E. N. hagi Omega Laen AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2020/2171 hagi hind 6000 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: E. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx, telefon xxxxxxxx, eesindajad post: xxx); Hageja lepinguline esindaja: Andrus Post (Posti 26, Haapsalu 90504, Lääne maakond, telefon xxxxxxx, e-post: xxx);
Menetluse liik
Kostja: Omega Laen AS (registrikood 11691792, Narva mnt 13, Tallinn 10151, telefon 6777888, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Julia Mai Rinne (e-post: xxx). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2020/2171.
2.Tühistada 30.11.2021 hagi tagamise määrus. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja E. N. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas nõude tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 008/2020/2171. Hagiavalduse kohaselt sai 02.11.2021 sai hageja kätte kohtutäituri teate, mille kohaselt oli hageja suhtes algatatud täitemenetlus kostja avalduse ja Tallinna notari Evelyn Roots asendaja Diana Lõhmuse 19.02.2019 tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu alusel. Teates oli märgitud nõude summaks koos kohtutäituri tasuga 49 247,95 eurot, millele lisandub viivis. Hagejale teatati, et tema omandis olev korteriomand xxx müüakse maha avalikul enampakkumisel.
2.Täiteasjas nr 008/2020/2171 on võlgnikuks hageja. Sissenõue pöörati hagejale kuuluvatele kinnisasjadele xxx ja xxx. Täitmisavaldusele lisatud ülesütlemisavalduse kohaselt oli võlgnevuse summaks 41 041,75 eurot. Võlgnevus tulenes XXX OÜ ja hageja vahel 18.02.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxxx ning käenduslepingust. Hageja viitas TMS § 221 lõikele 1. Kostja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja seetõttu on tekitanud hagejale varalist kahju, mis kuulub tasaarvestamisele kostja nõutud summadega täiteasjas nr 008/2020/2171.
3.Hageja leidis, et täitemenetlus on äärmiselt ebaõiglane tema suhtes, sest kostja on laenuandmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja tekitanud seetõttu hagejale varalist kahju. Kostja on käitunud vastutustundetult ja on väljastanud laenu osaühingule, mis oli asutatud sissemakset tegemata ja millel olid laenu saamise ajal esitamata kõik majandusaasta aruanded, kuigi ettevõte oli asutatud juba 22.09.2017. Kostja pole veendunud piisava hoolsusega laenusaaja ega hageja maksevõimes. Maksevõime hindamiseks pole kostja küsinud ettevõtte majandustegevuse kohta 12 kuu kohta pangakonto väljavõtet, majandusaasta aruandeid ning ettevõtte äriplaani seoses taotletava laenuga.
4.Laenusaaja konto väljavõtetest 2017-2021 nähtub, et laenusaajal peaaegu puudus majandustegevus. Ainukene sisstulek sellel ajal oli vaidlusalune laen ja teistest krediidiasutustest võetud kiirlaenud või laenud hüpoteegi tagatisel. Lisaks nähtub konto väljavõttelt mõni üksik üüritulu laekumine. Ilmselgelt ei saaks sellise majandustegevuse põhjal hinnata laenusaajat maksejõuliseks. Hageja pidas ebaselgeks, millest lähtuvalt arvutas kostja igakuise laenumakse suuruse ja kuidas hindas laenusaaja maksevõimet laenu tagastamisel.
5.Pole teada, kas kostja laenuandjana hindas hageja kui käendaja ja kinnisasjade omaniku maksevõimet, kui tema osalusega ettevõte ei suuda täita laenukohustusi. Kostja ei hinnanud hageja kui käendaja maksevõimet saadud laen tagastada. Laenusaaja pole kunagi äriregistris märgitud tegevusalal tegutsenud ja on asutatud enne laenu saamist sissemakset tegemata. Samuti ei omanud hageja laenu saamise ajal töötasuna näol püsivat sissetulekut ja oli makseraskustes. Laenusaajal puudus igasugune tulu saav tegevus. Kui laenu sai varatu ja sisuliselt ilma käibe ning majandustegevuseta osaühing ja hüpoteegiga koormati hageja kinnistuid ning hagejal puudus laenu andmise hetkel piisav regulaarne sissetulek, pidi kostja keelduma laenuandmisest.
