17. aprill 2023. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-3541
Tsiviilasi
X OÜ kaebus Tallinna kohtutäituri M K (K) 15.02.2023 otsusele täiteasjas nr xxx
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlgnik)
X OÜ (registrikood xxx) Seaduslik esindaja juhatuse liige A K
Asjast puudutatud isik 1 (kohtutäitur)
Tallinna kohtutäitur M K (isikukood xxx)
Asjast puudutatud isik 2 (sissenõudja)
Tallinna linn (Tallinna Transpordiameti kaudu, registrikood 75028252) Lepinguline esindaja T E
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Jätta rahuldamata X OÜ (registrikood xxx) kaebus Tallinna kohtutäituri M K (K, isikukood xxx) 15.02.2023.a otsuse peale täiteasjas nr xxx.
2.Asendada jõustunud kohtumääruses X OÜ (registrikood xxx) ja A K (K) nimed tähemärkidega ning mitte avalikustada nende registrikoodi ja isikukoodi ning aadressi.
3.Jätta rahuldamata X OÜ (registrikood xxx) taotlus sõiduki registreerimisnumbri ja kinnistu aadressi asendamiseks kirjasümbolitega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse 1 (5)
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.X OÜ (avaldaja, võlgnik) esitas 05.03.2023 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri M K 15.02.2023 otsusele täiteasjas nr xxx, milles muuhulgas taotleb mitte lubada kohtutäituril läbi viia 16.02.2023 teatatud 06.03.2023 plaanitavat kinnistu xxx arestimistoimingut ja jätta korteriomand arestimata. Ühtlasi avaldaja taotleb esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamist kuni kaebuse lahendamiseni (dtl-d 3-5). Kohus võttis 06.03.2023 määrusega kaebuse menetlusse ja kaasas lisaks kohtutäiturile menetlusse sissenõudja Tallinna linna (Tallinna Transpordiameti kaudu) (dtl-d 27-28). Kohus 06.04.2023 määrusega jättis rahuldamata võlgniku esialgse õiguskaitse avalduse (dtl-d 30-31). Kohtutäitur vastas kaebusele 13.03.2023 (dtl-d 120-121). Sissenõudja vastas kaebusele 20.03.2023 (dtl-d 181-182).
2.Võlgnik esitas kaebuses taotluse kohtutäituri 15.02.2023 otsusele täiteasjas nr xxx ja kohtutäituri 16.02.2023 täitetoimingust (arestimisest) teatamise peale täiteasjas nr xxx. Võlgnik põhjendas kaebust järgmiste asjaoludega. 02.02.2019 on parkimisjärelvalve teostaja koostanud võlgnikule viivistasu otsuse summas 31 eurot. 06.11.2019 on kohtutäitur algatanud täitemenetluse numbriga xxx ja saatnud võlgnikule täitmiseteate. 25.11.2019 on kohtutäitur K V teises täiteasjas numbriga xxx võlgnevuse 97 eurot tagamiseks seadnud keelumärke võlgnikule kuuluvale sõiduautole Ford Mondeo registreerimisnumbriga xxx. 17.03.2020 on kohtutäitur seadnud keelumärke võlgnikule kuuluvale samale sõiduautole Ford Mondeo registreerimisnumbriga xxx. 10.06.2021 on kohtu kinnistusosakond kohtutäituri avalduse alusel seadnud keelumärke võlgnikule kuuluvale kinnistule Xxx. 10.01.2023 edastas kohtutäitur teate võlgnikule kuuluva kinnistu Xxx uue keelumärke seadmiseks. 26.01.2023 esitas võlgnik kaebuse, milles väidab, et 97 euro ja 68 sendise võlgnevuse täitmiseks lisaks sõiduautole ka kinnisvara arestimine kvalifitseerub TMS § 53 järgi ülearestimiseks ja palub kinnistut mitte arestida. 