Vabastada A. L. (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded A. L. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
2.Lõpetada A. L. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada A. L. menetluses.
usaldusisiku kohustustest A. L.
kohustustest vabastamise
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade A. L. kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 22.12.2016.a määrusega kuulutas kohus välja A. L. pankroti ja nimetas pankrotihalduri.
2.Tartu Maakohtu 08.12.2017.a kohtumäärusega lõpetati A. L. pankrotimenetlus ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohtumäärus jõustus 28.12.2017.a. Usaldusisik jäeti määramata ning võlgniku kohustati täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik pidi tegema väljamakseid pankrotivõlausaldajatele iga aasta 10. oktoobril ning esitama kohtule aruandeid võlgniku kohustuste täitmise kohta kaks kord aastas, 1. mail ja
1.novembril. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 1. mail 2018.
3.Võlgnik on kohtule esitanud aruanded järgnevalt: 17.05.2018, 12.12.2018, 30.04.2019, 11.11.2019, 02.05.2020, 08.04.2021, 25.06.2021, 03.11.2021, 14.09.2022 ja 23.11.2022.
4.Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnikul tuvastatud raske puue (isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud) ning perioodil 11.05.2018 – 06.05.2021 oli võlgnikule Töötukassa otsusega määratud puuduv töövõime. Lisatulu saamiseks tegeles võlgnik vahetevahel illustratsioonide ja portreede joonistamisega ning afropatside punumisega. Alates 2018. aasta suvest on võlgnik viibinud Saksmaal, kuna tema poiss-sõber elab seal. Aruannete kohaselt on võlgnik viibinud Saksamaal pikema perioodi vältel ka haiglaravil psühhiaatriakliinikus. 2019 suvel sündis võlgnikul laps, kes eraldati lastekaitse taotlusel perest võlgniku majandusliku ja tervisliku olukorra tõttu. Alates lapse sünnist on võlgnik pidanud tegelema lapse hooldusõiguse kohtuvaidlusega, millega seoses pidanud viibima Saksamaal, et läbida teraapiad ja korduvaid ekspertiise. Hooldusõiguse kohtuprotsessi käigus on saksa ametnikud leidnud, et võlgnik ei ole võimeline täistööajaga töötama, makse maksma ega oma lapse eest hoolt kandma. Võlgniku selgituste kohaselt on ta pidanud sotsiaalkohtu otsuse kohaselt elama kodutute elamus. Septembris 2022 esitatud aruande kohaselt sai võlgnik endale elamiseks privaatse toa evangeelse organisatsiooni abil. Võlgnikule on määratud ka hooldaja tema vaimse tervisliku seisundi tõttu. Eluks vajaliku toidu ostmiseks on võlgnik saanud toidupoe kinkekaarte organisatsiooni poolt, kes võimaldas võlgnikule elamise. Võlgnik ei ole võimeline oma vaimse tervise tõttu töötama ning seetõttu sisuliselt võlgnikul sissetulek puudub. Võlgnik ei ole saanud majanduslikel põhjustel naasta Eestisse, et lasta Eesti Töötukassal uuesti hinnata töövõimet. Võlgnikul vara puudub.
5.28.12.2022 möödus viis aastat võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus küsis 09.03.2023 võlausaldajate seisukohta A. L. kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise osas.
5.1.AS SEB Pank esitas oma seisukoha 13.03.2023, mille kohaselt jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
5.2.Creditstar Estonia AS esitas oma seisukoha 13.03.2023. Creditstar Estonia AS on seisukohal, et A. L. ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud ja täitnud enda kohustusi. A. L. ei ole teinud Creditstar Estonia AS-le kohustustest vabastamise menetluses makseid. Võlgnik ei ole käesoleval juhul andnud endast parimat, küllgi võlgnikul on selleks olnud vahendid. Võlausaldaja palub jätta võlgnik täitmata jäänud 2/5
kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kahe aasta võrra.
