Latesto OÜ hagi BLRT Grupp Aktsiaselts vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja vallasvara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest
Tsiviilasja hind
120 549,19 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Latesto OÜ (registrikood 11198637) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaspar Lind (e-post: [email protected]) Kostja: BLRT Grupp Aktsiaselts (registrikood: 10068499) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Katrin Paulus (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada Latesto OÜ hagi BLRT Grupp Aktsiaselts vastu osaliselt.
2.Mõista BLRT Grupp Aktsiaseltsilt Latesto OÜ kasuks välja 86 544,42 eurot. Menetluskulud
3.Jätta poolte menetluskulud 90% ulatuses kostja BLRT Grupp Aktsiaseltsi kanda ja 10% ulatuses Latesto OÜ kanda.
4.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le
2.Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.Hageja Latesto OÜ esitas 10.07.2020 Harju Maakohtule hagi kostja BLRT Grupp AS vastu. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad Latesto OÜ-le asjad, mis asuvad xxx asuval kinnistul. Nimetatud kinnistu kuulub BLRT Grupp Aktsiaseltsile ning kinnistut kasutas kostjaga sõlmitud üürilepingu alusel Latesto Ringkäitlus OÜ. Hageja sõlmis Latesto Ringkäitlus OÜga 01.10.2018 allrendi lepingu, mille alusel hoidis hageja kinnistul kaupu (materjali) ja masinaid (tehnikat) ning millega seoses hageja tasus Latesto Ringkäitlus OÜ-le jooksvalt renti. Hageja ei tegele jäätmekäitlusega nagu seda tegi Latesto Ringkäitlus OÜ, mis omab selleks vastavaid lubasid ning seetõttu on hageja kasutanud rendilepingu eset enda tegevuses (hakkepuidu tootmine).
2.Latesto Ringkäitlus OÜ-l tekkis võlgnevus jooksvalt võlgnevus (seoses üldise majanduslangusega) ning hageja andmetel oli 08.06.2020 seisuga oli võlg 21 597,33 eurot. Kostja leidis, et selles olukorras on põhjendatud ja õigustatud rakendada pandiõigust ning seda viisil, kus trossiga suleti alates 05.06.2020 kinnistu värav ning blokeeriti nii Latesto Ringkäitlus OÜ-l kui ka kõikidel teistel isikutel, sealhulgas ka hagejal, ligipääs kinnistule ning seal asuvatele esemetele. Sisuliselt võeti ära hagejalt asjade valdus. Hageja on esitanud kostjale esindaja kaudu nõude ja selgitanud, et kinnistul asuvad hagejale kuuluvad esemed ja palunud hiljemalt 08.07.2020. a esemed välja anda. Kinnistul asuvaid esemeid ei ole hagejale välja antud.
3.xxx paikneval kinnistul asusid järgmised hagejale kuuluvad esemed: xxx, mille omandiõigust tõendab registreerimistunnistus, ekskavaator xxx, tehasetähis: xxx, mille omandiõigust tõendab omandiõiguse ülemineku leping ja liisinguleping, ekskavaator xxx, tehasetähis: xxx, mille omandiõigust tõendab omandiõiguse ülemineku leping, haaratsiga laadimiskopp, mille omandiõigust tõendab arve-saateleht, millelt nähtub, et hageja on tasunud müügihinna kahes osas, s.o 15.08 ja 27.10.2017, võsagiljotiin xxx, mille omandiõigust tõendab hagejale esitatud müügiarve, hakkepuit 421m3, mille omandiõigust tõendavad saatelehed, millelt nähtuvalt on hageja vedanud või lasknud vedada talle kuuluvat hakkepuitu enda xxx lattu, st kinnistul asuvale hageja poolt rendilepingu alusel kasutatavale platsile. Nimetatud asjade turuväärtuseks hindab hageja kokku 96 479,18 eurot.
4.Hageja palus hagiavalduses kohtul kohustada BLRT Grupp Aktsiaseltsi andma hagejale välja järgmised esemed: xxx; ekskavaator xxx, tehasetähisega: xxx; ekskavaator xxx xxx, tehasetähisega: xxx; haaratsiga laadimiskopp; võsagiljotiin xxx; hakkepuit kogusega 421 m3. Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda.
5.Kuivõrd menetluse käigus selgus, et hagetavad esemed on võõrandatud ning hagis esitatud nõuet pole võimalik enam maksma panna, esitas hageja 30.11.2022 kohtule taotluse asendada hagis esitatud asjade väljanõudmise nõue kahju hüvitamise nõudega. Kuna kostja poolt kolmandatele isikutele võõrandatud hagejale kuulunud esemete väärtus on kokku 96 479,19 eurot, nõuab hageja kostjalt selle summa suurust kahjuhüvitist VÕS § 132 lg 2 ja AÕS § 80 lg 1 alusel.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja ei vaidlusta järgnevaid hagis esile toodud faktilisi asjaolusid: hagis nimetatud esemed asuvad kostjale kuuluval xxx kinnistul; xxx OÜ-l (endine firma Latesto Ringkäitlus OÜ; edaspidi: pankrotivõlgnik) tekkis kostja ees võlgnevus ning hageja andmetel oli 08.06.2020 seisuga oli võlg 21 597,33 eurot, hageja subjektiivsel hinnangul on vaidlusaluste esemete väärtus 10.07.2020 seisuga kokku 96 479,19 eurot. Kostja kinnitas, et nende faktide üle ei esine vaidlust ja kohus saab neist lähtuda.
