviidud toiminguid ei ole hageja vaidlustanud ja praeguses tsiviilasja puudub alus nende seaduspärasust hinnata. Juhul, kui hageja ei olnud nõus enampakkumise tulemusega, oleks ta pidanud kasutama TMS §-dest 217, 218 või 22 tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kostjatelt on küsitud vastust, millest tulenevalt võivad olla neil tekkinud kulud. Kulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Määruskaebus
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Hageja ei nõua kostjatelt oma laenukohustuse täitmist. Hageja laenukohustus ei ole lõppenud kinnisasja müügiga. Kostjad omandasid kinnisasja kohtutäituri enampakkumisel hüpoteegi summa võrra väiksema raha eest, sest see summa arvestati hinda määrates hinnast maha. Kinnistu omandamisel võib tekkida oht, et isik, kelle nõuet hüpoteek tagab, ei täida oma kohustust ja hüpoteegipidaja võib uuelt omanikult nõuda nõude täitmiseks võla tasumist kinnisasja sundmüügi ähvardusel. Sellepärast näeb TMS ette, et vara arestimisel ja varale

turuväärtuse määramisel tuleb arestimisel hinna määramisel hüpoteegisumma või siis arestimise hetkel teadaolev laenujääk maha arvestada. Kostjad on hüpoteegisumma võrra alusetult hageja arvel rikastunud. Kostjad said omandada vara odavamalt kui selle tegelik turuväärtus. TMS §-d 217 ja 223 ei ole asjakohased normid. Kohtutäitur ei ole rikkunud enampakkumise korda ega teinud täitemenetluses ebaseaduslikke täitetoiminguid. Sundenampakkumisel kujunebki asja õiglane hind ja hageja ei väida vastupidist. Praegusel juhul müüdi kostjatele kinnisasi hinnaga 38 800 eurot + hüpoteek.. Hüpoteegi väärtus rahaliselt oli 124 627, 72 eurot, mis omakorda tähendab, et kostjate poolt omandatud 1⁄2 kinnistu ostuhind oli 163 427,72 eurot. Kui hagis esitatud asjaoludel saaks hageja nõude rahuldada muul õiguslikul alusel, tuleb hagi menetlusse võtta, et anda hagis esitatud asjaoludele õiguslik kvalifikatsioon ning selgitada hageja nõue välja. Hageja ei pea kandma kostjate menetluskulusid. Kohus on märkinud, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kui hagi ei ole olnud kohtu menetluses, siis ei ole saanud kostjatel tekkida ka menetlusega seonduvalt kulusid. Kostjate seisukoht

5.Kostjad määruskaebusega ei nõustu ning paluvad selle rahuldamata jätta. Menetluse edasine käik
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 ja TsMS § 659 alusel muutmata, kuid täiendada tuleb määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
8.Maakohus leidis õigesti, et TMS § 94 lg 1 ei kohaldu asjas, sest hageja nõuet tagav hüpoteek ei ole lõppenud. Hagi asjaolude kohaselt omandasid kostjad täitemenetluses enampakkumisel 1⁄2 mõttelise osa kinnisasjast, mida koormas hüpoteek. Hüpoteek jäi kinnisasja koormama tsiviilasjas nr 2-17-7283 tehtud kohtuotsuse täitmiseks algatatud täitemenetluses toimunud enampakkumisel. Hageja on hagis kinnitanud, et hüpoteek tagab endiselt laenukohustust ning hageja tasub laenumakseid edasi. Seega ei saa hagejal TMS § 94 lg 1 alusel kostjate vastu rahalisi nõudeid olla. Ebaõige on määruskaebuse väide, et kostjate poolt omandatud 1⁄2 kinnistu mõttelise osa ostuhind oli 163 427,72 eurot, s.t 38 800 eurot + hüpoteegisumma.. Kinnisasja omandamine koos hüpoteegiga on ostja jaoks risk, sest hüpoteegiga tagatud kohustuse täitmata jätmise korral võidakse hüpoteek realiseerida. Sellest tulenevalt on hüpoteegiga koormatud kinnisasja ostuhind odavam. Hüpoteegisummat ei saa ostuhinna hulka arvestada. Enampakkumisel läks hüpoteek ostjale üle, mistõttu kujunes eelduslikult turuhinnast madalamaks tehingu ostuhind. Järelikult ei ole kostjad hageja arvelt rikastunud. Kui kinnisasja mõttelise osa turuväärtus on

aastate jooksul tõusnud või kostjatel on õnnestunud kinnisasja müügist rohkem raha saada, ei teki sellest hagejale nõudeõigust kostjate vastu.

9.Maakohus on praegusel juhul hagi menetlusse võtmisest keeldumist põhjendanud ning jõudnud õigesti järeldusele, et hagi on õiguslikult perspektiivitu. Hageja poolt esitatud nõuet ei saaks kostjate vastu hagis esitatud asjaoludel ühelgi materiaalõiguslikul alusel rahuldada. Seega puudub hagejal antud juhul õiguskaitsevajadus ning hagi esemena märgitud nõudeõigus kostjate vastu. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus õigesti TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest.
10.Maakohus jättis menetluskulud õigesti hageja kanda. TsMS § 372 lg 3 järgi oli maakohtul õigus kostjatelt seisukohta küsida, kui maakohus pidas seda vajalikuks. Kui kostjatel on tekkinud vastuse esitamisega kulud, tuleb hagejal need kohtu poolt kindlaks määratud ulatuses hüvitada. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas põhjendustega. TsMS § 168 lg 1 järgi kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eelnevast tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 ette nähtud korras.
11.Kokkuvõttes ei anna määruskaebuses toodud väited alust maakohtu määruse tühistamiseks.
12.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt hageja kanda. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi jõustumist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium