Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-4058
Kohtuasi
X avaldus täisealisele isikule Y-le eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.02.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Puudutatud isik II Kristiine Linnaosa Valitsus (75014238)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 23.02.2023 määrus tühistada ning saata kohtuasi menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 18.03.2022 (täiendatud 06.04.2022) Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule Y-le (puudutatud isik I) eestkostja määramiseks. Puudutatud isik I on Vene Föderatsiooni kodanik. Avalduse kohaselt on ta avaldaja vanaema, kes on dementne ning ei suuda oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Avaldaja sõnul ei ole puudutatud isik I
2-22-4058 võimeline tasuma kulusid ega korraldama enda hooldust. Ta on kaotanud ära pangakaardi ega ole võimeline tellima uut. Kõik puudutatud isiku I arved maksab avaldaja, kes soovib hakata vanaema eestkostjaks.
2.Harju Maakohus 16.05.2022 määrusega määras puudutatud isikule I riigi õigusabi korras advokaadi ning 17.04.2022 määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi.
3.Psühhiaater MM esitas kohtule 26.05.2022 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti, kus sedastas, et puudutatud isikul I esineb raske psüühikahäire, vaskulaarne dementsus F01.0-RHK-10 järgi, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Oma elu iseseisvalt ta korraldada ei suuda. Uuritav ei ole võimeline arusaama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Uuritava vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid, ka pisitehinguid mitte ega teostada valimisõigust. Dementsuse tõttu ei ole isik võimeline osalema kohtuistungil. Tavalises keskkonnas on võimalik isikut kuulata ja ärakuulamine ei kahjusta teda. Uuritava vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkoste määramise kohta, sest eestkoste sisu ta ei mõista. Eestkostja isiku (tütrepoja) osas on uuritaval positiivne seisukoht. Uuritav vajab eestkostjat. Eestkostja ülesandeks peaksid jääma kõik tehingud.
4.Maakohus seadis 23.08.2022 määrusega puudutatud isikule I esialgse õiguskaitse korras eestkoste ja määras ajutise eestkostja ülesandeid täitma avaldaja kuni eestkoste seadmise ja eestkostja määramise otsustamiseni käesolevas tsiviilasjas, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks, s.o kuni 23.02.2023. Kuna puudutatud isik I on Vene Föderatsiooni kodanik kohaldub Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping). Tulenevalt lepingu art 36 p-st 2 võib edasilükkamatutel juhtudel teise lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan ise rakendada vajalikke abinõusid, kuid ta peab esialgselt rakendatud abinõudest viivitamatult teatama art 35 p-s 1 nimetatud pädevale eestkoste- ja hooldusorganile.
5.Juhindudes õigusabilepingu art 36 p-st 2 teatas maakohus 06.09.2022 esialgselt rakendatud abinõudest Eesti Justiitsministeeriumi kaudu Vene Justiitsministeeriumile. Kätteantavateks dokumentideks olid 23.08.2022 koostatud esialgse õiguskaitse määruse terviktekst ning määruse tervikteksti venekeelne tõlge. Kohus märkis, et dokumentide kättetoimetamisel adressaadile tuleb kättesaamiskinnitus saata ka Harju Maakohtule. Kohtule kättesaamiskinnitust saadetud ei ole.
