Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-18905
Kohtuasi
Täisealisele algatusel
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.02.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Puudutatud isik C, määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marika Jaanson
isikule
eestkostja
määramine
kohtu
Puudutatud isik X Eestkosteasutus Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu), volitatud esindaja KA Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 22.02.2023 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebemenetlusega seonduvad menetlusosaliste kulud jätta nende endi kanda, välja arvatud C-le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on Y hagi C (puudutatud isik I) ja Z vastu pärandvara jagamise nõudes. Kohtul tekkis tsiviilasja nr 2-22-5816 menetlemise käigus puudutatud isiku I poolt esitatud teabe põhjal kahtlus tema tsiviilkohtumenetlusteovõimes. Kohus määras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 204 lg-te 1 ja 2 alusel kohtupsühhiaatrilise
ekspertiisi. Kuivõrd 16.12.2022 esitatud ekspertiisiakt kohtu kahtlust ei kõrvaldanud, algatas kohus 16.12.2022 määrusega TsMS § 204 lg 2 teise lause ja TsMS § 476 lg 1 alusel menetluse puudutatud isikule I eestkostja määramiseks. 16.12.2022 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis leidis ekspert, et puudutatud isik I oli õigesti orienteeritud enda isikus ja suurel määral kohas, kuid tal puudus arusaam ekspertiisist kui toimingust. Puudutatud isik I tegi psühhootilisi avaldusi, tal esines luululisi elamusi ja tema mõttekäik oli segane, seosetu ja psühhootiline. Samuti olid tõenäolised kuulmishallutsinatsioonid. Puudutatud isikul I esines täpsustamata mitteorgaaniline psühhoos F 29, mille tõttu ei olnud ta suuteline oma tegude tähendusest aru saama, neid juhtima ning oma elu iseseisvalt korraldama. Tema vaimne seisund ei lubanud tal langetada otsuseid ega teha tehinguid. Puudutatud isik I oli ebalev, arg, kartlik, kergesti mõjutatav ning emotsionaalselt heatahtlik. Ta elas abitus vaimses seisundis ja ebainimlikes tingimustes. Samuti puudus tal võimalus saada sotsiaalselt ja meditsiinilist abi. Kuivõrd puudutatud isiku I vaimne seisund ei võimaldanud tal toime tulla iseseisva elukorraldusega, vajas ta eestkostjat. Puudutatud isikute seisukohad
2.Puudutatud isiku I väitel puudus vajadus eestkoste määramiseks. Enda sissetuleku sai puudutatud isik I hooajatöid tehes ning elas kokkuhoidlikult. Ta käis ise poes ja maksis arveid. Samuti plaanis puudutatud isik I võtta end töötukassas arvele, et saada ravikindlustus. Kuivõrd puudutatud isik sai I enda sõnul igapäevatoimingutega hakkama, ei vajanud ta eestkostet.
3.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas eestkostja määramist. Esindaja leidis, et puudutatud isik I isik võib vajada eeskostet kõiges. Ta vajas abi igapäevaelu korraldamisel, tal esinesid vaimse tervise probleemid ja puudus ravikindlustus. Ta elas elamiskõlbmatutes tingimustes ilma sissetulekuta. Esindaja märkis, et pisitehingute suuruseks võiks jääda 45-50 eurot nädalas.
4.03.02.2023 esitas Nõmme Linnaosa Valitsus (eestkosteasutus) seisukoha, milles toetas eestkoste seadmist ning Tallinna Linnavalitsuse eestkostjaks määramist. Puudutatud isikul I oli raskusi oma igapäevaelu korraldamisega ja aktsepteeritava elustandardi loomisega, mille eeldatavaks põhjuseks võis olla psüühikahäire esinemine. Sellest tulenevalt ei olnud puudutatud isik I võimeline iseseisvalt sooritama suuremaid rahalisi ja varalisi tehinguid. Eelkõige vajas puudutatud isik I abi asjaajamisel ja elu korraldamisel. Kuivõrd puudutatud isiku I ema X (puudutatud isik II) eestkostjaks ei sobinud ja puudutatud isiku I, tema õe Z ja venna Y vahel oli kohtus pooleli vaidlus pärandvara jagamises, tuli eestkostjaks määrata kohalik omavalitsus. Pisitehingute suuruseks võiks jääda 100 eurot nädalas.
