Rae valla (Rae Vallavalitsuse kaudu) avaldus X kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. jaanuari 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu), seaduslik esindaja MS Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik Sotsiaalkindlustusamet
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13. jaanuari 2023. a määrus muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebusega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
2-22-12823 Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 1. detsembril 2022 Harju Maakohtule avalduse X (puudutatud isik) kinnisesse asutusse erihoolekandeteenusele paigutamiseks tähtajaga kuni üks aasta.
1.1.Avalduse kohaselt on puudutatud isikul tuvastatud Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr XXX raske puue kehtivusega kuni 12. juuni 2026 ning Töötukassa otsusega puuduv töövõime kehtivusega kuni 12. juunini 2026. Psühhiaatrid on diagnoosinud puudutatud isikul mitmete psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika ja käitumishäired (F19.21) skisotüüpne psüühikahäire (F21); kerge vaimse alaarengu, HIV-tõvest tingitud isiksuse muutuse (F62.8). Avaldajale teadaolevalt on puudutatud isik tarvitanud minevikus (viimased kümme aastat) psühhoaktiivseid aineid (alguses narkootikumid, hiljem nitrolahusti ja butaan ehk välgumihkli gaas) ja harrastanud asotsiaalset eluviisi. Kolmel korral on ta leitud talvel tänavalt ning viidud alajahtumise tõttu haiglasse, mistõttu on tal varbad amputeeritud. Riskikäitumise tõttu on puudutatud isik olnud vägivalla ohver, mille tagajärjel on tal kuulmislangus (ühe kõrvaga kuuleb osaliselt, teisega praktiliselt ei kuule), samuti on halvenenud ka silmanägemine. Alates
4.veebruarist 2022 määrati puudutatud isikule Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel kogukonnas elamise teenus, mida osutab AS Hoolekandeteenused Rapla Nurme Üksuses.
1.2.Puudutatud isik elab kogukonna teenusel korteris, koos kolme teenusesaajaga. Igaühel on oma tuba. Alates 14. märtsist 2022 suunati puudutatud isik töötamise toetamise teenusele, mida osutab Hea Hoog SA Rapla Töökeskus. Kogukonnateenusel elamise alguses hakkas puudutatud isik pidevalt kodukorda rikkuma – ei tulnud kokkulepitud ajaks koju, jättis aeg-ajalt võtmata talle määratud ravimid, tegeles järjepidevalt nitrolahusti (viimase aja välgumihkli gaas) nuusutamisega, mis põhjustas uimasust ja närvilisust. Puudutatud isiku riided lõhnasid pidevalt keemia järele, seda oli tunda ka tema hingeõhus ja tema toas. Puudutatud isik kaotas ära oma kuuldeaparaadid ja nende otsikuid. Puudatud isik on kergesti ärrituv, närviline ja konfliktne, kui ta ei saa keelatud aineid nuusutada. Puudutatud isik on kõige ja kõigi suhtes rahulolematu, valetab, manipuleerib, ähvardab pidevalt erinevate asutuste töötajate ja eestkostja peale kaebusi esitada. Puudutatud isik on esitanud ka kohtule erinevaid kaebusi. Puudutatud isiku käitumine on aja jooksul muutunud järjest rohkem ennast ja teisi ohustavamaks ning ettearvamatumaks.
1.3.Puudutatud isiku riskikäitumise tõttu esitas avaldaja 30. augustil 2022 Harju Maakohtule avalduse puudutatud isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse. Psühhiaater JE teostas 9. septembril 2022 puudutatud isikule kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Harju Maakohus rahuldas 3. oktoobri 2022. a määrusega Rae valla avalduse ja määras puudutatud isiku kaheks kuuks tahtest olenematule psühhiaatrilisele ravile, (ajavahemikul 06.10–06.12.2022). Haiglas viibimise ajal tuvastati puudutatud isikul osaline ajukahjustus, mis on eeldatavasti tekkinud keelatud ainete nuusutamise tagajärjel. Raviarst määras puudutatud isikule ravimi, mis aitab tal õhtuti kergemini uinuda.