15.02.2023 jättis kohtutäitur oma otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata, tuues põhjenduseks, et kuna arestitud sõiduautol on juba peal teise kohtutäituri arest, siis muul viisil pole võimalik nõuet täiteasjas xxx rahuldada, kui arestida lisaks ka võlgnikule kuuluv kinnistu. Samuti jättis kohtutäitur rahuldamata võlgniku taotluse arestimistoimingut mitte läbi viia enne vastavat kohtumäärust. 16.02.2023 esitas kohtutäitur uue teate kutsega tulla 06.03.2023 võlgnikule kuuluva ja juba sama kohtutäituri poolt arestitud kinnistu Xxx arestimistoimingu läbiviimisele. 23.02.2023 edastas võlgnik kohtutäiturile dokumendinõude täitemenetlust puudutavate dokumendite saamiseks. Kohtutäitur edastas võlgnikule 02.02.2019 koostatud viivistasuotsuse ja 06.11.2019 täitmisteate. Kohtutäituri 15.02.2023 koostatud otsus ja 16.02.2023 teade on võlgnikule kätte toimetatud 23.02.2023. Võlgnik leiab, et teise kohtutäituri varasem arest ei takista kohtutäituril sissenõuet juba varem tema poolt arestitud sõidukile pöörata. Pigem jääb arusaamatuks, mis takistab kohtutäituritel teha koostööd. Lisaks on kahe kohtutäituri nõuete summa kokku 194 eurot ja 68 senti. Eesti müügiportaalides on sama margiga sõiduauto, millel on sama tehniline lisavarustus ja amortisatsiooniaste (läbisõit), turuhinnad minimaalselt 3000 eurot ehk nõuded peaksid olema varuga täidetud. Kinnistusraamatu registriosa xxx, eriomandi x ja III jao sissekande järgi, on kohtutäituri avalduse alusel keelumärge juba 10.06.2021 sisse kantud. Liiklusseaduse § 189 lg 4 järgi täitmisele pööratud viivistasu sissenõue aegub, kui viivistasu ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul viivistasu otsuse tegemisest. Seega, kui viivistasu otsus on tehtud 02.02.2019, on põhinõue käesoleva kaebuse esitamise kuupäevaks aegunud. Võlgnik palub kohtul mitte lubada kohtutäituril läbi viia tema poolt juba 06.03.2023 plaanitavat kinnistu Xxx arestimistoimingut ja jätta korteriomand arestimata. Samuti palub võlgnik kohtul kohaldada täiteasja xxx põhinõudele aegumist ja lõpetada täitemenetlus samas täiteasjas. Võlgnik palub kohtul avalikustatavatel kohtudokumentidel kaebuse esitaja (X OÜ) nimi, ettevõtte juhatuse liikme nimi, sõiduki registreerimisnumber ning kinnistu aadress asendada muude kirjasümbolitega nii, et need ei oleks äratuntavad. 2 (5)
3.Kohtutäitur ei nõustunud kaebuses esitatud väidetega ning palus kaebuse jätta rahuldamata (dtl-d 120-121). Ühtlasi kohtutäitur avaldas, et juhul kui kohtu arvates on võlgnikule tehtud viivistasu otsus aegunud, siis kohtutäitur lõpetab põhinõude osas täitemenetluse. Vastavasisulist avaldust pole võlgnik kuni käesoleva ajani kohtutäiturile läbivaatamiseks esitanud. Samuti anti teada, et kohtutäitur jättis ära 06.03.2023 toimuma pidanud korteriomandi arestimistoimingu ning käesoleval hetkel ei ole kohtutäitur arestinud ei võlgniku sõidukit ega ka korteriomandit, küll aga koormab neid kuni täitemenetluse lõpuni keelumärge käsutamise keelamiseks.