6.Kostjal oli ükskõik, milline on laenusaaja ja hageja krediidivõime, sest juba krediidilepingu sõlmimisel sai krediidiandja eeldada, et krediidisaaja ei suuda täita laenukohustust ja võlgnevuse korral algatatakse täitemenetlus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hageja viitas VÕS § 14 lõikele 1 ja KAS § 83 lõikele 3. Hageja leidis, et kostja on käitunud vastutustundetult ega
ole hinnanud laenusaaja krediidivõimet, rikkudes seega KAS § 83 lõikest 3 tulenevat kohustust, mille kohaselt krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet.
7.Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline. Nagu varem mainitud, puudusid laenusaajal üldse sisuliselt jooksvad sissetulekud, kogu käive koosnes vaid võetud kiirlaenudest ja mõnest üksikust üürimaksest. Kostjal ei ole otseselt seadusest tulenevat kohustust nõuda juriidilisest isikust laenusaajalt raamatupidamisaruannete või arvelduskonto väljavõtete esitamist. Kostjal oli võimalus ise otsustada, milliseid andmeid küsida selleks, et selgitada välja maksevõimelisus. Kuigi laenutaotlejal on VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib nendest lähtuda, ei tähenda, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja lasta vajadusel täpsustada.
8.Krediidileping laenusaaja ja kostja vahel sõlmiti 18.02.2019 laenu summaga 40 000 eurot. Juba 2019. a detsembris tekkisid laenusaajal makseraskused ning 08.07.2020 öeldi leping üles. Laenu saaja suutis makseid teha vaid kuni jaanuarini 2020. a ja laenujääk oluliselt sellel perioodil ei vähenenud. Ülesütlemise päeva seisuga oli laenujääk 39 029,56 eurot. Eeltoodu kinnitab, et laenu saaja polnud tegelikkuses maksevõimeline. Tagasimaksed tehti uute laenude arvelt.
9.Kuna kostja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tekkis kostja süül hagejale kahju summas 49 247,95 eurot, millele lisandub jooksev viivis. Hagiga esitas hageja kostjale avalduse kahju hüvitamiseks ja avalduse nõude tasaarvestamiseks. Hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist ning see tähendab kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei pea krediidisaaja krediiti kahju ulatuses tagastama. Sellist krediiti taganud isik võib VÕS § 149 lg 3 järgi tasaarvestuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda.
10.Hagejal on õigus keelduda kostja täitemenetluses nõutud summast. Hageja kahjunõue 49 247,95 eurot ja jooksev viivis tuleb tasaarvestada täiteasjas nr 008/2020/2171 kostja nõutava laenusumma põhiosa, intressi, viivise ja leppetrahvi, kokku summas 49 247,95 eurot ja jooksev viivis, nõudega.
11.Kostja on tekitanud laenusaajale ja hagejale varalist kahju kogusummas 49 247,95 eurot, millest laenu põhiosa võlg on 39 029,56 eurot, intress on 1929,69 eurot, viivis on 47,50 eurot, sissenõudekulu on 35 eurot ja kohtutäituri tasud on 8206,20 eurot. Nimetatud kahjule lisandub kahju jooksva viivise näol, mida ei ole täitemenetlusse veel esitatud. Kui kostja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega oleks laenusaajale laenu andnud, ei oleks hageja pidanud oma varaga tagama laenusaaja kohustuse täitmist ning hagejale poleks tekkinud kahju 49 247,95 euro ulatuses.
12.Hageja esitas kahju nõude osas tasaarvestuse avalduse ja tasaarvestas kostja nõude 49 247,95 eurot ja jooksva viivise hageja vastu, mis tulenes 19.02.2019 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingust ja asjaõiguslepingust. Tasaarvestuse avalduse esitamisega on kostja nõue hageja vastu lõppenud ja seega ei ole täitemenetlus hageja suhtes enam lubatav. Hageja on seisukohal, et 19.02.2019 hüpoteegi seadmise lepingust tulenevat nõuet ei ole, sest hagejale kahju tekitamisega
on tasaarvestatud nõue hagejale tekkinud kahjuga.
13.Hagi täienduses loobus hageja alternatiivsest nõudest ning selgitas täiendavalt, et täiteasjas nr 008/2020/2171 toimud sundtäitmine nii Harjumaal kui ka Pärnumaal.