2-22-12823 Psühhiaatriahaigla raviarsti hinnangul ei vaja puudutatud isik pikaajalist haiglaravi, vaid kinnisesse asutusse paigutamist, et piirata tema juurdepääsu keelatud ainetele.
1.4.Avaldaja esitas 19. oktoobril 2022 Sotsiaalkindlustusametile taotluse puudutatud isiku ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorda lisamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 11. novembri 2022. a otsusega lisati X ööpäevaringse erihoolekandeteenuse eelisjärjekorda.
1.5.Pärast psühhiaatriahaiglast koju saamist möödus paar nädalat, kui samas korteris elavad elanikud ja tegevusjuhendaja hakkasid uuesti tundma nitrolahusti lõhnu. Märgati, et puudutatud isik tuli koju määrdunud riietega ja tema toas oli tunda nitrolahusti lõhna. Puudutatud isik oli uimane ja väsinud. Puudutatud isik eitab nuusutamist. Puudutatud isik on käitunud kohatult ka ühe Nurme üksuses elava meessoost korterikaaslasega. Korterikaaslane läks puudutatud isiku käitumise tõttu endast nii välja, et vajas pärast seda ravi psühhiaatriahaiglas.
1.6.Puudutatud isik ei mõista oma tegevuse tagajärgi ning pole ennast ning teisi kahjustavat tegevust lõpetanud. Puudutatud isikul on tugev sõltuvus ning kui ta ei saa soovitud ainet tarbida muutub ta närviliseks, väga ärevaks ning agressiivseks. Probleemne ennast ja teisi kahjustav käitumine järjest süveneb. 29. novembril 2022 suhtles Rae valla esindaja puudutatud isiku õega, kes leidis, et venna kinnisesse asutusse paigutamine on vajalik, et vend paraneks sõltuvusest täielikult. Õe sõnul on vend tarvitanud viimased kümme aastat pidevalt keelatud aineid. Õde on samuti püüdnud venda aidata, kuid see ei ole tulemusi andnud. Õe hinnangul on puudutatud isiku elu ja tervise huvides hädavajalik tema suunamine kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele kohtumääruse alusel.
1.7.Eelnevaid asjaolusid arvestades tuleb puudutatud isik paigutada tahte vastaselt kinnisesse erihoolekandeasutusse, kus on ööpäevaringne kontroll ja ülevaade tema liikumistest, asukohast ja tegevustest. Puudutatud isikul on skisotüüpne psüühikahäire ning mitmete psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Kinnisesse asutusse paigutamata jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda ja teiste elu, tervist või julgeolekut. Puudutatud isik käitleb igapäevaselt psühhoaktiivseid aineid (sh tuleohtlik nitrolahusti), mis viitab tugevale sõltuvusele Puudutatud isiku sõltuvuskäitumine on ohtlik ja kahjustab tema tervist. Kuna puudutatud isik suitsetab, siis selle tulemusena võivad tekkida fataalsed olukorrad. Varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Kogukonnateenusel ei ole võimalik kasutada sunnivahendeid või piiranguid puudutatud isiku riskikäitumise ärahoidmiseks.