4.Sissenõudja põhjendas vastust järgmiselt (dtl-d 181-182). Sissenõudja ei ole rikkunud jõustunud viivistasu otsuse (nõue) sissenõudmisega täitemenetluse seadustiku sätteid. Vaidlus on võlgniku ja kohtutäituri vahel täitetoimingute õiguspärasuse üle. Eeltoodut arvestades palub sissenõudja jätta kohtukulude kandmine võlgniku kohtutäituri kanda. Viivistasu otsus nr xxx koostati 02.02.2019. Sissenõudja on seisukohal, et viivistasu otsuse nr xxx sissenõudmine täiteasjas nr xxx aegus 02.02.2023. Sissenõudja on nõus aegumise kohaldamisega maakohtu poolt ning täiteasja nr xxx menetluse lõpetamisega. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Võlgnik on avaldanud, et kohtutäituri 15.02.2023 koostatud otsus ja kohtutäituri 16.02.2023 teade on võlgnikule kätte toimetatud 23.02.2023. Seega on kaebus kohtutäituri 15.02.2023 otsuse peale esitatud maakohtule õigeaegselt.
6.Sundtäitmisele esitatud täitedokumendiks on 18.02.2019 viivistasu otsus nr xxx (dtl 106). Täitetoimikust nähtuvalt on sissenõudja esitanud täitmisavalduse 04.11.2019 (dtl 123). Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud. Kohtutäitur on 09.01.2023 teates (täitetoimingust (arestimine) teatamine) täiteasjas nr xxx võlgnikku teavitanud sellest, et kohtutäitur viib 16.01.2023 kell 16:00 läbi võlgnikule kuuluva korteriomandi asukohaga xxx, xxx arestimise (dtl 140). Võlgnik on kinnitanud 16.01.2023 e-kirjas (dtl 114) ja 26.01.2023 allkirjastatud kaebuses, et ta sai teate kätte 16.01.2023 (dtl 116). Kohtutäituri büroost teatati 16.01.2023 e-kirjaga võlgnikule, et kohtutäitur on arestimistoimingu edasi lükanud, kuid mitte peale 20.02.2023 (dtl 117). Võlgnik on kohtutäiturile esitatud 26.01.2023 kaebuses palunud kohtutäituril korteriomand arestimata jätta (dtl 116). Kohtutäitur jättis kaebuse 15.02.2023 otsusega rahuldamata (dtl 137). Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mis seisneb võlgnikule kuuluva korteriomandi arestimise korraldamises. Kohtu hinnangul on võlgnikul võimalik arestimise korraldamist (arestimisest teatamine, arestimine kui tegevus, arestimisakti koostamine) vaidlustada, sest selliselt on võimalik vältida seadusevastast või tühist arestimist, kui läbiviidav arestimine oleks ilmselgelt seadusega vastuolus või tühine. Täitetoimikust nähtuvalt on kohtutäitur esitanud kinnistusosakonnale 28.05.2021 kinnistamisavalduse keelumärke kandmiseks kinnistusregistriosa nr xxx kolmandasse jakku kohtutäituri ja sissenõudja kasuks. Kinnistamisavalduses on märgitud täiteasja number xxx (dtl 103). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on keelumärge kantud kinnistusraamatu registriosa nr xxx (xxx) 10.06.2021.
7.TMS § 64 lg 1 sätestab, et võlgniku valduses olevate asjade arestimiseks kirjutab kohtutäitur asjad üles ja keelab nende käsutamise. Vara arestimiseks loetakse ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist käesoleva seadustiku § 75 kohaselt. TMS § 148 lg 1 sätestab, et 3 (5)
arestimine loetakse kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. Kohus leiab, et TMS §-dest 64 lg 1 ja 148 lg 1 tulenevalt loetakse arestimine toimunuks kinnistusraamatusse keelumärke kandmisega, mitte pärast keelumärke kinnistusraamatusse kandmist arestimisakti koostamisega. Kinnisasja arestimine on toiming, mille peale saab esitada TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras ja tähtaegadel kaebuse. Võlgnikule kuuluva korteriomandi arestimine on toimunud juba 10.06.2021. Võlgnik ei ole arestimist vaidlustanud. Seetõttu ei ole võlgnikul võimalik vältida kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisega korteriomandi arestimist, sest see on juba toimunud. Arestimisakti koostamine ei ole käsitletav eraldiseisva toiminguna keelumärke seadmisest, kui keelumärke seadmine ja arestimisakti koostamine toimuvad erinevatel aegadel. Kohus jätab seetõttu kaebuse rahuldamata.