14.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja taotlusele jätta hagi läbi vaatamata vaidles hageja vastu. Kostja pole aru saanud vastutustundliku laenamise põhimõttest. Kostja vastus puudutab läbivalt ainult käendaja maksevõimet. Kuid laenusaaja oli osaühing XXX, mitte hageja. Seega pidi kostja eelkõige analüüsima laenusaaja maksevõimet. Reaalselt kontrollis laenuandja ainult seda, kas selline laenusaaja on olemas ja kas tal on maksehäireid ehk tehti formaalsed päringud. Kostja ei küsinud 12 kuu konto väljavõtteid, majandusaasta aruandeid ega äriplaani. Hageja on tõendanud, et laenusaajal puudus majandustegevus.
15.Isegi kui oleks piisanud käendaja sissetulekute analüüsist, ei ole kostja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja vaatas pealiskaudselt vaid käendaja üüritulusid, küsimata kehtivaid üürilepinguid, samuti käendaja ja laenusaaja omavahelisi lepinguid selle kohta, kuidas käendaja teenitud üüritulu jõuab laenusaajani. Nagu nähtub hageja esitatud laenusaaja konto väljavõttest, puudusid laenusaaja ja käendaja vahel kehtivad võlaõiguslikud lepingud, mille alusel kohustus käendaja kandma üüritulu laenusaajale. Kuna laenuleping sõlmiti ja laen väljastati veebruaris 2019. a, pidi laenuandja kontrollima vähemalt viimase 6 kuu üürikäivet ja veenduma, et üürilepingud on kehtivad pärast laenulepingu sõlmimist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks oleks kostja pidanud analüüsima laenusaaja maksevõimet.
16.01.02.2023 seisukohtades jäi hageja oma väidete juurde. Vaatamata kostja esitatud tõenditele ei ole nende alusel võimalik veenduda laenusaaja võimes laenu tagastada. Kuna laenusaaja on äriühing, pidi laenusaaja esitama oma äriplaani. Äriplaanist selgub, kas äriühingu juhatus on adekvaatselt hinnanud kõiki riske. Esitada oleks tulnud bilanss ja rahavoogude aruanne. Hageja esitatud tõendite järgi äriühingul majandustegevust ei olnud. Kui kostja arvates oli võimalik eeldada üüritulude laenukist, oleks krediidiandja pidanud hindama kulusid, sest kinnisasja ülalpidamine nõuab kulusid (kommunaalkulud, heakord, remont, amortisatsioon).
17.Asjaolu, et laenusaajal puudusid maksuvõlad või mingid muud negatiivsed näitajad ei olnud piisav maksevõime kindlakstegemisel. Lisaks puudutasid esitatud tõendid osaliselt varasemat informatsiooni, mis laenu taotlemise ajal ei olnud enam asjakohane. Kostja esitatud tõenditest ja selgitustest on näha, et kostja teostas päringuid formaalselt. Nendest ei saanud järeldada, et igakuine kuumakse oli laenusaajale jõukohane. Kuna puudus äriplaan ja ärivisioon pikemas vaates. Kostja teostas krediidivõimekuse kontrolli pinnapealselt.
18.Hageja on kahju tekkimist piisavalt selgitanud. Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 1. Hageja ei nõustunud, et talle on kahju tekkinud alles siis, kui täitemenetluse käigus on talle kuulunud kinnisasjad võõrandatud sundenampakkumise teel. Tegu on negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamisega. Kui kostja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega oleks laenusaajale laenu andnud, ei oleks hageja pidanud oma varaga tagama laenusaaja kohustuse täitmist ja hagejale poleks tekkinud kahju.
KOSTJA VASTUVÄITED
19.Kostja vaidles hagile vastu ja taotles hagi läbivaatamata jätmist. Kostjal on nõue XXX OÜ (registrikood 14337996) vastu, mis tuleneb hageja ja XXX OÜ kui laenusaaja vahel 18.02.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxxx. Kostja laenas XXX OÜ-le 40 000 eurot kinnisvarainvesteeringu tegemise eesmärgil. Laen pidi olema vastavalt laenulepingu lisale 1 kostjale tagastatud hiljemalt 15.02.2034. Esimene tagasimakse tuli teha 15.03.2019 ja viimane tagasimakse 15.02.2034.
20.Laenulepingust tulenev nõue oli tagatud ühishüpoteegiga summas 64 000 eurot, mis oli seatud hageja kinnisasjadele xxx ja xxx. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu ütles kostja 08.07.2020 laenulepingu üles. Ülesütlemise hetkel laenusaajal oli võlgnevuses tagasimaksetega alates 15.03.2020 kuni 15.06.2020 ehk viimased kolm kuud.
