Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2023, Tallinn Tsiviilasja number
2-23-3819
Tsiviilasi
sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus isiku paigutamiseks psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematule ravile
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. ja 13. märtsi 2023 määrused
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla esindajad ringkonnakohtus (registrikood 90006399) Puudutud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10. ja 13. märtsi 2023 määrused tsiviilasjas nr 2-23-3819 muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates praeguse määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa, või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.10. märtsil 2023 esitas sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearst (avaldaja) Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamiseks neljaks päevaks ja tähtaja pikendamiseks kuni 40 päevani. Taotluse kohaselt hospitaliseeriti puudutatud isik 9. märtsil 2023 kell 11.39 tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Taotluse kohaselt on puudutatud isik oma psüühikahäire tõttu ohtlik iseendale ja teistele. Samuti ei ole puudutatud isik võimeline oma ravivajadust ise hindama. Taotlusele lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire (orgaaniline luululine häire F06.2 ja epilepsiast põhjustatud orgaaniline isiksushäire F07.0). Puudutatud isikul esinevad nii luululine vaenulikkus lähedaste, meditsiini- ja sotsiaaltöötajate suhtes kui isiksushäirest tulenev ärrituvus ja kergesti vallanduv agressiivsus. Sellest tulenevalt ohustab puudutatud isik ümbritsevate elu ja turvalisust. Temal esinevatest häiretest tulenevalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust (keeldub ravist, ei kasutanud ravi ka haiglaväliselt) ega kontrollima oma käitumist. Pideva vägivaldse käitumise tõttu ema suhtes anti puudutatud isikule 2022. a detsembrikuus eluruum Männiku sotsiaalmajutusüksuses. Puudutatud isik ei ole oma asju lahti pakkinud, ei pese end ega valmista toitu, samuti ei käi ta toitu poest ostmas. Kuna puudutatud isik oli 12 päeva söömata, sõimas ja ähvardas igapäevaselt sotsiaalmajutusüksuse töötajaid ning teisi elanikke, siis kutsuti talle kiirabi ja politsei. Puudutatud isik hospitaliseeriti valvearsti poolt tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega. Haiglaravil viibides on puudutatud isik teadvusel, kuid tigeda ja negatiivse olekuga, kõnetamisele ega küsimustele ei reageeri. Puudutatud isiku seisundit hinnates ei ole tõenäoline selle paranemine 4-päevase haiglaravi vältel sedavõrd, et oleks tagatud tema turvaline toimetulek sotsiaalmajutusüksuse tingimustes.
2.Harju Maakohus rakendas 10. märtsi 2023 määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ning lubas kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o alates 9. märtsist 2023 kell 11.39 kuni 13. märts 2023 kell 11.39. Maakohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt psühhoosivastase, epilepsiavastase ja rahustava toimega ravi manustamiseks haigla tingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohtu loata psühhiaatri otsusel tahtest olenematut ravi kohaldada 48 tunni jooksul tahtest olenematu haiglaravi algusest (PsAS § 11 lg 4). Maakohus tuvastas, et puudutatud isikule alustati tahtest olenematu ravi kohaldamist psühhiaatri otsusel 9. märtsil 2023 kell 11.39. Kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1). Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire. Avaldusest ja sellele lisatud psühhiaatrite arvamusest järeldas maakohus, et puudutatud isiku raske psüühikahäire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida. Puudutatud isikul esinevad nii luululine vaenulikkus lähedaste, meditsiini- ja sotsiaaltöötajate suhtes, kui ka isiksushäirest tulenev ärrituvus ja kergesti vallanduv agressiivsus. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika, ta ei soovi haiglas olla ega ravimeid võtta. Kuna puudutatud isik ei võta ravimeid, ei söö ning on agressiivne, ohutab ta haiglaravita enda ja ümbritsevate elu ning turvalisust. Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ning asjaolu, et tal puudub haiguskriitika ja ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on kohtu hinnangul alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit. Ka andis maakohus loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, kuivõrd 2 (5)
taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi. Maakohtu hinnangul on ravidokumendid piisavad, et otsustada esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkuse üle, mistõttu maakohus puudutatud isikud ära ei kuulanud.
3.Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 10. märtsil 2023 sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas esialgse õiguskaitse kohaldamist.