5.Puudutatud isik II X toetas eestkoste seadmist. Maakohtu määrus
6.Maakohus määras 22.02.2023 määrusega puudutatud isiku I eestkostjaks kuni 22.02.2028 Tallinna Linnavalitsuse. Kohus juhindus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 202-207, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-test 2 ja 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 522-526. Kohus tuvastas menetluse käigus, et puudutatud isiku I psüühiline tervis ei võimaldanud tal oma elu iseseisvalt korraldada, tehinguid teha, oma tsiviilõigusi kaitsta ja endale vajalikku ravi tagada, mistõttu esines alus seada tema üle eestkoste. Puudutatud isik I tegi psühhootilisi avaldusi, tal esines luululisi elamusi ja tema mõttekäik oli segane ja seosetu. Samuti olid tõenäolised kuulmishallutsinatsioonid. Puudutatud isikul I esinev täpsustamata mitteorgaaniline psühhoos F 29 tõendati kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 7.1-3/733. Samuti kinnitasid eestkoste vajadust teiste menetlusosaliste seisukohad. Kohus leidis tõendeid
hinnates, et puudutatud isik I oli piiratud teovõimega isik, kelle huve ei olnud võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu, mistõttu tuli tema üle seada eestkoste. Eestkostja ülesanneteks tuli jätta kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamine (v.a iganädalased pisitehingud 100 euro ulatuses), puudutatud isiku I elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Puudutatud isik II ei nõustunud täitma eestkostja kohustusi. Venna Y ja õe Z-ga oli puudutatud isikul I pooleli pärandivaidlus tsiviilasjas nr 2-22-5816. Poolelioleva tsiviilasja tõttu ei saanud kohus määrata puudutatud isiku I õde ja venda eestkostja kohustusi täitma. Eelnevast tulenevalt määras kohus kuni 20.02.2023 puudutatud isiku I eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse. Eestkostjal oli PKS § 194 lg 2 ja § 184 alusel kohustus esitada maakohtule kirjalik aruanne iga aasta 20. märtsiks alates 2024. aastast eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuli välja tuua tehtud kulutused ja lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Samuti tuli eestkostjal esitada eestkostetava vara nimekiri. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel jättis kohus menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda. Puudutatud isiku I riigi õigusabi tasu, riigi õigusabi kulud ja tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest jäid riigi kanda. Määruskaebus
7.Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada. Kohus hindas puudutatud isiku I suutlikkust ebaõigesti. Puudutatud isik I elas aastaid omaette, sai igapäevaste toimingutega hakkama ja eestkostet ei vajanud. Puudus vajadus kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve järele. Puudutatud isiku I sõnul suutis ta ise end kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel esindada. Tal oli keskharidus ja ta teenis oma sissetuleku tehes mitmeid hooajalisi töid. Kuigi puudutatud isikul I puudus pidev sissetulek, oli ta valmis end töötuna arvele võtma ning leidma püsiv töökoht. PKS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Puudutatud isikul I oli perekond, ema, õde ja vend, kes said teda vajadusel abistada. Menetluse edasine käik
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule II ja eestkosteasutusele tähtaja sellele vastamiseks.
9.Eestkosteasutus vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik II palus eestkostjaks määrata ennast, puudutatud isiku I õde Z või venda Y.
10.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
12.Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Maakohus on asjas õigesti tuvastanud, et isikul on piiratud teovõime TsÜS § 8 lg 2 tähenduses, mis takistab tal oma elu korraldamisega iseseisvalt toime tulla. Sellest tulenevalt määras maakohus PKS § 203 lg 1 järgi õigesti puudutatud isikule I eestkostja kõigi tema asjade ajamiseks, v.a pisitehingud 100 euro ulatuses nädalas. Seda tehes järgis maakohus menetlusõiguse norme, sh määras kohtupsühhiaatrilise
ekspertiisi, kuulas ära eestkosteasutuse (TsMS § 523 ja § 525 lg 3), puudutatud isiku I (TsMS § 524) ja puudutatud isiku II (TsMS § 525 lg 2).
13.Kui kohus saab teada eestkostet vajavast isikust, algatab ta vajadusel isikule eestkostja määramise menetluse. Mh võib kohtu omal algatusel eestkostja määramise menetluse alustamine olla põhjendatud ka siis, kui isik ei vaja enda arvates eestkostet. Eestkostja määramise menetlust alustatakse, et kontrollida, kas isik on piiratud teovõimega, st kas ta suudab oma tegudest aru saada ja neid juhtida või mitte, ja kas ta vajab piiratud teovõime tõttu eestkostet. Kui isik on piiratud teovõimega, ei pruugi ta adekvaatselt enda eestkostevajadust hinnata (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 17).
14.Puudutatud isiku I hinnangul hindas maakohus tema suutlikkust ebaõigesti. Puudutatud isik I elas aastaid omaette, sai igapäevaste toimingutega hakkama ja eestkostet ei vajanud. Puudus vajadus kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve järele. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kohus määrab täisealisele isikule PKS § 203 lg 1 järgi eestkostja üksnes siis, kui isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st isik on piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2 mõttes. Maakohus leidis, et puudutatud isik I on piiratud teovõimega. Puudutatud isiku I teovõimet tuvastades juhindus maakohus nii eksperdi arvamusest kui ka muust asjas kogutud teabest ning veendus tema seisundis 16.02.2023 ärakuulamisel. Seega andis maakohus puudutatud isikule I võimaluse osaleda kohtumenetluses ja väljendada oma seisukohta teda puudutava otsustuse tegemisel ning veendus, et puudutatud isiku I teovõime oli oluliselt piiratud.
15.Arvestades eksperdi arvamust, asja materjale ja puudutatud isiku I avaldusi ei ole kohtul alust arvata, et maakohtu järeldus puudutatud isiku I teovõime kohta oli ebaõige.
16.Iseenesest on õige, et eestkostjat määrates tuleb eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele (vt nt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-8711). Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul puudusid sobilikud füüsilised või juriidilised isikud, kes oleksid saanud täita eestkostja kohustusi. Puudutatud isik II ei olnud sobilik eelkõige oma kõrge ea tõttu. Venna Y-ga ja õe Z-ga oli puudutatud isikul I pooleli vaidlus pärandvara jagamises, mistõttu ei saanud kohus neid eestkostja kohustusi täitma määrata. Seega määras maakohus õigesti puudutatud isiku I eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse.
17.Arvestades eeltoodut, märgib ringkonnakohus, et tulenevalt puudutatud isiku I vaimsest seisundist, vajab puudutatud isik I eestkostet kõigi asjade ajamiseks, v.a pisitehingud. Sellest tulevalt määras maakohus õigesti puudutatud isikule I eestkostja ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust muuta. Puudutatud isiku I määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Määruskaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätab ringkonnakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud kindlaks eraldi määrusega pärast vastava taotluse saamist.
19.TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.