21.Pärast laenulepingu ülesütlemist andis kostja hageja 22.07.2020 taotlusel täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks täitemenetluse väliselt kas tagatise vabatahtliku müügi või refinantseerimise arvel, kuid see ei õnnestunud. 30.09.2020 esitas kostja täitmisavalduse kohtutäiturile, mille alusel kohtutäitur alustas täitemenetluse nr 008/2020/2171. Täitemenetluse käigus palus kostja alustada esimese tagatise müügist, kuna selle müügi arvelt oli nõude rahuldamine kõige tõenäolisem.
22.23.11.2020 arestis kohtutäitur Mati Kadak tagatise alghinnaga 41 000,00 eurot. Hageja esitas 02.12.2020 kaebuse kohtutäituri toimingule, mille kohus jättis 04.06.2021 kohtumäärusega rahuldamata, kuna hageja ei tasunud ettemaksu.
23.Kostja ei nõustunud, et ta on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja jättis hindamata laenusaaja ja käendaja finantsseisu ning laenu tagasimaksmise võime. Enne laenuotsuse tegemist hindas kostja laenusaaja tausta ja finantsseisu. Kostja tegi 21.01.2019 faktiraporti päringu e-krediidiinfo.ee andmebaasis XXX OÜ kohta, mille alusel tuvastas, et laenusaajal puudusid maksevõlad ja maksehäired. Laenu saaja põhitegevusalaks oli märgitud enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Nimetatud andmed pärivad äriregistrist. Samad andmed esitas laenusaaja ning need said tõestatud muude taotlusega koos esitatud dokumentidega (konto väljavõtted).
24.Kostja uuris laenusaaja esindajalt, mille arvelt laenusaaja plaanib laenulepingu alusel võetavate kohustuste täitmist. Laenusaaja teatas, et ta annab üürile tagatisteks pakutud kinnisvara, mille tõendamiseks esitas ta mõlema tagatise üüritulu sisalduva pangakonto väljavõtted vastavalt 01.09.2016-31.08.2018 ja 01.09.2016-25.01.2019 kohta. Väljavõtteid analüüsides selgus, et mõlema tagatise üüritulu on kokku vähemalt 470 eurot kalendrikuus (300 eurot + 170 eurot). Laenulepingu p-s 1.3 määratud laenu otstarve oli kinnisvarainvesteering ning ostetava kinnisvara üür oleks suurendanud laenusaaja rahavoogu.
25.Kostja tegi tagatiste kohta päringud kinnistusraamatusse ja ükski kinnistu polnud arestitud. Tagatiste detailseks hindamiseks palus kostja edastada mõlema tagatise pildid, millest oleks võimalik tuvastada tagatiste seisu. 25.01.2019 tegi kostja päringu e-krediidiinfo.ee andmebaasis hageja kohta, millest sai teada, et hageja on seitsme kinnisvara omanik ning tal puuduvad igasugused (sh lõpetatud) maksehäired. Sama päringu tulemusest on näha, et päringu tegemise ajaks puudusid ka ametlikud teadaanded.
26.Kostja pidas arusaamatuks, miks ei ole hageja esitanud üüritulu tõendavaid konto väljavõtteid. Kostja kontrolli kohustuste täitmise võimalusi lähtudes laenusaaja esitatud
andmetest ja andmebaaside päringutest ning jõudis järelduseni, et laenusaajal on rahalised vahendid igakuiste kohustuste täitmiseks. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et laenusaajal või hagejal puudusid laenulepingu sõlmimise ajal rahalised vahendid kohustuste täitmiseks.
27.Alates laenulepingu sõlmimisest 18.02.2021 kuni 2020. aasta märtsini täitis laenusaaja laenukohustusi ehk teostas 12 igakuist tagasimakset summas kogusummas 5 874,45 eurot. Iga tagasimakse tehti täpselt maksetähtpäeval ehk alates laenulepingu sõlmimisest kuni 2020. aasta märtsini puudusid laenusaajal võlgnevused või viivitused. Laenusaajal ilmnesid makseraskused alates 2020. a märtsist. Kuna laenusaaja ei suutnud tõendada, et tegemist on ajutiste makseraskustega, ei nõustunud kostja 2020. juulis uue maksegraafiku sõlmimisega. Kostja tugine sellele, et tagatisteks olnud kortereid ei olnud välja üüritud ja rahavoog puudus.