1.8.12. jaanuaril 2023 esitatud täiendavas seisukohas selgitas avaldaja, et puudutatud isiku lühiajaline psühhiaatriahaiglas viibimine ei lahendanud tema sõltuvusprobleeme. Puudutatud isiku sõnad ja teod ei ole kooskõlas. Puudutatud isik väidab, et ei tarvita sõltuvust tekitavaid aineid, kuid tunnistab siiski, et tal on probleem ja sellega tuleb tegelda. Puudutatud isiku õe sõnul on proovitud kõiki abimeetmeid puudutatud isiku aitamiseks: ravi, nõustamine, psühholoogid, psühhiaatrid, rehabilitatsioon, Lootuse küla, alternatiivmeditsiin, haigla. Ükski abinõu ei ole tulemusi andnud. Puudutatud isik vajab erihoolekandeteenust enda ja teiste turvalisuse tagamiseks. Talvisel ajal on tema elu eriti ohustatud, kuna ta on läinud pärast mürgiste ainete nuusutamist õue magama. Tekib külmumisoht. Abi pole olnud rehabilitatsiooni teenuse raames psühholoogilisel nõustamisel käimisest. Lootuse küla programmis osalemise tingimuseks on isiku enda soov muutuda, samuti valmisolek viibida Lootuse külas 10 kuud kuni aasta ning töötada sel perioodil aktiivselt oma suhtumise, põhimõtete ja väärtushinnangute muutmisega. Arvestades puudutatud isiku varasemat käitumist ning suhtumist ja programmi vabatahtlikkust, ei ole kindel, kas puudutatud isik jääb teenusele ning loobub kahjulike ainete nuusutamisest. Puudutatud isik ei ole olnud teenusel viibimise ajal koostöövalmis. Sõltuvusest
2-22-12823 vabanemiseks on vajalik, et puudutatud isikul puudub ligipääs keelatud ainetele ning et talle on tagatud turvaline keskkond ning stabiilne ravi.
5.detsembri 2022. a määrusega määras maakohus puudutatud isikule tahtest olenematu ravi vajaduse hindamiseks kohtupsühhiaatriaekspertiisi, mille teostamiseks kohustas maakohus SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikut.
2.1.Psühhiaater PV ekspertiisiakti kohaselt (dtl 130) oli puudutatud isik ekspertiisi teostamise ajal selgel teadvusel ja orienteeritud. Tema mõttekäik oli loogiline ja jälgitav. Luulu, meelepette või muid psühhootilistele häiretele omaseid sümptomeid tal ei esinenud. Puudutatud isiku reaktsioonid ümbruses toimuvale oli loiud, ta on emotsionaalselt tuimenenud, huvide ring on kitsenenud. Meeleolu on düstroofiline. Tahteelu aktiivsus ja sihipärasus on alanenud, ilmneb sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest (nitrolahustid). Töösättumus on vähene. Pidev nitrolahustite inhaleerimine on põhjustanud terviserikkeid – kuulmishäired, kerget laadi tunnetushäired (kognitiivsed häired: alanenud taiplikkus, arusaamis-, õppimis-, mõtlemis- ja otsustusvõime. Haiguskriitika ja arusaamine ravivajadusest puuduvad.
2.2.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire - residuaalsed tunnetushäired psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest (RHK 10 järgi – F19.74) ja sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest (RHK 10 järgi – F19.2), mis on põhjustanud talle kehalisi haigusi ja psüühika muutusi. Seetõttu ei ole uuritav kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Puudutatud isik vajab psüühikahäirete tõttu pidevat psühhiaatrilist ravi, kuid ta ei saa aru ravivajadusest. Ravita jäämisel kahjustab ta psühhotroopsete ainete kasutamisega jätkuvalt oma füüsilist ja vaimset tervist, mis võib osutuda ohtlikuks ka tema elule. Puudutatud isik on ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusele suunamata jätmise korral ohtlik iseendale ja teistele isikutele. Tema turvalisuse tagamiseks ei ole muude abinõude kasutamine peale suunamise ööpäevaringsele erihooldusteenusele võimalik. Puudutatud isik ei ole võimeline avaldama oma tahet küsimustes, mis puudutavad tema iseseisvat toimetulekut, sõltuvushaigust ja selle ravi
