LucasOil Moto Invest OÜ hagi G. Z. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2022/2798
Hagihind
1694,29 eurot Hageja: LucasOil 12377260);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Moto
Invest
OÜ
(registrikood
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristo Kallas (e-post: [email protected]); Kostja: G. Z. (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: xxx);
Asja läbivaatamine
Kostja lepinguline esindaja: Andrei Pankratov (e-post: [email protected]). kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 08.12.2022 hagi tagamise määrus. Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Kostja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.LucasOil Moto Invest OÜ esitas 07.12.2022 Harju Maakohtule hagi G. Z. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2022/2798. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, mille kohus rahuldas 08.12.2022 määrusega osaliselt. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 09.12.2023 määrusega menetlusse.
2.Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 034/2022/2798 täielikult lubamatuks ning jaotada kohtulahendis menetluskulud selliselt, et kõik LucasOil Moto Invest OÜ kantud menetluskulud jäävad G. Z. kanda. Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud: − −
−
− − −
Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman 25.08.2022 teatise kohaselt on ta võtnud menetlusse G. Z. 19.08.2022 täitmisele antud nõude. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tööinspektsiooni 21.06.2022 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/691/22 ja kostja avaldus. Töövaidluskomisjoni (TVK) otsuse kohaselt mõisteti LucasOil Moto Invest OÜ-lt kostja kasuks välja töötasu brutosummas 1314 eurot ning päevaraha summas 380,29 eurot. Seega on sissenõutav summa maksimaalselt 1694,29 eurot. Arvestades, et TVK mõistis hagejalt kostja kasuks saamata jäänud töötasu välja brutosummas 1314 eurot, on see netosummas 1034,38 eurot, ehk kostja tegelik töötasunõue hageja vastu TVK otsuse järgi on 1414,67 eurot. Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman saatis 25.10.2022 hagejale teate hagejale kuuluva sõiduki Scania R520, reg.märgiga XXXXXX, arestimisest. Kaaskirjas ehk e-kirja tekstis kohustati hagejat viivitamata teatama kohtutäiturile vara asukoht. Lisaks märgiti, et kohtutäituril on õigus arestimisakti alusel lasta sõiduk teisaldada tasulisse parklasse. Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani 27.10.2022 hagejale saadetud e-kirjas märgiti lisaks, et kui hageja võlgnevust ei tasu ning autot vabatahtlikult üle ei anna, siis edastab täitur politseisse teate auto tagaotsitavaks kuulutamiseks. Kohtutäituri arestitud sõiduk (s.o hagejale kuuluv sõiduk Scania R520, reg.märgiga XXXXXX) on hageja äritegevuseks vältimatult vajalik ning mistahes takistused selle igapäevase töö tegemisel (veoteenuse osutamisel) tekitavad hagejale kahju. Hageja esitas 04.11.2022 kaebuse kohtutäituri tegevusele, milles palus sõiduki arestimise akti tühistada. Kohtutäitur jättis 28.11.2022 otsusega hageja kaebuse rahuldamata.
Vastusena kostja hagivastusele, tõi hageja 26.01.2023 välja järgmist: − Hageja nõue ei ole otsitud ega tekkinud hiljem, hageja lihtsalt pole varem seda kostja vastu esitanud ning ilmselt ei olekski esitanud, kui kostja ei oleks põhjendamatut nõuet hageja vastu esitanud. − Kostja viitab, et just hageja pidi tasuma teemaksu, hageja andis kostjale loa sõita ning seetõttu kostja selle trahvi eest ei vastuta. Kostja väited on küll osaliselt õiged, ent rikkumisele eelnevad sündmused ja tegelikud asjaolud on siiski erinevad, kostja ei ole käitunud hoolsalt ning see on toonud kaasa kahju hagejale. Hageja tasus teemaksu arvestusega, et kostja alustab laeva Liepajasse jõudes teekonda Tallinna poole ning et teemaksu kehtivusajal alates 24.02.2022 õhtust on kogu Läti teekonna läbimise marsruut teemaksuga kaetud. Arusaamatul põhjusel viivitas aga kostja Tallinnasse sõitmisega ega teavitanud sellest hagejat. Seetõttu viibis ka uue teemaksu tasumine. Hageja sai uue teemaksu tasuda alles peale kostja kinnipidamist ja Läti Politsei tehtud trahvi. Kostja märgib vastuse punktis 3.8, et hageja olevat Läti Politseile selgitanud, et tegi teemaksu tasumisel vea, eksides auto numbriga. See väide on tõendamata ega vasta ka tegelikkusele. Kostja vastuse lisast 6 nähtuvalt on maksel näidatud auto number XXXXXX. Vaidlust ei saa olla selles, et see on õige auto number. − Trahviotsuses on selgelt öeldud, et on rikutud sõidumeeriku kasutamise nõudeid. Sõidumeeriku korrektne kasutamine on ilmselgelt professionaalse veokijuhi töökohustuste hulka kuuluv ning hageja tööandjana ei saa jooksvalt autojuhi tegevust sõidumeeriku kasutamisel kontrollida ega saa selle eest ka vastutada. Hagiavalduse lisa 13 lk 6 ning