6.Seoses sellega, et puudutatud isik I on Vene Föderatsiooni kodanik, kelle alaline elukoht on Eestis ning tema Eestis viibimine ei ole ajutine, tegi maakohus 18.11.2022 kohtunõude Venemaa Föderatsiooni pädevale asutusele. Kohus märkis, et õigusabilepingu art 35 kohaselt on lepingupoolte kodanike üle eestkoste ja hoolduse seadmise asjades, kui leping ei näe ette teisiti, pädev selle lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan, kelle kodanik on eestkoste- või hooldusalune isik. Seejuures rakendatakse selle lepingupoole seadusandlust. Sama lepingu art 37 p 1 sätestab, et vastavalt art 35 p-le 1 võib pädev eestkoste- ja hooldusorgan eestkoste ja hoolduse anda üle teise lepingupoole vastavatele organitele, kui eestkoste- või hooldusaluse isiku elu- või asukoht või vara asub selles riigis. Üleandmine kehtib ainult sel juhul, kui järelepärimise saanud organ annab nõusoleku võtta vastu eestkoste või hooldus ning informeerib sellest järelepärimise esitanud organit. Lähtuvalt eeltoodust palus maakohus Venemaa Föderatsiooni pädeval asutusel teatada kohtule hiljemalt 18.12.2022, kas nad soovivad puudutatud isiku I eestkoste ja hoolduse üle anda Eesti Vabariigile.
2-22-4058 Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 23.02.2023 määrusega avaldaja avalduse puudutatud isikule I eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt läbi vaatamata, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama. Menetlusosaliste kantud menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda (TsMS § 172 lg 1, 3).
8.Eesti-Vene õigusabilepingu art 37 p 1 sätestab, et vastavalt art 35 p-le 1 võib pädev eestkosteja hooldusorgan eestkoste ja hoolduse üle anda teise lepingupoole vastavatele organitele, kui eestkoste- või hooldusaluse isiku elu- või asukoht või vara asub selles riigis. Üleandmine kehtib ainult juhul, kui järelepärimise saanud organ annab nõusoleku võtta vastu eestkoste või hooldus ning informeerib sellest järelepärimise esitanud organit. Eeltoodust tuleneb, et Venemaa eestkosteorgan võib anda eestkoste üle Eesti eestkosteorganile, kui Eesti eestkosteorgan on sellega nõus. Kohtule on TsMS § 75 lg 1 sätestatud kontrolli käigus ilmnenud, et Venemaa eestkosteorgan ei ole andnud nõusolekut anda eestkoste üle Eesti eestkosteorganile, mistõttu ei ole Eesti kohus pädev omal algatusel üle võtma puudutatud isiku I eestkostet, mistõttu tuleb jätta avaldus läbi vaatamata. Määruskaebus
9.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ning saata asi maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks.
10.Puudutatud isiku I esindaja leiab, et avaldaja avalduse läbi vaatamata jätmine oli põhjendamatu. Tegemist on kõrges vanuses isikus isikuga, kellel puudub võimekus oma elu korraldada, teha rahalisi tehinguid (sh pisitehinguid) ja ametiasutustes oma asju ajada. Puudutatud isiku I alaline elukoht on aastakümneid olnud Eestis, ka töökoht. Puudutatud isik I saab Eestis sotsiaalabiteenuseid ja arstiabi vaatamata kodakondsusele.
11.Maakohus kohaldas 23.08.2022 määrusega omal algatusel isiku suhtes ajutist eestkostet ja määras ajutise eestkostja kuueks kuuks. Kohtul oli võimalik peale 23.02.2023 kohaldada esialgset õiguskaitset korduvalt ja seada puudutatud isiku I üle ajutine eestkoste uuesti, tähtajaga kuni kuus kuud. Ajutise eestkoste korduvaks seadmiseks seadus piiranguid ette ei näe. On mh üldteada, et Venemaa Föderatsiooni pädev justiitsasutus vastab kõikidele Eestist saadetud päringutele ja nõuetele ülipika ooteajaga.
12.Määruskaebuses esitas puudutatud isiku I esindaja esialgse õiguskaitse taotluse puudutatud isikule I ajutise eestkoste määramiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus, tutvunud kohtuasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning kohtuasi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule TsMS § 667 lg 2 alusel. Määruskaebus rahuldatakse.