2.3.Anamneesi kohaselt nakatus puudutatud isik 21-aastaselt C-hepatiiti ja HIV-i. Puudutatud isik hakkas nuusutama nitrolahusteid, millest kujunes sõltuvus. 2019. aastal viibis puudutatud isik lühiajaliselt (04.06.19 - 10.06.19) Viljandi Haigla sõltuvushäirete rehabilitatsiooni osakonnas. Epikriisist kohaselt ei olnud puudutatud isikul 10 aasta vältel elukohta, ta tarbis amfetamiini (esimest korda 18-aastaselt). Puudutatud isik nuusutas viimase aasta vältel igapäevaselt nitrolahusteid. Kogukonnas elamise teenusel esineb puudutatud isikul joobes olles ennast ohustav käitumine, närvilisus ja agressiivsus kaasklientide suhtes. Puudutatud isik jätab lahusti pudeleid kaasklientidele ja lastele kättesaadavatesse kohtadesse. Menetlusosaliste seisukohad
3.Sotsiaalkindlustusameti (SKA) seisukoha kohaselt on puudutatud isikul tuvastatud raske puue ja puuduv töövõime kehtivusega kuni 12. juuni 2026. SKA abi- ja toetusvajaduse hindamise kokkuvõtte kohaselt pärsib puudutatud isiku raske psüühikahäire tema iseseisvat igapäevaeluga toimetulekut ja piirab tema arusaamise ja käitumise juhtimise võimet. Emotsionaal-tahteelu on afektlabiilne, ravirežiimi rikkudes aktiveerub käitumishäire kergesti, millega kaasneb oht puudutatud isiku enda ja kaaskondsete tervisele ja turvalisusele. Tema haigusteadlikkus on puudulik ning ta ei suuda tagada iseseisvalt ravirežiimi, ravirežiimi rikkumisel aktiveeruvad käitumishäired. Puudutatud isik vajab abi ning osaliselt tegevuste ülevõtmist seoses eluaseme leidmise, säilitamise ja hooldamisega ning rahaliste vahendite kasutamisega seotud tegevustes. Puudutatud isik vajab igapäevast abi, tuge, nõustamist ja juhendamist sotsiaalsete suhete loomisel ja säilitamisel, vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemisel, päeva planeerimisel ja vaba aja sisustamisel, töö- ja hõivetegevuste leidmisel ja
2-22-12823 säilitamisel, toidu hankimisel ja valmistamisel, majapidamistoimingute tegemisel ning ohutul orienteerumisel väljaspool tuttavat keskkonda. Puudutatud isik tuleb regulaarse suunamise ja meeldetuletuste korral toime enese eest hoolitsemisega ja enese teenindamisega ning saab iseseisvalt hakkama liikumisega ja liiklemisega tuttavas keskkonnas. Puudutatud isikule sobib põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks peresarnane elukorraldus, kus on tagatud tugi, juhendamine, abi ja järelvalve ööpäevaringselt kõikides kõrvalabi vajavates eluvaldkondades. Puudutatud isikul on tugev sõltuvushäire, mis on peamine põhjus, miks puudutatud isik seab ennast ja teisi ohtu. Puudutatud isikul on raskusi emotsioonide, suhtekäitumise reguleerimise ja sotsiaalsete normide järgimisega. Intellektilanguse ja psühhoemotsionaalse labiilsuse tõttu on piiratud oskuste omandamine ja igapäevategevuste planeerimine ja sooritamine, võõrastesse kohtadesse liikumine ning toimetulek muudatustega igapäevarutiinis ning suhtlemisel. SKA-le on esitatud kogukonnas elamise teenusel viibimise ajal fikseeritud juhtumid, kus puudutatud isiku käitumine on olnud probleemne. Viidatud juhtumitest nähtub, et puudutatud isik ei mõista oma käitumisest tekkivaid ohte, tal esineb riskikäitumist, ennast kahjustavat käitumist, enda hooletusse jätmist, agressiivsust ja vägivaldsust (verbaalne ja füüsiline). Puudutatud isik tarvitab igapäevaselt psühhoaktiivseid aineid (sh tuleohtlik nitrolahusti). Lisaks mitmetele terviseprobleemidele on sõltuvuskäitumine ohtlik ja kahjustab puudutatud isiku niigi nõrka tervist. Seoses temal