2-22-18417 tõlkedokumendi (kaubaveo kontrollakt) leheküljelt 2 nähtuvalt on selgelt välja toodud, et „JUHT KASUTAB SÕIDUMEERIKU ÜMBERLÜLITAMISE MEHHANISMI VALESTI“. Kui kostja leiab, et sõidumeerik ei olnud korras vms, peab neid väiteid tõendama kostja. Lisaks ei ole ei hagejal ega Eesti kohtul alust hakata ümber hindama kehtivat Läti Politsei otsust kostja väära sõidumeeriku kasutamise osas. − Kostja ei ole nõus hageja etteheitega, et ta on hagejale tekitanud kahju 100 eurot seoses Läti Politsei trahviotsusega. Kostja märgib, et hagiavalduses ei ole trahvi põhjust selgitatud. Vaidluse all ei ole see, et trahv tehti kostja sõidukiga liiklemise eest. Hageja on selgitanud, et temale ei ole trahviotsust saadetud ning lisanud ka tõendid selle kohta, et Läti Politsei andis trahviotsuse autojuhile ehk kostjale. Samuti ei eita kostja, et on trahviotsuse saanud. Trahvi tasus kostja Lätis kohapeal, kasutades hageja ettevõtte pangakaarti. Isegi kui tegemist ei olnud trahviga, on kostja teinud teadmata põhjustel ja alusetu makse ning vähendanud sellega hageja rahalisi vahendeid. Sellist alusetut väljamakset tuleb samuti käsitleda kahjuna, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. − Kostja vaidleb vastu ka hageja kahjunõudele seoses veokile tekitatud vigastustega ning leiab, et need väidetavad vigastused on väljamõeldis. Hageja ei nõustu selle vastuväitega. Hageja ei saa täpselt öelda, kas kahjustused on tekkinud ühe avarii või sõiduki väärkasutamisega või on need toimunud mitme analoogse juhtumi järel. Hageja selgitas, et kasutas sõiduki kahjustuste remontimiseks oma laovaru. Samas selleks, et kahju suurust hinnata, tuli võtta hinnapakkumine nende kahjustatud osade asendamiseks. Tähtsust ei oma asjaolu, kas hageja on kahjustatud osade asemele uued varuosad juba ostnud või ostab tulevikus. Kostja tekitatud kahju tõttu pidi hageja igal juhul asendama need detailid uutega ning see on kulu, mis tuleb hagejale hüvitada. Kahju võis tekkida, kui sõiduki käivitamise järel ei olnud kostjal kannatust oodata õhkpatjade täitumist ning ta asus sõiduki kerkimist ootamata sõitma, sel juhul alumises asendis õhkvedrustuse korral liiguvad porilauad vastu rehve ning nii saavadki need sõites kahjustada. Suunatule lõhkumine on täiesti arusaamatu, kuid ometi ei saa eitada fakti, et kostja tagastas sõiduki katkise külgmise suunatulega.
3.Kostja esitas 11.01.2023 vastuse hagiavaldusele, milles teatas, et ei võta hagi õigeks ning taotluse hageja kohustamiseks andma tagatise kostja menetluskulude katteks. Kohus jättis kostja taotluse kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise saamiseks 13.02.2023 määrusega rahuldamata. Kostja tõi hagivastuses esile järgmised vastuväited: − Hageja hagiavalduses toodud väide, nagu kostjal puudub hageja vastu rahaline nõue, on alusetu. − Hageja väidetav ning otsitud nõude kostja vastu üldsummas 1800 eurot tekkis alles siis, kui hagejale täitemenetluse käigus esitati 25.10.2022 akt tema vallasvara (auto Scania R520, reg. märk XXXXXX) arestimisest. Kostja rõhutab, et ta ei tunnista hageja nõuet. − Hageja (tööandjana) lõpetas töösuhted kostjaga 26.02.2022 töö lõpetamiskande töötamiseregistris tegemisega. Kostja kinnitab, et ta ei saanud hagejalt nii töösuhte kehtivuse ajal kui ka pärast nende lõppemist ühtki nõuet, millega kostjat kohustati hüvitama hagejale mingi kahju, mis tuleneb poolte töösuhetest. Kostjal ei ole ühtki rahalist kohustust hageja ees, et hageja saaks teha oma väidetava nõue tasaarvestuse kostja palganõudega. − Väärad on hageja põhjendused nagu oleks kostja oma töökohustuste rikkumisega tekitanud hagejale kahju. Ei vasta tõele, et kostja tekitanud hageja töötajana hagejale veoautot juhtides liiklusnõuete rikkumisega kahju summas 700 eurot. Kostja pidi tasuma teetasud vaid juhtudel, kui R. Z. ise ei saanud seda teha ning andis selle kohta kostjale vastavaid otseseid korraldusi. Kogu aja jooksul, mil kostja töötas hageja juures, tasus kostja poolt Läti teedel juhitud veoauto eest teemaksu alati hageja ise (R. Z. isikus) interneti kaudu,