8.Liiklusseaduse (LS) § 189 lg 4 sätestab, et viivistasu sundtäitmise aegumisele kohaldatakse maksukorralduse seaduse §-s 132 muude maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumise kohta sätestatut. Täitmisele pööratud viivistasu sissenõue aegub, kui viivistasu ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul viivistasu otsuse tegemisest. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 132 lg 8 sätestab, et sundtäitmise aegumistähtaja möödumisel lõpevad maksukohustus ja sellega seotud kõrvalkohustused ning muud maksuhalduri sissenõutavad rahalised kohustused. Kohus on seisukohal, et LS § 189 lg 4 ja MKS § 132 lg 8 järgi lõpeb viivistasu maksmise kohustus, kui viivistasu otsuse tegemisest on möödunud neli aastat. Sundtäitmisele esitatud täitedokumendiks on 18.02.2019 viivistasu otsus nr xxx. Viivistasu otsuse tegemisest möödus neli aastat 18.02.2023. Seega on viivistasu maksmise kohustus lõppenud. Viivistasu ei ole tsiviilnõue ega kriminaal-, haldus- ja väärteoasjas kohaldatud avalik-õiguslike rahaliste sissenõue, mille osas näeb täitemenetluse seadustik ette täitemenetluse lõpetamise nõuete aegumise korral. Täitemenetluse seadustik ei sätesta eraldi alust täitemenetluse lõpetamiseks, kui viivistasu sissenõue on aegunud. Viivistasu nõude lõppemine sissenõude aegumise tõttu ei ole TMS § 48 lg-s 1 sätestatud täitemenetluse lõpetamise aluseks. Nõude lõppemise tagajärjeks ei ole viivistasu otsuse tühistamine (TMS § 48 lg 1 p 4). Kuivõrd viivistasu maksmise kohustuse lõppemine sissenõude aegumise tõttu ei too kaasa täitemenetluse lõppemist, ei mõjuta see täitemenetluse läbiviimist ning täitetoimingute kehtivust. Sealhulgas ei too viivistasu maksmise kohustuse lõppemine kaasa arestimise tühisust TMS § 55 p 1 järgi, sest täitedokument on jätkuvalt kehtiv. Eeltoodust tulenevalt ei too 18.02.2019 viivistasu otsuse nr xxx sissenõude aegumine kaasa kohtutäituri tegevuse vastuolu seadusega ega anna alust kaebuse rahuldamiseks. Kohus selgitab täitemenetluse osalistele, et sissenõudja Tallinna linnal on võimalik esitada kohtutäiturile taotlus täitemenetluse lõpetamiseks, et vältida lõppenud nõude sundtäitmist (TMS § 48 lg 1 p 1). Kui sissenõudja kohtutäiturilt täitemenetluse lõpetamist ei taotle, on võlgnikul võimalik esitada sissenõudja vastu TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
9.TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalikõigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. TsMS § 463 lg 2 kohaelt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Võlgnik taotles kaebuse esitaja (X OÜ) nimi, ettevõtte juhatuse liikme nimi, sõiduki registreerimisnumber ning kinnistu aadress asendada muude kirjasümbolitega nii, et need ei oleks 4 (5)
äratuntavad. Kohus rahuldab võlgniku taotluse osaliselt. Kohus ei asenda sõiduki registreerimisnumbrit ja kinnistu aadressi, sest seaduse kohaselt asendatakse jõustunud kohtulahendis üksnes andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohus määrab võlgniku ja võlgiku juhatuse liikme nime asendamise jõustunud määruses tähemärgiga. Kohus määrab, et võlgniku ja võlgniku juhatuse liikme registrikood, isikukood ning aadress ei kuulu avalikustamisele.
10.TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Võlgnik osales menetluses seadusliku esindaja juhatuse liikme kaudu. Kohtutäitur osales menetluses isiklikult. Sissenõudja osales menetluses oma töötajast lepingulise esindaja vahendusel. Kohtu hinnangul on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.