4.sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearst teavitas 12. märtsil 2023 maakohut sellest, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud ja ta vajab jätkuvalt haiglaravi.
5.Harju Maakohus pikendas 13. märtsi 2023 määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani alates tema psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest, s.o alates 9. märtsist 2023 kell 11.39 kuni 18. aprillini 2023 kell
11.39.Maakohus määras, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lõpeb 18. aprillil 2023 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks. Maakohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt psühhoosivastase, epilepsiavastase ja rahustava toimega ravi manustamiseks haigla tingimustes ning vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus kordas varasemas määruses esitatud seisukohti. Täiendavalt märkis maakohus, et kohus veendus ärakuulamisel, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida. Puudutatud isiku käitumine on psüühikahäirest tulenevalt ettearvamatu. Puudutud isik ise on kohtule ärakuulamisel avaldanud, et ta on terve ja ei peaks haiglas olema. Puudutatud isiku raviarsti arvamuse kohaselt on vajalik tahtest olenematu ravi pikendamine, sest puudutatud isiku seisund ei ole muutunud, tal puudub koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele. Raviarsti avaldatu kohaselt on epileptikud neil esinevate vihahoogude tõttu väga ohtlikud. Haiglaravita jäädes on puudutatud isik ohtlik teda ümbritsevatele isikutele aga ka iseendale (sõimab ja ähvardab kõiki, ei söö korralikult ega võta rohtusid). Ka puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja toetab avaldaja taotlust. Maakohus asus seisukohale, et puudutatud isiku seisund ei ole alates tahtest olenematu ravi alustamisest paranenud ning esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud ega ära langenud.
MÄÄRUSKAEBUS
6.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub tühistada nii
10.märtsi 2023 kui ka 13. märtsi 2023 maakohtu määrused. Puudutatud isik on seisukohal, et tal puudub raske psüühikahäire, mistõttu ei ole täidetud PsAS §-s 11 ettenähtud eeldused tema kinnisesse asutusse paigutamiseks. Puudutatud isik paigutati haiglasse, sest tal tekkisid konfliktid sotsiaalmajutusüksuse töötajatega. Puudutatud isik ise oli oma elukohaga sotsiaalmajutusüksuses rahul, kuid töötajad olid tema vastu vaenulikud ja lõpetasid temaga sõlmitud eluruumi üürilepingu. Puudutatud isik soovis lepingu lõpetamise vaidlustada, mistõttu tehti tema suhtes valekaebus.
7.Avaldaja palub jätta määruskaebuse mõlema vaidlustatud määruse osas rahuldamata, sest täidetud on kõik tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamise tingimused.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
3 (5)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrused tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrused on seaduslikud ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust nende tühistamiseks.
10.Maakohus on kohaldanud esialgset õiguskaitset kuni neli päeva 10. märtsi 2023 määrusega ning pikendanud psühhiaatriahaiglasse paigutamist 13. märtsi 2023 määrusega kuni 40 päevani. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud PsAS § 11 lg 1 ja TsMS § 534 lg 5 kohaldamise eeldused. Kolleegium nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Maakohus on õigesti tuvastanud, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (PsAS § 11 lg 1 p 1). 10. märtsi 2023. a psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt on puudutatud isikul diagnoositud raske psüühikahäire orgaanilise luululise häire (F06.2) ja epilepsiast põhjustatud orgaanilise isiksushäire (F07.0) kujul. Puudutatud isikul on luululine vaenulikkus lähedaste ning meditsiini- ja sotsiaaltöötajate suhtes. Samuti esineb puudutatud isikul isiksushäirest tulenev ärrituvus ja kergesti vallanduv agressiivsus, millest tulenevalt ohustab ta ümbritsevate elu ja turvalisust (dtl 10). Veendumus, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, on tekkinud maakohtul ka isiku ärakuulamisel (dtl 41). Puudutatud isiku raviarsti avaldatust nähtuvalt ei muutunud puudutatud isiku seisund ka pärast nelja päevast haiglas viibimist (dtl 31).