2-22-18417 seetõttu kostjal ei olnud töökohustust Lätis teemaksu tasuda. Kostjale teadaolevalt oli kõnealuse 700 euro suuruse trahvi põhjuseks hageja enda ekslik tegevus teemaksu maksmisel. − Kostja ei ole nõus etteheidega, nagu ta on tekitanud hageja töötajana hagejale veoautot juhtides liiklusnõuete rikkumisega kahju summas 300 eurot. Läti Politsei trahvimäärusest nr 01187002155022-1 ei ole võimalik aru saada, milles konkreetselt seisneb sõidumeeriku vale kasutamine. Samuti ei selgu hagiavaldusele lisatud sõidumeeriku andmete väljatrükist, kas tegemist on sõidumeeriku vale kasutamisega kostja poolt või võimalike sõidumeeriku andmete ebatäpsuse põhjuseks oli seadme sisemine viga, seadistusviga vms. − Kostja ei ole nõus esitatud etteheidega, nagu ta on tekitanud hageja töötajana hagejale veoautot juhtides liiklusnõuete rikkumisega kahju summas 100 eurot. Nimetatud trahvi põhjus ei ole hagiavalduses selgitatud. − Kostja ei ole nõus esitatud etteheidega, nagu ta on tööülesannete täitmisel hageja sõiduki kasutamisel tekitanud sõidukile vigastusi, mistõttu tuli hagejal teha nende vigastuste kõrvaldamiseks ja sõiduki vigastuste tekkimisele eelneva seisundi taastamiseks kulutusi väärtusega 700,13 eurot (käibemaksuta). Need väited hagejal väidetava kahju tekkimisest on otsitud ja tõendamata väljamõeldised. Hageja pole esitanud oma sõiduki väidetava kahju kohta ühtki usaldusväärset tõendit väidetavate kahjustuste tekkimise, selle aja ja vigastuste fikseerimise, kahju tekkimise põhjuste väljaselgitamise ja suuruse hindamise kohta. Tegemist on hageja üldsõnaliste ja tõendamata väidetega, millest ei tulene põhjuslik seos kostja tegevuse (töökohustuste täitmisel) ja hageja sõidukile väidetavalt tekitatud kahju vahel. − Vastavalt VÕS § 200 lg-le 4 tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja tasaarvestus ei kehti, kostja palganõue hageja vastu on endiselt kehtiv ning puuduvad alused täitemenetluse lõpetamiseks vaadeldavas täiteasjas nr 034/2022/2798.
4.15.02.2023 andis kohus pooltele tähtaja lõplike avalduste ja seisukohtade ning menetluskulude nimekirjade ja vastaspoole esitatu osas seisukohtade esitamiseks. Edasistes seisukohtades jäid pooled varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste
2-22-18417 asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
8.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: − Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman 25.08.2022 teatise kohaselt on ta võtnud menetlusse G. Z. 19.08.2022 täitmisele antud nõude. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tööinspektsiooni 21.06.2022 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/691/22 ja kostja avaldus. − Töövaidluskomisjoni (TVK) otsuse kohaselt mõisteti LucasOil Moto Invest OÜ-lt kostja kasuks välja töötasu brutosummas 1314 eurot ning päevaraha summas 380,29 eurot. − Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman saatis 25.10.2022 hagejale teate hagejale kuuluva sõiduki Scania R520, reg.märgiga XXXXXX, arestimisest. − Hageja esitas 04.11.2022 kaebuse kohtutäituri tegevusele, milles palus sõiduki arestimise akti tühistada. Kohtutäitur jättis 28.11.2022 otsusega hageja kaebuse rahuldamata.
9.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal on hageja vastu rahaline nõue ja kas sundtäitmine täiteasjas nr 034/2022/2798 tuleb tunnistada lubamatuks lähtuvalt asjaolust, et hagejal on kostja vastu nõue, mille hageja soovib tasaarvestada kostja nõudega.
10.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lõike 2 kohaselt on TMS § 221 lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
11.TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. TsMS 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Riigikohus 31.01.2008.a tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07 tehtud kohtuotsuse punktis 11 leidnud, et TMS § 221 lg 1 alusel esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi näol on tegemist hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine.