7.Kostja ja pankrotivõlgnik sõlmisid 20.12.2017 üüripinna üürilepingu, mille kohaselt sai pankrotivõlgnik enda valdusse üüripinna ning kohustus selle eest tasuma üüri summas 7 200 eurot koos kõrvalkuludega. Kostja tugineb kõigile üürilepingus sätestatud kokkulepetele ilma
neid siinkohal üle kordamata. Kostja ütles 09.06.2020 üürilepingu üles pankrotivõlgniku olulise lepingurikkumise tõttu. Nimelt seisnes oluline lepingurikkumine kokkuvõtvalt selles, et pankrotivõlgnik hilines üürilepingus sätestatud maksete tasumisega üle 30 päeva ning asus üüripinda prügiga risustama hoolimata sellest, et ütles ise 23.04.2020 üürilepingu üles ja pidi üüripinna vabastama 31.07.2020. Kostja on korduvalt nõudnud pankrotivõlgnikult üüripinna jäätmetest koristamist ning üleandmist kostjale ning üürileandja pandiõiguse teostamisest. Kostjal on pankrotivõlgniku kui üürniku vastu järgmised nõuded kokku summas vähemalt 153 637,33 eurot: tasumata üürivõlg 21 597,33 eurot, leppetrahvid kokku 32 040 eurot, kahju hüvitamise nõue vähemalt 100 000 eurot (tegelikkuses suurusjärgus u 500 000 eurot).
8.Kuna kostja nõue üürileandjana ületab oluliselt üürileandja pandiõigusega kaetud esemete väärtuse, on ilmne, et üürileandjal on õigus jätta kõik need esemed pandi alla. Riigikohus leidis asjas nr 3-2-1-127-11 (p-s 12), et üürileandja pandiõigus on asjaõigus, mis ei kehti mitte ainult üürniku, vaid igaühe suhtes. VÕS § 305 lg-test 1 ja 2 tulenevalt laieneb üürileandja pandiõigus ka üüritud ruumis asuvatele kolmandate isikute vallasasjadele. Üürileandja pandiõigusele võivad eelneda kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need ei kuulu üürnikule (VÕS § 305 lg 3). Riigikohus on mh ka eelviidatud lahendis üle kinnitanud, et VÕS § 305 lg 3 ei kohaldu juhul, kui üürileandja sai alles pärast üürilepingu ülesütlemist teada, et asjad ei kuulu üürnikule (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-8-08, p 18). Käesoleval hetkel ei ole tõendatud, et võlausaldaja teadis pandiga kaetud esemete kuulumisest kolmandale isikule – seda peab tõendama hageja. Hageja ei ole asjaolu tõendanud. Seega saab võlausaldaja osaliselt enda nõude katta panditud esemete müügist.
9.Vastuseks hageja nõude muutmised avaldusele, avaldas kostja, et juhul kui kohus nõustub hagiavalduse muutmisega, tuleb hageja kahju hüvitise nõue jätta rahuldamata, kuna see on esitatud materiaalõiguslikult ebakorrektselt ning on tõendamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
11.Asjas puudub vaidlus, et • Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja oli kinnistusraamatusse kantud xxx asuv tootmismaa (registriosa xxx) omanikuna, mida tõendab kinnistusraamatu väljavõte (I kd tl 4-5). •
Kinnistut kasutas 29.12.2017 üürilepingu alusel Latesto Ringkäitlus OÜ (alates 03.07.2020 uue ärinimega xxx OÜ (pankrotis), I kd tl 117-124).
•
Latesto Ringkäitlus OÜ ja Latesto OÜ sõlmisid 01.10.2018 rendilepingu, millega Latesto Ringkäitlus OÜ andis hageja kasutusse tasu eest 1600 m2 suuruse osa kinnistust nr xxx asukohaga xxx (I kd tl 6-7).
•
Kostja teostas kinnistul omaabi korras 05.06.2020 üürileandja pandiõigust. 05.06.2020 suleti trossiga kinnistu värav ja blokeeriti nii hagejal kui ka Latesto Ringkäitlus OÜ-l ja kõikidel teistel isikutel juurdepääs kinnistule ning seal asuvatele esemetele.
•
Pooled ei vaidle, et hagi esemeks olevad xxx; ekskavaator xxx, tehasetähisega: xxx; ekskavaator xxx, tehasetähisega: xxx; haaratsiga laadimiskopp; võsagiljotiin xx; hakkepuit kogusega 421 m3 asusid 05.06.2020 seisuga xxx kinnistul (kostja 07.09.2020 menetlusdokument p 3, I tl 112 pöördel).
•
09.06.2020 teatisega ütles kostja Latesto Ringkäitlus OÜ-le üürilepingu üles (I kd tl 125-126).
•
xxx OÜ (pankrotis) pankrot kuulutati välja 17.08.2020 kell 13:00 tsiviilasjas nr 2-208582.
•
Kostja võõrandas kinnisasja xxx asuv tootmismaa (registriosa xxx).
•
Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
12.Hageja on esialgses hagiavalduses esitanud kostja vastu nõude eelpool viidatud vallasasjade hagejale üleandmiseks, hiljem asendas selle nõude asjaolude muutumise tõttu kahju hüvitamise nõudega. VÕS § 132 lg 1 järgi asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 127 lg 1-2 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
13.Kohus on seisukohal, et hageja kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel igasugune lepinguline suhe puudus. Kostjal oli küll üürisuhe Latesto Ringkäitlus OÜ (alates 03.07.2020 uue ärinimega xxx OÜ (pankrotis), kellega oli hagejal omakorda üürileping. Seega ei ole antud juhul tegemist lepingust tuleneva kahjunõudega.