diagnoositud nakkushaigustega kujutab puudutatud isiku tegevus ohtu ka teistele inimestele. Puudutatud isiku kätel on sageli verised marrastused, ta jagab teiste teenusel viibijatega suitsukonisid ning sööb-joob nendega samadest nõudest. Ümberkaudsed elanikud kardavad enda ja oma laste turvalisuse pärast. Lisaks hoiab isik hirmu all oma korterikaaslast, kellele on teinud seksuaalse sisuga lähenemiskatseid. Puudutatud isik ei ole võimeline enda käitumist juhtima ega oma tegudest aru saama. Puudutatud isik on kinnisesse asutusse paigutamata jätmisel ohtlik eelkõige iseendale, kuid ohustab ka ümbritsevatele inimeste elu, tervist ja julgeolekut. Eelnevast järeldub, et puudutatud isiku puhul on eeldused tahte vastaselt kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele paigutamiseks täidetud.
4.Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 2. jaanuaril 2023 tema viibimiskohas Raplas. Puudutatud isik oli kohtumisel sõbralik ja jutukas. Puudutatud isik leidis, et ta ei ole kellelegi ohtlik ja saab kõigiga hästi läbi. Nuusutamise kohta ütles, et selle vastu aitab paremini ravi. Puudutatud isik on nõus minema ravile, mitte kinnisesse asutusse. Puudutatud isiku sõnul on ta varem viibinud kinnises asutuses Aa kodus. Puudutatud isik selgitas, et käib tööl viie minuti kaugusel töökeskuses, kus ta teeb kõike, mida saab käsitsi teha (kotid, vaibad). Puudutatud isik leidis, et teda tuleb hoida tegevuses, siis ta ei tarbi aineid. Puudutatud isik selgitas, et teab, et nuusutamine on tervisele ohtlik. Puudutatud isik selgitas, et nitrolahusti tarbimise tõttu kaob ära söögiisu ja vajadus vedeliku järele. Puudutatud isik soovis, et teda saadetaks sõltuvusravile.
5.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et puudutatud isiku raviks on praegusel juhul vajalik keskkond ja järelevalve. Kogukonnas elamise teenus selleks ei sobi, sest see ei taga isikule stabiilset ja pidevat kontrolli ja järelevalvet. Puudutatud isik on oma sõltuvuse tõttu endale ohtlik. Kinnises asutuses on puudutatud isikule tagatud järelevalve, kuid mitte sõltuvusravi. Isik on valmis sõltuvusravi saama. Puudutatud isikul esineb ohtlikku käitumist. Tema toimetulek igapäevaeluga sõltub keskkonnast, kus talle on tagatud järelevalve, toetusravi ning võimalus osaleda igapäevaelu tegevustes. Puudutatud isik ei eita oma ravivajadust ja teeb osaliselt koostööd, seega ei ole välistatud muude toetavate abinõude kohaldamine.
6.Maakohus kuulas 5. jaanuaril 2023 telefoni teel ära puudutatud isiku tugiisiku C. C selgitas, et puudutatud isiku väited, et ta on vaid korra pärast haiglast väljasaamist nitrolahustit tarbinud, ei vasta tõele. Tegelikkuses nuusutab ta ülepäeviti. Hommikuti on tema toas lahusti aurud ning ta ise on ebaadekvaatses seisundis. Kuna ta tarbib lahustit ka õues, on tema riided
2-22-12823 pidevalt porised. Kui puudutatud isik saab raha, läheb ta kohe ehituspoodi lahustit ostma. Puudutatud isiku käitumine on muutnud talle teenuse osutamise võimatuks. Kahjuks mõjutab puudutatud isiku lahustitarbimine ka teisi. Üks teenusel viibija sattus selle tõttu kolmeks nädalaks haiglasse. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 13. jaanuari 2023. a määrusega avalduse ning määras, et puudutatud isik tuleb paigutada tema nõusolekuta hoolekandeasustusse ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele tähtajaga üks aasta s.o kuni 13. jaanuarini 2024. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v. a puudutatud isikule määratud esindaja kulud ning ekspertiisikulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda.