12.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud ka puudutatud isiku ohtlikkuse (PsAS § 11 lg 1 p 2). Kolleegium nõustub, et olukorras, kus puudutatud isikul puudub haiguskriitika, ta ei võta ravimeid ning on agressiivne, ohustab ta haiglaravita enda ja ümbritsevate elu ja turvalisust. Ka Riigikohus on leidnud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt nt Riigikohtu
14.veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14.1). Samuti saab isiku ohtlikkus väljenduda kalduvuses vägivallale (vt nt Riigikohtu 19. veebruari 2014 määrus tsiviilasjas nr 32-1-155-13, p 39.2). Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik korduvalt olnud vägivaldne oma ema suhtes, mistõttu asus ta elama Männiku sotsiaalmajutusüksusesse. Ka sotsiaalmajutusüksuses käitus puudutatud isik agressiivselt, sõimates ja ähvardades töötajaid ja teisi elanikke (dtl 10). Seejuures on maakohus puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamisel arvestanud puudutatud isiku raviarsti hinnangut, mille kohaselt puudub puudutatud isikul koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel ta on psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele (dtl 31).
13.Kolleegiumi hinnangul on täidetud ka PsAS § 11 lg-s 3 sätestatud eeldus. Maakohus on teinud kindlaks, et puudutatud isikule ei piisa muudest psühhiaatrilise abi meetmetest, sest tal puudub haiguskriitika ning koostöövalmidus raviks. Ka määruskaebusest nähtuvalt ei mõista puudutatud isik enda ravivajadust. Riigikohus on varasemalt leidnud, et muude abinõude kasutamise võimatus eeldab seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (vt nt Riigikohtu 19. veebruari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-15513, p 40). Olukorras, kus isik eitab jätkuvalt temal diagnoositud rasket psüühikahäiret ning keeldub ravist, ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik puudutatud isikule osutada psühhiaatrilist abi muul viisil kui tema suhtes tahtest olenematut ravi kohaldades.
14.Kolleegium leiab, et kuivõrd puudutatud isiku raviarsti hinnangust nähtuvalt ei muutunud puudutatud isiku seisund pärast neljapäevalist ravi (dtl 31), siis leidis maakohus põhjendatult, et puudutatud isiku seisund ei ole alates tahtest olenematu ravi alustamisest paranenud ning esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud ega ära langenud. 4 (5)
Seejuures on ka määratud esindaja toetanud avaldaja avaldust. Kolleegium märgib täiendavalt, et asjaolu, et puudutatud isik ise on seisukohal, et tal puudub raske psüühikahäire ja ta ei vaja ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ja ohtlikkusele ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda asjatundjate seisukohtades.
15.Seejuures tuleb kolleegiumi hinnangul praegusel juhul arvestada ka puudutatud isiku varasemat käitumist ja ravivajadust. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik vajanud varasemalt seonduvalt psüühilise seisundiga haiglaravi psühhiaatriahaiglas kaheksal korral. Pärast haiglaravilt vabanemist on puudutatud isikul olnud probleeme iseseisvalt ravi jätkamisega, mistõttu on tema agressiivne käitumine süvenenud. Viimati viibis puudutatud isik haiglaravil perioodil 31. jaanuar 2022 kuni 11. märts 2022. Pärast haiglaravi jätkus puudutatud isiku ravi psühhoosivastaste pikatoimeliste süstidega, kuid puudutatud isik lõpetas ravi sama aasta augustis. Pärast psühhoosivastase toetusravi katkestamist on puudutatud isik pöördunud
31.oktoobril 2022 erakorralise meditsiini osakonda, kus tal tuvastati hulgalised pindmised kehavigastused (dtl 10). Arvestades ühelt poolt, et puudutatud isik on korduvalt viibinud psühhiaatriakliinikus ravil, ta ei ole korrektselt järginud talle antud ravisoovitusi ja on ambulatoorse toetusravi katkestanud, ta ei saa aru ravivajadusest ja tal puudub haiguskriitika, ning teiselt poolt, et ravita jäämisel esines oht puudutatud isiku enda ja teda ümbritsevate isikute elule ja tervisele, siis ei olnud ringkonnakohtu hinnangul muu psühhiaatriline abi küllaldane ega võimalik. Seega oli täidetud ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus.
16.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud on põhjendatud jätta TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda.
17.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS §-st 543. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.