14.Kohus selgitab, et kostja saab hagejale varalise kahju õigusvastase tekitamise eest VÕS § 1043 alusel vastutada üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt järgmised eeldused: •
Kostja on pannud toime õigusvastase teo VÕS § 1045-1049-de mõttes;
•
Kostja on rikkumises süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050);
•
Hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1);
•
Kahju hüvitamine on ette nähtud VÕS §-des 129-132 või kahju hüvitamise võimalus tuleneb rikutud sätte kaitseeesmärgist (VÕS § 127 lg 2) ega ole seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumise puhul (VÕS § 1045 lg 1 p 7) välistatud VÕS § 1045 lg-st 3 tulenevalt;
•
Õigusvastase teo ja hagejale tekkinud varalise kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
15.Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu või hooletuse puudumise. Kohus selgitab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5).
16.Kohus märgib, et hageja esialgse nõude õiguslik alus oli asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Kostja leiab, et on kohaldanud eelpoolviidatud enda üürniku võlgnevuse tõttu hageja väidetavale varale üürileandja pandiõigust. AÕS § 80 alusel esitatud vindikatsiooninõude rahuldamise välistab see, kui kostjal on õigus välja nõutavaid asju kinni pidada üürileandja pandiõiguse alusel. AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
17.Hageja on esile toonud, et esialgselt kostjalt hagetavad vallasasjad kuulusid talle. Nii nähtub registritunnistusest, et xxx laaduri omanik on Latesto OÜ (I kd tl 11), liisingulepingu ja vara ülemineku lepingust nr xxx selgub, et ekskavaatori xxx, tehasetähisega: xxx omanik on Latesto OÜ (I kd tl 12-13); liisingulepingust ja vara ülemineku lepingust nr xxx selgub, et ekskavaatori xxx, tehasetähisega: xxx omanik on Latesto OÜ (tl 14-15); hagejale väljastatud arvesaatelehest nr xxx tulenevalt haaratsiga on laadimiskopa omanik Latesto OÜ (tl 16) ja arvest nr 25/2013 tuleneb, et võsagiljotiini xxx omanik on Latesto OÜ (tl 17). Kostja on küll üldsõnaliselt väitnud, et viidatud dokumendid ei tõenda veel vara kuuluvust, kuid kostja ei ole esile toonud ühtegi sellist asjaolu, millest kohus saaks teha järelduse, et tegelikkuses on hageja eelpoolnimetatud tehnika edasi võõrandanud. Kohtule esitatud saatelehtedest nähtub, et hageja on enda xxx lattu saatnud 26.03.2020, 07.04.2020 ja13.05.2020 kokku 421m3 hakkepuitu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
18.Kostja tugineb sellele, et ta on kohaldanud hageja vara suhtes üürileandja pandiõigust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 305 lg 1 järgi on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt üürileandja pandiõigusele eelnevad kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule, samuti üürniku valduses olevatele asjadele, mis on omanikult või eelmiselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil omaniku või eelmise valdaja tahte vastaselt valdusest välja läinud. VÕS § 306 lg 4 järgi kui üürileandja saab üürilepingu kehtivusajal teada, et üürniku poolt ruumi toodud asjad ei kuulu üürnikule, ja ei ütle üürilepingut esimesel võimalusel üles, lõpeb pandiõigus neile asjadele.
19.Riigikohus on selgitanud, et „ VÕS § 305 lg 1 esimesest lausest tulenevalt laieneb üürileandja pandiõigus ka üüripinnal asuvatele kolmandate isikute vallasasjadele. Üürileandja pandiõigusele võivad eelneda vaid sellised kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need ei kuulu üürnikule, või mis olid omaniku või eelmise valdaja valdusest tahtevastaselt välja läinud (VÕS § 305 lg 3). VÕS § 305 lg 3 ei kohaldu juhul, kui üürileandja sai alles pärast üürilepingu lõppemist teada, et asjad ei kuulu üürnikule (vt Riigikohtu 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 12; 20. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-11, p 12). AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Sellest järeldub, et üürileandja võib eeldada, et kõik üürniku valduses olevad vallasasjad kuuluvad üürnikule (vt Riigikohtu 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 12). Eelnev kehtib olenemata sellest, kes on teine lepingupool (RKTKo nr 3-2-1-68-16, p 40.2).
20.Riigikohus on seega üürileandja teadmise ja teadma pidamise esinemise sidunud pandiõiguse tekkimise hetkega. Üürileandja pandiõigus tekib seaduse jõul üürilepingu sõlmimisega või siis sellest hetkest, kui konkreetne vallasasi üüritud kinnisasjale viiakse. Järelikult tuleb üürileandja teadmist või teadma pidamist hinnata üürileandja pandiõiguse tekkimise seisuga. Kui üürileandja saab kolmanda isiku õigusest teada hiljem, siis see üürileandja pandiõiguse ja kolmanda isiku õiguste vahekorda enam ei mõjuta. Eelpool viidatud lahendis selgitas Riigikohus, et „üürileandja pandiõigus tekib seaduse jõul üürilepingu sõlmimisega. Üürileandja teadmise või teadma pidamise aja määramisel konkreetse asja suhtes, mis toodi ruumi pärast üürilepingu sõlmimist, tuleb aga lähtuda sellele asjale pandiõiguse laienemise ajast, täpsemalt ajast, mil asi ruumi toodi. See tuleneb mh VÕS § 306 lg-st 4, mille kohaselt lõpeb pandiõigus üürniku poolt ruumi toodud asjadele, kui üürileandja saab lepingu kehtivusajal teada, et need asjad ei kuulu üürnikule, ja ei ütle üürilepingut esimesel võimalusel üles. See säte ei anna üürileandjale iseseisvat ülesütlemisõigust, vaid näeb ette, et algselt tekkinud pandiõigus kolmanda isiku asjadele lõpeb, kui üürileandja saab kolmanda isiku omandiõigusest teada ja omab samal ajal võimalust leping üles öelda (nt tähtajatu üürileping
korraliselt üles öelda), kuid ei tee seda. Kolleegiumi arvates laieneb pandiõigus ruumis olevatele kolmandate isikute asjadele ka siis, kui üürileandja on asjade kolmandatele isikutele kuulumisest teadasaamise ajaks üürilepingu juba üles öelnud (RKTKo nr 3-2-1-8-08, p 12, 13).