28.Hageja on esitanud konto väljavõtted kuni 2021. aastani. Laenuleping sõlmiti 18.02.2019, mistõttu hilisemad andmed ei saanud olla laenuotsuse langetamise aluseks. Kostja on krediidiandja ja kostjal puudub otsene ligipääs laenusaaja kontole ehk puudub võimalus igapäevaste tehingute jälgimiseks pärast laenulepingu sõlmimist. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise korrektsuses kostjal kahtlusi ei tekkinud.
29.Kuna hageja ei ole vaidlustanud nõude summat, ei esita kostja selles osas täiendavaid selgitusi. Hagejal puudub alus tasaarvestuse tegemiseks. Laenu saaja rikkus laenulepingus toodud laenu tagastamise kohustust, mis tõi kaasa lepingu ülesütlemise. Hageja väited vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta on alusetud.
30.07.06.2022 seisukohas jäi kostja varasemate väidete juurde. 27.02.2023 seisukohas kordas kostja, et ta uuris piisavalt laenusaaja tausta ja tagatiste seisu. Laenutaotluse menetluse raames kogutud ja laenusaaja esitatud andmete põhjal jõudis kostja järelduseni, et tagatised on likviidsed ja väga heas seisukorras. Kostja ei pidanud vajalikuks äriplaani nõudmist, kuna tegemist oli juba olemasolevate, mitte prognoositavate andmetega.
KOHTU PÕHJENDUSED
31.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
32.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) XXX OÜ ja kostja sõlmisid 18.02.2019 sõlmitud laenulepingu nr xxxxx, mille alusel sai XXX OÜ laenu 40 000 eurot; 2) hageja sõlmis kostjaga 18.02.2019 käenduslepingu, mille alusel käendas hageja XXX OÜ laenulepingust tulenevaid kohustusi; 3) laenulepingu järgi pidi XXX OÜ tagastama laenu osamaksetega alates 15.03.2019 kuni 15.02.2034; 4) 19.02.2019 sõlmisid hageja ja kostja notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, millega seati hagejale kuuluvatele kinnisasjadele ühishüpoteek summas 64 000 eurot, mis tagas XXX OÜ laenulepingust tulenevaid kohustusi; 5) kohtutäitur algatas kostja avalduse ja 19.02.2019 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu alusel täitemenetluse täiteasjas nr 008/2020/2171, milles oli täidetava nõude suuruseks koos kohtutäituri tasuga 49 247,95 eurot, millele lisandub viivis.
33.Pooled vaidlevad selle üle, kas sundtäitmine hageja suhtes on lubatav põhjusel, et kostja on
rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hageja on kostja nõude tasaarvestanud oma kahju nõudega.
34.Hageja leidis, et kostja käitus vastutustundetult, sest väljastas laenu osaühingule, mis oli asutatud sissemakset tegemata ja mille majandusaasta aruanded olid esitamata. Kostja ei küsinud laenusaaja 12 kuu pangakonto väljavõtteid ega äriplaani. Laenusaajal puudus majandustegevus ja tema maksevõimet ei hinnatud. Kostja ei küsinud üürilepinguid ega lepinguid hagejaga. Kuna kostja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tekkis kostja süül hagejale kahju 49 247,95 eurot, millele lisandub jooksev viivis ning hageja esitas tasaarvestuse avalduse. Hagejale tekkinud kahju on usalduskahju.
35.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et ta on hinnanud laenusaaja tausta ning finantsseisu. Kostja kontrollis andmebaase, äriregistrit ja kinnistusregistrit, laenusaajal puudusid maksehäired. Laenu võeti kinnisvarainvesteeringu tegemiseks ja ostetava kinnisvara üür oleks suurendanud laenusaaja rahavoogu. Laenusaaja väitis, et ta teenib üüritulu ning esitas selle kohta pangakonto väljavõtted. Hagejal puudub alus tasaarvestuse tegemiseks.
36.Kohus leiab, et hageja väited ei ole põhjendatud ja tõendatud. Hageja on ekslikult järeldanud, et majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud laenulepingu puhul kehtivad tarbijakrediidilepingutega võrreldavad nõuded. Hageja on ühtlasi ekslikult järeldanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tulemuseks on lepinguliste kohustuste täitmisest vabanemine.
