Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 4. aprill 2023
Tsiviilasja number
2-22-19433
Tsiviilasi
V.R.i avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 066/2022/4012
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. jaanuari 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.R. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): V.R. (isikukood
XXXXXXXXXXXX)
esindajad
Vastustajad (puudutatud isikud):
1.Kohtutäitur Andrei Krek 2.I.T. (sissenõudja) (isikukood XXXXXXXXXXXX),
RESOLUTSIOON
1.Jätta V.R.i määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Viru Maakohtu 25. jaanuari 2023. a määrus muutmata.
3.Jätta V.R. menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.V.R. (avaldaja) esitas 29. detsembril 2022 avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 066/2022/4012 kuni 21.02.2023. Avaldaja palub täitemenetluse peatada, kuna ta peab apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasjas nr 2-13-10869 tasuma osade kaupa riigilõivu. Avaldaja ainsaks sissetulekuks on pension 521 eurot ja turvatöötaja miinimumpalk.
12.jaanuaril 2023 esitas avaldaja täiendatud avalduse, milles toob erandlike asjaoludena välja: avaldaja peab tasuma teises tsiviilasjas õigeaegselt riigilõivu (1400 eurot), ilma milleta apellatsioonimenetlus peatub. Maksta on jäänud veel 600 eurot. Tartu Ringkonnakohtu poolt avaldajale pandud kohustusi suudab avaldaja täita kuni 20.02.2023. Samuti muud asjaolud: lapselapsed A.A. 20.07.2016.a. psühholoogiliste probleemidega ja B.B. 01.07.2020.a. Avaldajal on kass ja koer, keda tuleb toita ja ravida jne. Vajalikeks asjaoludeks peab ka enda kroonilisi haigusi, mis nõuavad materiaalseid kulutusi.
2.Täiteasjas nr 066/2022/4012 on täitmisel 11. märtsi 2020 määrus tsiviilasjas 2-13-10869, millega on väljamõistetud I.T. kasuks menetluskulud 5788,24 eurot, millest on täitmata 5400,77 eurot, millele lisanduvad täitekulud. I.T. (sissenõudja) täitemenetluse peatamisega ei nõustu. Avaldajal oli mitu aastat aega vabatahtlikult kohtu poolt määratud summa tasumiseks, kuid ta ei ole seda teinud ja nüüd otsib põhjuseid tasumise edasi lükkamiseks. Sissenõudja on 67 aastane, pensionär ja tal on terviseprobleemid. Avaldaja poolt raha tasumine on sissenõudja jaoks väga oluline.
3.Kohtutäitur Andrei Krek maakohtule seisukohta ei esitanud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus jättis 25. jaanuari 2023. a määrusega avalduse täitemenetluse nr 066/2022/4012 täitmise peatamiseks rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohus tuvastas, et kohtutäituri Andrei Krek büroos on avaldaja suhtes menetluses täiteasi nr 066/2022/4012, mille algatamise aluseks on Viru Maakohtu 11. märtsi 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-10869 ja sissenõudja täitmisavaldus. Avaldaja esitas kohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks. Avaldaja tugineb Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 45, mis sätestab, et täitemenetluse võib peatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Põhjustena toob avaldaja välja, et avaldaja ainsaks sissetulekuks on pension 521 eurot ja turvatöötaja miinimumpalk. Avaldaja peab tasuma teises tsiviilasjas õigeaegselt riigilõivu; avaldajal on kaks lapselast; avaldajal on kass ja koer, keda tuleb toita ja ravida jne ning avaldajal on kroonilised haigused. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. TMS § 45 tuleb kohaldada kitsendavalt ja selle kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada,
kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks (Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p-d 9, 11). Maakohus leidis, et apellatsioonkaebuse menetlemine teises tsiviilasjas ei anna alust täitemenetluste peatamiseks ega ei ole erandlikuks asjaoluks TMS § 45 mõttes, kuna sundtäitmisele esitatud nõudel ja apellatsioonkaebuse menetlusel ei ole mingit seost. Avaldajal on võimalus esitada kohtule apellatsioonmenetluse raames taotluse menetlustähtaja pikendamiseks riigilõivu tasumise osas. Maakohus on arvamusel, et avaldaja majanduslik seisund ei kaalu üles sissenõudja huvi võlga tagasi saada. Avalduse kohaselt on avaldaja sissetulekuks pension 521 eurot ja turvatöötaja miinimumpalk. Alates 1. jaanuarist 2023 on kuutasu alammääraks 725 eurot. Seega ei ole tegemist avaldaja raske materiaalse olukorra ega erandliku asjaoluga TMS § 45 mõttes. Samuti ei too kaasa täitemenetluse peatamise põhjendatust asjaolu, et avaldajal on kaks lapselast, kass ja koer. Avaldajal puuduvad alaealised lapsed ning avalduses ja täiteregistris andmeid võlgniku elukoha kaotamise ja võlgniku kinnisvara arestimise kohta ei ole. Maakohus leiab, et ka avaldaja tervislik seisund ei ole erandlikuks asjaoluks TMS § 