21.Kostja on esile toonud, et xxx OÜ (pankrotis, kuni 03.07.2020 ärinimega Latesto Ringkäitlus OÜ) ütles 23.04.2020 ülesütlemisavaldusega 20.12.2017 sõlmitud üürilepingu alates 01.08.2020 erakorraliselt üles. Üürilepingu kehtivuse viimane päev oli ülesütlemisavalduse kohaselt 31.07.2020 (tl 127-128). Kostja omakorda ütles sama üürilepingu 09.06.2020 avaldusega üles üürilepingu p 6.7.11 alusel ja nõudis kinnistu vabastamist hiljemalt 10.06.2020. Igasuguse lepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on lepingulist suhet lõpetava kujundusõigusega, seega piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest (VÕS § 195 lg-d 1 ja 2). Lepingu ülesütlemise avaldus muutub kehtivaks vastaspoole poolt kättesaamisega (TsÜS § 1 ja § 69 lg 1). Kohus selgitab, et kui üürileandja on üürilepingu VÕS sätestatud alusel üles öelnud ja üürnik leiab, et selliseks üürilepingu ülesütlemiseks ei ole seadusest tulenevat alust või ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele, s.t üürilepingu ülesütlemine on VÕS § 325 lg 5 kohaselt tühine, peab üürnik ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks pöörduma üürivaidlusorgani poole. Kuivõrd kohtu ette ei ole toodud asjaolu, et üürnik ei saanud kostja üürilepingu ülesütlemise avaldust kätte või oleks lepingu ülesütlemise vaidlustanud, tuleb asuda seisukohale, et üürileping Käitleja OÜ (pankrotis, kuni 03.07.2020 ärinimega Latesto Ringkäitlus OÜ) ning kostja vahel lõppes 09.06.2020. Käesolevas vaidluses ei ole hageja tuginenud sellele, et kostja ütles üürilepingu Käitleja OÜ-le (pankrotis) ebaõigesti üles. Ka xxx OÜ (pankrotis) pankrotihaldur on kinnitanud, et üürileping lõpetati ühepoolselt üürileandja poolt 09.06.2020, rendileandja ja kinnistu omanik võttis territooriumi valduse üle (I kd tl 207).
22.Pooled ei vaidle selle üle, et üürileandja tõkestas kõigil isikutel kinnistule juurdepääsu 05.06.2020 so kohaldas pandiõiguse tagamiseks omaabi. Seega pidi hageja esile tooma, et kostja teadis enne 05.06.2020 seda, et käesoleva hagi esemeks olev vara ei kuulunud üürnikule vaid hagejale. Hageja on selgitanud, et kostja oli teadlik sellest, et kinnistul tegutsevad ka kolmandad isikud, sest sellele viitas kostja ja Latesto Ringkäitlus OÜ (xxx OÜ) vahel sõlmitud rendileping. Nimetatud lepingu p 5.3.5 järgi on üürnikul õigus sõlmida allüürilepinguid käesolevas lepingus toodud tingimustel ettevõtetega Latesto Trade OÜ, Latesto OÜ ja Latesto Varahaldus OÜ. Hageja hinnangul pidi üürileandja vähemalt teadma, et kinnistul võib olla kolmandate isikute vara, sealhulgas hageja Latesto OÜ vara, sest üürilepingus on antud õigus sõlmida allüürilepinguid. Hageja on seisukohal, et kostja mitte ainult ei pidanud teadma vaid tegelikult ka teadis, et xxx kinnistul asub kolmanda isiku vara. Kostja sulges kinnistule ligipääsu kõikidele isikutele (trossiga suleti värav) ja peatas nii kolmanda isiku kui ka kõigil teistel kinnistul tegutsevate isikute majandustegevuse 05.06.2020, mis oli reede. Pärast seda on 08.06.2020 (s.o esmaspäev) saatnud kostja esindaja e-kirja (I kd tl 129), kus muuhulgas kostja esindaja A A märgib: 09.06.2020 kl 12:00 alustavad pooled pandiõiguse teostamiseks blokeeritud vara inventuuri, mille käigus määrab üürileandja üürniku abil: i. arestitud vara omanikud ja eeldavatava väärtuse; ii. kolmandatele isikutele kuuluva vara; iii. 3-ndate isikute vara tagastamise aja ja korra. See viitab hageja arvamuse kohaselt selgelt sellele, et kostja oli kogu aeg teadlik asjaolust, et xxx tegutsevad kolmandad isikud ning kinnistul asuvad kolmandatele isikutele kuuluvad esemed. Vastasel juhul ei oleks olnud vajadust saata kirja, et hakata määrama kindlaks pandiõiguse teostamiseks kolmandatele isikutele kuuluvat vara. Kostja vaidleb hagejale vastu ja leiab, et tegemist on liialdatud järeldusega, sest nimetatud lepingupunktis puudub kostja teadmine esemete omandiõiguse kohta.
23.Kohus hageja mõttekäiguga ei nõustu. Nagu kohus eelpool viitas, tekib üürileandja pandiõigus seaduse jõul üürilepingu sõlmimisega või konkreetsele asjale pandiõiguse laienemise ajast, täpsemalt ajast, mil asi ruumi toodi. Nagu eelpool selgitatud, kui kolmandad isikud soovivad oma asjad üürileandja pandiõiguse alt välistada, peavad nad tagama, et üürileandjat nende omandist asjade ruumi viimisel viivitamata teavitataks. Käesoleval juhul ei ole hageja ei esile
toonud ega ka tõendanud, et vaidlusaluse tehnika või hakkepuidu xxx laoplatsile viimisel on sellest selgelt teavitatud kostjat. Ka xxx OÜ (pankrotis, varasema ärinimega Latesto Ringkäitlus OÜ) ja kostja vahelisest üürilepingust ei nähtu, et üürileandja pandiõigus oleks välistatud või piiratud selle ulatust vaid üürnikule kuuluvate asjadega või oleks üürileandja hagejaga sõlminud kokkuleppe, et pandiõigus ei laiene tema asjadele.