37.Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 sätestab, et krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Krediidiasutuste seadus ei täpsusta, millised on need konkreetsed nõuded, mida krediidiasutus peab täitma põhimõtte täitmiseks. Seaduse ei näe ette, et äriühingule laenu andmisel tuleb tingimata nõuda pangakontode väljavõtteid ja äriplaane või äriühingu sõlmitud lepinguid.
38.VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
39.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja ja XXX OÜ laenusaajana, kelle seaduslikuks esindajaks oli hageja, sõlmisid 18.02.2019 laenulepingu nr xxxxx (toimiku lk 8-14). Kostja andis laenu saajale laenu 40 000 eurot kinnisvara investeeringu tegemiseks. Laenuleping nägi ette, et sellest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seatakse kostja kasuks ühishüpoteek summas 64 000 eurot kahele hagejale kuuluvale kinnistule. Laenulepingu alusel tuli laenusaajal teha esimene laenu tagasimakse 15.03.2019 ja viimane 15.02.2034.
40.Lisaks sõlmis kostja hagejaga 18.02.2019 käenduslepingu (toimiku lk 66), mille alusel vastutas hageja käendajana laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kuni 64 000 euro suuruse summani. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli käenduslepingu ja laenulepingu sõlmimise ajal laenu saaja juhatuse liige ja ainuosanik. Eeltoodust saab
kokkuvõttes järeldada, et laen anti äriühingule viimase majandus- ja kutsetegevuses ning hageja sõlmis käenduslepingu mitte tarbijana, vaid äriühingu juhatuse liikme ja osanikuna. Järelikult ei laiene laenulepingule ega käenduslepingule tarbijakrediidilepingutele kehtivad nõuded. Kohus samas osundab, et isegi juhul, kui laenuandja rikub tarbijakrediidilepingu puhul vastutustundliku laenamise põhimõtteid, ei ole tagajärjeks laenusaaja vabanemine lepinguliste kohustuste täitmisest, vaid tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 järgi seadusjärgse intressimäära kohaldumine.
41.Asjas kogutud tõenditest nähtub ühtlasi, et 19.02.2019 sõlmisid hageja ja kostja notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu (toimiku lk 17-19), millega seati hagejale kuuluvatele kinnistutele ühishüpoteek sumas 64 000 eurot. Lepingu punkt 2.2. nägi ette, et hüpoteegiga olid tagatud kõik kostja nõuded XXX OÜ vastu tulenevalt temaga sõlmitud laenulepingust nr xxxxx ja selle lisadest. Lepingu alusel kohustus hageja alluma kohesele sundtäitmisele.
42.Kostja esitas 30.09.3030 sissenõudjana täitmisavalduse hageja vastu ja soovis pöörata sissenõuet täitmisele hageja kinnisasjadele. Täitmisavaldusele olid lisatud laenuleping, hüpoteegi seadmise leping, kostja nõudekiri ning ülesütlemise avaldus. 01.11.2021 saatis täitur hagejale teate täitemenetluse algatamise kohta (toimiku lk 24) ning täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teate (toimiku lk 25). 04.06.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1614 jättis kohus rahuldamata hageja taotluse ekspertiisi määramiseks seoses hagejale kuuluva korteriomandi väärtusega (toimik lk 84-85). Seega nähtub esitatud tõenditest, et täitemenetlust viiakse hageja suhtes läbi põhjusel, et talle kuuluvad kinnisasjad, millistele oli seatud ühishüpoteek äriühingule antud laenu tagamiseks.
43.AÕS § 325 lg 1 sätestab, et kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. AÕS § 346 lg 2 näeb ette, et hüpoteegiga on hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, intressid (muu hulgas viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses, samuti võla sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse kulud ja täituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed. Kuna hageja sõlmis ühishüpoteegi seadmiseks vormikohase lepingu, milles kohustus alluma kohesele sundtäitmisele, toimub täitemenetlus seaduslikul alusel.
44.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 15.06.2020 saatis kostja XXX OÜ-le ja hagejale nõude lepingujärgse võlgnevuse tasumiseks (toimiku lk 21), milles paluti tasuda lepingujärgsete maksete võlgnevus koos viivisega hiljemalt 30.06.2020. Kostja palus e-kirjaga pikendust maksete tasumisel (toimiku lk 82). 08.07.2020 ütles kostja laenu saajale ja hagejale saadetud avaldusega laenulepingu üles (toimiku lk 22-23) ja palus võlgnevuse summas 41 041,75 eurot tasuda hiljemalt 23.07.2020, sest hageja ega laenusaaja ei olnud võlgnevust tasunud. Kostja esitas konto väljavõtte laenu saaja tehtud tagasimaksetest (toimiku lk 97), millest nähtub, et laenu saaja täitis laenulepingut ligikaudu ühe aasta jooksul ja tasus laenu andjale kokku 5 874,45 eurot.