7.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldus põhjendatud ning tuleb rahuldada. Maakohus leidis, et asjas esitatu põhjal on tõendatud, et puudutatud isiku puhul on kinnisesse asutusse paigutamise esimene eeldus, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, täidetud. Teise eeldusena tuleb tuvastada, kas isik on kinnisesse asutusse paigutamata jätmise korral endale või teistele ohtlik. Maakohtu hinnangul seisneb praegusel juhul puudutatud isiku ohtlikkus endale selles, et lisaks psühhotroopsetest ainetest tingitud otsesele ohule tervisele, seisneb ohtlikkus endale ka selles, et ainete mõju all olles on puudutatud isikul risk alajahtuda, kui ta pikutab metsatukkades või tühermaadel. Sellise riski realiseerumise tagajärjeks võib olla puudutatud isiku surm. Samuti ohustab puudatatud isik nuusutamisega teiste teenusel viibivate isikute elu ja tervist, kuna nemad on ainete tarbimise korral samuti sunnitud lahustite aroome sisse hingama. Puudutatud isik on oma ebaadekvaatse käitumisega (seksuaalse sisuga lähenemiskatsed) hirmutanud temaga koos teenusel viibinud isikut. Puudutatud isikul puudub igasugune kriitika oma käitumise ja seisundi kohta. Piisava järelevalve puudumisel võib puudutatud isik oma tervist fataalselt kahjustada. Seega on ka teine eeldus puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks täidetud. Kolmanda eelduse osas, et kõik muud abinõud on ammendunud, leidis maakohus, et praegusel juhul on tõendatud, et varasemate abinõude rakendamine ei ole olnud küllaldane. Puudutatud isik on osalenud mitmetes erinevates programmides ja viibinud erinevates asutustes. Puudutatud isik ei ole viibinud pikaajalisel sõltuvusravil, kuna selleks puudub tema enda soov ja tahe. Kuna ühelgi muul teenusel peale kinnisesse asutusse paigutamise ei ole puudutatud isiku liikumisvabadus piiratud, on ta suuteline hankima endale meelepäraseid psühhoaktiivseid aineid. Seetõttu ei ole võimalik tema ohutust teistsugusel teenusel viibimisega tagada. Puudutatud isikul on puudulik haigusteadlikkus ja -kriitika. Ta ei suuda iseseisvalt vajalikku ravirežiimi tagada ning kui see ei ole tagatud, siis käitumishäired aktiveeruvad. Puudutatud isik viibis 2019. aastal lõhiajaliselt Viljandi Haigla sõltuvushäirete rehabilitatsiooni osakonnas, kuid sõltuvusravi jäi tulemusteta. Sõltuvusravi saab osutada isiku vaba tahte alusel. Maakohtu hinnangul puudutatud isikul selline vaba tahe puudub, mistõttu ta ei ole suuteline pikaajaliselt sõltuvusravil viibima. Neil põhjustel ei pea maakohus põhjendatuks avalduse rahuldamata jätmist või kinnisesse asutusse paigutamise peatamist sõltuvusravil viibimise ajaks. Puudutatud isik on püüdnud oma sõltuvusprobleemi pisendada püüdes jätta endast muljet, et ta saab aru, et nitrolahusti nuusutamine on probleem. Puudutatud isiku tugiisiku ütlustest nähtub ning Nurme üksuse juhtumikirjeldustest ajavahemikul 01.11–16-11.2022 nähtub, et ainuüksi viidatud ajavahemikul on tuvastatud puudutatud isikul nirtolahusti lõhna. Vabatahtliku sõltuvusravi eelduseks on probleemi tunnistamine. Praegu seda ei nähtu.