24.Asjaolu, et kostja teadis üürniku ja hageja allüürilepingu sõlmimisest või selle sõlmimise võimalikkusest ei tähenda, et kostja oleks teadnud konkreetse vara hagejale kuulumisest. Nagu kohus eelpool viitas, AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Üürileandja pandiõigus ei ulatu mitte üksnes üürnikule kuuluvatele asjadele vaid üürileandja pandiõigusega võivad olla koormatud ka kolmandate isikute vallasasjad, mis asuvad üüritud pinnal. Riigikohus on tähelepanu juhtinud, et on asju või esemeid, mille puhul üürileandja ei saa tugineda AÕS § 90 lg 1 eeldusele, kuna ta võib järeldada, et need asjad ei kuulu üürnikule ega taga seega üürileandja nõudeid üürniku vastu. Riigikohus selgitas, et sellisteks asjadeks on näiteks üürniku kui ettevõtja klientide poolt ajutiselt ruumi toodud asjad. Esmajoones ei pea üürileandja asjade ruumi toomisel teadma, millisele kolmandale isikule konkreetselt asjad kuuluvad, oluline on aga, et need asjad, mis üürnikule ei kuulu, oleks identifitseeritavad. Kohtu ette ei ole toodud asjaolu, et vaidlusalune tehnika ja hakkepuit olid üüripinnale toodud ajutiselt hoiule. Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest kostja kui üürileandja teadis või pidi teadma, et just käesolevaks hagi esemeks olnud tehnika ja hakkepuit kuulusid hagejale.
25.Nagu Riigikohus on selgitanud, ei saa üürileandja pandiõigust kolmandate isikute asjadele välistada umbmääraselt vaid asjad, mis üürnikule ei kuulu peavad olema identifitseeritavad. Üürileandja pandiõigust kohaldav isik ei pea mõistatama, millised asjad üüripinnal olevad asjad kuuluvad üürnikule ja millised mitte. Seega ei ole asjakohane hageja seisukoht, et kostja oli teadlik asjaolust, et xxx tegutsevad kolmandad isikud ning kinnistul asuvad kolmandatele isikutele kuuluvad esemed. Hageja asjadele üürileandja pandiõiguse kohaldamise välistamiseks oleks hageja pidanud kostjat juba tehnika ja hakkepuidu kinnistule toomisel teavitama, et need konkreetsed asjad kuuluvad just hagejale. Et hageja või tema üürileandja oleks kostjat õigeaegselt sellest kostjat teavitanud, kohtu ette toodud ei ole. Seega oli kostjal iseenesest üürniku vastu nõude olemasolu korral põhimõtteliselt õigus kohaldada hageja tehnika ja hakkepuidu suhtes üürileandja pandiõigust.
26.Riigikohus on selgitanud, et „Õigus asju kinni pidada tähendab eelkõige üürileandja nõuet, et pandiõigusega koormatud asjad jääksid üürileandja ruumidesse (asjade äraviimise keeld). Vajaduse korral võib üürileandja asjade kinnipidamiseks kasutada omaabi (VÕS § 307 lg 1 teine lause). Välistada ei saa pandiõiguse teostamisel omaabina üürnikult tema kasutuses olevate ruumide ja nendes asuvate asjade valduse äravõtmist, kui see on pandiesemeks olevate vallasasjade üüritud kinnisasjalt äraviimise takistamiseks vajalik. Nimetatud viisil pandiõiguse teostamise eelduseks on järgmised asjaolud: üürnik on rikkunud asjade äraviimise keeldu pandiõigusega koormatud asjade ruumidest eemaldamisele asumise või mõne asja äraviimisega või asjade äraviimist on ilmne põhjus karta (vt Riigikohtu 11. märtsi 2008. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p-d 15 ja 16). (RKTKo 3-2-1-127-11, p 11).
27.Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks üürnikule enne 05.06.2020 esitanud nõude selle kohta, et üürnik ei tohi kinnisasjalt asju ära viia. Samas on kostja esindaja 08.06.2020 e-kirjas põhiüürnikule märkinud, et üürnik on asunud vara kinnistult välja viima, näiteks 2020 juunis eemaldas üürnik õigusvastaselt kinnistult jäätmete käitlusliini magneti ca 5 000 euro väärtuses, milleta on kogu käitlusliini opereerimine oluliselt häiritud (I kd tl 129). Sellele väitele ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Seega oli kostja omaabi kasutamine iseenesest põhjendatud. Kohus märgib ka seda, et isegi kui kostja oleks pandiõigust teostanud lubamatul viisil, ei lõpetaks see kostja pandiõigust üüritud kinnisasjal asuvatele vallasasjadele.