45 mõttes. Riigikohus leidis, et elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt raske haigus. Avaldusest ei nähtu, et avaldaja ei ole oma krooniliste haiguste tõttu võimeline sissetulekut saama. Puuduvad tõendid, millest nähtuks avaldaja püsiv või pikka aega kestnud raske tervislik seisund või töövõimetus, mis ei võimalda sissetulekut teenida. Vastupidi, avaldaja andmetel töötab ta turvatöötajana. Kokkuvõtteks leiab maakohus, et avaldaja apellatsioonmenetlus teises tsiviilasjas, avaldaja sissetulekute suurus, avaldaja terviseseisund ja avaldaja ülalpidamisel olevad lapselapsed ei võimalda täitemenetlust peatada. Kuna antud juhul ei ole tuvastatavad erandlikud asjaolud, mis annaksid alust täitemenetlus peatada või ajatada, siis puudub vajadus kaaluda sissenõudja huvisid. Maakohus märgib, et kui avaldaja soovib võlgnevust tasuda osamaksetena, siis on avaldajal võimalus pöörduda sissenõudja poole, et saavutada kokkulepe täitemenetluse peatamiseks.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse. Avaldaja palub peatada täitemenetluse ning vabastada tema pangakonto aresti alt. Avaldaja leiab, et maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p-s 5 sätestatud menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa vale ja ebaõiglase otsuse tegemise. Maakohtu määrus on põhjendamata ja vastuoluline. Samuti ei kuulu avaldaja arvates kohaldamisele Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 p 1, kuna nimetatud punkt käsitleb krediidiasutuse ja eraisiku vahelisi suhteid. Kohus ei ole arvestanud inflatsiooni, toiduainete, kommunaalteenuste jms kallinemist. Sissenõudja omab kinnisvara. Maakohus ei nõudnud sissenõudja varalist seisundit tõendavaid dokumente, et võrrelda avaldaja ja sissenõudja majanduslikku olukorda.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
6.Sissenõudja leidis, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
7.Kohtutäitur leidis, et määruskaebus on põhjendamata ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur juhtis tähelepanu sellele, avaldaja ei ole oma avalduses esitanud kohtule ammendavat ülevaadet oma vara kohta (jättis teatamata realiseerimiskõlbliku vara olemasolust).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ja avaldaja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 465 lg 2 p 8) ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
9.Avaldaja taotles 12. jaanuaril maakohtule esitatud avalduses täitemenetluse peatamist kuni 21. veebruar 2023. Nimetatud tähtaeg on käesolevaks ajaks möödunud. 8. veebruaril 2023 esitatud määruskaebuses taotles avaldaja täitemenetluse peatamist „üheks kuuks ja 8. päevaks“, ka see tähtaeg on ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks möödunud. Eeltoodud asjaolud viitavad sellele, et avaldaja ei vaja käesoleval ajal enam õiguskaitset. Ringkonnakohus möönab, et avaldaja majanduslik olukord ei ole hea ja ta peab tegema mõistlikke pingutusi oma kohustuste täitmiseks, kuid see ei ole piisav täitemenetluse peatamiseks. Asja materjalidest nähtub, et avaldaja taotlus, tsiviilasjas 2-13-10869 riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, on lahendatud avaldaja huve arvestades ning talle on võimaldatud riigilõivu tasumine ositimaksetega. Avaldaja taotleb täitemenetluse peatamist, milleks annab aluse TMS § 45. Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel, arvestades võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve, on ebaõigluse kriteeriumist lähtudes alust täitemenetluse peatamiseks avaldaja soovitud viisil. Maakohus viitas asjakohasele Riigikohtu praktikale ja leidis õigesti, et kohus võib täitemenetluse peatada vaid erakorraliste asjaolude esinemisel. TMS § 45 tuleb erandliku normina tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane (vt Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et avaldaja poolt väljatoodud asjaolud ei ole käsitletavad erandlike asjaoludena TMS § 45 mõistes, mistõttu ei ole täitmise peatamine põhjendatud.
10.Avaldaja väited selle kohta, et maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt TsMS § 656 lg 1 p-s 5 sätestatud menetlusõiguse norme, on paljasõnalised ning põhjendamata. Avaldaja ei ole välja toonud millised materiaalõiguse norme kohus valesti kohaldas. Maakohus on määruses põhjendanud, miks ei ole erandlikud avaldaja välja toodud asjaolud nagu avaldaja sissetuleku suurus, teises tsiviilasjas riigilõivu tasumise kohustus, avaldaja lapselapsed ning terviseseisund. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna menetluses ei ole tuvastatud erandlikud asjaolud, mis annaksid alust täitemenetluse peatada või ajatada, siis puudub vajadus kaaluda sissenõudja huvisid.
11.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.