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus selle kohta, et asi ei allu Harju Maakohtule, on ennatlik, sest rahvusvahelise kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud ei ole veel käesolevaks ajaks lõplikult selgunud. Ringkonnakohus nõustub, et kohtualluvuse määramisel tuleb kohaldada maakohtu poolt kohaldatud õigusabilepingu sätteid ja maakohus tegi asjakohaselt 18.11.2022 pöördumise läbi Eesti Justiitsministeeriumi Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumile. Samas ei ole maakohus pöördumise tegemisel arvestanud, et suhtlus konkreetsete riikide vahel ei pruugi toimuda nii tempokalt kui Euroopa Liitu kuuluvate
2-22-4058 naaberriikidega. Ringkonnakohus on veendunud, et üks kuu päringule vastamiseks (hiljemalt 18.12.2022 nagu määras maakohus) ei ole suhtluses Vene riigiga piisav. Kolleegiumile teadaolevalt tuleb arvestada vähemalt 8 kuuga, seejuures võib olla vajalik teha korduvaid päringuid. Praeguses asjas nähtub kohtute infosüsteemist (vt maakohtu 23.02.2023 e-kiri Justiitsministeeriumile), et tõlgitud kohtumäärus koos kaaskirjaga olid saadetud postiga Justiitsministeeriumile alles 27.12.2022 (seega isegi peale Vene poolele vastamiseks antud tähtaega), mistõttu 23.02.2023 seisuga vastuse eeldamine ei olnud mõistlik ega realistlik. Maakohtul tuleb tsiviilasja edasises menetluses saata Vene riigile uus asjakohane päring ja arvestada vastamiseks vajalike realistlike tähtaegadega. Vajadusel tuleb teha korduvaid päringuid. Kohtu kaitse eestkostet vajavale alaliselt Eestis elavale isikule peab olema tegelik ja sisuline, mitte formaalne.
15.Ringkonnakohus on ka seisukohal, et maakohus tõlgendas õigusabilepingu art 36 p 2 põhjendamatult kitsalt. Viidatud säte annab praeguses asjas Eesti eestkoste- ja hooldusorganile võimaluse ise rakendada edasilükkamatutel juhtudel vajalikke abinõusid. Kolleegiumi arvates tuleks viidatud artikli mõttes edasilükkamatute juhtudena mõista mh olukorda, kus isikul on diagnoositud raske dementsus, mistõttu ei ole ta suuteline oma elu korraldama ega adekvaatselt asjadest aru saama ilma kõrvalise abi ja toetuseta igapäevaelus, kuid asjakohase teabe saamine tema kodakondsusekohasest riigist viibib. Sellises olukorras on Eesti kohtul õigus esialgse õiguskaitse abinõuna rakendada TsMS § 521 lg-s 1 sätestatud ajutist eestkostet ka korduvalt. Arvestades puudutatud isiku I reaalset vajadust eestkostele, on maakohtul võimalik kuni Venemaalt vastuse saamiseni peale kuue kuu möödumist ajutist eestkostet pikendada ka kuni ühe aastani (TsMS § 521 lg 5 teine lause), kuna praeguses asjas on eksperdiarvamus olemas.
16.Ühtlasi märgib kolleegium, et määruskaebus sisaldab taotlust esialgse õiguskaitse rakendamiseks ning avaldaja ajutiseks eestkostjaks määramiseks (TsMS § 521 lg 1). Kuna taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks oli esitatud ajal, mil kaebus oli TsMS § 663 mõttes maakohtu menetluses, tuli esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse osas seisukoht võtta maakohtul. Maakohus on jätnud enne kaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule edastamist esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse ekslikult lahendamata.
17.Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab asja maakohtule tagasi edasiseks menetlemiseks, sh esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks.
18.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
19.Kuna ringkonnakohus ei jäta hagi läbi vaatamata ega tee TsMS § 427 esimese lause tähenduses lahendit, mis võimaldaks esitada Riigikohtule määruskaebuse, ei saa ringkonnakohtu määruse peale maakohtu määruse tühistamise ja asja samale maakohtule menetluse jätkamiseks saatmise kohta määruskaebust esitada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.02.2018 määrus nr 2-14-7385, punkt 13). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.