28.Järgmiseks kohus kontrollib, kas ja millises summas oli kostjal oma üürniku vastu mingi nõue, mille alusel ta sai pandiõigust kohaldada. Kohus märgib, et pandiga on tagatud üürilepingust
tulenevad jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded ning pandiõigus laieneb ka kõrvalnõuetele. Hüvitisnõuete raames on hõlmatud muu hulgas ka üüritud asja kahjustamisest tulenevad nõuded. Põhimõtteliselt hõlmab hüvitisnõuete mõiste kõiki üürilepingust tulenevaid hüvitisnõudeid, mida üürilepingu alusel esitada saab. Pandiõigusega võivad olla hõlmatud ka pandiõiguse teostamisega seotud kulud, sh asja äravedamise ja säilitamise kulud, kui need kulud on pandiõiguse teostamiseks vajalikud. Selline õigus tuleneb AÕS § 287 lg-st 2 koosmõjus VÕS § 305 lg-ga 4 (VÕS II, kommenteeritud väljaanne, Juura 2019, lk 316). Riigikohus on selgitanud, et „Kolleegiumi arvates võib üürileandja VÕS § 307 lg-s 1 nimetatud õigust kasutada üksnes selliste nõuete tagamiseks, mis on asjade valdusse võtmisel muutunud sissenõutavaks, v.a võimalikud edasised kulud asjade hoidmiseks, säilitamiseks ja müügiks. Lisaks tuleneb VÕS § 307 lg-st 1, et üürileandja valdusse võetavate asjade väärtust tuleb hinnata asjade kinnipidamise (üürileandja valdusse võtmise) aja seisuga. Lähtuvalt VÕS § 305 lg-st 4 ja AÕS § 283 lg-st 2 võib üürileandja neis piirides siiski ise valida, milliseid pandiõigusega koormatud asjadest ta oma valdusse võtab. Kokkuvõttes ei tohi üürileandja oma pandiõigust kuritarvitada ega rikkuda panditud asjade omanike õigusi, st võtta oma valdusse rohkem asju, kui on vajalik tema nõuete rahuldamiseks, ega pidada asju kinni nt võimalike tulevaste nõuete tagamiseks“ (RKTKo 3-2-1-8-08, p 16).
29.Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et „kuigi üürileandja pandiõigus laieneb kõikidele üüritud kinnisasjal asuvatele ja § 305 lg-s 1 sätestatud tingimustele vastavatele asjadele, saab üürileandja pandiõigust teostada üksnes juhul, kui üürnik on üürileandja suhtes võlgnevuses, st kui üürileandjal on üürniku suhtes sissenõutavaks muutunud nõudeid, mis on pandiõigusega tagatud (vt § 305 lg 1 ls 2). Muude nõuete osas üürileandja pandiõigust teostada ei saa. Samuti ei saa pandiõigust teostada nõuete osas, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud.“ (VÕS II, kommenteeritud väljaanne, Juura 2019, lk 324).
30.Kostja on esile toonud, et tal on pankrotivõlgniku kui üürniku vastu nõudeid kokku vähemalt summas 153 637,33 eurot: tasumata üürivõlg 21 597,33 eurot, leppetrahv kokku 32 040 eurot ja kahju hüvitamise nõue vähemalt 100 000 eurot (tegelikkuses suurusjärgus u 500 000 eurot). 13.05.2022 menetlusdokumendis kostja täpsustas, et üürnikul/pankrotivõlgnikul oli 09.06.2020 seisuga üürivõlg kostja ees summas 21 597,33 eurot. Kostja möönis, et hageja on õigesti viidanud, et üürivõlast tuleb maha arvata tagatisraha 14 400 eurot kahe kuu üüri ulatuses, seega oli kostjal pankrotivõlgniku vastu sissenõutavaks muutunud üürivõla nõue summas 7 197,33 eurot. Kostja hinnangul on tal üürniku vastu ka leppetrahvi nõue summas 39 240 eurot. Samuti leiab kostja, et tal on üürniku vastu jäätmete äraveo ja utiliseerimise tõttu tekkinud kahju summas 436 034,55 eurot, millest tuleb maha arvata leppetrahv summas 14 400 eurot. Seega on kostjal üürniku vastu ka kahju hüvitamise nõue summas 421 634,55 eurot.
31.Kõigepealt kontrollib kohus kostja üürivõlgnevuse nõuet põhiüürniku vastu. Pooled on välja toonud, et 09.06.2020 seisuga on oli põhiüürniku üürivõlg kostja ees 21 597,33 eurot. Samas on hageja esile toonud, et üürileandja nõue tugines üürilepingu ülesütlemisel kahele arvele, millest üks so 28.05.2020 arve nr 37548 summas 14 398,22 eurot muutus sissenõutavaks 07.06.2020 (I kd tl 125-126). Samas kohaldas kostja omaabi ja tõkestas juurdepääsu kinnistule juba 05.06.2020 ehk enne, kui oli saabunud 28.05.2020 arve tasumise tähtaeg.
32.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08 tehtud otsuse p-s 16 asunud seisukohale, et üürileandjal on õigus VÕS § 307 lg-s 1 nimetatud õigust kasutada üksnes selliste nõuete tagamiseks, mis on asjade valdusse võtmisel muutunud sissenõutavaks v.a võimalikud edasised kulud asjade hoidmiseks, säilitamiseks ja müügiks. Seega oli 05.06.2020 so ajal, kui kostja omaabi korras tõkestas kinnistule juurdepääsu ja võttis hageja vallasasjad oma valdusse üürivõlg summas 7 199,11 eurot, millele lisandus viivis (www.viivisekalkulaator.ee andmete kohaselt seisuga 05.06.2020 summas 2 735,66 eurot). Ajaks, kui kostja ütles üürilepingu üles ja alustas pandiõiguse teostamiseks inventuuri, oli üürivõlg juba 21 597,33, millele lisandus samuti viivis.