13.Kohtutäitur on algatanud hageja suhtes täitemenetluse Tööinspektsiooni 21.06.2022 otsuse ja kostja 19.08.2022 avalduse alusel. Hageja esitas väite, millest lähtuvalt ei ole kostjal hageja vastu rahalist nõuet. Kohtu ette toodust asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks Tööinspektsiooni 21.06.2022 otsuse vaidlustanud, samuti ei ole hageja tuginenud asjaoludele ega tõendanud, et ta oleks kostja nõude rahuldanud. Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et kostjal on hageja vastu rahaline nõue, mis tuleneb Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 21.06.2022 otsusest töövaidlusasjas nr 4-1/691/22, millega mõisteti hagejalt välja kostja kasuks töötasu summas 1314 eurot ja päevaraha summas 380,29 eurot.
14.Hageja on esitanud vastuväite, millest lähtuvalt on hagejal kostja vastu nõue, mis tuleneb asjaolust, et hageja on tasunud kostja töölepingust tulenevate nõuete rikkumise tõttu trahvisummasid kokku summas 1100 eurot ning kandnud kostja poolt hageja sõidukile tekitatud kahjustuste tõttu kahju summas 700,13 eurot, mille hageja soovib kostja nõudega tasaarvestada (alternatiivselt tuleb lugeda tasaarvestatuks 1694,29 eurot) ning millest lähtuvalt puudub kostjal hageja vastu rahaline nõue, mida täiteasjas sisse nõuda ja millest lähtuvalt on kostja poolt algatatud täiteasi lubamatu. Kostja esitas vastuväited, millest lähtuvalt kostja hinnangul puudub hagejal kostja nõudega tasaarvestatav nõue ning kostja ei nõustu tasaarvestusega.
2-22-18417
15.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 1 järgi peab sissenõutav olema nn aktiivnõue, st tasaarvestava poole nõue teise poole vastu. Teise poole nõue tasaarvestava poole vastu, mida soovitakse tasaarvestusega lõpetada (nn passiivnõue) viidatud sätte järgi sissenõutav olema ei pea, oluline on vaid see, et tasaarvestaval poolel oleks õigus kohustus täita (vt RKTsKo nr 3-2-1-60-11). Tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid (vt RKTsKo nr 3-2-1-95-11). VÕS § 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
16.Kohus selgitab, et tasaarvestuse puhul on tegemist ühepoolse kujundusõigusega, mitte poolte vahel sõlmitava lepinguga, mistõttu ei ole teise poole nõusolek tasaarvestuse toimumiseks vajalik. Seega kostja väited, mille kohaselt ta tasaarvestusega ei nõustunud, tuleb jätta tähelepanuta kui asjakohatud.
17.Võimaliku tasaarvestuse hindamiseks analüüsib kohus, millal on tasaarvestusolukord tekkinud. TMS § 221 lg 1 kohaldamisel on määrav tasaarvestusolukorra tekkimise aeg, mitte tasaarvestusavalduse tegemise aeg. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestusolukord peab olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10).
18.Kohtu hinnangul on hageja nõue kostja vastu seoses kostja töökohustuste rikkumisega tekitatud kahjuga tekkinud enne kostjaga töösuhte lõpetamist 26.02.2022 ehk enne TVK otsuse jõustumist (sh Läti Politsei 25.02.2022 trahvimäärus nr 01187002154922-1 (700 eurot), Läti Politsei 25.02.2022 trahvimäärus nr 01187002155022-1 (300 eurot), Läti Politsei 25.02.2022 trahvimäärus (100 eurot), kahju tekitamine hageja sõidukile ajavahemikus mil kostja hageja juures töötas summas 700,13 eurot). Seega on tasaarvestusolukord tekkinud enne täitedokumendi jõustumist ja tasaarvestuse vastuväitele tuginemine ei ole lubatav.
19.Eelnevalt esitatut arvesse võttes on kohus seisukohal, et käesolevas asjas ei ole täidetud TMS § 221 lg-s 1 ja 2 sätestatud eeldused ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
Hagi tagamine
20.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.
21.Harju Maakohtu 08.12.2022. a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetlus täiteasjas nr 034/2022/2798 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb tühistada 08.12.2022 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
22.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 124 lg 1 sätestab, et raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 132 lg 5 alusel loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6 000 eurot. Hageja vaidlustas sundtäitmist summas 1694,29 eurot. Seega tuleb käesoleva asja hinnaks määrata 1694,29 eurot.
2-22-18417
23.Hageja on hagiavalduse eest tasunud riigilõivu 420 eurot. Kohus selgitab hagejale, et tal on õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Menetluskulud
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
25.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
27.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
28.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kostja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
29.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles pärast lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.