45.Hageja ei ole menetluses vaidlustanud asjaolu, et kostjal laenuandjana on tema kui hüpoteegiga koormatud kinnisasjade omaniku vastu laenulepingust tulenev nõue täitmisavalduses märgitud ulatuses. Seega on hageja omaks võtnud nõude olemasolu ja selle suuruse. Asjakohatu on hageja viide Riigikohtu lahendile asjas 3-2-1-177-14, p 11, mille kohaselt on täitemenetluses hageja võimalused negatiivse asjaolu ehk võla puudumise tõendamiseks piiratud. Kuna hageja on võlgnevuse olemasolu omaks võtnud ega ole võlgnevuse suurust vaidlustanud, puudub kummalgi poolel vajadust võlgnevuse suurust täiendavalt
tõendada.
46.Hageja sisulised vastuväited sundtäitmisele seisnesid selles, et kuna kostja on laenuandjana rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on hagejal õigus kostja nõudega tasaarvestada sama summa, mida täitemenetluses tema suhtes täidetakse. Hageja sellekohased väited on tõendamata ja alusetud.
47.Kohus selgitas 02.01.2023 pöördumises (toimiku lk 111), et hagejal tuleb oma nõuet täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada ja tõendada, miks kostja esitatud andmeid ja tõendeid arvestades jäeti täitamata vastutustundliku laenamise põhimõte. Kohus selgitas, et ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei vabane laenusaaja automaatselt laenu tagastamise kohustusest. Hageja ei olnud isegi üldsõnaliselt põhistanud, kuidas oli tema kahjuks 49 247,95 eurot ja määratlemata „jooksev viivis“. Kohus selgitas, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks jätta hagi rahuldamata. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
48.Hageja esitas kohtule väljavõtte portaalist e-krediidiinfo (toimiku lk 26) ja portaalist Creditinfo (toimiku lk 27-29). Laenusaaja oli ettevõttena asutatud sissemakset tegemata 22.09.2017 ehk kaks aastat enne laenulepingu sõlmimist. Hageja oli ettevõtte juhatuse liige ning ettevõtte põhitegevusalaks oli enda või renditud kinnisvara üürile andmine ning käitus. 2018. a ja 2019. a majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu määrati ettevõttele trahv, kuid muud maksehäired ettevõttel puudusid ja trahv määrati alles 04.10.2021. Kohus osundab, et hageja etteheited, milliste kohaselt ei nõudnud kostja laenusaajalt majandusaasta aruannete esitamist, ei ole kohased. Kuna ettevõte ei tegutsenud terve 2017. aasta jooksul, ei saanud ta selle aasta kohta esitada majandusaasta aruannet. Laenuleping sõlmiti 18.02.2019, mil 2018. aasta majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei olnud veel saabunud.
49.Hageja esitas kohtule XXX OÜ konto väljavõtte AS-s Swedbank ajavahemikul 01.09.2017 kuni 08.11.2021 (toimiku lk 30-44). Kohus nõustub kostjaga, et kuna laenuleping sõlmiti 2019, on pärast laenulepingu sõlmimist esitatud väljavõtted asjakohatud. Kuue kuu jooksul vahetult enne laenulepingu sõlmimist on ettevõtte kontole tehtud regulaarseid igakuiseid sularaha sissemakseid summades 160 eurot, 80 eurot, 150 eurot ja 550 eurot. Pärast laenu saamist on saadud laenu arvelt tehtud hulgaliselt kaarditoiminguid, kuid konto väljavõttest ei saa järeldada, millisel eesmärgil neid tehti. Samuti on kostja viidatud perioodil tehtud laenu tagasimakseid. Laenu saaja konto väljavõttest nähtub, et 2019. aastal on laenu saajale tehtud regulaarseid ülekandeid üüri tasumiseks. Seega tõendavad hageja esitatud tõendid, et enne laenulepingu sõlmimist olid laenusaajal regulaarsed sissetulekud.