33.Hageja on esiletoonud, et põhiüürnik oli üürilepingu sõlmimisel tasunud tagatisraha summas 14 000 eurot. Kohtu ette ei ole toodud, et üürnik oleks tagatisraha enne 05.06.2020 võlgnetava summaga tasaarvestanud. Kostja põhiüürniku poolt tagatisraha tasumisele iseenesest vastu ei vaidle ja märgib, et kostjal oli pankrotivõlgniku vastu sissenõutavaks muutunud üürivõla nõue summas 7 197,33 eurot. Kuid selle asjaolul ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Nagu rõhutatud, tuleb üürivõlgnevuse suuruse kindlaks määramisel lähtuda päevast, mil kostja sai valduse hagejale kuuluvate asjade üle st mitte päevast, mil üürileping lõppes vaid päevast, mil kostja sai asjade üle valduse. 05.06.2020 seisuga oli üürniku üürivõlg summas 7 199,11 eurot, millele lisandus üürilepingujärgne viivis 0,5% võlgnevuse summast iga viivitatud päeva eest (lepingu p 3,5, I kd tl 121, www.viivisekalkulaator.ee andmete kohaselt seisuga 05.06.2020 summas 2 735,66 eurot. Seega oli kostjal 05.06.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud nõue summas 9 934,77 eurot.
34.Kostja tugineb ka sellele, et tal on põhiüürniku vastu ka leppetrahvi nõue summas 39 240 eurot. Hageja ei ole leppetrahvi nõudele ühtegi vastuväidet esitanud. Samas ei ole hageja kostjal väidetavalt põhiüürniku vastu olevat leppetrahvi nõuet ka omaks võtnud. Seega tuleb kohtul anda hinnang kostja oleva leppetrahvi nõude osas. Üürilepingu ülesütlemise avalduses on üürileandja avaldanud üürnikule, et nõuab leppetrahvi nii vara tagastamisega viivitamise kui ka vara seisundi mittevastavuse tõttu (I kd tl 125). Konkreetset leppetrahvi summat ega kuupäeva, millal leppetrahv tasuda tuleb avalduses märgitud ei olnud. Ka ei ole kohtule esitatud ühtegi muud dokumenti, millest nähtuks, et üürnikule oleks konkreetne leppetrahvi nõue edastatud. Seega saab kohus 09.06.2020 avalduses märgitut käsitleda kui teadet leppetrahvi nõudeõiguse kasutamise kohta VÕS § 159 lg 2 mõttes, mitte kui leppetrahvi nõuet ennast.
35.Isegi kui käsitleda 09.06.2020 avalduses märgitut, kui leppetrahvi nõuet, ei olnud leppetrahv 05.06.2020 seisuga (so päev, mil kostja kohaldas põhiüürniku vara suhtes omaabi ja tõkestas kõikide isikute juurdepääsu kinnistule) muutunud sissenõutavaks, kuivõrd kostja esitas leppetrahvi nõude üürnikule alles 09.06.2020.
36.Kohus märgib ka, et ei ole üheselt selge, mille eest kostja üürnikule leppetrahvi nõude esitas. Kostja väited leppetrahvi osas on menetluses vastuolulised. 09.06.2020 avalduses üürnikule heidab kostja ette nii vara tagastamisega viivitamist kui ka vara seisundile mittevastavust (I kd tl 125). 07.09.2020 hagivastuses põhjendas kostja leppetrahvi üüripinna tagastamise kohustuse rikkumisega ja tõi esile, et leppetrahvi suurus alates 10.06.2020 kuni vastuse esitamiseni on 32 040 eurot ja sealt edasi 360 eurot päevas. Samuti tugines kostja sellele, et tal on üürniku vastu leppetrahvinõue sumas 14 400 seoses sellega, et üürnik jättis täitmata kinnistu korrastamise kohustuse (I kd tl 113). 13.05.2022 menetlusdokumendis selgitas kostja aga, et enne üürilepingu lõpetamist hakkas pankrotivõlgnik üüripinnalt vara ära vedama. Üüripinnalt eemaldatud vara pankrotivõlgnik ei tagastanud, mistõttu oli kostjal üürilepingu alusel õigus nõuda leppetrahvi summas 24 840 eurot. Samuti tugineb kostja sellele, et üürnik kuhjas üüripinnale suures koguses jäätmeid, mistõttu ei vastanud kinnisasi lepingu lõppemisel üürilepingus kokkulepitud seisundile ja sellel alusel on kostjal üürniku vastu nõue summas 14 400 eurot (II kd tl 1 pöördel). Seega heidab kostja 13.05.2022 menetlusdokumendis üürnikule ette lisaks üüritud kinnisasja lepingutingimustele mittevastamisele hoopis üürniku vara eemaldamist üüripinnalt.
37.Isegi kui oletada, et kostjal oli üürniku vastu korrektne sissenõutavaks muutunud leppetrahvi nõue, ei nõustu kohus sellega, et põhiüürnik oleks üürilepingut rikkunud. 09.06.2020 avalduses üürnikule heitis kostja ette nii vara tagastamisega viivitamist kui ka vara seisundile mittevastavust. Kohus juhib tähelepanu, et 05.06.2020 tõkestas kostja nii üürniku kui ka kolmandate isikute juurepääsu vaidlusalusele kinnistule, selleks et tagada üürileandja pandiõigust. Kohtule on arusaamatu, kuidas pidi üürnik üüripinna ühepäevase etteteatamisega so 10.06.2020 kuupäevaks talle ja kolmandatele isikutele kuuluvast varast vabastama ja lepingus p 7.3 seisundisse viima, kui alates 05.06.2020 on üüritav kinnisasi tegelikkuses
üürileandja valduses ja kontrolli all. Mis puutub kostja 13.05.2022 menetlusdokumendis toodud etteheitele, et üürnik hakkas oma vara kinnisasjalt ära viima, siis see ei saa olla üürilepingu p 7.2 sätestatud leppetrahvi mõte. Üürilepingu p 7.2 sätestab sanktsiooni üüripinna vabastamisega ja/või vara üleandmisega viivitamise eest, mitte aga selle eest, et üürnik on oma vara üüritavalt kinnisasjalt minema viinud. Kohus leiab, et kostjal puudub üürniku vastu leppetrahvi nõue.