5.3.Holm Bank AS esitas oma seisukoha 16.03.2023, mille kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse kestel laekunud võlausaldajale Holm Bank AS 31,95 eurot. Võlausaldaja palub lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja keelduda võlgnikku A. L. täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
6.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 20.03.2023. Võlgnik e-post aadressile XXX saadetud kohtukutset õigeaegselt kätte pole saanud. Võlgnik on varasemalt kohtule avaldanud, et tal pole pidevat ja korrapärast ligipääsu Internetile.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
7.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
8.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
9.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. A. L. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Seega ei esine antud juhul absoluutset alust võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
10.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikul on tuvastatud raske puue (isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud) ning perioodil 11.05.2018 – 06.05.2021 oli võlgnikule Töötukassa otsusega määratud puuduv töövõime. Lisatulu saamiseks tegeles võlgnik vahetevahel illustratsioonide ja portreede joonistamisega ning afropatside punumisega. Alates 2018.a suvest elab võlgnik Saksamaal, kus tema elu on võtnud väga keerulise pöörde tulenevalt võlgniku vaimsetest probleemidest. Võlgnik viibis Saksmaal pikemat aega ravil psühhiaatriakliinikus. Seoses Saksmaal toimuva lapse hooldusõiguse taastamise protsessiga on võlgniku suhtes läbiviidud mitmeid ekspertiise, kus on samuti viidatud võlgniku suutmatusele tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega tulenevalt võlgniku vaimsetest probleemidest. Võlgnik ei ole saanud majanduslikel põhjustel naasta Eestisse, et lasta Eesti Töötukassal uuesti hinnata töövõimet. Võlgnik on elanud kodututele mõeldud elupaigas ning viimase elukoha on saanud evangeelse organisatsiooni kaudu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud kohustist tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
11.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
3/5
Kohtu hinnangul on võlgnik edastanud kohtule piisavat informatsiooni enda tegevusest ja sissetulekutest ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Võlgnik on esitanud kohtule aruandeid. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.
12.PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud töövõimetoetus, sotsiaaltoetus ja lähedaste rahaline toetus. Pärast töövõimetoetuse lõppemist on võlgnik saanud eluks vajaliku toidu ostmiseks toidupoe kinkekaarte organisatsiooni poolt, kes võimaldas võlgnikule elamise. Võlgnik on lisatulu saamiseks pununud afropatse ja joonistanud portreid ning illustratsioone. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.
13.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
14.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi. Arvestades kohtule esitatud asjaolusid võlgniku elukäigu kohta viimase viie aasta jooksul puudub kohtul mõistlik alus kahelda võlgniku siiras käitumises. Kohustusest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on muuhulgas anda võlgnikule võimalus alustada uus senistest võlgadest vaba elu. Taolise privileegi saamiseks peab võlgnik enda parimate osakuste ja võimete raames täitma seaduses sätestatud kohustusi. Antud juhul on võlgniku puhul tegemist isikuga, kelle võime esmast toimetulekut ületavat sissetulekut saada on erakordselt madal. Võlgniku oskamatus oma elu majanduslikult mõistlikult korraldada on ilmne, arvestades kohtule esitatud andmeid võlgniku elu kohta Saksamaal. Asjaoludest nähtub, et võlgnikul on esinenud puuduv töövõime, mis selgelt viitab võlgniku objektiivsele suutmatusele teenida piisavat sissetulekut.
15.Võlausaldajad, kes on vaielnud vastu võlgniku vabastamisele kohustuste jäägist, on osaliselt ise ennast asetanud sellisesse olukorda, kuna krediite väljastades ei ole piisava hoolikusega kontrollinud võlgniku tausta ja tegelikku maksevõimet. Arvestades asjaolu, et ka kohustusest vabastamise 5-aastase perioodi kestel ei ole võlgnik suutnud piisavat sissetulekut teenida, puudub mõistlik alus arvata, et ta suudaks seda kas menetluse pikendamisel või kohustusest vabastamata jätmisele järgnevas täitemenetluses.
16.Kohus märgib, täiendavalt, et seadusest ei tulene võlausaldajate ootus saada kohustustest vabastamise menetluse kestel rahuldatud oma nõue kas täielikult või suures osas. Võlgnik on menetluse kestel teinud endale jõukohaseid tagasihoidlike makseid võlgade katteks ning antud juhul on kohtu hinnangul see piisav.
17.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on olukorras, kus ei ole alust eeldada, et võlgnik suudaks teenida suuremat tulu senisest, eelkõige tulenevalt võlgniku tervislikust seisundist. Võlgnik on aruande esitamise kohustust täitnud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et A. L. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
4/5
18.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
19.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud A. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka A. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
20.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. A. L. saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.