50.Kostja esitas kohtule e-krediidiinfo faktiraporti seisuga 25.01.2019 (toimiku lk 86-87), millest nähtub, et laenusaaja tegevusalaks oli tema enda või renditud kinnisvara üürimine või käitus. Maksuvõlad ettevõttel puudusid. Kostja kontrollis ka laenu saaja äriregistri andmeid (toimiku lk 88) ning hageja konto väljavõtteid laenulepingu sõlmimisele eelnenud ajast (toimiku lk 89-92), millistest nähtub, et hageja sai üürnikelt regulaarseid üüri ülekandeid. Kostja kontrollis kinnistusraamatu andmeid tagatiste kohta (toimiku lk 93-95), samuti kontrollis kostja hageja isiklikke andmeid (toimiku lk 96). Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, et hageja enda kinnitusel pidi laenu saajateenima tulu muuhulgas hagejale kuuluvate kinnistute üürimisest.
51.Kohus leiab, et eeltoodud tõenditest kogumis nähtub, et kostja laenuandjana ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kinnituste ning kogutud andmete pinnalt oli
võimalik järeldada, et laenusaajal või hagejal käendajana on olemas piisavad rahalised vahendid üüritulu näol laenu tagasimaksmiseks. Igakuine üüritulu kokku oli hageja esitatud andmete alusel 520 eurot ning igakuine laenu tagasimakse 493,01 eurot. Lisaks võttis laenusaaja laenu kinnisvarainvesteeringuks, et edaspidi suuremat üüritulu teenida. Hageja on jätnud arvestamata, et laenu tagas ühishüpoteek, mille arvelt oli samuti võimalik laenukohustust täita ja mille arvelt seda täitemenetluses ka täidetakse. Järelikult oli krediidiandja piisavalt hinnanud ja kogunud andmeid laenusaaja kohustuste suuruse ja maksekohustuse täitmise võimalikkuse kohta. Hageja etteheited selle kohta, et ei küsitud äriplaani, majandusaasta aruandeid, lepinguid või muid andmeid, ei tulene seadusest. Kohus on juba osundanud, et seadusest ei tulene konkreetseid nõudeid, mida äriühingule laenu andmisel järgima peaks.
52.Kuna kostja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on iseenesest alusetu hageja tasaarvestuse avaldus. Kohus samas leiab, et kui kostja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hageja tõendanud ega põhistanud, millest tuleneb tema õigus lugeda tasaarvestatavaks kahjuks 49 247,95 eurot ja viivise ehk laenu põhiosa, intressi, viivise, võla sissenõudmise kulu ja kohtutäituri tasu. Hageja jätab tähelepanuta, et laenusaaja on laenu kasutanud ning selle arvelt tulu teeninud. Ainuüksi VÕS § 127 lg 5 järgi tuleks kahju hüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, on laenu saaja või käendaja kahjuks automaatselt see summa, mida võlausaldaja võlgnikult nõuab.
53.Riigikohus on selgitanud, et tasaarvestatav kahju hüvitamise nõue tuleb selgelt välja tuua (RK TKo 2-14-21710, p 43). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks tarbijakrediidilepingute puhul on intressi alandamine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine (samas, p 44). Kahjuna saab nõuda krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede hüvitamist (viivis, leppetrahv, lepingu sõlmimise kulud) (samas, p 45). Samas tuleb arvestada, milliseid kasutuseeliseid on saadud krediidi kasutamisel (samas, p 45). Hageja ei ole isegi üldsõnaliselt suutnud põhistada ega selgitada, kuidas on tema kahjuks laenu põhiosa või muud temalt nõutava võlgnevuse osad. Kohus ei saa kahju hüvitise nõuet põhistada omal algatusel.
54.Hageja viited sellele, et tal on õigus esitada kahju nõuet VÕS § 14 lg 1 alusel ei ole mõistetavad ning vastavaid asjaolusid ei ole hageja välja toonud. Samuti ei ole hageja põhistanud ega tõendanud, kuidas on kogu temalt kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikult nõutav võlgnevus koos täitekuludega usalduskahjuks. Kuna hageja kahju nõue on põhistamata ja tõendamata, ei kuuluks hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue rahuldamisele isegi siis, kui hageja väited vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta oleksid tõendatud ja põhjendatud. Eeltoodut kokku võttes jätab kohus hagi rahuldamata.
55.TsMS § 386 lg 4 näeb ette, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb tühistada 30.11.2021 hagi tagamise määrus.
56.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kostja ei esitanud menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise taotlust, ei määra kohus kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.