7.2.Kokkuvõttes leidis maakohus, et puudutatud isiku puhul on kõik eeldused tema tahte vastaselt ööpäevaringsele erihoolekande teenusele paigutamiseks täidetud ning avaldus tuleb
2-22-12823 rahuldada. Maakohus määras, et puudutatud isik tuleb paigutada ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele tähtajaga kuni 13. jaanuar 2024.
7.3.Puudutatud isiku esindamisega seotud menetluskulud ning ekspertiisikulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 3 kohaselt riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebused ja menetlusosaliste seisukohad
8.Puudutatud isiku esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning jätta avaldus rahuldamata. Puudutatud isik leiab, et ta ei ole endale ega teistele ohtlik ning muu abi andmine ei ole välistatud. Maakohtu määrusest ei selgu, miks ei ole puudutatud isiku käitumine väljaspool kontrollitud keskkonda stabiilne. Puudutatud isik ei ole vägivaldne ega agressiivne. Ärakuulamisel oli puudutatud isik valmis koostööks ja tunnistas ise sõltuvusravi vajadust. Maakohus ei ole seda asjaolu lahendi tegemisel arvestanud. Puudutatud isik selgitas, et on kogukonnas elamise teenusega rahul ning ei soovi sealt lahkuda. Puudutatud isik ei soovi minna kinnisesse asutusse, kuna ta ei ole ei endale ega teistele ohtlik.
9.Avaldaja ja Sotsiaalkindlustusamet vaidlesid määruskaebustele vastu ning palusid selle rahuldamata jätta.
10.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
12.Avalduse isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 6 alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Need põhimõtted kehtivad hagita asja lahendamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses (TsMS § 639 lg 1). Seega ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse väidetega ja peab kontrollima puudutatud isiku suhtes kinnisesse asutusse paigutamise eeldusi ja seaduslikkust ka vaidlustamata ulatuses.
13.Alused isiku paigutamiseks tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tulenevad SHS-ist. SHS § 105 lg 1 kohaselt paigutatakse täisealine isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.
2-22-12823
14.Riigikohtu praktikas on käsitletud isiku ohtlikkuse tuvastamisel arvesse võetavaid asjaolusid ja ohtlikkuse kriteeriume järgmiselt. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (vt RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14). Isiku ohtlikkuse tuvastamine SHS § 105 kohaldamisel ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada. Samas peab kohtutel olema konkreetsete asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et isik võib lähitulevikus seda pigem kindlasti kui tõenäoliselt teha. Isiku suutmatus iseseisvalt oma elu korraldada ning ravimeid võtta ei tähenda tingimata tema ohtlikkust iseendale või teistele, kuid ohtlikkusele võib viidata puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1 ja RKTKm 20.03.2019, 2-16-10435, p 18). Riigikohus on leidnud, et isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (vt RKTKm 02.03.2007, 3-2-1-145-06, p 19 ja RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14).
