Tartu Maakohus
Kohtunik
Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2023, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-7022
Tsiviilasi
Eesti Maahaldus OÜ hagi K. K. vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
48 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Maahaldus OÜ (registrikood 14152469; asukoht Turu tn 34b, 51004 Tartu) Hageja esindaja vandeadvokaat K. L. Kostja K. K. (isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja esindaja vandeadvokaat E. S. Kostja esindaja advokaat G. R.
Kohtuistungi toimumise aeg
11.11.2021, kirjalik menetlus
Rahuldada hagi osaliselt.
Mõista K. K. Eesti Maahaldus OÜ kasuks välja 27 500 eurot.
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
2/8
01.08.2020 võõrandas hageja sõiduauto kostjale. Kostjal oli praktikas õigus teha hageja ettevõttes igasuguseid tehinguid, sisuliselt viis kostja läbi hageja äritegevust nii juhatuse liikmeks olemise ajal kui enne seda. Seega ei saa kostja tehtud tehinguid pidada tühiseks ÄS § 181 lg 3 alusel. Lisaks oli masinate ost-müük osa hageja äritegevusest. Hageja ostis 2019. aastal XXX käest edasimüümise eesmärgil vähemalt X sõidukit ning 20.10.2020 XXX käest ühe sõiduki. Sõiduauto võõrandati turuhinnaga ning hageja osaniku H. K. teadmisel ja nõusolekul. 22.06.2020 jõustus kostja ja H. K. lahutus. Lahutuse käigus sõlmisid XXX ja kostja kokkuleppe, millega hageja omanik XXX sai endale sõiduki XXX ning kostjale jäi käesoleva vaidluse keskmeks olev sõiduauto, mille eest kostja kohustus tasuma 12 000 eurot. Sõiduki müügilepingul ei ole seadusest tulenevat vorminõuet, seega võib ÄS § 181 lg 3 nõutud nõusolek olla antud ka suuliselt. Kostja ja XXX ei vormistanud osaniku nõusolekuid mitte kunagi kirjalikult. K. K. tasus sõiduauto eest sularahas hageja kassasse 12 000 eurot ning koostas kassaorderi, mis peab olema olemas hageja raamatupidamises. 02.08.2020 sõlmis kostja hageja nimel XXX laenulepingu, millega hageja andis XXX sularahas laenu 20 000 eurot tähtajaga 02.08.2030. Laenuna antud sularahast 12 000 eurot pärines sõiduauto eest tasutud summast, 8000 eurot oli kostja isiklik sularaha. Seega on kostja tasunud sõiduauto eest kokku 20 000 eurot. Kostja leidis, et sõiduki turuhind on 26 800 – 36 400 eurot ning sellest tuleb maha arvestada sõiduautole tehtud kulutused 1876,98 eurot. Kostja esitas 03.11.2021 tasaarvestusavalduse ning teatas, et tasaarvestab hageja nõude enda nõudega. Kostjal on hageja vastu järgmised nõuded: • XXX omandatud nõue summas 24 000 eurot ja viivis 3750,58 eurot; • sõiduauto eest sularahas tasutud 12 000 eurot ja viivis 483,95 eurot. Kokku on kostjal hageja vastu nõue 40 234,53 eurot.
3/8
5/8
Seega on kostja poolt 28.02.2021 sõlmitud müügileping tulenevalt TsÜS § 114 lg-st 2 kehtiv hoolimata sellest, et kostjal ei olnud hagejale kuuluva sõiduki müümise õigust. I. V. on saanud sõiduki omanikuks. Tehingu sõlmimise tagajärjel tekib hagejal kostja vastu hüvitise nõudmise õigus VÕS § 1037 lg 2 alusel, hagejal on õigus nõuda kostjalt sõiduki hariliku väärtuse hüvitamist.
6/8
suhtes tehakse kulutusi ajal, mil valdaja valdab asja õiguslikul alusel (st seadusliku valdajana), on nõuete esitamine § 88 alusel välistatud. Kostja ei ole viidanud sellele, et ta oleks sõidukit remontides tegutsenud hageja huvides. Hageja ei ole alates 01.08.2020 saanud sõidukit kasutada. Seega ei ole kostjal alust nõuda hagejalt remondikulude hüvitamist näiteks käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja teada oli tema kulutusi tehes sõiduki omanik, s.t ta ei soovinud teha midagi hageja heaks. Hageja ei ole sõiduki remondikulude tõttu rikastunud, autot kasutas kostja. Kostjal ei ole sellises olukorras hageja vastu remondikulude hüvitamise nõuet ning kohus ei saa selle võrra hageja nõuet vähendada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.