38.Kohus leiab, et kostjal puudub üürniku vastu ka selline kahjunõue, millele sai kostja kohaldada üürileandja pandiõigust. Üürileandja kahjunõue ei olnud muutunud 05.06.2020 seisuga sissenõutavaks. Kostja on esiletoonud, et alates 08.09.2020 kuni 23.02.2021 on territooriumilt ära viidud 4 152,71 tonni pankrotivõlgniku prügi, mille utiliseerimise hind oli kokku 436 034,55 eurot, mis on kostjale tekkinud kahju. Kostja hinnangul muutus kahjunõue sissenõutavaks üürilepingu lõppemisele järgneval päeval so 10.06.2020. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et käesoleval juhul tuleb lähtuda kahjuhüvitamise erandist, st mitte kulutuste kandmise ajast vaid sellest ajast, mil kulutuste kandmine on kindel. Kohtu hinnangul ei olnud kostjal tekkida kahju enne, kui ta sõlmis töövõtulepingu OÜ-ga xxx kinnistu koristamiseks ja ta asus tasuma prügi utiliseerimise eest. Kohus märgib täiendavalt, et kostja on vaidlusaluse kinnisasja võõrandanud 24.11.2020. Kostja ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel on ta väidetavalt kandnud kulutusi prügiveo eest pärast kinnisasja asukohaga xxx võõrandamist. Kohus on seisukohal, et kostjal ei olnud 05.06.2020 seisuga kahju hüvitamise nõuet pankrotivõlgniku vastu.
39.Hageja on hagiavalduses märkinud, et hagetava vara väärtus 10.07.2020 seisuga oli 96 479,19 eurot. Kostja ei ole eelnevalt vara väärtuse kohta vastuväiteid esitanud. Alles 27.12.2022 menetlusdokumendis on kostja avaldanud, et kostja hinnangul pole vastav nõue esitatud materiaalõiguslikult korrektselt, samuti on nõude suurus tõendamata. Kohus juhib kostja tähelepanu, et kostja on 07.09.2020 hagivastuses muuhulgas avaldanud, et kostja ei vaidlusta järgnevaid hagis esile toodud faktilisi asjaolusid: hageja subjektiivsel hinnangul on vaidlusaluste esemete väärtus 10.07.2020 seisuga kokku 96 479,19 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei esine nende faktide üle vaidlust ja kohus saab neist lähtuda. Kostja on ka 01.03.2022 menetlusdokumendis avaldanud, et pooled ei vaidle kohtule esitatud seisukohtade pinnalt muuhulgas järgnevas: et hageja subjektiivsel hinnangul on vaidlusaluste esemete väärtus 10.07.2020 seisuga kokku 96 479,19 eurot. Pooled vaidlevad eeskätt selle üle, kas kostja teadis (või pidi teadma), et üüripinnal paiknevad kolmanda isiku (hageja) esemed. Kohus selgitas 23.03.2022 määruse p-s 8 pooltele muuhulgas, et kohtule arusaadavalt puudub poolte vahel vaidlus selles, et hagetava vara koguväärtus 10.07.2020 seisuga oli 96 479,19 eurot. Juhul, kui kostja oli seisukohal, et kohus on kostjat valesti mõistnud, tulnuks tal sellele viivitamatult tähelepanu juhtida. Kohtunõudele vastuseks esitatud 13.05.2022 menetlusdokumendis kostja ei toonud esile, et tegelikkuses on ikkagi poolt vahel vaidlus vara väärtuse üle. Seega on kostja menetluse läbivalt kujundanud kohtu ja ka hagejal arvamust, et poolte vahel vara väärtuse osas vaidlust ei ole. Alles pärast hageja nõude täpsustamist so 27.12.2022 on kostja avaldanud, et hageja nõue ei ole tõendatud. Selline kohtu ja vastaspoole eksitamine ei ole kooskõlas heade kommetega ja lähtub kohus hageja esialgsetes menetlusdokumentides toodust, et kostja ei vaidlusta hagetava vara väärtust.
40.Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal oli üürniku vastu 05.06.2020 seisuga nõue summas 9 934,77 eurot, siis on kostja hageja vara 96 479,19 euro väärtuses enda valdusse võtmisega saanud märgatavalt rohkem vara, kui oli vajalik tema nõude katteks. Ülemäärase pandiõiguse teostamisega seonduvalt on hagejal esmalt õigus nõuda AÕS § 80 järgi vara tagastamist. Kuivõrd menetluse käigus on selgunud, et kostja on kinnisasja koos sellel asuva hagejale kuulunud varaga võõrandanud, on hagejale tekkinud kahju summas 86 544,42 (96 479,199 934,77) eurot, mille on kostja kohustatud VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 järgi hagejale hüvitama. Vaidlust ei ole, et hageja nõudis asju kostjalt tagasi koheselt pärast kostja poolt nende oma valdusse võtmist, kuid kostja neid ei tagastanud. Kohus leiab, et VÕS § 307 lg 1 eesmärgiks on ära hoida üürnikule alusetu või ülemäärase pandiõiguse teostamisega kahju tekitamine
(VÕS § 127 lg 2) ja tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel on põhjuslik seos, kuna juhul, kui kostja poleks hageja vallasasju selles ulatuses oma valdusse võtnud, poleks hagejale kahju tekkinud.
41.Kõige eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja 86 544,42 eurot. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
42.Tsiviilasja hind on TsMS § 126 lg 1 järgi 120 549,19 eurot.
MENETLUSKULUD
43.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades haginõude rahuldamise ulatust, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtub menetluskulude jaotuse proportsiooni arvutamisel sellest, et kohus rahuldas hageja nõude summas 86544,42 eurot, mis hagetavast summast 96 479,19 eurot moodustab ca 90%.
44.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.