15.Praegusel juhul on maakohus tuvastanud, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. 19. septembril 2022 psühhiaater JE esitatud ekspertiisiakti kohaselt esineb puudutatud isikul skisotüüpne psüühikahäire (F21) ning generaliseerunud lümfadenopaatiana avalduv HIV tõbi (B23.1), mille tõttu on prognoositav teda ennast või teisi isikuid ohustav käitumine (dtl 35). Praeguses menetluses 13. detsembril 2022 psühhiaater PV koostatud ekspertiisiakti kohaselt esinevad puudutatud isikul residuaalsed tunnetushäired psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest (F19.74) ning sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest (F19.2), mistõttu puudutatud isik ei ole võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima (dtl 133). Kuna puudutatud isik vajab oma psüühikahäirete tõttu pidevat ravi, kuid eitab ravivajadust, siis kahjustab ta ravita jäämisel jätkuvalt oma füüsilist ja vaimset tervist, mis võib osutuda ohtlikuks tema elule. Psühhiaatrid leidsid, et ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusele suunamata jätmise korral on isik ohtlik nii endale kui teistele. Avaldaja on avalduses ning selle täiendustes esile toonud, et kogukonnas elamise teenusel on puudutatud isik nuusutanud järjepidevalt nitrolahustit, mis on kergesti süttiv aine. Kuna puudutatud isik on suitsetaja (dtl 250), siis võib nirtolahusti tarvitamine lõppeda talle surmaga. Samuti on avaldaja ning kogukonna teenuse osutaja kirjeldanud juhtumeid, kus puudutatud isiku käitumise tõttu on ohtu sattunud ka tema kaaselanikud, kuna ka nemad on sunnitud olnud lahusti aure sisse hingama (dtl 151, vt Sotsiaalkindlustusameti seisukohale lisatud hindamisakt, dtl 250). Lahusti uimas olles on puudutatud isik viibinud pikalt väljas külma käes, mistõttu tal on amputeeritud varbad (dtl 89, 180).
16.Eelnevast järeldab kolleegium, et maakohus on kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis põhjalikult hinnates õigesti järeldanud, et puudutatud isiku puhul on kaks esimest eeldust – raske psüühikahäire ja ohtlikkus iseendale või teistele – täidetud.
17.Kolmas eeldus isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks on, et varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et muude abinõude kasutamise võimatus tähendab seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (vt RKTKm 13.02.2017, 3-2-1-151-16, p 16).
2-22-12823 Avaldaja selgituste kohaselt on puudutatud isikule aastate jooksul pakutud erinevaid programme ja teenuseid, kuid kuna puudutatud isikul puudub tahe pikaajalisele sõltuvusravile minna. Puudutatud isiku õe selgituste kohaselt elas puudutatud isik aastaid tänaval, hulkudes ning tegeles nuusutamisega (dtl 182). Puudutatud isik on viibinud Viljandi Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses, kust ta nõudis enda välja kirjutamist. Ta on olnud ravil Looduse külas, kust ta põgenes. Talle on osutatud verepuhatusteenust. Samuti on Rae vald pakkunud puudutatud isikule erinevaid teenuseid, kuid miski pole aidanud (dtl 182-183). Avaldaja on esile toonud, et kuna puudutatud isikul puudub tahe sõltuvusest vabaneda, puudub haiguskriitika ning valmisolek koostööks (dtl 209), siis ei ole võimalik talle muid tema suhtes vähem piiravaid abimeetmeid kui tahte vastane kinnisesse asutusse paigutamine, kasutada. Seda seisukohta kinnitavad ka menetluses esitatud psühhiaatrilised ekspertiisid ning Sotsiaalkindlustusamet seisukoht avaldusele ja määruskaebusele.
18.Kokkuvõttes järeldab kolleegium praeguses asjas esiletoodust, et avaldaja ning puudutatud isiku lähedased on teinud pingutusi puudutatud isikule sobivate abistavate teenuste pakkumiseks, kuid puudutatud isik ei ole saanud nende teenuste kasutamise tulemusena piisavalt abi, et oma tervise- ja käitumisprobleeme lahendada. Kuna isik ei mõista, et vajab toimetulekuks kõrvalist abi, siis on see täiendav takistus abistavate teenuste osutamisel (selgitus ülalviidatud Riigikohtu lahendis). Seega on ka kolmas eeldus – muude abimeetmete ammendumine – praegusel juhul täidetud.
19.Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda, v.a puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud, mis jäävad puudutatud isiku kanda.
20.Riigi õigusabi korras esindajale tasu määramise taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.